1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2) Neuroesteetika – tegeleb esteetilise ilukoge...
Mulle meeldis teos, kus oli klaasi all väikese looma kolju ja peeglite vahel väikese põdra kujuke, mille küljes rippus kelluke. See teos erines teistest, oli minimalistlikum, peegleid oli vähe ja terast polnud kasutatud. Autori arvates tähistab peegel reaalsuse eitust, mina nõustun sellega ja arvan, et peeglites on palju rohkemat, kui kõigest visuaalne pool. 5) NO99 põhuteater, Salto arhitektid, makett Helin Vahter Makett on ilusa esteetikaga, puidust ja mustade detailidega. Silma jäi makett oma kihilisuse, massiivsuse ja lihtsusega. Teatrihoone on üleni süsumust ja põhust/puidust. Oleksin väga tahtnud just seda põhust teatrit Skoone bastionil külastada, enne kui see lammutati. Makett on midagi sellist, mille sarnast tahaksin ise luua. 1) 2) 3) 4) 5)
Püüab viidata tagamaadele, põhjustele, tagajärgedele. Teosed-,,Kui mina olin suremas", ,,Augustivalgus." Avaldas suurt mõju järgnevale kirjandusele eksistentsialism, maagiline realism. = 1. inimpsüühika lihtsustamata kujutamine. 2. Keskendumine eksistentsi piiroludele 3. Avatus ürgmaisuse poeesiale. Albert Camus (1913-1960) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Oli eksistentsialismi üheks peaesindajatest. Tuntud oma filosoofilise esteetikaga, romaanide, novellide ja draamateostega. Teda iseloomustab eetilisus ja humaansus. Eitas nihilismi ja anarhismi. Esmahuvi koondub elu kõige dramaatilisemate olukordade lahkamisele, filosoofilistele probleemidele. Teravustamise esmavahendiks on sümbol. Tema arvates on absoluutselt vaba inimene see, kes võtab enda kanda vastutuse- julgeb otsuseid teha, valida ise, ei sõltu teistest. Teosed- ,,Katk", ,,Võõras." E.M.Remarque (1898-1970)
Kuna ei saa rääkida valdavast popkuinsti lainest ega mingitest valdavatest trendidest, siis pole see lühike periood oluloine teoste arvu vaid selle olemusliku pöörde tõttu. Ehk võib pigem rääkida ühest kunstiseltskonnast, kes regulaarselt kohtusid, üritus korraldasid, näitusel esinesid ning popkunstist vaimustatud olid. See oli järsk traditsioonidele seljapööramine. Popkunst – kriitiline suhe ümbritsevasse, rollitaju, vahekord traditsioonilise esteetikaga jne. On selge, et popkunsti puhul ei saa rääkida laiemast ühtsest programmist. Tegu on üksikute kunstnikute üksikute teostega lühikese ajavahemiku jooksul. Kokkuvõttes. Popkunst tuli eesti kunsti kui noortekultuuri oluline väljund, kuid suutis luua aluse täiesti uuele visuaalsele lähenemisele, mis hakkas mõjutama eesti kunstnike edaspidist loomingut. Ei muutunud ainult stiil ja kujutamiskeel, vaid ka hoiakud.
valuliselt irooniline ja tähenduslikult mitmekihiline, salakaval ning esineb ka interpretatsiooni riskantsus. Hesse tahtis oma loominguga "anda inimelule kõrge ja vaimustava mõtte", teha nähtavaks tõeline tegelikkus, millel tema jaoks oli igavikuväärtus. Resigneerunud nihilismist päästis teda tugev traditsiooniside, vaimusugulus saksa klassika ja romantikaga, lisaks juba vanematekodust alguse saanud lähedane tutvus idamaise, India ja Hiina mõttemaailmaga. Ühisjooneks romantilise esteetikaga tuleb kahtlemata pidada eraldusjoone puudumist tegeliku ja kujutletu,reaalse ja irreaalse vahel, pidevat võimalustemängu. Teose sündmustik toimub 1920'ndatel aastatel. Palju on kõrtse, baare, labaseid slaagreid, odavat meelelahutust ning maagilist teatrit. Teose peategelaseks on viiekümnendale eluaastale lähenev üksildane, pealtnäha korralik meesterahvas, kelle nimi on Harry Haller. Tal puudub perekond ning töökoht ja oma päevi sisustab ta peamiselt toas istudes
sajandi alguseni. Film üldiselt väga meeldis ja arvan, et see on üks parimaid eestleste poolt loodud filme. Lisaks arvan, et Tanel Toom on üks parimaid Eesti režissööre ja tal on väga palju potensiaali. Ta teadis väga hästi kuna stseen lõpetatad, et vaataja saaks selle mõtte kätte mida öelda taheti. Väga nautisin ka filmimuusikat, sobis väga filmi esteetikaga kokku. Film algas kui Andres ja Krööt liikusid enda uude kodu mille nimeks on Varga Mäe, hiljem selgus ka, et mägi on saanud nime sellest, et kunagi oli see maa kaetud kuuskedega, aga siis hakkasid mehed seal vargil käima ja kuuski varastama. Nüüdseks oli see maa üks suur raba ja selletõttu oli see ka sinna odavam maja osta, seda mainis Andres ka enda naisele Kröödale ja
