Konst. Monarhia ..kuulutati välja ka vabariik(riigipea võim on valitav mitte päritav, ja riigipea võim pole ka eluaegne..ettenähtud teatud periood). Absol. Kadus paljudes euroopa riikides..see asendati enamasti siiski konst. Monarhiaga. Seisuslik kord, revol. Ajal seisused ja privileegid kaotati. Kehtestati kõigi kodanike võrdus seaduse ees, kehtestati maksude tasumised. Inimõigusi hakati valgustuse ajal esile tõstma. Talupojad vabanesid feodaalsest sõltuvusest. Maa kuulutati eraomandiks. See, kes seda maad haris see sai ka selle omanikuks. Mis on selle tulemuseks, et maa muutus eraomandiks? = talupoeg on vaba, omanik, sõltumatu, jõukam, sest kõik tulu läheb talle. Feodaalühiskond asendub kapitalistlikuga. See, et maa muuutb eraomandiks, on võimalik ja tööstuslik pööre(paremuse poole yaay) Katoliiklus oli ainuke lubatud usk(enne revolt) Aga! Revol. Ajal kuulutati välja usuvabadus. Kirik lahutati riigist . Riik hakkas oma kodanike üle arvet pidama.
rüütelkond 1918a. vastu pärisorjust kaotavad talurahvaseadused, millega talupoeg sai isikliku vabaduse, kuigi järk-järgult, 14 aasta jooksul ja koos liikumisvabaduse piiranguteta Talupojad said kohustuslikus korras perekonna nimed (Liivimaal 1826. ja Eestimaal 1836. aastaks) Mõisnikud säilitasid kodukariõiguse ning kontrolli talurahva omavalitsuse ja kohtu üle. Talumaal moodustati mõisade kaupa seisuslike omavalitusüksustena vallad Kogu maa kuulutati mõisniku piiramatuks eraomandiks Talupoja senine maakasutusõigus ja koormisenormid kadusid Talupoeg oli sunnitud vaba lepingu põhimõtete kehtimisest hoolimata tegelikkuses rentima mõisnikult lühiajaliseks kasutamiseks maad, tasudes teotööga Taluperemehed kasutasid mõisateoks maata talupoeg Vilja- ja viinahindade langus tõi mõisamajaduse kriisi Uuendused suurendasid mõisa tööjõuvajadust Uuendused olid meriino lambad, kartul ja ristikhein 1845-48 siirdus hingemaa saamise kaalutlustel vene kiriku võimude
Investeering-kasu saamise eesmärgil tehtav rahapaigutus ettevõttesse või väärtpaberisse Privatiseerimine-riigi või kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks Transiitkaubandus-kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda Eelarve-eeldatavate kulude ja tulude arvutus eelolevaks perioodiks Defitsiidiga eelarve-eelarve, milles kavandatavad kulud on suuremad kui eeldatakse Proportsionaalne tulumaks-tulumaks, mille suurus % jääb ühesuuruseks sõltumata maksja summa suurusest Progresseeruv tulumaks-tulumaks, mille suurus % on seda suurem, mida suurema pealt seda makstakse Valuuta-konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik
investeering- kasusaamise eesmrgil tehtav rahapaigutus ettevtteisse vi vrtpaberitesse. privatiseerimine- erastamine, riigi vi kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks.(tehaseid mki panna). vliskaubanduse bilanss- kaupade sisse- ja vljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vltel. transiitkaubandus- kaubavedu hest riigist teise lbi kolmanda riigi. negatiivne vliskaubandus bilanss- ostetakse sisse rohkem, kui makse vlja. eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks (riigieelarve puhul tavaliselt aastaks). defitsiidiga eelarve- eelarve, milles kavandatud kulud on suuremad kui eeldatavad tulud. eelarve snniks vib lugeda 1215
ühtesulatamist Venemaaga, arvestamata ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid. Asehalduskord (1783-1796) • Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetati ühine asevalitseja (asehaldur). • Muutus Eestimaa ja Liivimaa administratiivne jaotus (nt lisandus Paldiski maakond). • Oluliselt piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. • Maksukorralduse põhjalik muutmine (pearahamaks) • Vastutasuks kuulutas Katariina rüütlimõisad eraomandiks (alloodideks). • Tekitas pingeid balti aadli ja riigivõimu vahel. Pärast Katariina II surma troonile tõusnud Paul I taastas balti aadli privileegid.
*rahvas pole ühtne, ei suuda valitsusi mõjutada sõjast loobuma 1905 REVULUTSIOON *1904-05 Vene-jaapani sõda, venemaa kaotas. *9.jaanuar-verine pühapäev,võimud lasid Peterburis tule avada töölisrongkäigu pihta. *Oktoobris streik üle maa. Lõppes 17.oktoobri manifestiga,kus Nikolai II lubas rahvale sõna-,koosoleku-,ühinemisvabadust, riigiduuma valimisi. P.STOLÕPINI REFORM: *agraarreform. *Eesmärk vene maaelu ümberkorraldamine, et tekiks iseseisvad talud, talupoja õigus maa eraomandiks kinnistada EESTI ÜH-LIIKUMISED: tartu liberaalid:(J.Tõnisson)Eesmärgid,Huvid:esikohal rahvusaated tallinna radikaalid(K.Päts)Eesmärgid,huvid:majanduse edendamine, baltisakslased majandusest,poliitikast kõrvale tõrjuda,loodi liit Vene demokraatidega sotsiaaldemokraatia(P.Speek,E.Vilde,M.Martne jt) ajaleht ,,UUDISED" , propageerisid isevalitsusliku korra asendamist demokraatliku vabariigiga,vähemusrahvaste õiguste respekteerimine KOOSOLEK TARTUS:27.11.1905 kohal u
Vormiliselt räägiti , et eksisteerib rahva suveräänsus ja nii. Mida N ajal ette võeti? · Koostati tsiviil koodeks e Napoleoni koodeks- sinna tsiviilkoodeksisse pandi kirja see, et kodanikud on võrdsed seaduse ees. Võrdsust ei olnud isa ja laste, mehe ja naise varanduslikes õigustes. Eelistati mehi. Napoleon säilitas maavalduse puutumatuse- sellega säilitas N revolutsiooni aegsed muutused maavaldustes. Maa jäi eraomandiks ja need kes olid rev päevil maa omale saanud, see maal jäi neile- nemad olid need, kes N toetasid! Kirik ja endised aadlikud ei toetanud Napoleoni kuna N mingis mõttes järgis seda mida rev ajal oli algatatud. N ajal loodi tugev keskvõim. Koha peale seda võimu teostama saadeti perfektid. Perfektid ja linnapead määrati N poolt. Nemad pidid maakondades ja linnades N poliitikat ellu viima.
