Lõke koopas päike Tehislikud esemed empiirilise maailma olendid ja esemed Tehislike esemete varjud empiiriliste esemete kujutised 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Mõteldava vald meie vaimsele pilgule avanevad asjad, mis on mulle näha minu mõistuse silma läbi (2+2=4). Mõtlemine avab pilgu. Nägemise kaudu ilmuv vald see maailm, mida silmadega näen kui ma need avan 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Eikassia kujutlemine, kõik see, mida tavateadvus peab tõeliseks teadmiseks. Oskus ennustada, millisele varjule järgneb missugune. Varjude vahelduvuses seaduspärasuste nägemine. Õiglus on see, et Sokrates pannakse vangi, sest ülempreester ütleb nii. Pistis uskumise tasand, ma juba liigun varjudest tehislike elementide juurde, mis neid varje heidavad ja kunstliku valguse allika poole tänu millele neid varje heidetekse. Sokrates
Lõke koopas Päike Tehislikud esemed Empiirilise maailma olendid ja esemed Tehislike esemete varjud Empiiriliste esemete kujutised 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Epistemoloogia põhisuunad: · Ratsionalism · Empirism · Transtsendentaalne kriitika · Fenomenoloogia · Pragmatism 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Platon eristab 2 teadmise astet. Teadmine puudutab asjade erinevaid printsiipe. Mis on tegelik? Mis on tegelikkuse prinsiip? 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Kas seda, mis näib, on võimalik eristada sellest, mis tegelikult on? Objektivism- Tegelikkus on midagi muud, mis meile paistab. Näivust ja tegelikkust eristatakse.
Nägemise kaudu ilmuv vald koobas, lõke, esemed, mida kantakse lõkkest mööda ning nende varjud. Koobas meie olemine meie kehas. Mõeldava vald Päike (hüve idee), looduslikud asjad, nende varjud ideed. 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Nägemise kaudu ilmuv vald - maailm, mida näen oma silmadega. Mõeldava vald asjad, millele saan mõelda. Päike, looduslikud asjad, nende varjud. 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Eikassia kujutlemine sellest, mis on tõeline teadmine tavateadvuse jaoks. Seaduspärasused varjude vahelduses. Nt: Õiglus, et Sokrates pannakse vangi, kuna ülempreester ütleb nii (ma tegelikult ei tea). Pistis uskumise tasand. Varjudest tehislike elementide juurde liikumine. Nt: Sokrates pannakse vangi, kuna ta on kurjategija (ma ei tea, kas ta on kurjategija, et kas ta on süüdi). Dianoia tegelik teadmine
Selline liikumine võib olla horisontaalne(ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Sotsiaalne klass- suur inimrühm, kel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon; marksism seob klassi majandusliku võimu ja majanduslike suhetega; mittemarksistlikud teooriad rõhutavad sissetulekutest ja tööhõivest tulenevaid staatuslikke eristusi (nt keskklass, sinikraed). Mingisse klassi kuulumine omab staatust, mis on inimeste poolt kujundatud ning on hinnanguline. Läbi aja on ühiskonna kihistus säilitanud oma hierarhilisuse - ühed inimgrupid omavad teistest kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised. Kõrgeima staatusega gruppi nimetatakse eliit, eliidist eritub mass, siia kuulub ka keskklass. Kõige madalam klass on alamklass.
