13. sajandi alistumislepingud (52 Jüri Uluots) 1227 Riia linnaõiguse Tallinna variant 1279 Haapsalu- Riia võeti eeskujuks 1282 Lüübeki õigus Raehärraks saamisel, kestis see tiitel neil kuni surmani. Kaupmeestest enamasti said raehärrad. 17.sajandi plakatid 1686-1832 kirikuseadus 1710 kapitulatsiooniaktid 18. sajandi ukaasid ja patendid 1802, 1804, 1816/1819, 1849, 1856, 1865 JA 1880-1890. Aastate talurahvaseadused. Balti provintsiaalseadustik 19 sajandil, mille kolmas osa 1864 nn Balti eraseadus. 1906 Vene riigi I põhisedus EV põhiseadused 1920 (riigikogu, I riigivanem Ants Piip), 1934 (vapside põhiseadus, enamlase ja kenamlased hakkasid koostööd tegema, vapsid suruti maha, Päts sai võimule)1938 (diktaatorlik võim), 1992 Nõukogude Liidu põhiseadused 1936 (Stalin tuli võimule, töörahva heaolu), 1978 (Bresnev) Erinevad allikad: Mälestuste raamatud: Jaan Roos ,,Läbi punase öö II" Militaar.net Fotod ja filmikunst 1826 vanim säilinud foto L.J.M
inimestel on omad tavad millest ka kohus peaks lähtuma. TSIVIILÕIGUSE AJALOOLINE ARENG Rooma õigusallikas- Corpus Iuris Civilis-CIC (Tsiviilõiguse koodeks) Code Civile(1804)- prantsuse koodeks BGB(1900)-Saksa tsiviilseadustik Kahe seadustiku põhierinevused: kontinenaal euroopas toimus mahakirjutamine(rooma pealt).Seal on kaks õigusperekonda: Germaani(Saksamaa) ja Romaani(Prantsuse) Inglismaal ja usas aga arhailine süsteem. Balti Eraseadus(1865) TSS eelnõu(1940) Vene NFSV TsK- oli enne sõda, kehtis kuni 1965 Eesti NSV TsK(1965) TsÜS TSIVIILÕIGUS SUHE See teema õpetab kaasusi lahendama. Õigussuhe- on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe(lepingud, abielu, pärimine) Tsiviilsuhe- on tsiviilnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe 3 elementi tsiviilõigussuhetel: *Tsiviilsuhte sisu-moodustavad subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus Subjektiivne õigus- konkreetsele subjektile kuulub konkreetne õigus
· Pandektiline süsteem Saksamaal väljatöötatud süsteem; tsiviilõigus jaotatud viieks osaks (üldosa, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, võlaõigus); lähtutakse valdkonnast. Iseloomulik germaani õigusperekonnale. Pandektiline & institutsiooniline combined: Perekonnaõigus - ISIK Asjaõigus - ASI Võlaõigus, pärimisõigus - ÜLEMINEK Üldosa - ISIK&ÜLEMINEK 3. Tsiviilõiguse areng & süsteem Eestis Tähtis seadus 1865 Balti eraseadus, mis olemuselt on tsiviilseadustik (sissejuhatus + 4 raamatut perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus). 1920ndatel hakati ette valmistama uut tsiviilseadustikku, mille eelnõu valmis 1940, aga jäi vastu võtmata. Vanad tsaariaegsed seadused jäid kehtima olid kohaldatavad, sest majandussüsteem polnud muutunud. NSV ajal kehtis ENSV tsiviilkoodeks (01.01.1965 alates); enne oli Vene tsiviilkoodeks vms.
Seda seost tunnetatakse ka tänapäeval ning see mõjutab olulisel määral eraõiguse reforme 21. sajandil. (Smits, 2012) Kokkuvõte Rooma eraõiguse tähendus oli Euroopa õigusajaloos väga suur. Rooma õigus on aidanud eristada tänapäeva avaliku ja eraõiguse, samuti on ta ka olnud hilisemate Euroopa õigussüsteemide aluseks ning Rooma õiguse põhimõttel rajanevad paljude riikide 17-20. sajandi tsiviilkoodeksid (sealhulgas ka Balti Eraseadus). Rooma õiguse iseloomustuseks võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J. A. Pokrovski (1868-1920) ilmekat ütlust, et antud õigus on “üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma.“. Kasutatud kirjandus Anners, E. (1995). Euroopa õiguse ajalugu . Luts, M. (2003). Retseptsioonid. Rooma õiguse retseptsiooni mitmekihilisus. Juridica, 570- 575. Mereste, U. (2000). Riigikogu Toimetised. Kasutamise kuupäev: 8. mai 2015. a
majanduslik sõltuvus Lääne-Euroopast, sisevastuolud. Konstantinoopol langes türklaste kätte 29.mail 1453. Bütsantsi kultuur. Kujundas Euroopa renessansskultuuri väljakujunemist -Türgi ohu eest läände pagenud Bütsantsi õpetlased elustasid huvi antiikkultuuri vastu. Ferrara-Firenze kirikukogu üritas kirikuid taasühendada. Rooma õiguse süstematiseerimine, edasi arendamine - sellel rajanevad paljude Euroopa riikide tsiviilkoodeksid, Balti eraseadus. Levis kirjaoskus. 425 asutati Konstantinoopoli esimene kõrgkool, 10. sajandil lisandus filosoofia, grammatika, geomeetria, astronoomia alal kõrgemat haridust andnud õppeasutus. Kirjanduses lihviti antiikžanreid, vaimulik kirjandus, pühakute elulood e. hagiograafiad, mis on olustikuliste detailide jm poolest väärtuslikud ajalooallikad. Kõrgvaimulikud osalesid kultuurielus ja nende enamik suhtus lugupidavalt ka paganlikku vaimupärandisse.