a.rev. ajal Venemaal, põhjenda.? Verine pühapäevvõimud lasid rahumeelse töölisrongkäiku pihta tulistada; 17.okt manifestNikolai II lubas rahvale sõna, koosolekuja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse valimisi; Ülestõus Moskvas, rahvas nõudis taas rohkem õigusi ja vabadusi ning see suruti veriselt maha. 7.Mida kujutas endast Stolõpini agraarreform Venemaal?, milline oli selle tähtsus? Talupojad said õiguse kogukonnast välja astuda ja maa eraomandiks kinnitada, toetati ümberasumist Siberisse, et vähendada maapuudust. TähtsusVenemaa põllumajandus arenes. 8.Millal rajati esimene raudtee Eestis?, nimeta 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870. Kaubavahetus, tööstusettevõtted, asulad 9.Millised olid sinu arvates 3 olulisemat sündmust 1905.a. rev ajal Eestis? Põhjenda 16.okt veretöö rahvas nõudis õigusi Tallinna uuel turul, sõjavägi tulistas ning näitas sellega riigi suhtumist inimestesse. ; 17
aasta võimuorgan kelle arust vabariik põhiseadusega); max. (Rahvapäästekomitee oleks hinnad asjadel; ) pidanud feodaalkohustuste tulema uusi kaotamine, maa muutusi) muutus eraomandiks; terror, emigrantide maade müük, kogukonna maade jagamine(kasutati loomade karjamaaks)
Põhjenda oma arvamust. Verine pühapäevvõimud lasid rahumeelse töölisrongkäiku pihta tulistada; 17.okt manifest Nikolai II lubas rahvale sõna, koosolekuja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse valimisi; Ülestõus Moskvas, rahvas nõudis taas rohkem õigusi ja vabadusi ning see suruti veriselt maha. 7. Mida kujutas endast Stolõpini agraarreform Venemaal? milline oli selle tähtsus? Talupojad said õiguse kogukonnast välja astuda ja maa eraomandiks kinnitada, toetati ümberasumist Siberisse, et vähendada maapuudust. TähtsusVenemaa põllumajandus arenes. 8. Millal rajati esimene raudtee Eestis? nim vähemalt 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870. a. valmis esimesena Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. 1)Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, Raudteed sidusid tihedamalt Eestit naaberriikidega kui ka sisekubermangudega. 2)Suurenes
oktoobri manifest sõna, koosoleku ja ühinemisvabadus rahvaesinduse Riigiduuma valimised algas erakondade moodustamine Detsembris Moskvas ülestõus, lisaks vastuhakud sõjaväes. 1906 aasta jooksul revolutsioon suruti järkjärgult maha. Pjotr Stolõpini reformid 19071911 Olulisim agraarreform eesmärk, et tekiksid iseseisvad talud. Külakogukond lammutati, talupoeg sai õiguse sellest välja astuda ja maa eraomandiks kinnistada. 1911 Stolõpin mõrvati. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pyotr_Stolypin_LOC_07327.jpg Iseseisev töö Soome Baltimaad Soome: 1809 liideti Soome Vene Impeeriumiga. Soome sai ulatusliku autonoomia. 19. s lõpul asusid võimud autonoomiat piirama. Soome kindralkuberneri Nikolai Bobrikovi ettepanekul andis Nikolai II 15. veeb 1899 välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome
Teokoormised normeeriti. Talude pärandatv kasutamisõigus. 1804 Liivimaa kubermangus kehtestati uued talurahva seadused, talupoega ei tohtinud müüa ega pantida ja kinkida ilma maast lahus. Oli õigus oma vallavarale. Talude pärandatav kasutamisõigus. Loodi valla- ja kihelkonnakohtud talupoegade osavõtul. Tokoormised normeeriti. 1816 Aleksander I kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, millega talupojad vabastati pärisorjusest, kuid kogu maa tunnistati mõisniku eraomandiks. Talupoegade maakasutusõigus ja koormised kaotati. Ilmus esimene eestikeelne tervishoiu käsiraamat. 1819 Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse, millega kadus pärisorjus Liivimaal. 1849 Nikolai I kinnitas Liivimaa uue talurahvaseaduse, millega algas Liivimaal talude päriseks ostmine. Raharent. Palgatööjõu kasutamine mõisapõllul. 1856 Aleksander II kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, millega talupoegade kasutuses olev maa ehk talumaa müüdi või renditi talupoegadele
Miks olid sotsiaaldemokraadid Venemaal 20.saj alguses populaarsed? Tooge näide. Sotsiaaldemokraadid olid populaarsed kuna rahvas soovis ise seada üles oma elunormid. näiteks sooviti lühemat tööaega ja suuremat palka. 15. Mida püüdis P.Stolõpin läbi suruda agraarreformiga ja kas see õnnestus? Põhjendage oma vastust? Et teistele suurriikidele järele jõuda tahtis ta Vene maaelu ümber kujundada,et tekiksid iseseisvad talud.Senine külakogukond lammutati: talupoegvõis oma maa eraomandiks kinnistada. See ei õnnestunud see läks aeglaselt ja tekitas palju segadust, hiljem pöördus Stolõpin tagasi venestamispoliitika juurde. 16. Milles seisnes 1905.aasta revolutsiooni tähtsus Venemaa (sh Soome ja Eesti ) ühiskonnakorra arengule? 17.oktoobri manifest, see lubas erakondade loomist. Saadi õigusi juurde. Tsaari võimu pikenemine. Hiljem võttis tsaar paljud õigused ära. 17. Miks suutis tsaarivalitsus 1905.aasta revolutsioon is püsima jääda?
