Tuntumad filmid "Kullapalavik" "Tsirkus" "Suurlinna tuled" "Moodsad ajad" "Suur diktaator" Võlur Oz " The Wizard of Oz" 1939.a USA muusikaline fantaasiafilm Põhineb L. Frank Baumi romaanil Ford Perfect- Kim 10-50 originaal Toodetud 1938-1949 Inglismaal Nõukogude kopeeria Kim 10-50 Toodetud 1940-1941 Winni Puhh originaal Winnie-the-Pooh Esimene episood 1966 Episoodide pikkus 24 minutit Nõukogude kopeeria Vinni- Puhk Esimene episood 1969 Episoodide pikkus 10 minutit https://youtu.be/sqd iEUp6s4E
Parenteraalseid ravimvorme pole Seerumi maksimaalne kontsentratsioon saabub 1-2 tunniga, aeglaselt vabanevatest vormidest 4 tunniga Liitium ekskreteeritakse peaaegu täielikult neerude poolt, poolestusaeg jääb 14-30 tunni vahele Liitiumi ravi tõhusus Tõenduse tase 1 - Ägeda bipolaarse mania monoteraapias - Ägeda bipolaarse depressiooni monoteraapias - Monoteraapiana bipolaarse mania säilitusravis - Monoteraapiana kiiresti vahelduvate bipolaarse häire episoodide korral Liitiumi profülaktiline kasutamine Liitium langetab nii relapside sagedust kui ka haigusepisoodide raskust Liitium langetab suitsidaalsust - bipolaarse häirega inimestest 15-20% teevad suitsiidi Liitium langetab enesevigastamiste tõenäosust Liitiumi kasutamine Kasutatava liitiumi annuse osas tuleb jälgida: - liitiumi seerumikontsentratsiooni, - kõrvaltoimete ilmnemist, - efektiivse ravivastuse saabumist
kolmeosaline (kiire- Beethoven jpm aeglane-kiire) Sümfoonia Põhineb Sümfooniaorkestri Ludvwig van sonaaditsükklil, kuid pillid Beethoveni on loodud ,,Saatusesümfoonia" sümfoniaorkestrile Rondo Episoodide vahel Rondot võib mängida ,,Rondo" kordub muutumatu ükskõik mis pilliga refrään A B A C A Fuuga Kas keskosa, repriis Kõik pillid, millega Täiuslikem on fuuga
"Traat armastusest" (2006) "Soe õhtu" (2008) Lemmikluuletus Mina olin Kindla Tahte esimene esimees. Siis valiti Joann Kirp. Tema pidas mulle matusekõne: Tüüd olet sa tennü, vaiva olet sa nännu... (Paus, köhatus.) Luule analüüs Kogu luulekogu sisaldab 187-t epitaafi ehk lahkunu mälestuseks kirjutatud lühikest teksti Teemad varieeruvad väga erinevalt: kord jutustab epitaaf lahkunu tööst, kord naisega läbisaamisest jne Suur osa neist on mingite episoodide või koguni elu tähetundide kirjeldused, üles- ja järeletunnistused ning isegi pihtimused Luulekujundid Epiteedid: "süüta süüdlane", "ebainimlik lõpp", "süümeta röövlid" jne Võrdlused: "õnn oli ebaproportsionaalse kujuga nagu taksikoer", "kas riigiametnikud käivad ka oma vanemate ja vanavanematega sama metsikult ümber, nagu Lõunamere algelised rahvad" Luulekujundid Isikustamine: "pikne pani maja põlema",
Tihti on sellised inimesed just tõsielusarjade staarid, kelle elu huvitab rahvast vaid lühikeseks ajaks seejärel tahab publik näha juba uusi ja veel huvitavamaid, naljakamaid ja ilusamaid staare. Tänapäeva tarbija vajab kiiret vaheldust ja palju meelelahutust. Näitena võib tuua tõsielusarja "Prooviabielu" staarid Heleni ja Kalvi- Kalle, kes olid eesti rahva lemmik-klounid saate kuvamise ajal, kuid kes hakkasid peale saate lõppu (ja isegi juba viimaste episoodide ajal) rahvast ära tüütama. Sellegipoolest tahaksid mõlemad aga hoida oma staari-staatust Helen läks peagi "Selgeltnägijate tuleproovi" saatesse ning Kalvi-Kalle hakkas aktiivselt teleteenuseid pakkuva firma STV reklaamnäoks. Peale tuleproovi saadet ja reklaame üritasid noored hoida end meediapildis avalike skandaalidega ja oma suhete lahkamisega ajakirjanduses rahva vähese huvi tõttu nende kohta aga hiljuti enam artikleid ilmunud pole. Nii on nad kaotanud ka oma staari-staatuse
