ehteid ja väikseid skulptuure (oli skulptuure, kooti kangast, arenes kujunenud kunst), kangast kududa, religioon. kujunenud oli religioon. Töö- ja Kivikirved, jäätuur, talbad, Vibu, talv, kõblas, kirved, nuga, Samad, erinevuseks silmaauguga tarberiistad õnged, ahingud, harpuunid. õng, kõõvits, harpuun, jäätuur, kivikirves. potid. Elatusallikad Korilus, küttimine, kalapüük, Küttimine, kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, korilus, rannikul hülgepüük. kõplapõllundus. (Vanim kaera alepõllundus, karjakasvatus. õietolm leiti P.-Eestist, pärinedes
9000-5000 a eKr. 2) Asukohad Vanim Sindi lähedal, Pulli külas. 3) Päritolu ja levikualad Pärit lõunast ja europiidse päritoluga, levisid lõuna-Soomest kuni lõuna-Leeduni. 4) Elatusalad, töö ja tarberiistad : - Jaht, kalastamine ja korilus. Tööriistadeks : Kivikirved (pihukirves), sellest arenes välja talb. Valmistatud oli see tulekivist, kasutati ka kvartsi tükke. Luust ja sarvest tööriistad Harpoon, odaotsad, nooled jm. Kõõvits on tööriist loomanahkade töötluse jaoks. 2. Kammkeraamika kultuur : 1) Neoliitiline e. 5000-1800 a eKr. 2) Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja-Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome-Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga.
See levis Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode Venemaa aladel 4. Selle asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikestel saartel 5. Jahi-ja tööriistade valmistamisoskus olid varasemaga võrreldes tublisti arenenum 6. Paremini tuntakse ka kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla( kaasa anti neile mõni noake,- kõõvits ja ehteid) 7. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna Nöörkeraamika kultuur: 1. Umbes 3000 a paiku eKr hakkas Eestis levima uus arheoloogiline kultuur uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga 2. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, millest tuligi selline nimetus 3. Iseloomulik tunnus oli veel venet ehk paati meenutavad kivikirved 4
oli jahtimine ja kalapüük, korilus. Peamiseks loomaks põder, kellelt saadi nahka kehakatteks. Elati püstkodades • Kammkeraamika – levis u 7000-5000 a eKr, Idast, Soome -Ugrilased, Karjalased, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid meti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvits ja ehted, küttimine, kalapüük, põlluharimine. 4 kandilised majad viilkatusega • Nöörkeraamika e venekujulised kirved - levis u.5000- 3000 eKr, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, vene -mis meenutas paati, mis oli lihvitud kivikirved, rauast kirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal. Põllumajandus, karjakasvatus, kanga kudumine üldine areng. 4. Pronksiaeg ja rauaaja algus
välispind ilustatud, mõned territooriumile, peamine tööriistade mererannal, vahel elamu materjal kivi. väikesaartel. põranda alla. Pandi Elamud asetsesid kaasa noake, ridastikku kõõvits ja ehteid. ukseavaga veekogu poole. Rändav eluviis NÖÖRKERAA- Siledapõhjalised Loomakasvatus, Palju rohumaid Kalmistud rajati MIKA E. savinõud maaviljelus st koduloomadele ja asulatest väljapoole
kammkeraamikast) · Algeliselt põldu harida · Tekkinud oli religioon Töö-ja tarberiistad Kivikirved, Savinõud, kivikirves, Samad, erinevuseks ahinguotsad, vibu, oda, talv, nuga, silmaauguga harpuunid, püünised, kõõvits, kivikirves. nooled, viskeodad, kalapüügivahendid, naasklid, talb. kõblas jt. Elatusalad Kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, Loomakasvatus, küttimine korilus maaviljelus, kalapüük, korilus, küttimine