Tsiviilkoodeksist võtsid erinevad riigid ka eeskuju, sest Napoleon viis läbi ka terve rea vallutusi, selle läbi tsiviilkoodeksis kirja pandud põhimõtted levisid ka erinevates vallutatud alades. Põhimõtted, mis levisid Napoleoni vallutuste kaudu: 1) Feodaalkorra kaotamine, aadlike feodaalsetele privileegidele tehti lõpp. Mõjutas enim väikseid Saksa Vürstiriike. 2) Vabaturumajanduse kehtestamine tänu tsunftisunduse kaotamisele ning tänu maa muutumisele eraomandiks. 3) Kehtestati üldine sõjaväekohustus. 4) Kehtestati kodanike juriidiline üheõiguslikkus. Kõik seaduste ees võrdsed. 5) Rahvusliku eneseteaduse, rahvustunde tõus. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajajärk lõppes Viini kongressiga, mis toimus 1814-1814. See kongress oli vajalik selleks, et taastada riigi piirid Euroopas, sest Napoleon oli neid muutnud, nn vana korra taaskehtestamiseks. Seda kongressi on nimetatud ka
Moisnikkute pärris-ommaks jääb kui ennegi, seddavisi, et neid Tallopoegadel, kes pärris-allama põlvest lahti antud, eddespidi Moisavanemattega muud tegemist ei olle, kui agga seddamöda, kuidas nemmad teine teisega vastastikko kaupa ehk kontrakti on teinud, ja mis kässoõpetust möda tuleb ärraarvata.“ Talupojad eeldasid, et vabastamine tähendab nende jaoks maaomanikeks saamist. Kuigi talurahvas vabastati pärisorjusest, tunnistati kogu maa mõisnikkude piiramatuks eraomandiks, mida omanik võis kasutada täiesti vabalt enda äranägemise järgi. Sellega kaotas talupoeg oma senise päritava maakasutusõiguse.34 Alates 1816. aastast kaotas talurahvas kõik oma õigused maale ning seetõttu otsustati kõik varanduse ja rendi küsimused mõisnike ja talupoegade vahel vabalepingutega (§ 8). Vabalepingud olid kui rendilepingud, millega talupojad võivad mõisniku omandis olevat maad ajutiselt kasutada.35 Mõisnikud võisid seda ka talupoegade kahjuks
1658 Cromwell suri, tema poeg loobus võimust. 1660 kutsuti uuesti kokku parlament, kes kroonis uueks kuningaks Charles II (Charles I poeg). Tema järel kuningaks vend James II oli toimunud Stuartite restauratsioon. Püüdsid taastada absolutismi ja katoliku usku. Revolutsioonil olid siiski positiivsed tulemused: · kapitalistlikud suhted said vabalt areneda (olid lõpetatud keskaegsed maakasutamise tavad, maa muutus feodaalsest läänist kapitalistlikuks eraomandiks) · majanduslik areng kiirenes · parlamendi tähtsus kasvas 1689 toimus nn Kuulus revolutsioon kõrgaadel korraldas vandenõu James II vastu ja kutsus Inglise troonile Oranje printsi Wilhelmi Hollandist. Sai Inglise kuningaks William III nime all. Samal aastal andis ta välja Õiguste deklaratsiooni (Bill of Rights), mis määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Näiteks: * kuningas ei saa peatada seaduste toimet * parlament koguneb regulaarselt
kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiaseltsil (AS) peab olema aktsiakapital (vähemalt 400 000 krooni) ja aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsia on väärtpaber, mis annab õiguse selle omanikule (aktsionärile) saada kasumit sellest firmast ning seda kasumit nimetatakse dividendideks. Natsionaliseerimine on riigistamine ja privatiseerimine on sellele vastupidine ehk siis erastamine, riigi või kohaliku omandi muutmine eraomandiks. 3. Arutle turu toimimise ja hinna kujunemise üle. Pakkumise ja nõudluse tasakaal. See tähendab seda, et kui sa müüd õunu, mis on juba pruunide plekkidega ja ei kutsu eriti ostma, siis sa ei saa panna nende hinnaks midagi väga kõrget, sest keegi ei ostaks neid. Sellepärast ongi tähtis, et kui sa pakud inimestele midagi osta, siis peab ta olema tasakaalus hinnaga, sest muidu ei saa sa üldse raha.
omanikud, saavad võimaluse omandada täielikult või osaliselt KLASSIDE KUJUNEMINE ✣ Kõikidel rahavstel kujunes klassiühiskond ürgkogukondlike ühiskondlike eluvormide lagunemisel, kuid erineval ajal (4000. a ema-3000. a ema Niiluse deltas, Eufrat ja Tigris; 3000-2000. a ema India ja Hiina, 1000. a ema Kreekas ning see järel Roomas). ✣ Klasside teke saab olla võimalik vaid siis, kui tootlikkus kasv viib toote ülejäägini ning ühisomand läheb üle eraomandiks tänu tootmisvahenditele. ✣ Eraomandi tekkimisega on sissetulekute ebavõrdsus kogukonnas paratamatu: osad perekonnad ja suguvõsad saavad rikkamaks ning teised vaesuvad ning osutuvad majanduslikult sõltuvateks esimestest. ✣ Kogudusevanemad, sõjapealikud, vaimulikud ja teied aadlikud rikastuvad kogukonna arvelt kasutades oma positsiooni. ✣ Tootmise aareng, kaubanduse kasv, rahavstiku arvu kasv lõhuvad endise kogukonna ühtsuse. Tänu
peaks surema. Hakati harima paremini põlde, sest tekkis stiimul parema tuleviku jaoks. Taheti, et tulevastel põlvedel oleks kergem, selleks hakati põllukive kokku tassima ning kraave kuivendama. 1804.aastal võeti vastu Talurahva seadused, kus oli kirjas, et nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus on õigus talude kasutamisõigust pärandada. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819.aastal. Kogu maa kuulutati mõisnike piiramatuks eraomandiks ja talupoeg kaotas seinse kasutamisõiguse. Talupoeg hakkas maad mõisnikult rentima ja tasus renti teotööga. Pärisorjus kaotati, kuid teoorjus jäi. Talurahvas sai omvalitsuse valla tasandil. Nüüd oldi isiklikult vabad ja vastutati ise enda elu eest. Kui nüüd võrrelda talupoegade olukorda läbi kolme aja, siis kindlasti kõigist halvimast parim oli rootsi aeg, kuigi igas ajas olid nii head kui vead. Olulisim on kindlasti see, et kui muistsetelt eestlastelt võeti nende vabadus,