Muinas-Eesti, Vana-Liivimaa, Rootsi ja Vene aja ja omariikluse õigusparadigmad. Eesti oma päritolu õiguse hõredad andmed (Uluots, Johansen, Arens). Vana-Liivimaa Maariik, seisused (riigivürstid, mõisnikud, linnad), Maapäev. Reformatsioon, sekularisatsioon, Liivi sõda ja selle tagajärjed. Mõisnike korporatsioonide autonoomia, õiguslik partikularism, läänistamine ja reduktsioon, talurahva õigus. Rootsi ja Vene õiguse mõjud XIX sajandini; Balti erikord, Bunge ja Balti Eraseadus, Vene kohtureform, omavalitsusreform ja seaduste mõju Eesti alal, Tartu ülikooli tähtsus. Vene esimene revolutsioon, Eesti autonoomia ideed, iseseisvumine ja riigi ülesehitamine. Eesti Vabariigi põhiseadused. Tsiviilõiguse reform, karistusõiguse reform. Okupatsioonid ja nõukogude periood. Taasiseseisvumine ja järgnev areng. Rahvaste enesemääramisõigus ja selle rakendamise näiteid ajaloost. Eesti riigi teke rahvaste enesemääramise õiguse alusel
olemusest tulenevalt võimalik. Tänapäeva perekonnaõiguse põhimõtted Naise ja mehe võrdõiguslikkus Lapse eest hoolitsemine ja kasvatamine on vanemate õigus ja kohustus Laste huvi; võrdõiguslikkus Isiklik side eestkostja ja eestkostetava vahel Lapse õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon Perekonnaõiguse allikad 1865 - 1920 Balti Eraseadus (BES); Eesti- ja Liivimaa 19. sajandi talurahvaseadused; kirikuõigus 1920 - 1940 BES; 1922. a abielu seadus; 1925. a perekonnaseisuseadus (1940 Tsiviilseadustiku eelnõu) 1940 - 1941 Vene NFSV 1926. a abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks (APEK) 1941 - 1944 BES; abielu seadus; perekonnaseisuseadus 1944 - 1970 APEK (erineb 1940. a APEK-st) 1968 Üleliidulised abielu- ja perekonna-seadusandluse alused (APSA)
heaolusse puutuvaid küsimusi Kogu Eesti maa-ala koosnes senisest Eestimaa kubermangust, Liivimaa põhjapoolsest osast, Saare- ja Muhumaast. Kogu maa-ala jagunes maakondadeks ja valdadeks. Maakonna valitsemisorganiks oli maakonna komissar koos Ajutise Maanõukoguga, mida nimetati ka Maapäevaks. Igas maakonnas loodi esinduskogu- Maanõukogu ja Maakonnavalitus. Valdades seati sisse vallanõukogud- vallavalitsused. 19. Vene-aegse Eesti tähtsamad õiguse allikad. Balti Eraseadus. Talurahvaõigus. 1710 kuulus Eesti Venemaale (juriidiliselt 1721). Tekkis kaks kubermangu- Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang. Vene valitsus kõrvaldas kõik rootsiaegsed uuendused ja seadis sisse vana korra. 19.saj Venemaal palju reforme, mis mõjutasid ka Eestit. 1861- kadus Venemaal pärisorjus. Talurahva õigus- 19.saj alguses õiguskorra reformimine. 1802 loodi Eestimaa kubermangus talurahva seadus ,,Iggaüks", mida hiljem täiendati. 1804- Liivimaa
läänistas maid feodaalidele. 5. Bütsantsi kultuuri tähtsus Bütsants kultuurilises mõttes on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja ning Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel, mõjutades kaudselt ka Euroopa renessansskultuuri väljakujunemist.Antiikkirjanduse kõrval on olulisel kohal Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine. Rooma õiguse põgimõtetel rajanevad paljude Euroopa riikide 17.-20. saj tsiviilkoodeksid, sealhulgas Eestis varem kehtinud Balti eraseadus. 6. Frangi riigi loomine ja Merovingide võim. - Frangi riik tekkis 5.saj peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningasChlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. (253. a tungis frankida ja alemandide hõimuliit üle Gallia piiri ning 3.saj lõpuks olid frangid asunud Reini jõe Rooma-poolsele kaldale.) Chlodovech oli Merovechi sugukonnast, kelle järgi sai nime ka Merovingide dünastia.Viimane Meroving saadeti kloostrisse, kus ta 754.a suri 7
õigusaktide kogum-koodeks, kuhu olid koondatud kõik seadusega antud privileegid (nn asutamisürikud Haapsalu asutamiskiri). 1632 Tartu Ülikooli asutamiskiri Gustav Adolfi poolt välja antud. Plakatid: andis välja kuninga esindaja, kuberner. Kuberneri korraldusel pandi kiriku uksele ja kes oskas see luges, teistele loeti kantslis ette. 17saj kirikuseadus .1710 kapitulatsiooniaktid.19 saj. ukaasid ja patendid: talurahvaseadused, Balti provintsiaalseadustik 19saj, mille kolmas osa Balti eraseadus- aadli privileegidele rajatur valitsemissüsteem. 1906 Vene riigi I põhiseadus. EV põhiseadus: 1920 asutav kogu, 1934 rahvahääletusel,1938 Päts presidendiks,1992 rahvahääletusel. Ukaas: tsaarikorraldus, seadus. Nõukogude Liidu põhiseadused 1936, 1978 nõukogude konstitutsioon. 8. Audio-visuaalsed dokumendid Fotograafia sünniaasta 1839. Vanim foto Prantsusmaalt 1826 aastast (Niepce), säriaeg 8tundi. Originaal- negatiiv, millel saab