luust, kivist, venekirves. Keraamika - Kammkeraamika Nöörkeraamika Matmiskombed Eestis andmed puuduvad; Maeti asulasse, elamu Kalmistud asulatest Läti ja Leedu põhjal: põranda alla, panused: eemal, hauda asetatud ehted ja puistatud ooker noake, kõõvits, ehted külili magavasse (loomakihvad, asendisse, panused: merevaik) loomaluudest esemed Elanike päritolu Lõunast, pole kindel, aga Soomeugrilaste Indo-Euroopa hõimud, võivad olla Lõuna- eelkäijad, Uuralite lähteala Dnepri ja
Tänapäevaste eestlaste keelele ja välimusele on avaldanud mõju kokkupuude idapoolseste sugulaste, germaani ja balti hõimudega muinasajal ja hilisemalt ajalt kõik muud rahvad, kes me üle valitsenud on. Muinsaja tööriistad: Talb - suurte pakkude lõhestamiseks (nagu kiil) Ahing - sakilise servaga kalapüügiriist Tuur - sarvest tööriist jää lõhkumiseks Harpuun - luust/sarvest tööriist sakilise servaga Kõõvits - Tulekivist tööriist naha töötlemiseks Uurits - nagu tänapäeval naaskel Kultuuride võrdlus 1)Kunda kultuur vs kammkeraamika kultuur S: Mõlemas kultuuris rajati asulad veekogude äärde. Küttimine, kalastamine ja korilus olid põhilised elatusalad. Rändlev eluviis. E: Kammkeraamika kultuurist teame matmiskombeid, kuid Kunda kultuurist ei tea. Kammkeraamika kultuuris olid tööriistad rohkem "polished", Kunda kultuuris olid need palju algelisemad
paiku e.Kr. Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega, mis tehti kammi meenutava riistaga (sellest ka kultuuri nimetus). Tegeldi küttimise ja kalastamisega. Töö-ja tarberiistade valmistamisoskused olid varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Surnud maeti asula territooriumile, isegi elamu põranda alla. Surnule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid. Selle kultuuri elanikud olid arvatavasti pärit idast, nad olid mongoliidset rassi . Neid peetakse läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. Venekirveste kultuur- Umbes 2500 aasta paiku e.Kr .(neoliitikumis) jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Uutele hõimudele olid iseloomulikud veel nöörjäljenditega
vaid ritvadest püstitatud püstkodades · Kaevamised on näidanud, et on püstitatud neljal postil tuginevaid hooneid · Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid tublisti arenenumad · Nooleots oli teritatud ja töödeldud ühtlaselt üle pinna · Laialt levinud olid moondekivimist valmistatud kirved ja talvad · Tunti elanike matmiskombeid(tähtsamad sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla) · Lahkunutele pandi kaasa noake, kõõvits ja ehteid, nt loomakihvadest amulette, luust kujukesi või merevaiku(arvatavasti eluks teises ilmas) · Mitmed leiud viitavad kõrgele kunstitasemele · Luust, ka merevaigust vooliti loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi(osa kasutati ehtena) · Omaaegsed elanikus uskusid kujukestel olevaid maagilisi omadusi, mis kaitsesid ja hoidsid kandjat · Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna
8. Kuidas muutus Eesti ala asustuspilt neoliitikumis võrreldes varasema perioodiga? Millest olid need muutused tingitud? Kogukonnad jagunesid omaette peredeks. Asuti veekogudest kaugemale elama ja jäädi rohkem paikseksm sest saadi uusi oskusi põlluharimiseks ja enam polnud vaja liikuda kohe, kui toit otsa sai vaid sai seda juurde kasvatada. 9. Too näiteid, mille põhjal võib oletada religiooni olemasolu neoliitikumi inimestel. Lahkunule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehted, arvatavasti eluks teises ilmas. Mesoliitikumi inimesed uskusid arvatavasti ka kujukestel olevaid maagilisi omadusi mis pidid omanikku kaitsma ja hoidma. 10. Miks on nöörkeraamika kultuuri nimetatud ka venekirveste kultuuriks? Milline võis olla venekirveste funktsioon? Sest nöörkeraamika kultuuri ajal hakati venekirveid valmistama. Võib arvata, et tegu oli luksusesemetega ja need ei olnud niiväga tööriistad vaid pigem rituaaliriistad ja ka relvad. 11
Talbad- väiksem kirves,varretati vahel isegi eriliste sarvest kirvepeade abil. Luudest ja sarvedest-valmistati mitmesuguseid töö-ja tarbeesemeid. Jaht- tähtsal kohal oli metsloomade jaht. Kammkeraamika kultuur- savinõude välispinda kaunistati kammi taolise riistaga,enamik arheolooge seostab kammkeraamika kultuuri ilmumist uute hõimude saabumisega eesti aladele. Matmiskombed- surnuid sängitati asula territooriumile,vahel isegi elamu põranda alla,lahkunutele pandi kaasa mõni noake,kõõvits ja ehteid Kõrge kunstitase-vooliti kujukesi,mida kasutati ehetena,teisest küljest oletatakse,et omaaegsed elanikud arvasid kujukestel olevat ka maagilisi omadusi. Soomeugrilaste algkodu-keeleteaduse andmeil paiknes soomeugrilaste algkodu kusagil KAama,selle lisajõgede ja Uurali mägede vahel. Venekirveste kultuuriks- Balti hõimud-leedulaste,lätlaste ja preislaste eelkäijad. 3 Asva kultuur- kõige tuntuma,Asva kindlustatud aslua järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri asva kultuuriks.
nöörkeraamikakultuur; dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tööriistad, elatusalad, matmiskombed, osata tuua näiteid mis tõestaksid, et iga järnev vaadeldud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel. Mesoliitikum: Kunda kultuur, Pulli küla 9000 a eKr, Kunda 8000 a eKr. Kalastamine, küttimine, korilus. Hauapanustega laibamatus. Koer on kodustatud. Sisserännanud europiidid. Tööriistad kivist (silmaauguta kirved) Kõõvits, uurits jms. Ka luust, puusts ja sarvest. Neoliitikum kammkeraamika kultuur: Asula territooriumile, elamu põranda alla matmine. Pandi kaasa asju. Valmistati ehteid küttimine, kalastamine korilus. Mongoliidid, soome-ugrilased, läänemere-soome-rahvad. Kammitaolised esemed, kõrgem kunstitase. Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur: Loomakasvatus, maaviljakus, omaette üksikpered. Kalmistud asulatest kaugele, künkad. Külili kägaras inimene. Surnuid kardeti
kaunistatud lohukeste sissepuuritud ja väikeste täkete silmaaukudega ridadega kivikirved 7)MATMISKOMED. Kammkeraamika surnuid sängitati asula territooriumile,isegi elamute põranda alla. Lahkunule pandi kaasa mõni noake,kõõvits ja ehted eluks teise ilma. Ühele oli pandud kaasa sookure tiivaluud. Nöörkeraamika-kalmistud rajati asulast väljapoole või kõrgemale küngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja käed pea all. Arvatakse,et surnu oli kinni seotud. Suur muutus:kiviristkalmed-ring ja keskel kirst,kuhu pandi surnu. Kirstu maeti tavaliselt mees, maaomanik, vahel ka naine ja laps;laevkalmed-laeva kujulised kalmed, levinud Lääne-Eesti saartel.