o. õigus, mida kaitseb riik oma organitega. Ajalooliselt on omandi aluseks teatava asja valdamine peamiselt selle haaramise teel. St ka roomaõiguslik termin mancipatio - asja käega võtmine, samuti termin res mancipi. Ajalooliselt oli omandil Roomas palju vorme. Vanimas Rooma õiguses võis omand kuuluda ainuüksi rooma rahvale, hiljem ka üksikuile Rooma kodanikele. Individuaalse kuuluvuse idee, mis hiljem arenes eraomandiks, võis kõigepealt tekkida res nec mancipi puhul, millest hiljem teatavasti kujunes vallasasjade mõiste. Maa oli algselt kollektiivses kasutamises, tapetud metslooma, lindu, töödeldud majapidamisest vaadeldi kui püüdjale või tootjale kuuluvat. Antud isik püüdis seda ise ka kaitsta. Kaitse aluseks pole niipalju isiku õigus asjale, kui just rikkuja lubamatu tegu. Omandiõiguse tekkimine kinnisasjadesse- res mancipi olid esialgselt tootmise põhivahendid
Riigiduuma- valimisi, erakondade moodustamine.Detsembris toimus uus revolutisoon mis uuesti maha suruti, kergenes talupoegade olukord, nõrgenes rahvuslik suhtumine ja laienesid poliitilised õigused. Pjotr Stolõpin-asus teostama reforme Venemaal, kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad talud, senine külakogukond lammutati:talupoeg sai õiguse sellest välja astuda ja maa eraomandiks kinnistada, hiljem pöördus Stalõpin tagasi venestamispoliitika juurde ning see tekitas pingeid ja 1911 ta mõrvati. Soome- oli venemaa üks arenenumaid piirkondi, siis otsustasid venelased sooem autonoomiat piirata ja saatsid Nikolai Bobrikovi- kindralkuberneri ning tema ettepanekul andis Nikolai 2 15.02.1899 välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku privileegidest.Vanasoomlased- üritasid venemaad rahustada, noorsoomlased-tahtsid et soome ise otsuseid langetaks, ja neid
kindlustunde, mis võimaldab inimestel neid takistusi ületada. Valitsused peavad seetõttu tagama miinimumsissetulekud ning kasutama sotsiaalse kaasatuse tagamiseks kõikvõimalikke vahendeid. 4. Mis on ühiskondlikud kaubad? Ühiskondliku kauba puhul ei ole täidetud ülekantavuse, turustatavuse, rivaalsuse, välistatavuse ja jõustatavuse printsiibid ning ühiskondlikku kaupa on defineeritud kui iga kaupa, mis ei ole müüdav tükkhaaval ning mille muutmine eraomandiks on võimatu. Sellised kaubad on näiteks puhas õhk, kalad rahvusvahelistes vetes, päikesepaiste, jne. a. valik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup, ebasoovitatav: avalik hüve[1]) (inglise public good) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. Avalikule kaubale vastandub erakaup. 5. SKP ja RKP, nende olemus ja mida nad sisaldavad a. SKP – Sisemajanduse koguprodukt
suur hulk mõisate üldarvust olid rüütlimõisad; praktiliselt kõik esinduslikult välja ehitatud mõisakompleksid olid rüütlimõisad. Enne 1783. aastat oli valdav enamik rüütlimõisaid õiguslikus mõttes läänimõisad, kus mõisnikud polnud mitte oma maavalduse täieõiguslikud omanikud, vaid mõisa maa oli neile lääniõiguse alusel kasutada antud. 3. mail 1783. aastal muutis Vene keisrinna Katariina II kõik läänimõisatest rüütlimõisad täieõiguslikuks eraomandiks ehk pärusomandiks. Eramõisatena püsisid rüütlimõisad kuni 1919. aasta riigistamiseni ehk maareformini.4 18. sajandi algul toimunud Põhjasõjas laastati taas kord pea kogu Eesti. Tollal jäid terveks väga vähesed mõisahooned. 18. sajandil algas aga mõisate ja aadliomavalitsuse hiilgeaeg. Vene ja Rootsi vahel 18. sajandi algul toimunud Põhjasõjas alistusid Eesti alad Vene kroonile tingimusel, et säilivad kõik endised aadlike õigused ja privileegid, nn balti erikord
seda saaks nt oma territooriumil teha ehk nõrgema riigi ärakasutamine. 2. Valuuta- konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik. Nt Eestis on kroon. 3. Krediit- ehk laen, millega kaasneb ka laenuleping ja määratakse ka intressid, mida laenusaaja peab laenuandjale tasuma. 4. Arutle privatiseerimise ja natsionaliseerimise üle. Privatiseerimine on erastamine ehk riigi või kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks. Näide: Vahepeal erastati Eest Raudtee, hiljem jälle riigistati. Natsionaliseerimine ehk riigistamine on eraomandi muutmine riigi või kohaliku omavalitsuse omandiks. Natsionaliseerimine on omane diktatuuririikides, kus eraomandeid ei ole ning ettevõtted on riigi omad, riik peab võimalikult palju sekkuma majandusse. Privatiseerimine on omane demokraatlikes ja turumajandusega riikides, kus arvatakse et riik peab võimalikult vähe sekkuma majandusse, sageli on riigi valduses
Ajaleht „Päevaleht“. Agraarparteid – Eesti Maarahva Liit (Maaliit) (Jaan Hünerson)- eraomandit tuleb austada, eramõisate maid ei tohi liialt kärpida. Lõuna- Eesti talumehed, kes ei olnud nõus Eesti Demokraatliku Erakonna agraarprogrammi mõne osaga, mis lubas võõrandada ka talumaid, kui vaja. Venemaa demokraatlik-föderatiivne vabariik ja Eesti autonoomne osariik. Maaküsimuse 4 lahendamine. Maaharijal õigus maad saada kas eraomandiks või päritavale rendile. Kroonu, kirikumaad pidid minema talude loomiseks. Mõisamaid võõrandada vaid õiglase tasu eest. Ostutalud on puutumatud. Eestmaa Talurahva Liit – (Ado Birk), see Põhja-Eestis. Seisukohad agraarküsimuses sarnased Essti Maarahva Liidu omadega. Mõisamaade osaline võõrandamine. Allesjäänud maa pidid mõisnikud 9 aasta jooksul ära müüma. Võõrandatud maa põlisrendile, õigus müüa ja pantida. Ostutalusid reform ei puuduta
Rabamaa puhul viidatakse Rabaseadusele. See on aga kehtetuks tunnistatud (õigemini tegelikult pole seda antudki, kuna siin kirjas oleva seaduse nimi on hoopis Rabamaa seadus). Kuna rabamaa on üks soomaa liike, siis rakendaksin normi, mis kehtib soomaa kohta, ehk siis kuna Tarmo on maatükki kasutanud 30 aastat järjest, siis peaks ta kohtule vastava taotluse esitama ja saaks seejärel maatüki omanikuks. Riigi omandis on soomaa nii kaua, kuni see pole kellegi eraomandiks saanud ja nii kaua võib riik selle ka avalikule enampakkumisele panna. Kui ta pole seda aga teind, siis ei saa seda riigilt võõrandada. Kui Tarmo teeb kohtule taotluse maatüki enda omandisse saamiseks enne, kui riik peaks selle enampakkumisele panema, siis saab Tarmo selle omanikuks.