kujundada). Nõukogude postmodernistlik kunst on vähemal või rohkemal määral neoavangardistlik. Tekkis Moskvas 1970-ndate alguses. Seda nimetatakse "sots-art'iks (sotsialistlik realism + pop-art). Selle esindajad püüdsid seista ametlikust kultuurist väljaspool, aga peegeldasid selle struktuure. Kasutavad tsiteerimist ja teadlikku eklektitsismi. Konfronteerivad semiootilisi ja kunstisüsteeme. Seega kuulub 70-80-ndate euroopa ja ameerika kunsti postmodernistliku esteetikaga ühisesse voolusängi. "Sots-art'i erijoon on see, et ta seisab silmitsi mitte kommertsliku kunsti, vaid sotsialistliku realismiga (see on tegelikult ka kommertslik, kuigi peaaegu - nimelt müüb sunduslikult ideoloogiaid). Sotsialistlik realism pani visuaalse kiti kandma elitaarseid ideid - ületas lõhe kiti ja elitaarse vahel. Postmodernism tekkis reaktsioonina modernismi lüüasaamisele. Ütles lahti individuaalsest loomingust ja
inimene anonüümseks ja selle võrra ka üksildasemaks. Demokraatlike liikumistega, mis jõudsid oma haripunkti 1848.a revolutsioonidega, kaasnesid uued nähtused ja protsessid konstitutsiooni kehtestamine, teoorjuse kaotamine. Demokraatlikud revolutsioonid idealiseerisid rahvusriiki. Romantismi esteetikast Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830. aastatel üle kogu Euroopa ning romantism kujunes õhtumaadee viimaseks terviklikuks ühtse esteetikaga kultuuriajastuks. Uus stiil vastandas end valgustusajastu mõistusekesksusele, ülistades intuitsiooni, tundeid ja kirge. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina-kultus koos kunstnikugeeniuse väärtustamisega. Eemaldudes tegelikkusest, kaldus romantism unistuste- ja fantaasiamaailma, mis pakkus inimesele võimaluse põgeneda ka iseenda eest. Arvati, et looja võib loomeekstaasis kaotada piiri soovitu ja tegelikkuse vahel
Üksmeelsema heakskiidu pälvis luulekogu ,,Maailma asemel", millest vahest leidubki Kareva uue laadi viljakam osa. Doris Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate ,,madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Teistest märkimisväärsetest debütantidest on oma postsümbolistliku esteetikaga Karevale laadi poolest üks lähemaid Rein Raud. Doris Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivne, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. Kareva luules leidub allusioone J. Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poetessi luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse, koguna ,,OmkpobeHue"(1989).
Üksmeelsema heakskiidu pälvis luulekogu ,,Maailma asemel", millest vahest leidubki Kareva uue laadi viljakam osa. Doris Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate ,,madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Teistest märkimisväärsetest debütantidest on oma postsümbolistliku esteetikaga Karevale laadi poolest üks lähemaid Rein Raud. Doris Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivne, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. Kareva luules leidub allusioone J. Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poetessi luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse, koguna ,,OmkpobeHue"(1989).
1.Mida tähendab ja kust tuleb sõna filosoofia ning mida see teadus uurib? Filosoofia on teadus inimesesisemaailmas ja välisilmas valitsevatest üldistest seaduspärasustest. Tuleneb kreeka keelest ja tähendab tarkuse armastust. 2.Mida kujutab tunnetusõpetus ja millised küsimused ta tõstatab? Õpetus teadmisest, mis tõstatab küsimuse mis on tõde. 3.Mida kujutab väärtusõpetus ja millised küsimused ta tõstatab? .Väärtusõpetus tegeleb eetikaga(moraal) ja esteetikaga(ilu). Milline on õige käitumine? 4.Mida kujutab metafüüsika ja millised küsimused tõstatab? Metafüüsika uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid(millest ja miks on tekkinud?) Mis on elu ja mis on surm? Kas elusolenditel saab eristada keha, hinge ja elu? Inimesed saavad olla vabad või on vabadus ainult ettekujutlus? Kas jumal on olemas? Kes ja milline on teie jumal? Kui jumal on olemas, miks siis on olemas kurjus? 5. Millised on filosoofia põhiküsimused?