vähkleme ja higistame jne. Faktilised tõendusmaterjalid toetuvad ka väidet et loomad võivad kogeda valuaisinguid sama teravalt kui meie. Spetsiesismi üks vorme on, et ainult inimelu on täielik püha, see järeldab, et kui inimesele antakse valida, kas ta tapab koera või selle inimese, valiks ta tingimata koera(kui ei ole isiklikku vimma). Elu pühaduse teesi pooldajad eristavad inimesi ja looma, aga nad ei luba mingeid eristusi oma liigi sees. Ehk siis on nad rängalt vastu raskelt haigete tapmisele ja peavad seda sama rängaks kui tappa eluterve inimene. Me peame lõpetama ohverdamast loomi, enda heaolu nimel ja kui meie oma liigi liikmeks olemise faktist ei piisa, et tapmist igal juhul vääraks pidada siis võime me hakata ümber vaatama seisukohta, mis väidab inimelu pühaduse kohta. Minu hoiak loomade kohtlemise kohta on, et peame loomade elusid sarnaselt
Sõnal ei ole seost asja olemusega. Wittgenstein sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Humbolt keel ei ole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. Nii palju kui on erinevaid ühiskondi erinevate keeltega on ka erinevaid kultuuri maailmaid. Sapir ja Wholf me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähendused tänu sellele, et me oleme kokkuleppinud neid asju nii moodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu, kuid tema tingimused on täiesti kohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes selle kokkuleppe klassifikatsiooni ja andmete organiseerimise printsiipidele. 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda
targad. Riigivõimu tunnused: Kehtestada seadusi, ning kontrollida nende täitmist Koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle Kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks Korraldada riigi igapäevaelu Poliitilised ideoloogiad-tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale. Parempoolsed ideoloogiad- pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid eristusi. Ülim väärtus inidiviidi vabadus. Pole õigust karistada rikkaid kõrgete maksudega, minimaalne riigi sekkumine.Tähtis on kollektiiv. riik peab sundima inimesi rohkem tööle, mitte poputama neid abiprogrammidega. Vasakpoolsed ideoloogiad-tähistavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Eesmärgiks võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkuse õiglase jagamise. Riigivõim peab tagama inimestele võimaluse saada tasuta haridust, arstiabi jne. Palju toetusi kõigile.
Katri-Helena Kaasik Johanna Joosep Kristjan Ilves Hannes Teiss IRL · IRL: ,,Me usume, et mõte on ainult sellisel poliitikal, mille tulemusel muutuvad inimesed õnnelikumaks." Tegijad Peamised eesmärgid · IRL-i jaoks on ideaalne riik, mis: · usaldaks inimest ega kipuks tema eest valikuid tegema · tegutseks kaugele vaadates ning oleks ühiskonna tüürimees, mitte rott ühiskonnas Viljasalves: · kindlustaks demokraatiat ja välistaks klikivõimu tekke · hoiaks au sees eesti meelt ja eesti keelt · annaks inimestele rohkem vabadusi ja kontrolli oma elu üle · teeks pered tugevamaks ja ühiskonna vastutustundlikumaks · seisaks iseseisva ja turvalise Eesti eest Turvalisuse tagamine Eesti julgeolek on paremas seisus kui kunagi varem, arvestades meie kuulumist NATOsse ja Euroopa Liitu. Esimene probleem meie ja Euroopa jaoks on kujundada poliitiline tahe uute julgeolekuohtude re...
(U. Agur. Kus info, kus teave? ,,Sirp ja Vasar", 1976, 24. september) Denis Mc Quail ütleb, et laias tähenduses on informatsioon kogu tähendusrikka kommunikatsiooni sisu (teated). Kitsamas tähenduses viitab informatsioon tavaliselt tõestatavatele ja seega usaldusväärsetele faktilistele andmetele reaalse maailma kohta. Veel kitsamas ja täpsemas tähenduses võib informatsiooni võrdsustada kommunikeeritud andmetega, mis võimaldavad teha eristusi mingis reaalses valdkonnas ja seega vähendavad määramatust vastuvõtja jaoks. (Mc Quail 2000:452) 1.2 Teabevajadus ja teabevajaduste rahuldamise allikad Inimeste vajadused teabe järele arenevad koos inimtegevuse ja ühiskonnaga, erinevate olukordade ja nähtustega ning inimest ümbritseva keskkonna muutustega. Teabevajaduse sisu oleneb inimese elutegevuse iseloomust ja struktuurist. Struktuuris eristatakse viit aspekti:
3. Ümberkorraldused revolutsiooni esimestel aastatel. TV 59 · Kuningas tunnistas Asutava Kogu poolt välja antud seadusi · ,,Inimeste ja kodaniku õigluste deklaratsioon" anti välja · Kaotati seisuslikud eesõigused · Uus keskne võimuorgan Seadusandlik Kogu · Talupojad vabastati teotööst 4. Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon. · Inimesed sünnivad vabana ja võrdsete õigustega ning jäävad selleks. Ühiskondlike eristusi tohib teha vaid üldise hüve nimel. · Kogu kõrgema võimu allikaks on alati rahvas; ükski organ, ükski isik ei või omada võimu, mis ei tulene otse rahvalt. · Iga inimene loetakse süütuks seni, kuni ta on süüdi mõistetud. · Kuna omand on püha ja puutumatu, ei tohi seda kelleltki võtta, välja arvatud juhul, kui seadusega määratud vajadus seda selgelt nõuab ja kui see õiglaselt ja õigeaegselt hüvitatakse. 5
Mõnedel juhtudel tähendab see inimindiviide, teistel juhtudel võib see aga viidata rahvustele, provintsidele, ärifirmadele, kirikutele, meeskondadele jne. Õigluse printsiibid kehtivad kõigi nende juhtude puhul, kuigi teatav loogiline eelisõigus kuulub inimindiviididele. Aotori kasutusel termin isik, võib selle tähenduses varieeruda nimetatud viisil. Näiteks on selge, et eeldatavalt ei tohiks õigussüsteemid ja teised praktikad teha eristusi ja liigendusi määral, mis rikuks neis osalevate isikute algset ja võrdset vabadust. Teine printsiip määratleb, kuidas võib sellest eeldusest taganeda. Siinkohal võiks väita, et õiglus nõuab üksnes võrdset vabadust. Ralwsi printsiibi järgi on ebavõrdsus lubatav ainult siis, kui on põhjust, et ebavõrdne või ebavõrdsust põhjustav praktika on iga selle osaleja hüvanguks. On oluline, et kõik osapooled peavad ebavõrdsusest kasu saama
(võnkumise) tulemusena. Helivõnkeid tekitavad häälepaelad (häälekurrud). Võngete tekkekohta nimetatakse ka häälepilu-ks. Häälikute nii- või teistsugused tämbriomadused sünnivad kõlaruumides ehk resonaatorites nendeks on 3 tähtsat õõnt: neeluõõs,suuõõs ja ninaõõs (vastavad häälikud kannavad nimetusi farüngaalid, oraalid, nasaalid). Häälepilu asendi pideva muutumise tulemusel sünnib üks tähtsamaid eristusi kõnes: vahelduvad helilised ja helitud häälikud. Häälikutest on vokaalid harilikult helilised.Konsonantide hulgas esineb nii helilisi kui ka helituid. Häälikute peamine moodustusala on kõrist ülal-pool ja kannab nimetust kõnetrakt. Ladinakeelne sõna huulte kohta labia on andnud rahvusvahelise termini huulhäälikute ehk labiaalide märkimiseks. Häälikut saatev huulteümardus kannab nimetustlabialisatsioon.
Laplace'i deemon), nüüdseks on nad relativeerunud. Teine oluline aspekt: maailmavaate kujunemisel oluline koht keskkonnal, kultuuril, maailmavaade on inimesi ühendav. Samas inimesele iseloomulik, et ta ei lahustu maailmas, on alati teadlik, et see on tema ise, kes maailma suhtub. Siit uusajast peale inimese maailmasolemist iseloomustanud subjekt -- objekt suhe. 2 3. Teada metafüüsika põhiküsimuse sisu. Tunda sellega seotud olulisi mõisteid ja eristusi: idealism-materialism, subjektiivne ja objektiivne idealism, monism-dualism, sokraatiline hoiak põhiküsimuse suhtes, skeptitsism (selle konstruktiivne ja radikaalne vorm). Solipsismi mõiste. Mis(ja miks) on olev tervenisti. Miks on ülepea miski olemas ja mid moodust olemasoleva olemuse, mis on oleva algpõhjused. Metafüüsika tegeleb oma põhiküsimuse üldisuse tõttu aprioorsete tõestustega, mitte mepiirilistega. Metafüüsika põhiküsimus on konstant
Teha Absoluut teadvusele ligipääsetavaks See absoluudi konstrueerimine on pigem rekonstrueerimine Verstand ei suuda neid vastandeid üheks siduda, aga absoluudis on need ühenduses Mida tähendab Verstandi eitada ? (vernichten) Absoluut viitab Bescränktele ja vastupidi (sellest ma ei saa eriti hästi aru ) Kui Vernunftil ei oleks Verstandi, kas ta siis saakski Absoluudile ligi? Vernunft süntees, Verstand antitees Vernunft vajab eristusi, et nende eristuste kaudu aru saada, et need eristused on ühe Einheiti erinevad ppooled Prinzip einer Philosophie in der Form eines absoluten Grundsatzes (35 - 41) Analytisch A=A , unabhängig von Erfahrung. Produziert kein Wissen. Verstandsdenken. Identitätsbegriff. Absoluut . subjekt ja predikaat . Syntetisch A=B nicht notwendig, empirisch . Nicht denken. Pluralität . Ei ole Satz der Identität (Võib olla ka C, D, E , F jne. )