toimet ; parlament koguneb regulaarselt (et ei tekiks riigijuhtimises mingisugust lünka); maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompetentsi] Võimuvõitluse kuninga ja parlamendi vahel võitis parlament. Parlamentaarse monarhia puhul ongi näidisriik Inglismaa. Absolutistliku monarhia puhul Prantsusmaa. Valgustatud absolutismi puhul oli kiirem ja lihtsam reforme läbi viia kui parlamentarismis. Inglismaal hakkas kõige varem muutuma feodaalomand eraomandiks. Nt maa feodaalomandis muutus eraomandiks. feodaalomandis maa maa oli mitmekordses omanduses (kuninga, suurfeodaali, väikefeodaali, rüütli). Eksisteeris oht, et senjöör võib selle feodaalomandi sinult ära võtta. eraomandis maa see maa oli tõesti sinu oma ja seda polnud võimalik ära võtta. reduktsioon mõisamaade tagasivõtmine riigile. Sellist nähtust oligi võimalik teostada ainult feodaalomandis maadega. Nt Eestis oli kogu aeg hirm reduktsiooni ees.
millele järgnesid rahutused), 1905 okt toimus ülemaailmne streik, mis sundis tsaarivalitsust järelandmisi tegema. Revolutsiooni tulemused: Kergenes talupoegade ja tööliste olukord Vähenes rahvulik rõhumine Laienesid poliitilised õigused Tugevnes rahvuslik liikumine Venemaa mahajäämise likvideerimiseks agraalreformid (maaelu ümberkorraldamine) Iseseisvate talude teke Külakogukonna lammutamine Maa muutus eraomandiks Soome Venemaa koosseisus, Balti kubermangud 20.saj algul. Revolutsioon ei katkestanud kiiret arengut. Eestlaste, lätlaste ja leedukaste positsioon tugevnes, nende seast hakkas esile kerkima üldtunnustatud kultuuritegelasi. Eestis asutati erakoole. Estonia teater jne... 5. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20 SAJ. ALGUL Suurriikide blokkide kujunemine: 1879 sõlmiti leping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, hiljem ühines nendega Itaalia (Kolmikliit)
Germaanlased elasid üksiktaludes või väikestes külades. Esialgu tegelesid nad põhiliselt maaharimise (nisu, oder, kaer, rukis, lina, hirss, aedviljad) ja loomakasvatusega (kõik ruutud koduloomad), hiljem tutvusid nad roomlaste vahendusel viinamarja-ja puuviljakasvatusega. Asustus põhines sugukonnal . Haritav maa jaotati sugukonnaliikmetele välja siiludena ja harimiskohustusega; sugukonna ühisvaldusi (mets, karjamaa, vesi jms) kasutati koos. Eraomandiks oli taraga ümbritsetud valdus (maja ja talu õuemaa), mis oli majajumaluste asukohana ning esivanemate matmispaigana püha. Ühiskonnas oli kolm seisust. 1. Aadli moodustasid suguvõsad, kes arvasid end pärinevat jumalatest. 2. Vabad inimesed moodustasid elanikkonna kaitsevõimelise põhiosa ja neil olid poliitilised õigused. 3. Vähemvabad (või poolvabad) koosnesid vabakslastutest ja lit' idest (laeti, lassi).
Tehti samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Seda kehastas rahva pool valitud (küll ebademokraatlikult) Riigiduuma. Kahjuks olid selle volitused üpris piiratud. Siiski oli vaja reforme, et teistele suurriikidele järele jõuda. Neid hakkas teostama peaminister Pjotr Stolõpin. Kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber korraldada. Senine külakogukond lammutati, talupojal oli õigus sellest välja astuda ja maa eraomandiks kinnistada. Siiski läks see aeglaselt ja tekitas palju segadust. Taas hakkasid levima revolutsioonilised meeleolud, tugevnes ka rahvuslik liikumine. Balti kubermangud 20.sajandi algul Baltimaad arenesid 20.saj algul kiiresti. Tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust. Tallinnast pidi tsaarivõimu arvates saama Vene sõjalaevastiku peamine tugipunkt Läänemerel. Kuid ka maapiirkonnad arenesid kiiresti. Põllumajanduslik ühistegevus, talud
a, kirjutas tsaar Aleksander I pärisorjuse kaotamise seadusele alla. Need tuli tõlkide vene keelest, seetõttu ei saanud kohe vabaks talupoeg. Teatavaks tehti see info hiljem talupoegadele, EM-l 1817.a alguses kutsuti vallakohtu liikmed Tallinnasse, kus neile loeti seadus ette, paar nädalat pärast seda loeti seadus ette kirikus. Nii oli ka LM kubermangus, sealsed vallakohtu liikmed kutsuti Riiga. Seadused sisaldsid: 1)talupoeg on pärisorjusest vaba, 2)maa kuulutati mõisniku piiramatuks eraomandiks, kui talupoeg tahtis maad rentida, nõuti selle eest teotööd (saj alguses pandi see vastavusse maaga, nüüd need piirangud kadusid), 3)liikumisvabadus jäi piiratuks (mõisnikel oli vaja kindlustada tööjõud, talupoeg võis elukohta vahetada ainult kubermangu piires ja linna kolida ei tohtinud), 4)peale vallakohtude moodustati ka vallad (talupoegade omavalitsuslik kogukond), alguses moodustasid valla ühe mõisa piirkonna talupojad (1000kond valda algul)
Siia kuuluvad interdiktid, millega keelatakse vägivalla tarvitamine. OMANDIÕIGUS Eraomand-dominium, proprietas Omandiõigus- dominium, proprietas, õigus,mida kaitseb riik oma organitega Mancipatio-asja käega võtmine Omandit nimetati vanimal ajal- dominium ex iure Quiritium- vanimal ajal võis omand kuuluda vaid rooma rahvale,hiljem ka üksikuile rooma kodanikele. Tähtsamaks rec mancipi liigiks oli maa. Tähtis oli riigimaa-ager publicus, kuulus riigile ja muutus lõpuks eraomandiks. Rei vindicatio- omandi kaitse kujul, kus hageja maatüki kohta pidulikult deklareeris magistraadi ees. Omandiõigus kuulub asjaõiguse valdkonda. Asjaõigus-ius in rem-annab õigustatud isikule võimaluse kaitsta oma õigust kõikide teiste isikute vastu, vastandina obligatsiooniõigusele, mis on suunatud ainult konkreetse isiku vastu. Omandiõigus on asjaõigus ja siin saab omanik hagi esitada iga isiku vastu, kes tema õigust rikub või ei tunnusta.