kuidas nad omavaheliste kohtumiste ajal käituma peaksid. (Grenz 2003: 41) Postmodernistliku kirjanduse alla kuuluvad romaanid, novellid, jutud. Kuid samuti võib sellena käsitleda mitmesuguseid massi- ja popkultuuri kuuluvaid kirjanduslikke väljundeid ja zanre: äärmiselt mitmekesist ulmekirjanduse valdkonda, erinevaid kriminaal- või õuduskirjanduse teoseid ja miks mitte ka tänapäevaseid koomiksiraamatuid oma eripärase lugemisstrateegia, ootuste ja esteetikaga. Muidugi saab siia arvata ka lood, mis käsitlevad kaasaegset maailma. Kraavi 2005: 170; Granz 2003: 42) 3.3 Kunst Traditsiooniliselt kuuluvad kujutava kunsti valdkonda maal, skulptuur, graafika, arhitektuur ja tarbekunst. Uuemad visuaalse kunsti alaliigid on fotograafia ja meediakunst. (Kraavi 2005: 200) Postmodernne kunst tunnistab ainult teatud asju omasteks ja välistab teisi. Ta valib pigem ebapuhtuse kui modernse stiilipuhtuse. (Grenz 2003: 37-38)
Põhivoolu esindajad: Franz Schubert, Robert 19. saj rahvusriikide tekke protsessi. lootes muusikatellimustele. Leingujärgselt tänapäevase kuju; vaskpillidele lisandusi Uute zanritena kerkisid esile: soololaul (tihti loodi Schumann, Fryderic Chopin, Johannes Viimane tervikliku esteetikaga kultuurisajand. Linlikes võõrandumisvaludes müüdi teos impressariole koos kõikide õiguste ventiilid, puupillidele Böhmi programmtsüklitena), sümfooniline poeem (Liszt, Brahms, Ferenc Liszt, Richard Wagner, Hector looja ülistab intuitsiooni ja tunnet. Ideelahendid enamasti traagilised. loovutamisega. klappidesüsteem; keelpillidel pikenes hiljem R. Strauss, H
,,Maotud on maod R.S. maos; peensool lisab neile peent soola, jämesool jämedat soola ja pärasool soola pära", või ta seedimise ja selle vastupidise toimingu väärtustused: ,,Ööde haukumise vastu aitab vaid hauda öökimine." Oluline on ka see, et aforismide kogu lõpus osutub Rroosi rahulikult tapetuks, jättes endast järele hunniku konte. Nii vastandab ta maailma kurjusele ja kõlvatusele oma kurjuse ja kõlvatuse moraali, kuulutades sõnu kulutamata: ,,Maksad kätte!"(Aspel,1989) Esteetikaga tegelevad aforismid on veidi taltsama või irdunuma irooniaga. Rroosi põlastab peaaegu sõralikult ajaluulet: ,,Luuletaja, ära aja peale oma ajaluulet!" või mõnitab vennalikult pihtimusluulet: ,,Oh need huku-poed, kuhu sa poed, poeet!" Mis talle kohe üldse ei meeldi, on esteetiline lohakus: ,,Lohede konarlus on koledaim lohakus." Oma eelistused võtab ta kokku järgmiselt: ,,Stilne nafta on enam kui fantastiline", millele kajab muusika alal järg: ,,R.S.
oktoobril 1953 Donaueschingeni nüüdismuusikafestivalil peegeldas “allakäiku” ja kompromiteeris konkreetse muusika mõistet rahvusvahelise publiku silmis aastateks. Heliloojad, kes olid 1950. aastate algusest peale seotud Konkreetse muusika uurimisrühmaga, mis kasvas 1951. aastal välja Club d'Essai-st, otsisid võimalusi viia konkreetsesse muusikasse sisse selliseid kompositsioonilisi printsiipe, mis samas ei oleks vastuolus Schaefferi üldise müramuusika esteetikaga. 1954. aastal komponeeris Edgar Varèse tänu lintmagnetofonidele teose “Déserts”. 1956-57 sündisid Luc Ferrari, Iannis Xenakise, François Bayle ja teiste teosed, mis arvestasid palju jõulisemalt kompositsiooniaspekte ja hiljem isegi seriaalse meetodi erinevaid tehnikaid. Sellest tulenevalt nimetas ka Schaeffer oma konkreetse muusika ümber “elektroakustiliseks muusikaks” ja muutis ka oma Konkreetse muusika uurimisrühmaga 1958. aastal ümber Muusikauuringute rühmaks.
Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule saamist. Noor peategelane selle aja kirjanduses). 1960ndate I poolel proosa keskmes realistlik sotsiaalpsühholoogiline või -psühholoogiline romaan. Lugemisväärseid raamatuid vähe, proosa toibumine võtab stalinismist väljuminesel aega. Kirjutatakse reisikirju. Realistlik ilukirjanduslik proosa autorid: Paul Kuusberg (toob kirjandusse
3. Mõõtmine. Eksperiment. Uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi (Stevensi mõõtmine: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Toetu uurimusele ja mitte common knowledgeile.) 4. Psühholoogiate klassifikatsioon (õpik). 1.Eelteaduslik psühholoogia 2.Filosoofiline psühholoogia 3.Teaduslik akademiline psühholoogia- tugineb teaudslikele uurimustele. Ei anna vastust küsimustele mis on seotus väärtustega, esteetikaga, eelistustega, religiooniga, eksistentsiaalsusega jms 5. Aistingute ja ärritaja intensiivsuse vaheline seos (õpik). 6. Hüpoteesi olemus Oletus/väide, mida tahetakse tõestada. Püstitatakse peale probleemi formuleerimist ja sellele järgneb andmete kogumine, andmete analüüs, andmete tõlgendamine ja järeldused ning täiendused. 7. Aistingute liigitus (õpik). 1.Eksterotseptiivsed 2.Interotseptiivsed 3.Proptiotiivsed 8
- NB! Transtsendentaalne tähendab siin igasugusele kogemusele eelnevat, seda võimaldavat, mitte "sealpool kogemusi asuvat". Aisteetika ja loogika - Filosoofia jaguneb aisteetikaks ja loogikaks, kuna inimlikul tunnetusel on kaks allikat: meeleline ja mõistuslik. mõistuslik. - Mõlemat tuleb uurida, kuna nad sisaldavad a priori elemente. - Aisteetikat ei tohi siin ära segada "esteetikaga". - Aisteetika on õpetus meelelistest tajudest. Transtsendentaalne aisteetika - S.o. Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalne uurimine. - Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjub, olla mõjutatud (afitseeritud). - Üksnes meeled vahendavad meile aistinguid s.o. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest. Meeleline taju - Meeleline taju "roosist" näib olevat mitteanalüüsitav
" 2. Kujutamine: kunstilooming pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud; kunstipsühholoogia mis toimub naise kujutise kogemisel või loomisel?; kunstikriitika uurib ja teeb otsuse, kas see on hea naise joonistus ja põhjendab; kunstifilosoofia mis on kujutamine? X on kujutis ainult siis kui...? 9. Milles seisneb universaalsuse ja autonoomsuse probleem filosoofilise esteetikaga? Esteetika staatust filosoofias on sageli peetud problemaatiliseks (suure üldistusena: kontinentaalses filosoofias on esteetika staatus kõrgem kui analüütilises filosoofias). Kaks probleemi esteetikaga: Universaalsuse probleem (epistemoloog, kes defineerib teadmist, saab õigustatult eeldada, et definitsioon kehtib ühtviisi hiinlase, tunguusi ja saarlase puhul. Ent kas saab esteetik, kes nt defineerib kunsti eeldada, et see kehtib teiste kultuuride puhul?);
Maja on nii öelda selja pööranud raudteele, mis tagant mööda läheb. Murtud katusega hoone ebatavaline vorm ning silmatorkav punane värv läheb vastuollu modernistliku esteetikaga ning harjumuspäraselt ilusaks peetava elamuarhitektuuriga. Väheste avadega fassaadis jätavad majast pigem suletud ja salapärase mulje. Siseruumis on aga lahtiste treppide ja vestibüüli ning ruumide tsoneeringuga loodud voolava ja avatud ruumi efekt, mida võimendab elutoa suur kaarjas aken ja esiku ulatumine ülakorruseni. Hoonel pole keldrikorrus, kõik abiruumid asuvad I korrusel, eluruumid II korrusel.
32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. a. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID. i. Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjanduslik ja filosoofiline praktika, Immanuel Kant - Goethe ja Schiller, Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses; August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud; Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor-eesti tutvustuse (V. G-R) b. Positivism kuna tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis pos. kirjandusteadlus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, so. autori
-Proffesionaalne kultuur = linnakultuur (samuti erinevus varasemast). -Euroopa suurlinna kogemus (õpingud Pariisis, Münchenis). (PS: Noor-eestilik hiljem nt Emil Tode ,,Piiririik") (NB: Lutsu ,,Soo" peategelase Toomas Haava kuju väljendab väga Noor Eesti kunstniku ideaali noor kosmopoliidne. VS Janno-maamees, vanamoodne rahvusromantiline kunstiinimene). -Noor Eestiga tekib eliidikultuur, mille eelduseks on haridus, mille kaudu saab suhestuda eri tüüpi esteetikaga (kultuuriline kirjaoskus). Mõtestasid end eliiti kuuluvana. -oluline vormi ja keele küsimus ja teadlikkus. -esteetika ja erootika (Nt: Tuglas ,,Maailma lõpus" ,,Felix Ormusson"). Keha tunnetus, muutunud suhe sellesse, huvitusid ka moodsast tantsust, korraldasid selle üritusi. -olulisim siiski keel, uus kunst vajab uut keelt. (Johannes Aaviku keeletegevused). Eesti keelest vaja luua kultuurkeel, mis võimaldab ennast väljendada teiste tasemel