Sageli võib see aeg varieeruda kuudest kuni aastateni. Vaatamata haiguse raskusele kogevad siiski paljud selle haiguse põdejad vaid üht haigusepisoodi oma elus. Pärast ravi ja rehabilitatsiooni on paljud endistest patsientidest võimelised taastama suure osa oma endistest tunnetest ning osalema väga edukalt igapäevaelus. Kahjuks on siiski ka teine liik patsiente need, kellel kujuneb välja pidevate psühhootiliste episoodidega krooniline haigus, kus episoodide vahel esinevad koormavate sümptomitega perioodid. Kõigele vaatamata on ka kroonilist skisofreeniat põdevatel inimestel võimalik peale ravi ja rehabilitatsiooni võimalik elada rahuldavat elu. Paranemises mängib väga kindlat rolli ka perekonna ja lähedaste-tuttavate-sõprade toetus. Kuigi skisofreeniale otsitakse jätkuvalt tõhusaid ravimeid, ning intensiivsed uuringud nende leidmiseks käivad, tuleb sellele haigusele tervendav ravi siiski alles leida. Sellegi
või mitme uurimisintervjuu või teraapiasessiooni ajal. Narratiivile on iseloomulik järgnevusmuster ja põhjuste-tagajärgede järjestikune seostamine soovitava lõpptulemuse nimel, mis tähendab, et narratiivi sündmused on valitud, korrastatud ja esitatud tähendusrikaste konkreetset kuulajaskonda silmas pidades. Piiritletud on narratiivi algus ja lõpp, antud narratiivi esitajale kriteeriumid episoodide valikuks, antud edasi nende episoodide omavahelise seose ja viidatud nende tähendusele jutustaja jaoks. Narratiivi oluliseks tunnusjooneks peetakse ka kogetud sündmuste esitamise ajalist järgnevust. Narratiivides esitatakse sündmusi, mida rääkija on emotsionaalselt ja sotsiaalselt väärtustanud ja hinnanud, kuna need on sisenenud narraatori elulukku ja omandanud seal tähenduse. Narratiivide esitamisse on kaasatud kuulajaskond, kellele lugu esitatakse ning tavaliselt on
Eepiline teater Bertolt Brecht näitekirjanik, lavastaja,teoreetik. Saks. Realg+med. Tunnustus : staatiline luuleteos ,,legend surnud sõdurist". Teatritebüüt ,,trummid öös" dramaturg. Teatriarvustused. Eepilise teatri aluseks kaine ja skeptiline vaade maailmaasjadele ,,mees on mees" võõritusefekt.. Näidendi eesmärk on näidata ja jutustada lugusid, milles ilmnesid kaasaja elukorralduse vastuolud ja probleemid. Tähtsad sotsiaalsed tunnused. Erinev meeleolu ja stiil episoodide reana.. Eepiline teater jut sündmustest inimene on uurimisobjekt,muutuv ja muudetav.*asetab ka vaataja ossa*nõuab otsuste tegemist, vaatajale antakse teadmisi*huvi sündmuste käigu vastu. Absurditeater 1950. Räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas. Keha ja ruumi kasutusel põhinevad kujundid, suunatud meeltele. Peateema inimeseolemisseisund maailmas.- Inimene kaasinimestest võõrandunud.Seisunditeater. 1960 europa suured lavad. Samuel Beckett. Iirimaal. Prat
· Episoodiline mälu mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, selge subjektiivne ajaline mõõde. (Nt. Mida sõin täna hommikul? Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?) · Protseduuriline mälu oskused ja harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja tegevuste peale mõelda. (Nt. Oskused noa ja kahvliga süüa, rattaga sõitmine, lugemine, kirjutamine) III Teadvustatuse tase: · Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. · Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusüsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu implitsiitse mälu üks vorm. Implitsiitse mälu erivorm praimimine (mingi eelnevalt nähtu või kuuldu mõju