Hiljem jagati kogukondlik maa Rooma kodanike vahel, kuid alguses polnud selle näol tegemist eraomandiga, kuna maa kuulus isikule kodakondsusõiguse alusel. Siiski oli Roomas selgelt eristatav asja individuaalse kuuluvuse idee, ____________________ 20 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110 21 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 109 22 Tiivel, R. Asjaõigus. Loengukonspekt. Tallinn, 2003 lk 5-7 mis arenes hiljem eraomandiks. 19. sajandist kuni tänaseni on toimunud pidev omandi kitsendamine ühiskonna huvides. 23 Ajalooliselt tekkis omand peamiselt selle haaramise teel, millest ka rooma õiguslikud terminid mancipatio- asja käega võtmine (manu capere), samuti termin res mancipi. Maa oli esialgselt ainult ühises kasutuses, kuid kui keegi püüdis looma või linnu või meisterdas midagi oma kätega, siis oli see püüdja või meisterdaja oma. Kuid omaniku kaitse sellele asjale oli seotud rohkem
kapriiside rahuldumisele. Teistele paraja suuruse ja omadustega maa jätmine õigustab ka eraomandi tekkimist. Kui üks on joonud vett ning teine suurte sõõmudega kulistanud, siis esimene sellest vaesemaks ei jää. On ju palju samasugust vett jões, et kõikide vajadusi rahuldaks. 8. Kuidas tekib eraomand maale? Locke toob näiteks õunte korjamise metsõunapuude alt, mis on ühiseks kasutamiseks. Tema mõistu järgi saab see eraomandiks siis, kui selle nimel on tööd ja vaeva nähtud, teised on sellega päri ning kelleltki ei võeta midagi ära. Eraomand on õigustatud siis, kui teistele samaväärset maad veel piisavalt jääb. Ei ole ju ebaaus võtta täpselt niipalju maad, et alles jääb ühiskasutatavat maad niipalju, et ka teine saaks eraomandiks kuulutada niipalju kui ta harida jõuab. JOHN LOCKE, Teine traktaat valitsemisest Essee tsiviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest ja eesmärgist Tõlkinud Alar Kilp
aastal Eestimaa kubermangu Lõuna-Eestis asutatud erakond. EML tegevuses osalesid: Kristjan Arro, Konstantin Päts, Jaan Hünerson, Jaan Raamot, Jüri Uluots ja Otto Tief. Kesk- ja jõukam osa talurahvast ja osa linnakodanlusest. Parempoolne partei. Võitlema kommunistide ja nõukogude võimu taaskehtestamise vastu, igati toetama Eesti Ajutist Valitsust, andama sõjamehi, vilja ja raha. Maata põllumeestele pidi riik andma kroonu või rüütelkonnamaid kas põlisrendile või müüma eraomandiks. Toetus ennekõike pärispõllumeestele. 4 1919 II poolel algas erakonna uus tõus. 1920. aastal reorganiseeriti EML Põllumeeste Kogudeks. Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond (1905 loodud Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija, 1918 novembris ühines Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond) - rahvusluse jõuline rõhutamine, sotsialistlik õpetus on Eestis sobimatu, on vaja
aastal Eestimaa kubermangu Lõuna-Eestis asutatud erakond. EML tegevuses osalesid: Kristjan Arro, Konstantin Päts, Jaan Hünerson, Jaan Raamot, Jüri Uluots ja Otto Tief. Kesk- ja jõukam osa talurahvast ja osa linnakodanlusest. Parempoolne partei. Võitlema kommunistide ja nõukogude võimu taaskehtestamise vastu, igati toetama Eesti Ajutist Valitsust, andama sõjamehi, vilja ja raha. Maata põllumeestele pidi riik andma kroonu või rüütelkonnamaid kas põlisrendile või müüma eraomandiks. Toetus ennekõike pärispõllumeestele. 4 1919 II poolel algas erakonna uus tõus. 1920. aastal reorganiseeriti EML Põllumeeste Kogudeks. Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond (1905 loodud Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija, 1918 novembris ühines Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond) - rahvusluse jõuline rõhutamine, sotsialistlik õpetus on Eestis sobimatu, on vaja
* dekristianiseerimine (negatiivne) * usu tõttu tagakiusamine (negatiivne) * kiriku mõju vähenemine (positiivne) Prantsuse revolutsiooni ja Napoleonide sõdade positiivsed ja negatiivsed küljed. Rahvustunde tõus 14 15 26.03.08 Tööstuslik pööre ja industriaalühiskond Tööstusliku pöörde eeldused: · Muutused põllumajandused põllumajanduspööre. Maa muutus eraomandiks, mõisad ja talud muutusid üksteisest sõltumatuteks. Olid konkureerivad majapidamised. Oli oluline toota võimalikult palju võimalikult väikeste kulutustega. Kasutusele võeti masinad. Kasutusele tuli, näiteks hobukülvik, viljapeksumasin ja auru jõul töötavad traktorid (1830). Kasutusele võeti ka kunstväetised. Tegeldi ka aretustööga, sordiaretus ja ka tõuaretus. Maal vabanes
kasulik. Kuid pikemas perspektiivis sai just Eesti alalt pärinevatele alamatele seisustele see oluliseks stimuleerivaks vahendiks nende seisuslikult tõusul impeeriumi sõjaväe ja ametikkonnahulgas. Katariina II reformid mõjutasi Eesti alal enim 1775.a kubermnaguseadusega. See kujutas baltisaksa aadli suhtes piitsa ja prääniku poliitikat, kuna ühets küljest kaotati seisuslik omavalitsus, kuid kompensatsiooniks muutusid senised läänimõisad aadliperekondade puutumatuks eraomandiks. Kärbiti ka linnade seniseid privileege ja muudeti senist võimukorraldust, või omanud raehärrad asendati tähtajaliselt valitavate linnavolinikega. Eesti ja liivimaal kehtestati analoogiline kohtukorraldus Venemaa kubermangudega. Maa ja meeskohtud asendati kreisikohtutega, mille otsuseid sai edasi kaevata. V LOENG Vene impeerium Mongolite ja tatarlaste pealetung oli Venemaa jaoks väga valus. See on Venemaa jaoks häbistav
ehitusmaterjalid ja ehituse kasutatavad tooted. Keskkonnanormatiivid Eestis: Õhk, vesi, radiatsioon, müra, pinnas. KESKKONNAMAJANDUS. KESKKONNAKAUPADE PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Ühiskondlik kaup ja selle tunnused: Ühiskondliku kauba puhul ei ole täidetud ülekantavuse, turustatavuse, rivaalsuse, välistatavuse ja jõustatavuse printsiibid ning ühiskondlikku kaupa on defineeritud kui iga kaupa, mis ei ole müüdav tükkhaaval ning mille muutmine eraomandiks on võimatu. Sellised kaubad on näiteks puhas õhk, kalad rahvusvahelistes vetes, päikesepaiste, jne. Välismõju: välistulu ja väliskulu: Välismõju on turuga mitteseotud suhe, kus majandussubjekt: pakub teistele ressursse (kaupa, teenust), saamata selle eest täielikku kompensatsiooni; või saab tulu ilma vastavaid kulutusi tegemata. Sellest lähtuvalt jaotatakse välismõju positiivseks ehk välistuluks või negatiivseks ehk väliskuluks.