Tööriista liikideks olid uuritsad(tükeldati sarvi ja luid), kõõvitsad(roogiti looma rahkasid), kivikirved, talbad(pisikesed kirved),jne. Kammkeraamika kultuur Algas 4. aastatuhandel. Elanikud oli kütid ja kalastajad soome-ugri päritolu. Tegeleti keraamikaga,mis oli uus tegevusala. Veel tegeldi kalastamise, küttimise ning ka kunstiga. Surnuid austati matustega, nad maeti asula territooriumile, kaasa pandi ka hauapanusid N: nuga, kõõvits, või ehe. Nöörkeraamika kultuur ehk Venekirveste kultuur 2500a ekr. Elanikud Indoeurooplased lõunast. Tegeleti loomakasvatusega(kitsed, sead, vaised) ja algas ka maaviljelus. Inimesi maeti kägaras asendis või külili. Balti hõimud Indoeurooplastele järgnesid balti hõimud, kes on tänepäeva lätlaste, leedukata ja preislaste eelkäijad. 4. Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg §3 Missugused uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega?
Hõimud, ebavõrdsus. suurtest, eraomand, sugukonnad elasid koos. lihtkogukondlaste maksustamine, ülikkond maavanemad. Pihukirves - peos hoitav terava otsa ja teravate servadega algeline kiviaja tööriist. Kõõvits - tulekivist või muust kõvast kivimist tööriist peamiselt loomanahkade ja puidu kaapimisega töötlemiseks. Tulekivist, kvartsist kõõvitsad. Uurits - tugeva lühikese teraga kiviriist luu ja sarve töötlemiseks. Tulekivist uuritsad. Harpuun - pika trossi (nööri) otsas olev kiskudega viskoda mereloomade püüdmiseks. Talb - kiilukujuline tööriist puidu lõhestamiseks ja voolimiseks. Venekirves - venekujuline puuritud silmaga kivikirves.
Kammkeraamika kultuur u.2500a. eKr/paremini valmistatud savinõude tüüp/kaunistatud kammitaolise esemega/seostatakse uute hõimude saabumisega/kütid ja kalastajad/tööriistade valmistamis oskus võrreldes varasemaga tublisti arenenud/tulekivist kirved lihvitud üle terve pinna(varasemalt oli ainult tera)/Kristallsetest ainetest kirved ja talvad/surnuid sängitati asula territooriumile(mõnikord isegi elamu põranda alla)/hauda pandi ka mõni noake,kõõvits,ehteid,kihvadest amulette, luust kujukesi, merevaiku(seda kõike nõ eluks teises ilmas)///pärit Läänemere idarannikult/meist idapoolgi/sisemaal kuni Uuraliteni(sarnased kultuurid) Nöörkeraamika kultuur (Venekirveste kultuur) u2200a. eKr/pärit Dnepri ja Reini kandist(karjadele usi rohumaid otsides liiguti põhjapoole)///muistseid leidub kõigis Läänemeremaades/tegemist oli indoeurooplastega/venet(paati
See levis Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode Venemaa aladel 4. Selle asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikestel saartel 5. Jahi-ja tööriistade valmistamisoskus olid varasemaga võrreldes tublisti arenenum 6. Paremini tuntakse ka kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla( kaasa anti neile mõni noake,- kõõvits ja ehteid) 7. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna Nöörkeraamika kultuur: 1. Umbes 3000 a paiku eKr hakkas Eestis levima uus arheoloogiline kultuur uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga 2. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, millest tuligi selline nimetus 3. Iseloomulik tunnus oli veel venet ehk paati meenutavad kivikirved 4
sarnase riistaga tehtut. (uute hõimude saabumine Eesti aladele) · Töö-ja tarberiistade valmsitamisoskused olid arenenud. Tulekiviesemed polnud teritatud enam ühest servast, vaid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Laiemalt levisid kristalsetest kivimitest tehtud kirved ja talvad. · Matmiskombed-surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa noake, kõõvits ja ehted-luust kujukesi või merevaiku arvatavasti " eluks teises ilmas" · Levik-kõigis Läänemere idaranniku maades: Põhja-Soomest kuni Ida-Preisimaa ja Visla suudmeni, osaliselt ka meist ida poole jäävatele aladele. Eri piirkondade vahel olid tihedad sidemed. · Nöörkeraamika kultuur Vananenud nimetus on venekirveste kultuur. · Eesti alal alates 3000eKr. · Savinõudel nööri jäljendid · Venet e paati meenutavad lihvitud kivikirved.