ja väärtuste paabel. 2. Kõrgpoeetiline uusromantika jääb pilti alles, aga -- nagu korduvalt öeldud -- ta kandepind väheneb, suureneb enesepeegelduslikkus nii sisus kui ka maneerlikus vormis. Ühed kriitikud näevad Doris Karevas ja Indrek Hirves tõelise kirjanduse viimast kantsi, teiste silmis muutuvad nad tehniliste iluharjutuste tegijaks. 3. Kõige ühtlasemas muutumises jätkab argikeele-sõbralik suund, mis seob end uuema rahvalaulu esteetikaga. See rida areneb üle Lepiku--Runneli Beierini ja sealt edasi nn. punkluuleni, maailmavaade ulatub rahvuslikust konservatiivsusest Tõnu Trubetsky anarhismini, peale tuleb kogukondlik släng. Proosa ajaline hajaliolek ja suurem seotus raamatukaubandusega annavad kokku natuke kirevama pildi. Kirevust lisab seegi, et proosa kirjutamine sõltub rohkem keskea püsivusest ja töövõimest. Enne artikli juurde asumist märkisin välja autoreid, kes mulle 90-ndate
raudtee. Nii püüabki eramu oma punase laudkehandiga mängida kaasa vahel ootamatult elava eramute arhitektuuriga. Hoone konstruktiivne lahendus oli omas ajas erandlik: monoliitbetoonist kontruktsioon, mille ümber on ehitatud puitsõrestikul ning laudisega kaetud mügarlik karp. Maja on nii öelda selja pööranud raudteele, mis tagant mööda läheb. Murtud katusega hoone ebatavaline vorm ning silmatorkav punane värv läheb vastuollu modernistliku esteetikaga ning harjumuspäraselt ilusaks peetava elamuarhitektuuriga. Väheste avadega fassaadis jätavad majast pigem suletud ja salapärase mulje. Siseruumis on aga lahtiste treppide ja vestibüüli ning ruumide tsoneeringuga loodud voolava ja avatud ruumi efekt, mida võimendab elutoa suur kaarjas aken ja esiku ulatumine ülakorruseni. Hoonel pole keldrikorrus, kõik abiruumid asuvad I korrusel, eluruumid II korrusel.
Romantism muusikas Heliloojad kirjutasid palju lühivorme, erit klaveripalu, millega sai edasi anda hetke emotsioone. Eriti armastatud olid žanrid, kus muusikale lisandus tekst (laul ja ooper). Uues žanrina tekkis operett. Romantism on ilusate meloodiate ajastu. Väga iseloomulik oli programmiline muusika (helilooja on võtnud muusikateose aluseks mingi kirjandusteose või mõne muu sõnalise kirjanduse). Romantism kujunes õhtumaade viimaseks terviklikuks ühtse esteetikaga kultuuriajastuks. Romantism tekkis protestina väikekodanlikult asise ellushutumise vastu. Romantism hakkas tundma huvi vana muusika vastu. Romantismi ajal said klassikalise sümfooniaorkestri pillid tänapäevase kuju: vaskpillidele lisandusid ventiilid, puupillide klapid. Klaverimuusika romantismiajastul Klaverist sai populaarne soolopill, eriti armastati lühipalu. Levis laiemalt kodune musitseerimine. Nokturn- õhtu või öö muusika. Prelüüd- sissejuhatus Etüüd (harjutus)
Teooria osad on interdistsiplinaarsed, haldus laiemalt. Samas pole päris võrdsed, kultuurilise aja mõistmine peaks kokku käima eri (teadus)harude vahel. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjadnuslik ja filosoofiline praktika Immanuel Kant - Goethe ja Schiller Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor- eesti tutvustuse (V. G-R) Positivism ning ajalooline ja võrdlev meetod - rass, miljöö, moment - faktid ja põhjuslikkus - autor, rahvuskirjandus, ajalugu August Comte Hippolyte Taine Georg Brandes Hermeneutika - tõlgendus ja mõistmine - tekst, keel - hermeneutiline ring Wilhelm Dilthey Martin Heidegger (18801976)
debatte. · Uusaeg al 14.-15. saj renessanss, 18. saj valgustus · Kaasaeg al 1860 modernistlikud ja seejärel al 20. Saj teisest poolest postmodernistlikud esteetika-käsitlused, k.a spetsiaalesteetikad, nt muusika-, kirjanduse-, filmi-, arhitetuuri- jt kunstialade esteetika Mitte-läänelikud esteetikatraditsioonid: Vana-Hiina Kong Fuzi 5.saj ema Konfutsius tegeles esteetikaga. Pani eriti rõhku luulekunstile ja muusikale. Need toetavad rituaalide läbiviimist, etiketti ja aitavad inimesele lähemale tuua traditsiooni, iidseid kombeid ja väärtushinnanguid. Kuulus ülikute võimaluste hulka. Lihtrahvale polnud mõtet rääkida. 4. Saj ekr esimesed maaliteooriad. Hiina traditsioonis on kõige rohkem tegeldud just maalikunstiga. Teada teoreetilisi töid 5. saj pKr. 6 maalikunsti põhimõtet, mis on kirja pandud: 1. Kuidas tuleb väljendada elusolendeid. 2
(kandilised majad); klassitsismi mõju ulatub 18. sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. (1) Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjadnuslik ja filosoofiline praktika, Immanuel Kant - Goethe ja Schiller, Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses; August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud; Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor-eesti tutvustuse (V. G-R) (2) Positivism kuna tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis pos. kirjandusteadlus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, so. autori elamuste, haridustee, päritolu (nt rass) ja kaasajaga (nt 18 saj Pariis)
Reklaamipsühholoogia- psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: · Hoiak · Taju · Mõjustamine · Mõtlemine · Otsustamine · Mälu · Tähelepanu · Emotsioonid jne Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond- ta on seotud majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus. Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses.
ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID. 1. Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjanduslik ja filosoofiline praktika, Immanuel Kant - Goethe ja Schiller, Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses; August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud; Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor-eesti tutvustuse (V. G-R) Positivism kuna tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis pos. kirjandusteadus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, so. autori elamuste, haridustee, päritolu (nt rass) ja
värke, pilkelaule, kelmikad rokoko-luuletusi. Teine stiil oli usuline luule. Tihti nimetatakse ka barokiks. Üks kuulsaimaid autoreid John Don. 14.sept Inglise valgustus. Inglismaa oli edenenud maa. Kirjandus saab lõpuks sõna. Lugeda ,,Tom Jones ühe leidlapse lugu". Inglismaalt tuli kaks mõtlejat, kelle mõtteviisid levisid üle terve Euroopa. Said Euroopa ideedemaailma alustalaks. See mees oli John Locke (1632-1704). Kitsamas mõttes ei tegelenud ta esteetikaga. Mõningad naljakad seisukohad. Tal olid vastuolulised filosoofilised vaated. Ta eitas kaasasündinud ideesid. Üks valgustuse olulisi tahke oli kasvatus, haridus ja õpetus. Locke'i idee: tabula raza inimene sünnib kui valge leht, alles tulevane elu on see, mis tema peale kirjutama hakkab. 2 saj hiljem euroopa. naturalistid otsustasid, et ei nii ei ole, kõik sõltub vanemate geenidest. Locke arvas et inimene ei sünni kaasasündinud ideedega, need ideed ta omandab elu jooksul. Tunnetuse
häälutus - sound poetry Hasso Krull. Paragramm ja tämber Sürrealism Eellugu: sürrealismi tuleb algab 1930ndate lõpul. Esimesi ilusaid näited võib leida Laabanilt, gümnasistina debüteerib kooliväljaandes ja 40ndatel kultuuriajakirjanduses üldisemalt. Luuletus Stalinile on ilmunud ka koondkogudes ja L enda seletus asjale on loogiline: kui tuleb see aeg, kui püütakse rakendada sots realismi reegleid, siis on väga sürrealistlik võtta printsiibid ja kruvida need üle vindi. Jõuda esteetikaga absurdi. See, mida pol motiividega L teeb, on see, et ta jõuab mingil moel absurdini. Esimeseks tagantuksest tulevaks sürrealismi manifestiks on "Sürrealismi perspektiive" (1944 koguteoses Eesti Looming II) tutvustus sürrealismist, mis on kirjutatud nii, et see ei ole paljas ülevaade tendentsidest kirjanduses, vaid see on ka kuulutus. "Ankruketi lõpp on laulu algus" - mingil moel eeskujulik sürrealism. Siin pole vaidlemist, kas see on sürrealism või ei. On küll
laastus esimese järgu loomingus säilib realistlik põhi. Ei lase sellest algul lahti, aga neidsamu õhusolevaid võtteid haarab. "Munad hiina moodi" 1969 tegemist on haiglalooga. Väga väikesesse ruumi elu ja surm kokku surutud. Vetemaa ise öelnud, et Monumendist Munade hiina moodi moodustavad reetmise tsükli. Reetmise teema on oluline. See, millega Vetemaa tegeleb, on laiemas plaanis üks. Reetmise tsükkel ammendub (surmast kaugemale enam minna ei saa). Vetemaa tunneb, et sama esteetikaga liikuda edasi ei saa. Teistmoodi tegelemine algab, mitmes variandis korraga. Algab teine loomingu periood, me näeme esiteks seda, et Vetemaa on üha rohkem näidendeid kirjutama hakanud. Rõhutada seda, et tragikoomiline liin paistab silma (Püha Susanna e meistrite kool). 1971 Kalevipoja mälestused - aluseks rahvuseepos. Kalevipojaga on tegu, see, kuidas ainet töödeldakse, sai inspiratsiooni raamatust, mis ka enne seda eesti keelde jõudis: Druon kirjutanud Zeusi mälestused