· 1660. aastal tuli Inglismaale kuningas Charles II( 1660-1685 ) · Kuna kardeti ka Charles II poolt ainuvõimu taotlusi, siis sõlmiti Hollandis Breeda deklaratsioon. Lubati säilitada usuvabadus, parlamendi vaba kogunemine ning lubati säilitada ka maaomandis toimunud muutused. - Kodusõja päevil, kui parlament sõdis kuningavõimu vastu, siis oli parlament kaotanud rüütlilääni ning maa oli muutunud eraomandiks. Kas 1645 või 1646 seda ei teata täpselt. Lääni asemel ( astmeline omand ) tekkis eraomand. · Varsti hakati siiski usuvabadusest taganema katolikud ja puritaanid riigiametis teenida ei saanud. · Kuningavõimu piiramiseks võttis parlament 1679. aastal vastu isikuvabaduste akti. See tähendas seda, et arreteerimine tohtis toimuda ainult kohtu kirjaliku loa alusel ja kui inimene oli arreteeritud, siis 24 tunni jooksul tuli esitada süüdistus.
Clunys välja töötatud seisukohad said aluseks kirikureformidele 11. saj keskpaigast alates. Neid viisid läbi paljud paavstid, eelkõige Cluny abt Hildebrandt ehk Gregorius VII. Tema nime järgi nimetatakse seda ka gregoriaanlikuks kirikureformiks. See võitles paljude pahede vastu, nt simoonia kirikukohtade ostmine ja ilmalik investituur, preestrite abielud tähendas, et preestritel olid lapsed: nad pärisid kiriku ja see tähendas, et kirik muutus eraomandiks. 12.-13. saj kinnistus ladina kirikus kohustuslik tsölibaat. Gregoriaanlik kirikureform üritas lahutada kiriklikku ja ilmalikku võimu. Gregorius VII rõhutas, et ta on Kristuse võimukandja ja Rooma keisrite järglane. Tal on voli tagandada kuningaid ja keisreid ning vabastada nende alamaid truudusevandest. Need seisukohad on kirjas diktaadis dictatus papae, mis on päris1075. aastast. Seal öeldakse, et ainult paavst võib
polnud aega valitsedagi). Peale tema otseseid pärijaid ei olnud -> lähim sugulane oli James I tütretütrepoeg Georg (oli saksa päritolu pärit Hannover'ist). Georg parlamendiistungitel ei käinud, ta ei osanud inglise keelt. Kuningas muutus esindusisikuks. Feodaalomand -> maa-ala oli läänistatud ning läänistaja võis selle tagasi võtta (maal oli kui mitu omanikku). Eraomand -> kuulus ainult ühele inimesele. Maa muutus feodaalomandist eraomandiks -> põllumajanduse areng taheti saada võimalikult palju tulu (maa parem kasutamine väetamine, uus tehnoloogia). Parlament: 1) käib koos regulaarselt 2) valitsuse moodustavad need isikud, kes on parlamendis enamuses parlamendil on õigus valitsust umbusaldada Valgustus Vaimne liikumine Euroopas 18. sajandil juhtmõte: usk inimese mõistusesse, kui maailma tunnetamise peamisse uskumusse
Võõrandamistasu pidi maksma osariik. Talumaad puutumatuks. Ajaleht ,,Päevaleht". Agraarparteid Eesti Maarahva Liit (Maaliit) (Jaan Hünerson)- eraomandit tuleb austada, eramõisate maid ei tohi liialt kärpida. Lõuna- Eesti talumehed, kes ei olnud nõus Eesti Demokraatliku Erakonna agraarprogrammi mõne osaga, mis lubas võõrandada ka talumaid, kui vaja. Venemaa demokraatlik-föderatiivne vabariik ja Eesti autonoomne osariik. Maaküsimuse lahendamine. Maaharijal õigus maad saada kas eraomandiks või päritavale rendile. Kroonu, kirikumaad pidid minema talude loomiseks. Mõisamaid võõrandada vaid õiglase tasu eest. Ostutalud on puutumatud. Eestmaa Talurahva Liit (Ado Birk), see Põhja-Eestis. Seisukohad agraarküsimuses sarnased Essti Maarahva Liidu omadega. Mõisamaade osaline võõrandamine. Allesjäänud maa pidid mõisnikud 9 aasta jooksul ära müüma. Võõrandatud maa põlisrendile, õigus müüa ja pantida. Ostutalusid reform ei puuduta.