10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muutsin nüüd õigeks.... Vaadake hoolega, muidu võib juhtuda, et kaks inimest spikerdavad sama punkti järgi kahte erinevat piletit ) 20. Veneaegse Eesti talurahvaõigus - puudu (nüüd olemas) 21. Veneaegse Eesti avalik õigus puudu (nüüd olemas) 22. Kohtukorraldus Veneaegses Eestis. 1889 a. kohtureform 23. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1920 a. Põhiseaduse järgi 24. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1934 a. Põhiseaduse järgi 25
Tsiviilõigus on kodifitseeritud. Võib eristada kahte õigusperekonda: - Romaaniõigus perekond- intitutsiooniline süsteem(Prantsusmaa ja temast lõuna poole, Holland ja Belgia ka. - Germaani õigus perekond- pandektiline süsteem. (Saksamaa, Austria, Eesti) III Skandinaavia süsteem- erastatakse avalikku- ja eraõigust, kuid tsiviilõigus ei ole kodifitseeritud. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis Balti eraseadus 1865, mis oli Pandektilise süsteemi alusel, mis oli Balti kubermangudes kehtiv. Eesti Vabariigi ajal jäi Balti eraseadus kehtima, võeti vastu uus abieluseadus ja hakati ette valmistama tsiviilseadustikku ja see valmis 1940 aastaks, kuid seda ei jõutud vastu võtta. Kuni 1965. aastani, enne Föderatsiooni tsiviilkoodeks, alates sealt ENSV tsiviilkoodeks. Valikus oli kas kodifitseeritud või kodifitseerimata. Eesti tsiviilõigus:
Seadus on üldine, ainult kohtus selgub, mis on tava ja sellepärast on mõtekas seda praktikat tunda. - Miks on seadus liiga üldine? Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud. 2. Loeng Tsiviilõiguse ajalooline areng, ajaloolised allikad Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civile (1800 algus) - Romaani õigusperekond Saksa tsiviilseadused BGB Germaani õigusperekond Eesti ajaloolised õigusallikad: - Balti eraseadus - Tsiviilseadustiku eelnõu, NB! See ei ole allikas - Vene NFSV tsiviilkoodeks (Vene Föderatisoon) - Eesti NSV tsiviilkoodeks, (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. Tsiviilõiguse üldosa seadus Paragrahv 1. Sätestab selle, mida reguleerib Tsiviilõiguse allikad seaduse tava Tõlgendamismeetod :
Miks on vaja madalseisvaid õigusakte? Miks on vaja tava? Vabaduse põhimõte. Õigusega ei saa reguleerida kogu tavakäitumist. LÜHENDID TsÜS, VÕS, TsÜS 4 lg 2 p 1 TsÜS 4 lg 2 p-le 1 Lõige on kahe sulu sees () – lõige on iseseisev mõte Punkt on ühe suluga ) – Esimeses lõikes on üldine reegel, punktides on täpsustused Tsiviilõiguse ajalugu Code civile (romaani) Saksa tsiviilseadustik (germaani) Balti eraseadus (Tsaari Venemaa ajal loogud 1864(?)) Vene NFSV tsiviilkoodeks Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965) Tsiviilseadustiku üldosaseadus (1992-2002) Tsiviilseadustiku üldosaseaduse üldmõisted §3 – tõlgendamise meetodid: grammatiline (loetakse sõnade tähendust) teleoloogiline (seletab seaduse eesmärgi või mõtte) süstemaatiline (lähtub õigusnormide süsteemist, tõlgendatakse vastavalt asukohale, §8 lg 2)
talupojaühiskonna traditsiooniline katkemine, kirjalik õiguskaitse (vakuraamat) Vene keisririigi koosseisus (1710-1918) – baltierikord kuni 1881, säilis vaimne side Lääne – Euroopaga, 1802 tartu ülikool oma õigusteaduskonnaga, õiguse kodifitseerimine, talurahva vabastamine pärisorjusest. Eesti omariiklus (1918-1940) – veneseadused kehtisid kuni uutega asendamiseni, balti Eraseadus kehtis kuni 1940, lääne õiguskultuuri tunnused – juured roomaja kanoonilise õiguse uurimises, korporatsioon, leping, omand jne, õigusteadus, professionaalsed juristid 4. Arhailise õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused. Arhailine – esialgne, varajane, algne, algupärane *Sugukondlikus korras kehtinud, riigieelne *Mittekirjutatud, tavaõigus *Ei ole tingimata ajaliselt kauge (näiteks
Õiguste sisu pidi jääma senisele kujule, lihtsalt süstematiseerima neid. Küll aga jäi välja sellest talurahvaõigus, sest need olid eraldi niipalju juba, samal põhjusel jäeti välja luterliku kiriku õigused, sest see oli reguleertiud juba 1832 aasta kirikuseadusega. Balti provintsiaalõigus korrastatud kujul kandis nime Balti provintsiaalseadustik. 1846 ilmusid selle teose 2 esimest osa (sisuks oli ametiasutuste korraldus ja seisusteõigus), 1865 aastal ilmus kolmas kõide Balti eraseadus( tsiviilseadustik). Balti Eraseadust loetakse balti provintsiaalseaduse kõige tähtsamaks osaks vb, kehtis teatud osadena kuni 1940 aastani, tähtsaim tegelenae sellekoostamise juures oli Friedrich Georg von Bunge. Balti Eraseadus väga mahukas, üle 4000 artikli. Orienteeritud üksikjuhtude näitudel seadusi parandama. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. saj viimasest veerandist. 1877 kehtestati balti Balti provintsides Vene linnaseadus, sisekubermangudes oli kehtestatud juba 1870. a