poole toovad Addison ja Steele ta tähtsuse esile. 19. sajandi alguses muutub essee zanrina väga oluliseks Inglismaal. See oli ka Addisoni ja Steele algatatud teema edasiarendus. Addison ja Steele on kirjandust vaadelnud kasvatusliku ja hairudsliku osana elust. Kirjandus ei tohi välistada ebamoraalseid teemasid. Ajakirjade eluaasta oli umbes 3-4 aastat. Ajakirjade idee oli Inglise valgustuse ja kirjanduse, kunsti temaatika arendamine. John Locke (1632-1704) ei tegelenud otseselt esteetikaga, tal olid vastuolulised filosoofilised vaated, eitas kaasasündinud ideid. Valgustuse puhul olulisim on kasvatus, haridus ja õpetus. Locke'i ülemaailma tuntud idee: tabula raza, s.t inimene sünnib valge lehena, elu kulg hakkab teda kujundama ja muutma. 2 sajandit hiljem otsustasid Euroopa naturalistid, et see ei ole tõsi, sest osalt sõltub elukulg geenidest. Teine oluline idee: tunnetuse aluseks on empiiriline kogemus. Näiteks: kui inimene pole jumalat näinud, pole teda olemas
traagiline ilme vihje inspiratsioonile jaapani kunstist, Viimase eluaasta tööd: tähistaevas; ta viimane arst (soniga). Uskus surmani et ta on impressionist ei vastanudnud sellele teadlikult. Kartulisööjad (noorepõlvetööd) Paul Gauguin haritum, pärit jõukamast keskkonnast (oli börsimaakler) üks esimesi kes impressionistide pilte ostma hakkas. Noorpõlvetööd on ettevaatlikud. Oli tuttav sümbolistliku esteetikaga võttis omaks idee, et kunst peab olema müsteerium, vastandub impressionitile täiel jõul ja ütleb et impressionistid on silmad ilma ajudeta, passiivsed peegeldajad, ei sisalda suuri probleeme. Nägemus pärast jutlust Paul Sérusier 1864 1927 Maurice Denis. Kolgata ohvriandide laud Maurice Denis. Aastaegade seeria: aprill Pierre Bonnard Edouard Vuillard Henri de Toulouse-Lautrec NEOIMPRESSIONISM Seurat Paul Signac
1)interpreteerija peab eristama ja identifitseerima tähenduslikud motiivid ehk ära tundma, mida on kujutatud ja millised osad seda teevad 2)teisel tasandil tegeletakse kujundite ja loo interpreteerimisega, st teoseid tuleb lugeda intertekstuaalselt, suhtest teiste teoste ja tekstidega 3) terviku interpretatsioon, mis hõlmab ka kunstniku maailmavaatelisest sõnumist arusaamist. Me peame aga esmalt MÄRKAMA kunstiteosele omistatud staatust. Wolfgang Welch ütleb, et esteetikaga tegeledes peame me tänapäeval olema transdistsiplinaarsed. Kuna meie reaalsus on mõjutatud meedia poolt, tegelikkus näib näilisest näilsem ja esteetika puudutab iga inimese igapäevaelu. Kunst on ainult üks osa esteetikast. Kunst mõjutab ka seda kuidas me reaalsust tajume. Kunste ei ole maailmast eraldatud, iseseisvus on näivus. Me võtame kunstiteoseid vastu alati mitmiktajuga ja arvestades selle sotsio-poliitilist konteksti, sest me ise oleme selle osad. 3)
Proletariaat tänu meditsiinile ja kohtule alles XIX saj lõpus. Foucault teeb järelduse: mida anonüümsem on võim, seda konkreetsemalt ta valitseb,st. anonüümne võim kontrollib inimest individuaalsete klasside läbi, nt. laps, vanur, pensionär jne. Foucault kolmas loomeperiood algab 80-ndatest aastatest ja kestab kuni tema surmani, mille tõttu jääb lõpetamata ka selle perioodi tähtsaim teos "Seksuaalsuse ajalugu". Tegeleb olemise esteetikaga ja uurimise objektiks on ihkav inimene. 1984: "Lõbude kasutamine" ja"Hool enda eest". Inimese seksuaalsus on ajaloo spetsiifikast sõltuv. Samuti ei ole õige väita, et seksuaalsus oleks enne tänapäeva olnud tabuteema. Seksuaalsust on alati juhitud: keskajal vaimulike, siis meedikute ja lõpuks riigi poolt. Tänapäeval, kui kõik ettekirjutised on ära määratud, peaks esile tõusma indiviidi olemise esteetika ehk hool iseenda eest kui konkreetse isiku käitumisnormid.