Ritvadest püstitatud koonusekujulised püstkojad. Neoliitikumis püstitati ühtlasi suhteliselt suuri neljakandilisi, postidele tuginevaid hooneid. JAHI- JA TÖÖRIISTAD Varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Tulekivist nooleotsad töödaldud ühtlaselt üle pinna, mitte ainult servast. Moondekivimist hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad. MATMISKOMBED Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile. Elamu põranda alla. Lahkunule kaasa noake, kõõvits ja ehteid. KUNSTITASE Luust, merevaigust vooliti loomade, lidude, madude, inimeste kujukesi, osa kasutati ehetena. Maagiline omadus, hoidis-kaitses kandjat. ELATUSALAD Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi. Leiutatud ühtlaselt täiuslikud püügivahendid, looduse pakutavat osati max ära kasutada. Teravijlade õietolmuterakesed algeline maaviljelus.
jaoks. Suuremad kogukonnad olid jagunenud omaette üksikperedeks. Matused Maeti asula alale, elamu Surnud asetati maasse kaevatud põranda alla. Surnutele haudadesse külili kägarasendis, pandi kaasa nt nuga, käed/käsi pea all. Maeti asulast kõõvits või ehe. Haud oli kaugemale tehtud nagu ase, kus oli kasetohtu, oksi, laip oli okste peal. Pea juures oli puuront. EESTLASTE ETNOGENEES(PÄRITOLU) Kaks teooriat: · Kujunes välja 20 sajandi keskpaigaks · Tekkis 20 sajandi lõpul Selle teooria tõi välja Kalevi Wiik ja selle kinnitas Alo Künnap. 20 saj keskpaik 20 saj lõpp
Nesoliitikumi algus.Noorem kiviaeg ehk.nesoliitikum algas keraamika kasutuselevõtuga.Kujult meenutasid nõud suuri teraneva põhjaga padasid,mille püstihoidmiseks kaevati maasse auk. Kammkeraamika kultuur U 3300 eKr jõudis Eestisse, Savinõude välispinda kaunistati lohukeste ja täketest ridadega (kammi meenutava riistaga).Matmiskombed-surnud sängitati nüüd asula territooriumile,vahel isegi elamu põranda alla.Lahkunutele pandi kaasa mõni noake,kõõvits ja ehteid.Kõrge kunstitase-luust vahel ka merevaigust vooliti väikeseid loomade,lindude,madude ja inimeste kujukesi mida kasutati ehetena.Kammkeraamika kultuuriasukaid ei saa siiski veel pidada otseselt eestlasteks. Venekirveste kultuur III aastatuhande algul enne kristust jõudsid eestisse lõuna poolt uued hõimud.Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega
hoonetes. Jahi- ja tööriistade valmistamise oskus oli kammkeraamika kultuuri elanikel varasemaga võrreldes tublisti arenenum. Laiemalt olid levinud moondekivimitest hoolikalt lihvitud mituttüüpi kirved ja talvad. Paremini tuntakse kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel ka elamu põranda alla. Lahkunule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid. Luust, vahel ka merevaigust vooliti väikeseid loomade, lindude, madude, inimeste kujukesi, millest osa olid kasutusel ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi. Leiutatud olid
sõnastustes 21. Perioodid: KIVIAEG- inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, aga kindlasti ka puust Kivimitest kasutati eelkõige tulekivi kuid ka kvartsitükke. Kivikirved. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kasutati koeri. Keraamika kasutusele võtt (kammkeraamika ja nöörkeraamika). Surnuid sängitati asula territooriumile vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid, loomakihvadest amulette, luust kujukesi või merevaiku. Tegeleti ka algelise loomakasvatusega ( sead, veised). Kammkeraamika perioodil tekkisid väikesed külad, jäädakse paikseks. Nöörkeraamika perioodil indogermaanlased hakkavad rohkem küttima, vanad asunikud võtavad neilt üle põlluharimist ning lõpuks kõik segunevad. Külad hajuvad ja tekivad üksiktalud. PRONKSIAEG- pronksist valmistati eelkõige kirveid, tehnilise progressi ajastu. Asulaid hakati piirama