Tsiviilõigus objektiivses tähenduses kujutab endast tsiviilõiguse norme, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Varalisi suhteid on kaks liiki: 1. omandisuhted 2. vahetussuhted. Subjektiivne tsiviilõigus langeb kokku subjektiivse õiguse definitsiooniga. Erinevus seisneb valdkonnas. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis Kuni 1940. aastani oli peamiseks seadustikuks Balti eraseadus (1865), mis tegelikult oli tsiviilkoodeks. See koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust (pandektiline süsteem). 1922 abieluseadus 1924 hakati ette valmistama tsiviilseadustikku (Uluots). Eelnõu saadi valmis 1940.a., kuid jäi vastu võtmata. NSVL ajal kehtis ENSV Tsiviilkoodeks 1965-2002 (kaotas lõplikult kehtivuse). 1940-1965 kehtis Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeks 1990-ndate alguses tekkis probleem: oli vaja uut tsiviilseadust ja tuli valida, mis süsteemist lähtuda.
Skandinaavia õigussüsteemis pole õigus kodifitseeritud ei saa rääkida tsiviilõiguse süsteemist. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses kujutab endast tsiviilõiguse norme, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Varalisi suhteid on kaks liiki: 1. omandisuhted 2. vahetussuhted. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis Kuni 1940. aastani oli peamiseks seadustikuks Balti eraseadus (1865), mis tegelikult oli tsiviilkoodeks. See koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust (pandektiline süsteem). 1922 abieluseadus 1924 hakati ette valmistama tsiviilseadustikku (Uluots). Eelnõu saadi valmis 1940.a., kuid jäi vastu võtmata. NSVL ajal kehtis ENSV Tsiviilkoodeks 1965-2002 (kaotas lõplikult kehtivuse). 1940-1965 kehtis Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeks 1990-ndate alguses tekkis probleem: oli vaja uut tsiviilseadust ja tuli valida, mis süsteemist lähtuda.
aastal, mil Taani kuningas Kristofer I käskis ehitada meie linna Tallinnas Lübecki õiguse järgi ja andis kõigile Tallinnas ehitavatele ja elavatele korralduse lähtuda Lübecki linna õigusest. Tallinna Raad oli Lübecki õiguse järgne linnaomavalitsusorgan, mille töövormiks olid istungid, mis toimusid 19. sajandi algusest ametlikult teisipäeviti ja reedeti. Raad juhtis linnamajandust, pidas kohut, registreeris kinnisvaratehinguid jne. 1865. aastal, mil kehtestati Balti eraseadus, minetas Lübecki õigus Tallinnas iseseisva õigusnormide koguna oma praktilise tähtsuse. Tallinna raad lakkas lõplikult olemast 1889. aastal, millega hääbus viimane Lübecki õiguse järgne institutsioon Tallinnas. VI Loeng *Kuidas sünnib riik, mis on vaja selleks , et oleks riik?- rahvast, territooriumi, piisavalt suurt ja suveräänsust. Võim , mis on usutav. 3 elemendi teooria: rahvas, territoorium, suveräänsus. *Eesti riigi sünd.-saksa filosoof Georg W. F
Hea usu põhimõte kohaldub ultima ratio põhimõttel. Tehingu Tsiviilõiguse areng Eestis vastuolu hea usu põhimõttega ei ole tehingu tühisuse eraldi aluseks. 1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865- Hea usu põhimõtte funktisoonid (rakendusalad) 1940).Eelnõu väljatöötamist juhtis F.G. von Bunge. Aluseks: Tallinna ja Riia linnaõigus, Valdemar- Eriku lääniõigus, kohalikud maa- ja 1)Kohustuste sisu väljaselgitamine ja täiendamine (VÕS § 23 lg 1 p.4) rüütliõigused, kirikuseadus (1934), Rooma õigus
Miks tava vaja on? Kõike ei saa/ei ole võimalik seaduses reguleerida. 4. oktoober 2012 1.5. Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: · Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civile (romaani). Pärast prantsuse revolutsiooni kontinentaaleuroopas. · Saksa tsiviilseadustik BGB (germaani). Germaani õigusperekonna aluseks. · Eestis: Balti eraseadus tegemist on Tsiviilseadustiku eelnõuga (NB! See ei ole allikas). 1. Vene NFSV tsiviilseadustik 2. Eesti NSV tsiviilseadustik 3. Tsiviilseadustiku üldosaseadus NB! Kaks sama nimega seadust, üks ajalooline, teine, mis praegu kehtib. SEMINARIS PIISAB LOETELUST! 1.6. Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 1. Seaduse ülesanne Reguleeritakse tsiviilõiguse üliseid põhimõtteid. (määrab põhiseadus)