intuitiivselt kindlad otsustused, geomeetria, aritmeetika ning otsustustele nende kohta võime jõuda vaid mõistuse abil. - tõsiasjad (matters of fact): neil põhinevate otsustuste kehtivust ei saa näidata puhta loogikaga, selleks on vaja kogemust. Klassikaline seisukoht Nagu näeme, on filosoofia ajaloos tehtud mitmeid sarnaseid eristusi kahte tüüpi tõdede vahel: ühelt poolt siis puhta mõistusega haaratavad paratamatud tõed ning teisalt kogemuslikult kinnitust leidnud tõed, mille kehtivus pole paratamatu. Täpsemalt võib tuua välja kolm eristuste paari: Aprioorne ja aposterioorne Analüütiline ja sünteetiline Paratamatu ja kontingentne Esimesena kasutas selliseid mõisteid väidetavasti I.Kant, kelle väljapakutud raamistus saab vaadelda ka talle eelnenud filosoofe
siis, kui vanemad seda soovivad), kuna see on elu pühadusega vastuolus. Samas inimene tapab loomi pidevalt, hoolimata nende elu pühadusest. Lootusetult spetsietsistlik seisukoht on see, mis püüab tõmmata eluõiguse piiri paralleelselt meie oma liigi piiriga. Kuigi inimesi ja teisi loomi eristatakse kindlalt, ei lubata mingeid eristusi oma liigi sees, vastutades alaarenenute ning lootusetult seniilsete tapmist sama tugevalt nagu normaalse täiskasvanu tapmistki. 6. Mille poolest erineb inimene muudest loomadest ja mille poolest on neile sarnane? Inimene on muude loomadega sarnane, kuna kõikidel on aju ning närvisüsteem. Erinevus seisneb aga selles, et inimese aju on paremini arenenud ning seetõttu on meil rohkem oskusi, kui teistel liikidel
Pragmatism John Dewey- sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt. Ludwig Wittgenstein- sõna tähendus seisneb tema kasutuses, rollis, mida sõna mängib keelemängus. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Wilhelm von Humboldt (1820)- keel ei ole staatiline vahekord, vaid protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf (1939)- ,,Me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähenduse tänu sellele, et me oleme kokku leppinud neid asju niimodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu kuid tema tingimused on täiesti kohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes sellele kokkuleppe klassifikatsiooni ja andmete organiseerimise printsiipidele. " 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda
nimetatakse, käituda. Sõnal pole seost asja olemusega. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? W.von Humbolt keel ei ole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm.Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. Mis maailm see on, kus sõnad on vahendid? See on kultuurimaailm. On olemas väga palju erinevaid keeli, on olemas väga palju erinevaid maailmu. E. Sapir ja B.L. Wholf me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähendused tänu sellele, et me oleme kokkuleppinud neid asju nii moodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu, kuid tema tingimused on täiesti kohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes selle kokkuleppe klassifikatsiooni ja andmete organiseerimise printsiipidele. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda
ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. Tunnetusvõime puudulikkus muudab kommunikatsiooni vahelduvaks jadaks, kus vaheldub see, mida me teame, sellega, mida me ei tea. Et teada saada midagi tundmatut, selleks on vaja vastandusi ja eristusi, mis aitavad tundmatut teadvustada. Uexküll 3 semioosi: informatsiooni või signifikatsiooni. Elutu keskkond, mis tegutseb kui ,,kvaasi- saatja" ilma semiootilise funktsioonita. Vastuvõtja, st elusühik, elussüsteem, peab omama kõiki semiootilisi funktsioone sümptomatisatsiooni. Saatjaks elusolend, kes edastab signaale (mis ei ole suunatud otseselt vastuvõtjale ja ei oota vastust) oma käitumise või asendi kaudu. Vastuvõtja võtab neid signaale vastu kui sümptom-märke.