side. · "Rebaseromaan"- peategelane Renart, kujutati inimesi läbi looma silmade. 15. Allegooria- millelegi vihjamine läbi sümbolite. Allegooria oli iseloomulik keskaja kirjandusele. 16. Keskaja teater- tekkis 10.-11.saj. katoliku kiriku mõjul. · Liturgia- jumalateenistus, vaatemängu traditsioon, mis arenes välja kirikus, tuli liturgiast. o Liturgiline draama- jumalateenistuslik draama. Piibli episoodide etendamine. Lisati kostüüme ja pantomiimi. · Simultaanlavad- ühel laval paiknes mitu lava platvormi. · Müsteeriumid- kestsid mõnikord terve nädala. Lähtuti piiblilugudest aga täiendati kaasaja temaatikaga.( Tuntuim teos on: " Aadama mäng"- Aadama ja Eva pattu langemine, oluline tegelane oli Kurat. · Tsunftid- käsitööliste organisatsioonid, nende kätte läks ka etenduste
Kofeiin T1/2 3-7 h Teofülliini T1/2 8-9 h. Rasedatel on kofeiini T1/2 2 × pikem. Enneaegsetel vastsündinutel on kofeiini T1/2 50 h ja teofülliini T1/2 20- 36 h. Metüülksantiinide eliminatsioon Ravimid barbituraadid, fenütoiin indutseerivad maksaensüüme. Geneetiline eripära. Sama teofülliini annus võib anda 4 korda erinevaid tasemeid. Ealised muutused Metüülksantiinide kliin. kasutamine Bronhiaalastma ravi Enneaegsetel vastsündinutel apnoe episoodide ravi Migreeni ravi Teofülliin bronhiaalastma ravis Efektiivsus on väiksem kui glükokortikoididel ja 2- mimeetikutel. Terapeutiline laius on väike. Vajalik pidev kontsentratsiooni jälgimine veres. Bronhiaalastma ravi Teofülliini kasutatakse ainult kui teised ravimid ei aita, parenteraalselt, haiglas, kontsentratsiooni jälgimisega. Enneaegsetel vastsündinutel apnoe episoodide ravi Kasutusel teofülliin ja kofeiin.
alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk. Kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposeid, tragöödiaid, komöödiad. Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj.pKr. Rooma kirjanduse klassikaline periood, kuldne ajajärk. Luuletajad Virgilius, Ovidius, kõnemehed ja prosaistid Cicero, Caesar
alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk. Kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposeid, tragöödiaid, komöödiad. Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj.pKr. Rooma kirjanduse klassikaline periood, kuldne ajajärk. Luuletajad Virgilius, Ovidius, kõnemehed ja prosaistid Cicero, Caesar
"Beowulf" keskaja üks vanemaid käsikirju (10.saj.alguspool) ja rajaneb iidsetele lugulauludele.Käsikiri pärineb Inglismaalt, kuid sündmused hoopis Taanis ja Lõuna Rootsis.Kangelane Beowulf on Lõuna Rootsi vägilane ja hilisem kuningas, kuid ei ole ajalooline isik.Teos on tunduvalt leebem kui islandi eepika.Rohkem kui 3000 värssi sellest, kuidas kanglane võitleb lohedega. Erinevalt teistest tuntumais eepostest ei ole siin tegu jumalate ja kangelastega vaid kõik sündmused keerlevad episoodide ümber, kus käib võitlus lohega.Beowulf tapab küll lohe ja võitleb oma rahvale kätte tema varanduse, kuid sureb ise haavadesse. 2.Rüütlieeposte ehk kangelaslaulude iseloomustus. 11-13. saj. hakkab algkujul avalduma rahvateadvus.Sel ajal suureneb krislik- katoliikliku kiriku mõjuvõim, toimuvad ristisõjad.Sama perioodi lõpupoole pöörati ristiusku viimased paganad-balti rahvad. Laulude päritolu ei ole seniajani selge ega teata ka nende autoreid.Arvatakse, et
Stenokardia avaldub äkki tekkiva rinnakutaguse valu või pigistustundena. Valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab ebameeldiva tunde. Valu või pigistustunne võivad kanduda vasakusse õlga ja kätte, raskematel juhtudel ka selga, kõri ja kaela piirkonda. Valu põhjustab sageli füüsiline pingutus, harvem emotsionaalne stress. Valu püsib paar minutit ning taandub puhates. Vahel võib aga stenokardia tekkida ka öösel magades või täielikus rahuolekus. Valu episoodide sagedus on väga varieeruv (mõnest korrast päevas kuni paar korda aastas). Aja jooksul võib episoodide sagedus muutuda nii harvemaks kui ka sagedasemaks. Kui valuatakid muutuvad järsult sagedasemaks või püsivamaks, nimetatakse seda ebastabiilseks stenokardiaks ning sel juhul on vajalik kiire meditsiiniline abi. Ataki ajal on pulss kiirenenud ning vererõhk tõusnud, et parandada verevoolu südame pärgarteritesse. Ravi · Nitraadid (ataki ajal lühitoimelised)