4.at-3.at. Elanikud olid pärit Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mägede vahelt. Nimi tuli sellest, et need elanikud tegid savinõusid, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Elanikud tegelesid küttimise, kalastamisega. Töö- ja tarberiistad olid palju rohkem arenenud, tulekiviesemed olid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Surnud sängitati asula territooriumile (vahel elamu põranda alla). Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid, amulette, luust kujukesi või merevaiku eluks teises ilmas. Kunstitase oli kõrge, arvati, et kujukestel on maagilised omadused, mis kaitsesid kandjat. Venekirveste kultuur (3.at-2.at keskpaik). Elanikud olid pärit Dnepri ja Reini vahelt. Tegelesid kalastamise, küttimise, maaviljeluse, algelise loomakasvatusega. Kultuur sai nime sellest, et uued hõimud tõid endaga kaasa venet meenutavad hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirved. Uutele
jõudis Eestisse neoliitikumis umbes 3300 a. paiku e.Kr. Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega, mis tehti kammi meenutava riistaga (sellest ka kultuuri nimetus). Tegeldi küttimise ja kalastamisega. Töö-ja tarberiistade valmistamisoskused olid varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Surnud maeti asula territooriumile, isegi elamu põranda alla. Surnule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid. Selle kultuuri elanikud olid arvatavasti pärit idast, nad olid mongoliidset rassi . Neid peetakse läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. 8. Pronksiaeg (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli
paiku e.Kr.) Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega, mis tehti kammi meenutava riistaga (sellest ka kultuuri nimetus). Tegeldi küttimise ja kalastamisega. Töö-ja tarberiistade valmistamisoskused olid varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Surnud maeti asula territooriumile, isegi elamu põranda alla. Surnule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid. Selle kultuuri elanikud olid arvatavasti pärit idast, nad olid mongoliidset rassi . Neid peetakse läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. b)Venekirveste kultuur e nöörkeraamika Umbes 2500 aasta paiku e.Kr .(neoliitikumis) jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Uutele hõimudele olid iseloomulikud veel
tuginevates hoonetes. Jahi- ja tööriistade valmistamise oskus oli kammkeraamika kultuuri elanikel varasemaga võrreldes tublisti arenenum. Laiemalt olid levinud moondekivimitest hoolikalt lihvitud mituttüüpi kirved ja talvad. Paremini tuntakse kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel ka elamu põranda alla. Lahkunule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid. Luust, vahel ka merevaigust vooliti väikeseid loomade, lindude, madude, inimeste kujukesi, millest osa olid kasutusel ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi.