") · Ludwig Wittgenstein, Philosophische Untersuchungen, 1953 · sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus keelerelatiivsuse hüpotees · Wilhelm von Humboldt, 1820 · keel ei ole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. · Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf, 1939: "me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähenduse tänu sellele, et me oleme kokku leppinud neid asju niimoodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda (speech community) ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu, kuid tema tingimused on täiesti ohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes selle
Levi-Strauss väidab, et kõik inimühiskonnad eristavad kultuuri ja loodust, see on üks baaseristusi. Kultuurilise mõtlemise seisukohalt mingil määral looduse ja kultuuri eristus eri ühiskondades muidugi kehtib, ehkki see ei pea olema vastandus. Looduse ja kultuuri vastandamine, range eristamine, ongi kõige enam lääne mõtlemisele omane. Tegelikult kätkeb lääne dualistlikule mõtlemisele omane kultuuri-looduse vastandus endas tervet rida seostuvaid eristusi nagu: subjekt - objekt mees - naine meel/mõistus - keha Nt: rass, geneetika = loodus; uskumused, tehnoloogiad, majandus = kultuur See on ilmselgelt väärtushinnangutega laetud mõtlemine, milles kultuur on alati loodusega võrreldes hierarhiliselt kõrgemal positsioonil. Enamike tänapäeva kultuuriteooriate seisukohast on sellised vastandused ümber lükatud või küsitavaks muudetud. Oma osa on siin nii 20
protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid". Erinevates ühiskondades on erinevaid tähendusi kandvad sõnad. E. Sapir, B.L.Whorf kelle relatiivsuse hüpoteesist: sõnade tähenduste defineerimine läbi pragmatismi (sõnade tähendus sõltub nende kasutusest), mis on ühendatud Humboldti kultuurilise relativismi ( erinevaid inimkogukondi on palju, sõnakasutusi palju ja erinevaid). Me teeme eristusi asjades ning organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähenduse ning kokkuleppeliselt loome terviku. 52. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Substantsiaalsed definitsioonid- mida kultuur sisaldab? Millistest asjadest kultuur koosneb?: Kultuur kui materiaalsed, kunstlikud asjad, mis on inimese poolt loodud. Kultuur on inimese poolt loodud, tekitatud koos inimese loodud kunstlike asjadega. Sotsiaalsed asjad: ühiselu
vajadusi ka asja ebaolulistele tunnustele orienteerudes; (teadmiste piirides)arvestav loogiliselt planeeritud asjade kasutamine käitumine I. 3. Situatsioonid: asjadevahelised seosed: asjad Lapsest täiskasvanuks0. Meelelised tunnused omandavad funktsionaalsed omadused, saab teada, * Meeled on kaasasündinud, ka osa nende alusel kuidas ühe asjaga teist mõjutada. Tegevuses tehtavaid eristusi, nt. kõnehäälikutele PKE (parema asjadega vahendatud tegevus, tööriistad ja nende kõrva efekt- korraga lastakse mõlema kõrva juures sõnu kasutamine. ja parema kõrva ääres lastu jab paremini meelde), kuju II 4. Sünkreetsed keelemärgid (Keelepõhine): erilise, ja liikumise eristamine nägemises jm. sotsiaalse funktsiooniga asjad; osutavad assotsiatiivselt * Kaasa on sündinud ka meelepõhine reflektoorne
) Jääb alles üks maailm, mis on mõttetu. Nietzsche moto selle olukorra kohta oli: amor fati, armasta mõttetut saatust. Kuid kogu ratsionaalne-humanistlik kultuur muutub Nietzsche arvates Jumala surma tõttu võimatuks. On küsimus, kas demokraatlik konventsioonidel püsiv humanistlik maailm on Nietzsche ennustused ümber lükanud, või on Jumala surma järeldused ikka veel teel, saabumas. 14. Teada metafüüsika põhiküsimuse sisu. Tunda sellega seotud olulisi mõisteid ja eristusi: idealism-materialism, subjektiivne ja objektiivne idealism, monism-dualism, sokraatiline hoiak põhiküsimuse suhtes, skeptitsism (selle konstruktiivne ja radikaalne vorm). Solipsismi mõiste. Metafüüsika põhiküsimus: mis (ja miks) on olev tervenisti? Miks on ülepea miski olemas ja mis moodust olemasoleva olemuse, mis on oleva algpõhjused? Kui igat filosoofiaprobleemi võib pidada teatud üldistuseks: näit. mis on teadmine? mis on hea elu?, siis metafüüsika üldistab kogu oleva üle