meie tegevuste suunamiseks on olulised igapäevaste sotsiaalsete suhete mõistmiseks. Sotsiaalse identideedi teooria näitab, kuidas grupi liikmeks olek ja enda samastamine grupiga moodustavad olulise osa mina-pildist. Etnotsentrism, ennustuste iseeneslik teostumine ja eksperimentide nõudmiste iseloom võivad moonutada psühholoogilist taju inimloomusest. Uue paradigmaga uuringud võtavad ökoloogiliselt valiidsema info saamiseks kasutusele meetodid nagu aruannete ja episoodide analüüs ning osalusuuringud. Mina-käsitused on sotsiaalpsühholoogias põhimõttelise tähtsusega. Globaliseerumise tulemusena on esile kerkinud ka mitmeid väljakutseid läänelikele individualistlikele vaadetele mina kohta. 2. Vestlemine ja suhtlemine Sõnatud signaalid, parakeel, silmside ja zestid annavad olulise panuse suhtlemisse. Diskursuse analüüs uurib viise, kuidas inimesed kasutavad keelt nii, et annab lugeda nö ,,ridade vahelt".
jäädi autorile alla. Kontserdi teine pool, mille täitis Piazzolla teos Leonid Desjatnikovi seades, mille on tellinud Kremerata Baltica ja mis on hästi levinud üle kogu maailma, oli PLO ja Maano Männi esituses hoopis teine, s.t kõrgem klass, võrreldes Dvoákiga. Lisaks Männile, kes nüüd oli omas ampluaas, tuleb kindlasti alla kriipsutada tsellosolisti Kristjan Saare esitust ja ka kogu koosseisu, kes süvenes esitatavasse väga kontsentreeritult. Teose aeglaste episoodide tempo võiks ehk olla ka liikuvam, kuid see on maitse ja meeleolu küsimus vaieldamatult jääb siin õigus interpreetidele. Talvine väikelinn Pärnu kannatab kaks sellist kontserti välja suurepäraselt ja selleks on seal loodud ka vastavad tingimused, mis küll ei tohi enam kesisemaks minna, sest oleme ju kosumas või?
Sellesse lühikesse ajavahemikku mahuvad Beethoveni pärlteosed "Kreutzeri sonaat", "Eroica", klaverisonaadid 3 "Aurora" ja "Appassionata", ooper "Fidelio". Neis ärkab ellu ajavaim ja lõõtsuvad marud, neis on hoog, energia ja ülistus. "Eroica" avab uue ajastu 19. sajandi sümfoonilises muusikas. Helitöö ületab tolle ajani tuntud sümfooniaid nii ome mõõtmete kui ka teemade hulga, episoodide mitmekesisuse, keeruliste seoste ning ideede suuruse poolest. See on teos, mis haarab mõtete ja tunnete, võimsate puhangute ja tahteimpulsside rikkusega. Kolmas sümfoonia oli juhindunud revolutsioonilisest sisust. Neljas sümfoonia on teos klassiku rõõmsast eluperioodist, mille näiliste õrnade fantaasiate all on tunda jõudu, huumorit ja ootamatuid mõttevälgatusi. Oma kõige tugevamaks sonaadiks arvas Beethoven olevat aga Shakespeare'i "Tormist" inspireeritud
Saatehääled ja meloodia võivad olla kaunstatud.Nende arv võib olla väga erinev, u 2-3 kuni 20-30.Paljud heliloojad võtavad oma variatsioonide teemaks ka teiste heliloojate loomingut või rahvaviise.Need võivav olla iseseisvaks teoseks või mitmeosaliste teoste osade vormiks. Esineb ka sonaaditsükli II osa (aeglane- andante). Kasutatakse palju ka jazz-muusikas. A1A2A3A4 Rondovorm Rondovorm on pärit vanast ringmängulaulust. Ssiin kordub erinevate lõikude- episoodide vahel muutumatu refrään. Rondo algab ja lõppeb refrääniga. Refrään peab korduma vähemalt 3 korda.See võib olla nii iseseisev teos, kui ka mitmeosaliste teoste üksikosa vormiks. Rondovormis on sageli sonaaditsükli IV osa (kiire-presto). ABACA Sonaaditsükli osade vorm:I- kiire- sonaadivormII- aeglane- variatsioonivorm, ABA vorm või muuIII tantsuline- ABA vorm või muuIV- kiire- rondovorm, sonaadivorm või muu Sümfoonia