(Transtsendentaalne (mitte ära segada ähmase mõistega "trantstsendents") ei tähenda siin mitte "sealpool kogemust", "üle igasuguse kogemuse ulatuvat" vaid "igasugusele kogemusele eelnevat, seda alles võimaldavat". Filosoofia jagunemine aisteetikaks ja loogikaks rajaneb sellel, et inimlikul tunnetusel on kaks allikat: meeleline ja mõistuslik. Mõlemaid tuleb uurida kuivõrd nad sisaldavad a priori elemente. Aistetika ei tohi ära segada mitte "esteetikaga" - "õpetusega ilusast " vaid see on "õpetus meelelistest tajudest". 2. TRANSTSENDENTAALNE AISTEETIKA Selle pealkirja all mõistetakse: Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalset uurimust. Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjutab, olla mõjutatud (afitseeritud). Meeled ja üksnes need, vahendavad meile aistinguid , s.t. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest. Esimesel silmapilgul näib selline üksikkaemus , ütleme näiteks roos,
Brahm oli õpetlane ja kriitik. Lavastajatöö usaldas ta proffesionaalsetele näitejuhiabidele, kuid hoidis kõigil lavastustel silma peal ning arutas oma kontseptsioonid näitlejatega läbi, mõjutades nõnda äärmiselt olulisel määral lavastuse stiili. Tema repertuaari tuumiku moodustas Ibseni, Strindbergi, Hauptmanni ja Sudermanni looming. Brahmi silmapaistvaim saavutus on Hauptmanni ,,Kangrud". Modernne läbimurre lavaesteetikas: Uuendustaotlused seotud ka lavakunstilise esteetikaga. Näitekirjandus uuenes palju varem kui lavastuskunst. Uue näitekirjanduse publikuni viimiseks oli vaja uut näitlemiskunsti ja lavakujundusstiili. Brahm tekitas teatris pöördeprotsessid. Ta sai oma esimese lavakogemuse Hamburgis, kus valitses realistlikult täpne ansamblistiil. Õppis germanistikat ja töötas ajakirjaniku ja teatrikriitikuna. Ta tutvus Ibseni loominguga ja kohtus Hauptmanniga. Hauptmanni teoste ja uue aja näitekirjanduse läbisurumine sai tema kõige
kogemust a priori (enne kõike). inimlikul tunnetusel on kaks allikat: meeleline ja · Empiiriline kogemus on alati a posteriori (pärast mõistuslik. kogemust) saadud. · Mõlemat tuleb uurida, kuna nad sisaldavad a priori · Millega eristada sellist puhast tunnetust elemente. empiirilisest? · Aisteetikat ei tohi siin ära segada "esteetikaga". · Kaks tunnust, mis ei peta: · Aisteetika on õpetus meelelistest tajudest. · Hädavajalikkus (paratamatus) ja · Transtsendentaalne aisteetika · Range üleüldisus. · S.o. Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalne · Üldkehtiv ja paratamatu uurimine.
,,vangla", kõiki inimesi kammitsevad nähtamatud ahelad (reeglid, normid, seadused jne), ainult neid ahelaid kandes saab inimene eksisteerida koos teiste inimestega, ahelad ongi vabadus näidendi mõte. Renessansi despooti näitab, valgustatud monarhia ideeni jõuab. Valgustatud monarh on see, kes on ennast pannud kultuuri ja eetika ahelasse. 5) Hispaania ,,kuldajastu" teatrimaja, etendused ja näitlejad. Teatriesteetika on tihedalt seotud teiste lavamängude esteetikaga. Teatrisaali tuleb konkreetse psühholoogia kandja. 19.sajandil tuli teatrisaali lugeja. Inglise publiku lemmiktegevus pärast teatrit oli karude ja härgade ässitamine koeradega brutaalne vaatemäng. Mõnes mõttes oli ka see omamoodi tragöödia, sellisel juhul oli karu või härg traagiline kangelane. Hispaanias oli ka meelelahutus teatri ümber. Corrida nimelt oli Hispaanias selline komme, et kindlal ajahetkel
maastikuindeksite tarvitus. Maastikuindekseid hakati välja töötama juba 1980. aastatel. Nüüdseks on maastikuökoloogias sadu seda laadi indekseid ja hulk programme nende arvutamiseks. Peamine valdkond, kus rakendatakse maastikuindekseid, on ruumiliste muutuste uuringud; kõnealuste indeksite põhjal saab leida maastiku struktuuri seoseid liigilise mitmekesisusega, aga ka valglate aineringega, epidemioloogiaga, maastiku esteetikaga jms. Maastikuindeksid jagunevad kaheks põhitüübiks olenevalt sellest, kas nende abil saab hinnata maastiku kompositsiooni või konfiguratsiooni. Maastiku kompositsiooni mõõdavad mitmekesisuse indeksid ning pindala indeksid. Need näitavad eraldise tüüpide suhteid maastikus. Maastiku konfiguratsiooni iseloomustavad serva, kuju, koonduvuse ja kontrastsuse indeksid. Kultuurmaastikud, looduslikud maastikud, pool-looduslikud maastikud. 185
annaabi.ee 