Asjaõiguse konspekt I kontrolltööks Lk 9-28 kommentaaridest Fr. G. Bunge Balti eraseadus 1864. Kodifitseeriti senised normid ja pandi need Rooma õiguse süsteemi. 4600 artiklit. 1919.a maareformi seadus, millega võõrandati suurem osa feodaalsest maaomandist. Pärast Maareformi tehti palju muudatusi Balti eraseadusesse, mis peamiselt tulenesid aadli eesõiguste kaotamises. 1920-ndate keskel asuti uue tsivseadustiku väljatöötamisele. Eesotsas prof J.Uluots. Tsivseadustiku esialgne variant valmis 1935a ja lõplik variant 1939.a. 1940.a pidi vastu võetama aga seda ei juhtunud
Successio singularis -- üksikõigusjärglus Miks meil on kaks õigussüsteemi? Üks võttis rooma õiguse üle (retseptsioon) , teine mitte. Mis anglo-ameerika on common law? Common law- üldine õigus. Arendasid õigust üldiste printsiipide alusel. Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles Prantsuse tsiviilkoodeks: Code civile Saksamaa Tsiviilseadustik 1900 Balti eraseadus 1864 - Eestis! Vene NFSV tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965 1965 tuli Eesti (ENSV) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni Koodeks on seadustekogu Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a Teine tsiviilseadustiku üldosa seadus [ajalooline] Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus Seaduse tõlgendamine.
Tugevus: õigusjuhtude, -nähtuste ja -mõistete analüütiline liigendamine (tõusis teistest arhailiste riikide süsteemidest kõrgemale), ordaale ei kasutatud RÕ tähendus Euroopa õigusajaloos: 1.1. avaliku ja eraõiguse eristamine; 1.2. RÕ sai hilisemate Euroopa õigussüsteemide aluseks; 1.3. RÕ põhines piiramatu eraomandiõiguse tunnustamisel; 1.4. RÕ põhimõttel rajanevad paljude riikide 17-20 saj. tsiviilkoodeksid sh. Balti Eraseadus. 16. Kristlik kirik ja rooma õigus. Kanoonilise õiguse varasem areng. Lääne-Rooma vs Ida-Rooma • Idakiriku patriarh pidi keisrile alandlikult austust avaldama. Kirik oli Bütsantsi stiilis riigiasutus. • Constantinos sundis 325 uude pealinna Konstantinoopolisse ümber asuma oma riigi kõrgeid ametnikke, kuid ta ei saanud paigalt liigutada paavsti, Peetruse tooli (apostlite hauda), kes jäi Rooma.
käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Nt omanikul on õigus oma asja vallata, kasutada, kuidas soov on. Tsiviilõiguses subjektiivses tähenduses on käitumine riiklikult tagatud. Tsiviilõigusest võib rääkida kui õppedistsiplinist või teadusharust. 1.3 Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis Siin võib eristada kolme olulist etappi. Alates 1865 - 1940 aastani kehtis Eestis Balti Eraseadus. See oli pandektilisele süsteemile üles ehitatud: sissejuhatus ja neliraam. Selle seaduse autoriks oli F. Bunge. Kui Eesti sai iseseisvaks riigiks, siis 20.saj alguses ei olnud vajadust varaliste suhete reguleerimises muudatusi teha. 1924 aastal hakati ette valmistama uut tsiviilseadustikku, kuid see jäi vastu võtmata. Järgmine periood tsiviilõiguse arengus 1940 1993 nõukogude tsiviilõiguse periood. 1965 hakkas kehtima ENSV tsiviilkoodeks. Oli sarnane pandektilisele süsteemile.
Successio singularis -- üksikõigusjärglus Miks meil on kaks õigussüsteemi? Üks võttis rooma õiguse üle , teine mitte. Mis anglo-ameerika on common law? Common law- üldine õigus. Arendasid õigust üldiste printsiipide alusel. Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles Prantsuse tsiviilkoodeks: Code civile Saksamaal: Saksamaa Tsiviilseadustik 1900 Balti eraseadus 1864 - Eestis! Vene NFSB tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965 1965 tuli eesti (ENSV) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni Koodeks on seadustekogu Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a Teine tsiviilseadustiku üldosa seadus [ajalooline] Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. 1.5 Tsiviilseadustiku üldosa seadus Seaduse tõlgendamine.
õigused lähevad üle. 73. Miks meil on kaks õigussüsteemi? Sest üks võttis Rooma õiguse üle, teine mitte. 74. Miks anglo-ameerika on common law? Common law-üldine õigus. Arendati õigust üldiste printsiipide alusel. 75. Nimeta tsiviilõiguse ajaloolise arengu etapid? § Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles § Prantsuse tsiviilkoodeks: Code civile § Saksamaal: Saksamaa Tsiviilseadustik 1900 § Balti eraseadus 1864 - Eestis! § Vene NFSV tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965 § 1965 tuli eesti (ENSV) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni § Koodeks on seadustekogu § Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a 76. Nimeta seaduse tõlgendamise meetodid? Grammatiline,ajalooline,süstemaatiline ja teleoloogiline 77. MIs on grammatiline tõlgendamine? Lähtub sõna tähendusest 78. Ajalooline?
Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud. Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2? Seadustega on hõlmatud madalamad õigusaktid. Ja põhiseadus on niikuinii. Madalamad õigusaktid on seaduse alusel täitmiseks. Tsiviilõiguse ajalooline areng, ajaloolised allikad ·Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civile (1800 algus) - Romaani õigusperekond; ·Saksa tsiviilseadused BGB Germaani õigusperekond; ·Balti eraseadus; ·Tsiviilseadustiku eelnõu, NB! See ei ole allikas; ·Vene NFSV tsiviilkoodeks (Vene Föderatisoon); ·Eesti NSV tsiviilkoodeks, (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik); ·Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. Tsiviilõiguse üldosa seadus ülesehitus ja üldsätted Paragrahv 3. Tõlgendamismeetod : ·Süstemaatiline tõlgendamine lähtub õigusnormide süsteemist. Tõlgendamine
a) institutsiooniline süsteem – tsiviilnormide jagunemine: isikutega seotud normid, asjaõigused ja õiguste omandamise viisid b) pandektiline süsteem – tsiviilnormide jagunemine: üldosa, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus (Eestis!) Mõlemas süsteemis saab eristada nelja: asja-, võla-, perekonna-, pärimisõigus 3. Tsiviilõiguse areng Eestis 1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865-1940). 2. Tsiviilseadustiku eelnõu (1936, 1940); 3. Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965); 4. Taasiseseisvunud Eesti tsiviilõigus AÕS (01.12.1993.a.); TsÜS (01.09.1994.a-01.07.2002.a.); PKS (01.01.1995.a.- kehtetu alates 01.07.2010.a.); PärS (01.01.1997.a.-kehtetu alates 01.01.2009.a.); VÕS (01.07.2002.a.); TsÜS (01.07.2002.a.) Uus PärS (01.01.2009.a.) Uus PKS (01.07.2010.a.) EESTI TSIVIILÕIGUSE SÜSTEEM: 1
- Algus keisrinnade Elisabet ja Katariina II ajal 18. Saj keskpaiku - Aluseks moodne majanduslik ja riiklik mõtlemine ja valgustus, literaadid ja Saksamaa reformid - Tp ettevõtlikkus on riigi maj. Arengule kasulik · I(maanõunikust) mõisniku kehtestatud talurahva eraseadus ühes LM(Läti poolses) mõisas 1764: A. Kinnitati igale talule kindlad koormised B. Tp oma talu kasutamis- ja pärandamisõigus ning mõisnik talu pärisomanik C. Tunnustati tp omandiõigus vallasvarale D. Õigus kaevata oma isanda peale · Katariina II ringreis Baltikumi kubermangudes 1764 · K II ettepanekud kindralkuberner von Browne vahendusel LM maapäevale 1765: A. Tp õigus vallavarale B
autonoomiat. Vastavalt sellele oli rael Tallinnas nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu pädevus. Rae poolt välja antud määrused ja korraldused täiendasid Lübecki õigust. Osa üldkäibivaid õigusnorme ja -tavasid ei olnud aga üldse kirjalikult fikseeritud. Iseseisva õigusnormide koguna minetas Lübecki õigus oma tähtsuse Tallinnale 1865. aastal, kui jõustus Balti provintsiaalseadustiku III osa - Balti eraseadus. Viimasesse oli aga üle kantud suur osa Lübecki õiguse sätetest. Vene linnaseaduse kehtestamisega Balti provintsides 1877. aastal jäid Tallinna raele vaid kohtu funktsioonid. Lübecki õiguse ajastu sümboolseks lõpp-punktiks Tallinnas võib lugeda rae täielikku likvideerimist 1889. aastal. Balti eraseaduse kaudu püsis Lübecki õiguse mõju Eestis 1940. aastani. 25. Abielu- ja perekonnaõigusenormid Lüübeki õiguses * Varanduslik lahusus
eraõiguse seostamise 1897 oma surmaga ja temast jääb järgi 5 köidet teoreetilis- praktilist käsitlust. Balti-sakslaste õigust loetakse Eesti õiguse lahutamatuks osaks, eesti verd inimeste kirjutatud monograafiad hakkavad ilmuma alles 1930. aastate paiku.) Kaasajal ollakse seisukohal, et õiguslik pluralism (mitmesus) tulenes ilmaliku ja vaimuliku õiguse erinevusest. Just pluralism ja sellega kaasnev konkurents on olnud oluliseks teguriks õiguse arengul. 1865 jõustunud balti eraseadus kehtib terve esimese eesti aja kuid sellega paralleelselt kehtivad siin ka vene tsiviilseadus. Õigusliku pluralismi Eestis murrab alles nõukogude võim. Lääne traditsioonile on omane ka alaline pinge õiguslike ideed ning õigusliku reaalsuse vahel, millest esimesed soovivad progressi, teine aga stabiilsust. Aegajalt on see pinge viinud aga tervete õigussüsteemide väljavahetamiseni. Kuid läänelik õigustraditsioon on sellest pigem tugevamaks kui nõrgemaks muutunud. Õiguse