Jejunumis esinevad tömbistunud hatud, tsütoplasmaatiline vakuolisatsioon ja mononukleaarne infiltratsioon. Väljaheites verd ei leidu. Nakkuse ülekanne. Noroviirused on väga nakkavad, levides kergesti ühelt inimeselt teisele ja haigestumiseks võib piisav olla nii vähese hulga kui kümnekonna viiruseosakese sattumine seedekulglasse. Viiruseid levitavad nakatunud inimesed, eriti massiliselt satuvad viirused keskkonda oksendamise ja kõhulahtisuse episoodide ajal, saastades pindasid, mille puudutamisel kantakse kätega viiruseid edasi, kuid samuti ka inimene-inimene otsekontaktina ja levivad õhus aerosoolina. Kuigi viirus võib levida õhuga, siis nakatumist viiruste sissehingamisega ei saa, vaid viirus siseneb organismi ikka suu kaudu – kas siis mustadelt kätelt või saastunud söögi-joogiga. Haiguspuhangute ajal esinevad korraga mitmed levikuteed – nt vee joomisel, milles olid
Parkinsoni haigus ei lühenda tänapäeval tavaliselt eluea pikkust, aga enamik patsiente peab õppima elama kogu edaspidise elu teatud häiretega, mis tavaliselt ei ületa talutavuse piire. Ravi Kaasajal on enimlevinud ravim levodopa, mis imendub vereringest ajju, kus see muudetakse dopamiiniks, s.o. neurotransmitteriks, millest haigel vajaka jääb. Samas komplitseerub pikem ravi levodopaga osaliselt haige tahtele allumatute liigutustega või haiguslike episoodide süvenemisega. Seetõttu on soovitatav alustada nimetatud ravimi kasutamist võimalikult hilja - haiguse varasematel staadiumidel soovitatakse raviks kasutada aineid, mis peaks suurendama dopamiini sünteesi ajus. Suur tähtsus Parkinsoni tõve ravis on füsioteraapial, mille eesmärk on lihaste ja liigeste lõõgastumine ja liikumisvaegusest tingitud lihaste atroofia vähendamine. Pikaajaline liikumatus põhjustab lihaste kõhetumist ning liigeste jäikust. Füsioterapeut püüab valitud
eri episoodides. Näiteks skisofreeniahaigetele on omane depressiivsete sümptomite ilmnemine pärast psühhootilist episoodi (vt. skisofreenne järeldepressioon, F20.4). Osal patsientidest esinevad korduvad skisoafektiivsed episoodid, mis võivad olla kas maniakaalsed, depressiivsed või segatüüpi. Teistel on üks või kaks skisoafektiivset episoodi, mis paigutuvad tüüpiliste maniakaalsete või depressiivsete episoodide vahele. Esimesel juhul on skisoafektiivse seisundi diagnoos õigustatud. Teisel juhul ei muuda juhuslik skisoafektiivne episood kehtetuks bipolaarse afektiivse haiguse või rekurrentse depressiivse seisundi diagnoosi, kui kliiniline pilt on muus osas tüüpiline. Kirjanduses toodud sümptomid Kuigi spetsiifilisi sümptomeid ei ole, peetakse otstarbekaks jaotada ülalesitatud sümptomid rühmadesse, millel on eriline tähendus diagnoosi püstitamisel ja mis tihti esinevad koos:
Üks Gailiti teostele omane kinnismotiiv ongi kodumaa looduse ülistus, mis laieneb põhjamaa loodusele tervikuna. Gailit on läbinisti põhjamaa mees. Ta tunneb siirast lähedust kõigega, mis on selle maaga seotud: looduse, inimese, elurütmiga. Tippteosega küll mitte võrreldav, kuid omapärane on ka Gailiti järgmine romaan "Isade maa" (1935), milles kujutatakse sündmusi Vabadussõjas. Teoses rohkelt leiduvate anekdootlike episoodide tõttu on seda nimetatud romaaniks anekdootides, kus huumor muutub ootamatult traagiksks ja vastupidi. Tõsisetoonilisem, kuid gaitlikult omapärase miljöökujutuse ja karakteritega on ka Gailiti järgmine teos rannarahva elu-olu kajastav romaan "Karge meri" (1938), mis sai 1939. aastal Eesti Vabariigi presidendi auhinna. Gailiti viimane Eestis ilmunud teos oli samuti hulkuriromaan "Ekke Moor" (1941), mis