Siin määratletakse lõpuni see et teaduslik on see mis on loogiline. Nii on ainult sellisel juhul, kui maailm on nii tõesti organiseeritud. Loogikareegel peab olema reegel selle kohta, kuidas välises maailmas asjad on seotud. Tegevuses teadvustatult (üle)meelelist konteksti (teadmiste piirides)arvestav loogiliselt planeeritud käitumine IX Lapsest täiskasvanuks 0. Meelelised tunnused * Meeled on kaasasündinud, ka osa nende alusel tehtavaid eristusi, nt. kõnehäälikutele PKE (parema kõrva efekt- korraga lastakse mõlema kõrva juures sõnu ja parema kõrva ääres lastu jab paremini meelde), kuju ja liikumise eristamine nägemises jm. * Kaasa on sündinud ka meelepõhine reflektoorne käitumine. Esimesed refleksid kujunevad ~10 rasedusnädalal, sünnimomendil on käitumismustrite hulk päris suur: refleksid imemiseks, neelamiseks, labürindi ja kaela toonilised refleksid, sammumine, haaramine, näoliigutuste imiteerimine jne. I
tegelik maailm oleks materiaalne. Kui vabaneme kehast, siis tegelik maailm enam niisugune pole. Päike sümboliseerib seda, mis annab kõigele muule idee ehk hüve idee, mis tagab kõigi teiste ideede olemise. 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Nägemise kaudu ilmuv vald - see maailm, mida näen, kui silmad avan. Mõeldava vald - see maailm, mida vaimse pilguga avanevad asjad, mida näen mõistuse pilguga. 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Kujutlemise tasand - Kõik see, mida tavateadvus peab tõeliseks teadmiseks, oskus ennustada, millisele varjule järgneb missugune jne. Uskumise tasand - Varjudest liigutakse tehislike elementide juurde, mis neid varje heidavad ning kunstliku valgusallika poole, tänu millele tehislikud elemendid varje heidavad. Nii uskumise kui kujutlemise vahendusel mingeid teadmise tõelisest ei saa. Dianoia tasand - Tegeletakse looduslike asjade varjude ehk nende asjadega,
Mõtlemise valda ja nägemise kaudu ilmuv vald. Mõtledava valla alla kuuluvad Päike, mis sümboliseerib head ideed. Looduslike asjade varjud aga sümboliseerivad matemaatilisi objekte. Nägemise kaudu ilmuv valda kuuluvad lõke koopas, mis sümboliseerib Päikest. Tehislikud esemed sümboliseerivad empiirilise maailma olendeid ja esemeid. Ning tehislike esemete varjud sümboliseerivad empiiriliste esemete kujutisi. 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Platon eritab nelja teadmise astet. eikasia - kujutlen ennast teadvat. Näiteks, tuba tuleb koristada kuna ema seda käsib. pistis - usun millessegi. Näiteks, kuna tuba on must peab seda koristama. dianoia - Oskan seostada mingi õigluse printsiibist lähtudes. Näiteks, tuba tuleb koristada kuna ema käsib seda, sest tuba on must. noesis - jõuan printsiipide sisu ja tähenduse mõisteni. Näiteks, ma pean tuba koristama kuna
Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Vastused küsimustele epistemoloogia loengu kohta
Levi-Strauss väidab, et kõik inimühiskonnad eristavad kultuuri ja loodust, see on üks baaseristusi. Kultuurilise mõtlemise seisukohalt mingil määral looduse ja kultuuri eristus eri ühiskondades muidugi kehtib, ehkki see ei pea olema vastandus. Looduse ja kultuuri vastandamine, range eristamine, ongi kõige enam lääne mõtlemisele omane. Tegelikult kätkeb lääne dualistlikule mõtlemisele omane kultuuri-looduse vastandus endas tervet rida seostuvaid eristusi nagu: subjekt - objekt mees - naine meel/mõistus - keha Nt: rass, geneetika = loodus; uskumused, tehnoloogiad, majandus = kultuur See on ilmselgelt väärtushinnangutega laetud mõtlemine, milles kultuur on alati loodusega võrreldes hierarhiliselt kõrgemal positsioonil. Enamike tänapäeva kultuuriteooriate seisukohast on sellised vastandused ümber lükatud või küsitavaks muudetud. Oma osa on siin nii 20. saj erinevate ideoloogiliste