kohapeal väljakujunenud õiguse väljaandmine korrastatud kujul. Välja jäid talurahvaõigus ja kirikuõigus – mõlemaid reformis riik. Ülejäänud osa õigusest koondati mitmes erinevas köites Balti Provintsiaalseadustikuks, Provinzialrecht der Ostseegouvernements. Anti välja kolm eraldi osa. Kaks esimest osa, ametiasutuste korraldus ja seisusteõigus (välja arvatud talurahvaseisus ja vaimulikuseisus), trükiti 1845 ja jõustus 1846. Kolmas osa seadustikust, Balti Eraseadus (tsiviilseadustik), ilmus 1864, kehtima hakkas 1865. Kõigi kolme köite puhul oli tegu varem väljakujunenud õiguse korrastamise ja süstematiseerimisega, mitte uue seaduse väljatöötamisega. Juhtivalt tegev Balti Eraseaduse puhul oli Friedrich Georg von Bunge – oluline ka baltisaksa ajaloolasena, mitmete allikakogude väljaandja. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. sajandi viimasest veerandist Venestuspoliitika. 1877.kehtestati uus linnaseadus (1870.Vene sisekubermangudes),
7. Erinevate õiguskultuuride vanimad kirjalikud õigusallikad, s.h Eesti territooriumil.Mesopotaamia – Urukagina seadus 2360ema. – kaudsed anmed. Otseselt säilinud: Ur-nammu seadustik – senivanim sõna-sõnalt teadaolev seadustekst. Lipitishtari seadus – Isini linna valitseja seadus 1930ema. – vana heaõiguse taastamine.Babüloonia – hammurabi koodeks. Rooma – 12 tahvli seadusHeebre a õiguse allikas – vana testament.Üks eesti õiguse tüvitekste on balti eraseadus. 8. Heebrea ja juudi õiguse eristamine. Heebrea õiguse ajalooline areng.Eristada tuleb juutide enda loodud õigust (jüdisches recht) ja kellegi teise poolt juutide kohta antud õigust (judenrecht)Heebrea õiguses 2 suurt perioodi. 1.algusaegadest kuni talmudi koostamiseni (600/650) 2.talmudi koostamisestkaasajani (1040) (juudi õiguse kirjutised)Ajalooline areng – 1.vana-testamendi aegne õigus – peamiselt 2-5moosese raamat. 10 käsku kui põhiseadus. Maaeraomand oli olemas
Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Hispaania). Seotud romaani õigusperekonnaga. 1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. 2.1 Üldosa 2.2 Eriosa: asja-, võla-, perekonna- ja pärimisõigus · Tsiviilõiguse areng Eestis 1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865-1940).Eelnõu väljatöötamist juhtis F.G. von Bunge. Aluseks: Tallinna ja Riia linnaõigus, Valdemar- Eriku lääniõigus, kohalikud maa- ja rüütliõigused, kirikuseadus (1934), Rooma õigus. 2. Tsiviilseadustiku eelnõu (1936, 1940) 3. Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965) 4. Taasiseseisvunud Eesti tsiviilõigus AÕS (01.12.1993.a.); TsÜS (01.09.1994.a-01.07.2002.a.); PeS (01.01.1995.a.- kehtetu alates 01.07.2010.a.); PäS (01.01.1997.a
Kõike ei saa ega ole vaja reguleerida (vabaduse põhimõte). Miks just selline järjestus? Vastavalt rahva osalusele (demokraatia) - PS puhul kõige suurem jne. Eraõiguse põhimõte on vabaduse põhimõte. Inimestel jäetakse võimalikult suur vabadus. 1.4. Tsiviilõiguse ajalooline areng 1. Corpus iuris civilis. 2. Code Civile (1804) e Prantsuse tsiviilkoodeks, Romaani (saksa) õigusperekond. 3. Saksa tsiviilseadustik/BGB (1900), Germaani (prantsuse) õigusperekond. Eestis: 1. Balti Eraseadus (1864) - tsaari-Venemaa. Kehtis veel ka EV ajal. 2. Tsiviilseadustiku eelnõu (1940) - ei jõutud vastu võtta, seetõttu jäi ka eelnõuks vaid. 9 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 3. Vene NFSV. 4. ENSV tsiviilkoodeks (1964 võeti vastu, jõustus 1965, kehtis erinevates osades aastani 2002). 5
nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. (Vt 5. teema.) 16.02.09 1.3 Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis Ajaloost: Kuni 1940 aastani kehtis tsiviilõiguse valdkonnas Balti eriseadus (1865aastast) Koosataja - F.G. von Bungen. Koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust. Kui Eesti sai iseseisvaks riigiks, siis Balti eraseadus jäi kehtima, kuid 1920 a asluses hakati oma tsiviilseadustikku koostama. A 1922 koostati oma abieluseadus. Tsiviilseadustiku eelnõu sai valmis, kuid seda ei võetud vastu. Nõukogude ajal Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeks kuni 1965 aastani. 1 jaan 1965 ENSV tsiviilkoodeks. 1990 aastate alguses, kui Eesti jälle iseseivus, siis (erinevus 20 aastate alguses polnud tungivat vajadust uue tsiviilõiguse järele kuna majanduses ei toimunud olulisis
VÕRDSUSE põhimõttel. Subjektiivse tsiviilõiguse mõiste – õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. (Vt 5. teema.) 16.02.09 1.3 Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis Ajaloost: Kuni 1940 aastani kehtis tsiviilõiguse valdkonnas Balti eriseadus (1865aastast) Koosataja - F.G. von Bungen. Koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust. Kui Eesti sai iseseisvaks riigiks, siis Balti eraseadus jäi kehtima, kuid 1920 a asluses hakati oma tsiviilseadustikku koostama. A 1922 koostati oma abieluseadus. Tsiviilseadustiku eelnõu sai valmis, kuid seda ei võetud vastu. Nõukogude ajal Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeks kuni 1965 aastani. 1 jaan 1965 – ENSV tsiviilkoodeks. 1990 aastate alguses, kui Eesti jälle iseseivus, siis (erinevus 20 aastate alguses polnud tungivat vajadust uue tsiviilõiguse järele kuna majanduses ei toimunud