et ei suudeta maad harida, kuna ei olnud põllumajandusinventari. Leiti, et pääsemiseks on kollektiivmajandid.Kõigepealt hakati looma nn vastastikusse abistamise gruppe(ajutised, suurtemate tööde tegemiseks, põhimõtteliselt talgud eesti mõistes; püsivad, kus enamus töödest ethti koos). Teise tüübina oragniseeriti ka poolsotsialistlikke tüüpi koperatiive, kuhu kuulus 20- 50 peret, maa võeti kasutuuse ühiselt, kuid jäi eraomandiks. Tootmiskari ja kari ühistati. Tulud jaotati maa ja töö järgi. Peale talude hakati kommuunidesse ühendama ka koahalikku tööstust, transporti, koole ja muid asutusi. Tööd hakati tasustama võrdsuse põhimõttel, mis ei soodustanud töötaja metriaalset huvi. Nn. Abielu ettevõtjatega Hiinas Hiina Rahvavabariigi majanduse riighistamisel võeti kasutusele omapärane vorm, mida nimetati riigi ,,abieludeks" ettevõtjatega
Thomas Hobbes (1588-1679) • Põhimõisted (terminid) ei ole sünnipärased ideed, vaid sõnaliste definitsioonide abil loodud ja kehtivad vastavalt kokkuleppele • Inimese käitumise ainsaks põhialuseks on enesealalhoiutung John Locke (1632-1704) inglise matemaatik ja loodusteadlane • Kõik teadmised on pärit kogemustest, seetõttu ei saa olla sünnipäraseid ideid või põhimõtteid • 3 liiki teadvust – tajutav, tõestav, intuitiivne • Demokraat, võim peab kuuluma enamusele • Eraomandiks peaks olema see, mis on toodetud oma tööjõuga • Ühendas idee tööst ja rikkuse tootmisest eraomandiga • Riigivõim jaguneb seadusandlikuks, täidesaatvaks ja föderatiivseks • Valitsus peab sekkuma majandusellu võimalikult vähe • Valitsuse tegevus peab olema seotud kas eraomandi kaitsega, seaduslikkuse tagamisega, riigikaitsega Jean Jacques Rousseau (1712-1778) prantsuse valgustusfilosoof
14. sajandi algusel ja Avignoni vangipõlve ajal oli Kirikuriik feodaalselt killustunud, kõik linnad peale Rooma olid saavutanud iseseisvuse. Kirikuriiki hakati kindla keskvõimu alla ühendama alles 15. sajandi paavstide poolt. 16. sajandi alguseks saavutas ta oma suurima ulatuse, kuid laastati Prantsuse ja Saksa Itaalia sõdades 16. sajandi algul. 1870, pärast kolmeaastast sõda liideti Kirikuriik Itaaliaga. Erakirik kirik on isanda oma, aadlil kirikuamet eraomandiks. Rajati oma maadele kirikuid ja kloostreid, kuhu saadeti sugulasi. Palvetati isanda eest. Paavstlus enne investituuritüli. Alates Kirikuriigi loomisest olid paavstid olnud Frangi kuningatest/keisritest sõltuvad. Kuigi 9. sajandi algul tehti deklaratsioone paavstivõimu ülimuslikkuse kohta ei järgnenud neile mingeid poliitilisi tagajärgi. 9.-10. sajand on hoopis paavstivõimu ja kiriku languse periood. Kirik oli seotud kuningate või suuraadliga, levis simoonia vaimuliku ameti ostmine
Siia kuuluvad interdiktid, millega keelatakse vägivalla tarvitamine. OMANDIÕIGUS Eraomand-dominium, proprietas Omandiõigus- dominium, proprietas, õigus,mida kaitseb riik oma organitega Mancipatio-asja käega võtmine Omandit nimetati vanimal ajal- dominium ex iure Quiritium- vanimal ajal võis omand kuuluda vaid rooma rahvale,hiljem ka üksikuile rooma kodanikele. Tähtsamaks rec mancipi liigiks oli maa. Tähtis oli riigimaa-ager publicus, kuulus riigile ja muutus lõpuks eraomandiks. Rei vindicatio- omandi kaitse kujul, kus hageja maatüki kohta pidulikult deklareeris magistraadi ees. Omandiõigus kuulub asjaõiguse valdkonda. Asjaõigus-ius in rem-annab õigustatud isikule võimaluse kaitsta oma õigust kõikide teiste isikute vastu, vastandina obligatsiooniõigusele, mis on suunatud ainult konkreetse isiku vastu. Omandiõigus on asjaõigus ja siin saab omanik hagi esitada iga isiku vastu, kes tema õigust rikub või ei tunnusta.
Perekonna pärimisjärgluse põhimõte 6. Erapärimisjärgluse põhimõte Perekonna pärimisjärgluse alusel läheb pärandaja vara tema surma korral üle tema sugulastele ja tema Erapärimisjärgluse põhimõte tuleneb pärimisõiguse olemusest enesest eraomand peab jääma abikaasale. Lähimad perekonnaliikmed omavad eesõigust kaugemate sugulaste ees. eraomandiks ka omaniku surma korral, alles pärimine muudab üksikisikule kuuluva omandi tõeliseks eraomandiks. Riik või siis kohalik omavalitsusüksus saab seadusjärgseks pärijaks üksnes siis, kui Perekonna pärimisjärgluse põhimõte on teatud vastuolus testeerimisvabaduse põhimõttega, sest keegi teine ei päri (1996. a. ja 2008. a. PärS § 18).
maailmamajandusse, põllumajanduses hakatakse lubama kolhoosi-sovhoosi omandi kõrval ka eraomandit, antakse suuremad maad erakätesse kasutada, on üsna oluline. Kõige tähtsam on erasektori loomine. Turumajanduse algete teke (nn. reguleeritud turumajandus). Turumajanduslike algete sisse viimine NL majandusse. Hakati kõnelema reguleeritud turumajandusest. Probleem, et ühiskond polnud eraomandiks valmis, kogemus puudus. Võeti vastu seadused, mis võimaldasid erasektori algetel tekkida. Tekib suhkruvati äri, tõi sisse väga suuri summasid. Hea äri ka WC-de tasuliseks muutmine. Nn. komsomolimajandus- On oluline, omane sellele ajale. Nomenklatuur imbub majandusse ja erasektorisse, võtab kõige paremad kohad ära. Osaliselt rahanduse erastamine jne. Toimub kõik suures osas nomenklatuuri kuuluvate inimeste poolt. Olulist rolli
toodetud hüved) või tootmisastme järgi (põhi e. primaarselt toodetud hüved ja töödeldud e. sekundaarselt toodetud hüved). Leviku ulatusest tulenevalt võime rääkida kohalikest ja piirkondlikest loodusvaradest, samuti erineva päritoluga varadest, nagu näiteks elus- (orgaanilised) ja eluta looduse (anorgaanilised) varad. Majanduslikult jaotatakse põhivarad väärtusteks, mida saab omada ja müüa ning väärtusteks, mis ei saa olla eraomandiks ja millel ei ole rahalist väärtust (näit. looduse ilu). Eri jaotusi saab ühendada vastavalt kasutamise otstarbele. Maavarad Maavaradeks nimetatakse looduslikke, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvaid aineid, millel harilikult on just igale neist iseloomulik kristaljas ehitus. Metallilised maavarad on näiteks raud, vask, alumiinium. Mittemetalliliste mineraalide hulka kuuluvad. sool, fosfaadid ja lubjakivi. Ka
annaabi.ee 