Isiksuse ebapüsivus Isiksus kujuneb ja vormub läbi kogu elu Elukäik mõjutab inimese käitumist – kas ka isiksus? Isiksus Ladina keeles persona – mask, roll teatris Kodanike õigused ja kohustused Mitteisiksused – orjad, loomad Juudi-kristlikus traditsioonis kujunes sellest hingega seotu – isiksus justkui asustab keha ja juhib selle tegevust Sisemine ja välimine Sellest eristusest hingeks ja kehaks tuleneb terve rida eristusi: Tahtlikkus mõttes, kavatsuses, mitte teos Mälu on sisemine, mitte tegevuses väljenduv Tunded on teada ainult inimese sisemaailmas Isiksuse fikseeritus Isiksus lääne mudelis seotud päritud joontega, mitte maailma paigutumise ja kujunevate suhetega Isiksus omandatakse vanematelt geneetiliselt Ometi seda isiksust täidetakse, kultiveeritakse ka õppides Õppimine Tim Ingold:
nõudev ideoloogia( radikaalne). 19. saj jooksul liberalismi radikaalsus ja muutuste orienteeritus väheneb- Liberalismi muutumine konservatiivseks.Liberalismi kõrgaeg 19 saj. I MS - liberalismi allakäigu algus. Ideoloogiliselt täheldatakse knservatismi ja sotsialismi populaarsust . Palju äärmuslikke ideoloogiaid. 1940-70- liberalismi madalseisu ajastu. 80ndatel - neoliberalism ja neokonservatism. Tihti samades maades samad ideoloogiad. Tp partikularism - eristusi nõustuvad ja toetavad üh. Kesksed liberalismi teemad: · Rõhutab indiviidi tähtsust. Indiviid n üh tähtsaim institutsioon. Liberalism seisab kõikide õiguste võrdsuse eest. Võimaluste võrdsus. Kõigil on olemas võimalused, kuid see ei tähenda, et kõik võrdselt hüvesid. · Liberalism rõhutab mõistust( põhjuseid),armastab ennast siduda valgustusfilosoofiaga. Liberalism austab mõistusega tehtavaid otsuseid. On veendunud , et igal indiviidil on
Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja kiiresti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi. Inimese tajumine (inimene kui sotsiaalse taju objekt) Inimesetaju protsessid ja mehhanismid Võrreldes esemete/nähtuste tajumisega on inimese tajumine sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja sellest tulenevalt ka ebatäpsem. Subjektist lähtuvalt aitab neid eristusi seletada kausaalse atributsiooni kategooria. See on teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjekiivne interpreteerimine tajumisel. Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat informatsiooni vastavalt eesmärkidele , vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas. Kesksemad inimesetaju mehhanismid on järgmised: 1) Identifikatsioon- teise inimese mõistmine ja tema käitumise interpreteerimine temaga
Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja kiiresti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi. Inimese tajumine (inimene kui sotsiaalse taju objekt) Inimesetaju protsessid ja mehhanismid Võrreldes esemete/nähtuste tajumisega on inimese tajumine sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja sellest tulenevalt ka ebatäpsem. Subjektist lähtuvalt aitab neid eristusi seletada kausaalse atributsiooni kategooria. See on teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjekiivne interpreteerimine tajumisel. Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat informatsiooni vastavalt eesmärkidele , vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas. Kesksemad inimesetaju mehhanismid on järgmised: 1) Identifikatsioon- teise inimese mõistmine ja tema käitumise interpreteerimine temaga
Eksistentsimärk – saab rakendada ainult predikaatidele. Tavakeel on ebatäiuslik – seal kus me ütleme „on“, seal ei tule välja, kas tegemist on eksistentsilausega või omistamine predikaadile. Loogiliselt täiuslik keel suudab eristada seda, mida tavakeel ei suuda – kas on predikaadi omistamine või eksistentsilause. Descartesi näide (1867). Ma mõtlen tähendab, et eksisteerib miski, mis mõtleb. Traditsiooniline kuulus filosoofia lause – kui rakendada loogika vahendeid ja teha eristusi, siis asi muutub selgemaks. Teine sage eksimus loogilise süntaksi vastu on mõistete tüübieksitus (1868). Grammatika ei kategoriseeri üksikasjalikult algarve vms. Erikeeles on omad kategooriad ja nendega käib kaasas omad tingimused. Mitte ükski metafüüsika lause ei saa olla mõttekas, sest metafüüsika ülesanne iseendale on leida ja esitada teadmisi ilma empiirilise teaduseta (1869). Mõttekad laused jagunevad (1869). Tautoloogiad; laused, mis on tõesed oma vormi poolest –