juristideni ning arenes välja ühise õiguse ehk ius commune traditsioon. Ius commune kehtis tavaliselt subsidiaarõigusena, st kui kohalikes seadustes, tavades jne vastavat regulatsiooni ehk õiguslikku lahendust ei olnud, otsiti seada ius commune’na kehtivast Rooma õigusest. Subsidiaarsena kehtis Rooma õigus Prantsusmaal Code civile vastuvõtmiseni 19. sajandi alguses, Saksamaal BGB vastuvõtmiseni 1900, Eesti territooriumil 1865. aastani, mis hakkas kehtima Balti eraseadus jne. Kuigi tegemist polnud enam antiikse Rooma õigusega, oli see antiiksetest ja ladinakeelsetest allikatest väljaarendatud õigus. See aga tähendab, et aastasadu oli Euroopa juristidel ühine õiguskeel, neid juhtisid sarnased õigusprintsiibid ning metoodika. Mina isiklikult arvan, et ilma ühise õiguskultuurita poleks olnud võimalik ka Euroopa Liidu teke sellisel kujul. Kindlasti oleks aga peaaegu võimatu välja anda ühised õigusregulatsioone
eelkõige perekonnaõigus, ka võlaõigus. Mida ta reguleerib? Varalised ja isiklikud suhted VÕRDSUSE PÕHIMÕTTEL! Subjektiivse tsiviilõiguse mõiste õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Vt. 5 teema! Tsiviilõigusest võib rääkida ka kui õppeainete kogumist, kui teadusharust. Teine loeng - 16. Veebruar 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis Kuni 1940. aastani kehtis tsiviilõiguse valdkonnas Balti eraseadus (al. 1865). Selle põhiline autor oli Friedrich Georg von Bunge. Koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust. Kui Eesti sai iseseisvaks kehtis veel Balti eriseadus, hakati ette valmistama tsiviilseadustikku. 1922. võeti vastu abieluseadus. Tsiviilseadustliku eelnõu sai valmis, kuid seda ei jõutud vastu võtta. Nõukogude ajal kehtis Vene Föderatsiooni Tsviliilkodeks, kuni 1965. Alates 1965 ENSV Tsiviilkoodeks.
võlaõigus. Mida ta reguleerib? Varalised ja isiklikud suhted VÕRDSUSE PÕHIMÕTTEL! Subjektiivse tsiviilõiguse mõiste – õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Vt. 5 teema! Tsiviilõigusest võib rääkida ka kui õppeainete kogumist, kui teadusharust. Teine loeng - 16. Veebruar 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis Kuni 1940. aastani kehtis tsiviilõiguse valdkonnas Balti eraseadus (al. 1865). Selle põhiline autor oli Friedrich Georg von Bunge. Koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust. Kui Eesti sai iseseisvaks kehtis veel Balti eriseadus, hakati ette valmistama tsiviilseadustikku. 1922. võeti vastu abieluseadus. Tsiviilseadustliku eelnõu sai valmis, kuid seda ei jõutud vastu võtta. Nõukogude ajal kehtis Vene Föderatsiooni Tsviliilkodeks, kuni 1965. Alates 1965 – ENSV Tsiviilkoodeks.
ning vaatame kas on dispositiivne? VÕS üldosa kohaldamine VÕS § 1 lg 1: Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele (, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduses sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Võlaõigus Eestis - 1865-1940 Balti Eraseadus (BES) - 1939. (1940) a. tsiviilseadustiku eelnõu - 01.01.1941-01.01.1965 Vene NFSV Tsiviilkoodeks - ENSV Tsiviilkoodeks (1965-2014) - VÕSi väljatöötamine alates 1993 - LLKS (VÕS) vastuvõtmine 26.09.2001 - VÕS jõustumine 01.07.2002 VÕS-I koostamise eeskujud - teiste riikide õigus nt Saksa, Austria, Holland, Šveits jt - rahvusvaheline õigus nt ÜRO 1980.a Viini konventsioon (CISG) - mudelseadused nt Euroopa lepinguõiguse printsiibid (PECL),
Linnavaraamet leidis, et kohtuotsus on tehtud linnavaraameti suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine, kui seaduses ei ole ettenähtud teistsugust korda asja arutamisele ei kutsutud. Kohus jättis tähelepanuta, et pärand avanes 2. aprillil 1940. a., mil nende tuvastamiseks. TsÜS § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud abikaasadevahelisi abielu- ja pärimissuhteid reguleeris Balti Eraseadus. Nimetatud seaduse §-de sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. TsKS § 254 1709-1739 kohaselt omandas lastega naislesk kinnisasjast pärandvara suhtes eluaegse lg. 3 kohaselt, kui erimenetluses tekib õiguslik vaidlus, mis kuulub kohtu pädevusse, jätab kohus valitsemisõiguse, mitte aga omandiõiguse
annaabi.ee 