Neoliitikum Kolm peamist tunnust: 1. Mitmetes maades algab viljelusmajandus ehk neoliitiline revolutsioon 2. Lihvitud kiviriistade kasutusele võtt 3. Keraamika kasutusele võtt Varaseim neoliitiline kultuur on Narva kultuur. Narva tüüpi savinõule tuleb kivid toestuseks panna ja lõke ümber teha. Taolist keraamikat palju Läti ja Leedu aladel. Narva kultuuris kütid, kalastajad, hülgekütid. Kammkeramika kultuur (tüüpilise kammkeraamika) Ornament tehti kammilaadse riistaga. Kõõvits kaapimise riist, uurits uuristamise riist , saab auke teha; mõlemad tehtud tulekivist. Kivikirvestesse ei tehtud silmaauku. Õngekonksud, noaotsad. Inimesekujukesed 5-6 cm pikkused, kinnitati rõivaste külge. Ka inimesenäo kujutised. Merevaikehted, nööbi taolised asjad. Veelindude kujulised ehted, kaunistused. Maod, koprad, metssead. Kammkeraamika kultuur (tüüpiline) ---> hiline kammkeraamika --- > nöörkeraamika Kammkeraamika kultuur on tuntud põhiliselt asulate põhjal
Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et leida süüa kergemini ja rännata. Tööriistad ja tarbeesemed olid valmistatud kivist, luust ja sarvest. Tähtis tööriist on kõõvits, millega töödeldi loomanahku. Teine on uurits, millega töödeldi luid. Kirved ja väiksed kirve ehk talbad olid samuti tähtsad riistad. Asukad arvatakse, et tulevad lõunapoolt, sest Pulli asulast leiti kivimit, mida Eestis ei leidu looduslikult. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas keraamika kasutusele võtuga. Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse IV aastatuhande algul eKr. Nende välispind oli ilustatud lohukeste ja täketega. Selle kultuuriga kaasnes
4000. aasta paiku eKr. Oluliselt paranesid tööriistade valmistamisoskused: näiteks tulekivist nooleotsad polnud ainult ühest servast teritatud, vaid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille mustrid tehti kammi meenutava hambulise templiga. Matmiskombed: inimesi maeti asulatesse, arvatavasti tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits, ehteid. · Nöörkeraamika kultuur: Levis Eestis u.3000. aasta paiku eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Tööriistad: venet ehk paati meenutavad kivikirveid lihviti väga hoolikalt ja neil olid sissepuuritud silmaaugud. Paikne eluviis, karjakasvatus, põlluharimine, elatustaseme ja rahvaarvu kasv. Tekkisid üksikpered. Matmiskombed: kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele
Ajalooline aeg (Eestis ~1200) Esemelised + kirjalikud ajalooallikad Jaguneb: 1) vanaaeg: kiri ~3300-3500 eKr 2) keskaeg: Lääne-Rooma keisri kukutamine 5. saj. 3) uusaeg: Konstantinoopoli vallutamine (15. saj), Ameerika avastamine (15. saj.), usureformid (16. saj.) 4) Lähiajalugu: I maailmasõda Esi- e. muinasaja arengujärgud 1) Kiviaeg a) Paleoliitikum e. vanem kiviaeg (2,5 mln aastat tagasi). Peamised tööriistad: pihukirves, oda, kaabits (kõõvits), kirves, õngekonks, ahing, harpuun. Korilus, küttimine, kalapüük. Anastav majandamisviis (võeti looduselt, mida vaja oli). Tingis rändleva eluviisi (reviir kindel piirkond, mille piires rännati). b) Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (12 000 a. eKr). Leiutised: vibu ja nool (saadi paremini suuremaid loomi küttida). Kodustati koer. Anastav majandamisviis ja rändlev eluviis. c) Neoliitikum e. noorem kiviaeg (7 000 a. eKr)
tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas- küttimine, kõõvits Valge- haug, rääbis, mäe kalapüük venest eile, häbi, must, sugu Kamm- Tamula, Lisaks Kunda esemed Kaama jõe 3300 eKr keraami- Valma eelmistele ja keraamilised ja Uuralite neoliitikum
jooma tulnud loomi. o Elati arvatavasti ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. o Kiviaja inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, aga kindlasti ka puust. o Kivimitest kasutati kõige rohkem tulekivi, kuna seda leidus eestis vähe siis kasutati kvartsitükke. o Kõõvits- terava servaga, pikerguse või ümara kujuga tööriist, mida kasutati loomanahkadelt rasvakihi kaapimiseks, luu ja puitesemete pinna tasandamiseks jne. o Uurits- esileulatuva tugeva nukiga abil töödeldi ja tükeldati sarvi ning luid. o Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati kristallseid kivimeid, mida töödeldi lihvimise teel. o Kivikirved olid ebakorrapärase kujuga ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosast.
annaabi.ee 