Naine kasvult mitte nii pikk, pikkade käte ja jalgadega, tugev, kuid mitte maskuliinne, väga sale. Mõned koreograafid otsivad "skeleti imitatsiooni" laval, mõned vajavad rohkem loomulikumaid naiselikke mehelikke vorme. Klassikalises balletis dikteerib KUJU, ROLL tantsija välimuse (kas ta pole liiga pikk, paks, tugev jne. selle rolli jaoks?), ja need tähelepanekud võivad domineerida tööle hinnangu andmisel. Kaasaegse tantsus selliseid selgeid eristusi ei ole. Iga koreograaf valib omale sobivad tantsijad. Tantsija sugu võib olla määrav - "Luikede järv" on n.ö. baleriini ballett, aga M. Bourne lavastas selle mehele (kõik luiged mehed), kuna meeste teema oli koreograafi jaoks oluline. Mõned ansamblid on inimgrupid laval, teised aga lihtsalt n. 4 meest ja 4 naist. Miks? Androgüünsus on tõstatanud küsimuse, kas sugu on määrav? Kas seksuaalne orientatsioon on oluline teema või mitte? Inimesed on inimesed, või kuidas
· Mehelikumad mehed on avalikult agressiivsemad kui teised · Agressiivne seksuaalne käitumine meestel seondub ümbersuunatud agressiivsusega ema vastu · Soost sõltumata peavad vanemad ja haritumad inimesed agressiivsust taunimisväärseks · Agressiivsuse uuringud on sagedasti hälvitatud meeste kahjuks: koolides hindavad õpilaste agressiivsust naisõpetajad, kes on poiste suhtes negatiivsemate hoiakutega kui tüdrukute vastu · On tehtud eristusi ka otsese ja kaudse agressiivsuse osas. Kirsti Lagerspetz leidis, et poisid on kõrgema otsese agressiivsusega, kuid tüdrukutel on kõrgem kaudne agressiivsus Agressiivsuse närvimehhanismid · Gray (1991) leidis kolm agressiivsusega seotud ajustruktuuri, millest kaks on agressiivsust vallandavad ja üks seda pidurdav: Võitle või põgene süsteem (VVP, FOF) aktiveerub valu ja frustratsiooni korral
Üks väheseid pagulaskirj raamatuid, mis ilmus ka nõukEestis. II tsükkel on biograafiline tsükkel v mingil moel isikukeskne tsükkel 1965-1967 "Mõrsja linik", "Rõõmulaul "Nõiduse õpilane" III puhul on stilistiline plaan raskem, aga ta eristab sellega, et ta hakkab kasutama kahte ajaplaani "Õilsad südamed e kaks sõpra Firenzes", "Lohe hambad", "Kahekordne mäng" Esimene tunnus: stiliseeritud tööd - teatavaid ajaloolisi stiile hakkab läbi mängima. See neid eristusi loobki. Kui me räägime kroonikate tsüklist, siis see tähendab seda, et keskaegsete kroonikate kirjutamisviisi aimab järgi ja stiliseerib sellelt pinnalt. II triloogia stiililine alus on katoliku pühakute elulood. "Mõrsja liniku" puhul täiesti otseselt. III tsükkel kriminaalromaanide mõjutused. 1) ühelt poolt tegeleb R ajaloolise ainese, aga teiselt poolt ajaloolise stiiliga 2) jääb kõikides romaanides Eur keskaja ja renessanssi, Vahemeremaade puhul kui
| REEGLEID, mis nõuavad oma eeldusena | MÕISTEID, mis nõuavad oma eeldusena | ERISTUSI, mis nõuavad oma eeldusena | (lihtsamaid õppimisvorme) Eristused toimuvad reeglina tajus pertseptiivse õppimisena (kolmnurga eristamine ruudust), mis on aluseks mõistete (kolmnurk ja ruut) õppimisele, mis lubab rakendada reegleid (ruudu või kolmnurga pindala arvutamist), millel põhinevad kõrgema astme reeglid (mitmesuguste
pessa, ühe tüübi panek eri pesadesse jne. ei rikasta, vaid rikub seda süsteemi.” (Ots 1980) Võrdluseks on Otsal üldkeelt kujutav sujuvate üleminekutega värvipalett. Siiski, veidi allpool: „Oskussõnavara ei pea keemianomenklatuuri kombel kõikjal andma masinlikult risttabelisse panna, kuid tal on tunnetusteooriale toetuv, n. ö. konstitutsiooniline õigus olla mõneti sirgjoonelisemalt süsteemis kui ülejäänud keel ja taotleda sellest peenemaid eristusi või laiemaid üldistusi.” Klassikaline terminoloogiateooria on välja töötatud mehaanika eriala näitel. Vähem mehaaniliste tegevusvaldkondade hulgas leidub aga selliseid, mis põhimõtteliselt ei allu mõistekesksele analüüsile: ühiskonnateadused, poliitika, religioon, turundus jne. Nende mõiste- süsteem ei ole mingilgi määral kokku lepitud, vaid sõnavara täidab erialainimeste suhtlusvajadusi mingil muul viisil.
annaabi.ee 