Loendamatu hulk elutähtsaid asju jääb meile meelde otsekui iseenesest, kui me oleme teatud toiminguid sooritanud piisav arv kordi. ( 1.) Ikooniline ja ehhooniline mälu Ikooniline fikseerib nägemisorganitest saadud info, ehhoiline aga kuulmise, haistmisel, maitsmisel ja kompimisel saadud signaalide jäljed.( 1.) Episoodiline mälu Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mälestusi meie enda poolt vahetult läbielatud sündmustest. Episoodilises mälus talletatakse otsekui lõputu episoodide jadana meie elu mitmesuguseid sündmusi kajastav info. Säärane materjal on autobiograafilise iseloomuga. Episoodiline mälu eeldab läbielatavast ,,teadlik olemist" või teadlikuks saamist, oma keskknna ja iseenda tunnetamist. See mäliliik aitab kunsti-ja kirjandusinimestel hankida oma loometööks hädavajalikke kirjaid muljeid. ( 1.) Semantiline mälu Semantilisse mällu talletuvad ,,puhtad" teadmised meid ümbritseva maailma kohta: faktid, teooriad, arvamused, hinnangud jne
Nimekiri võiks jätkuda veelgi... Kõik need asjaolud võivad aga olla põhjuseks meeleoluhäirete tekkimisele. 2. Meeleoluhäired Meeleoluhäire on psüühikahäire. Meeloluhäirete põhisümptom on meeleolu muutus, kas masendus, meeleolu kõikumine või meeleolu tõus. Meelolu muutusega kaasnevad enamasti ka muutused aktiivsuses ja autonoomse närvisüsteemi talituses. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega. Meeleoluhäired jagatakse depressiivseteks häireteks ja bipolaarseteks meeleoluhäireteks. Mõlemas rühmas eristatakse mitut eri sümptomitega häiret, mida on järgnevates peatükkides lähimalt kirjeldatud. 3. Depressioon Depressioon on emotsionaalne seisund, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine neurotransmitteri funktsioonihäirest.
Rootsi-aegse luule (akadeemiline luule Tartus/uusladina luule; saksa barokk ja Tallinna luulering) üldiseloomustus; 1. Tartu akadeemiline luule oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstiline tase; seotud uusladina luuletraditsiooniga; kirjutati ladina, kreeka, rootsi ja saksa keeles; Tartus levis 1630-40. aastatel; vormid: epigramm, eleegia, anagrammluuletused, Horatiuse oodide ja episoodide eeskujul kirjutatud paroodiad; motiivid: luterluse propaganda, Gustav Adolfi ülistamine, mikro- ja makrokosmose idee, maailm kui teater, voorusliku elu ülistamine, hariduse ülistamine, humanistlik sõprus, Tartu kui muusade elupaik, sõda kui pahe, üliõpilaskommete kujutamine; tuntud luuletajaid: Laurentius Ludenius, Friedrich Menius 2. Tallinna luulering vabam konventsioonide ja vormide osas, meelelisem ja
Tõi juurde kolmanda näitleja. Euripides Deus ex machina(jumal masinast). Näidendi lõpplahendus, kus väline jõud kõrvaldab probleemi. Aristophanes Vanakreeka näitekirjanik kes kirjutas komöödiaid.(Atika komöödia) Menandros Komöödiakirjanik. Tragöödia hiilgeaeg 5 saj. eKr. Vana- Kreeka tragöödia oli alati sõnalis-muusikaalne. Sissejhatus proloog. Avalaul parodos. Episodionid episoodid. Stasimon Koorilaul episoodide vahel. Eksodos Viimane episood tragöödia lõpus. Oidipuses on kasutatud trimeetrit.Shopokles on pärit Ateenast, oli jba oma nooruses populaarne tragöödiakirjanik, tegutses riigiametites. Oli kuulus juba oma eluajal. Võimumeestega sõber. Väga pika ealine. Saavutas ligi 20 võitu tragöödiakirjanduse võistustel, aga ei jänud kordagi viimaseks. Säilinud 7 tragöödiat ja 1 saatürdraama. ,,Kuningas Oidipus" oli juba omal ajal kuulus
Neist sokulauludest on nime saanud tragöödia. Tragöödia on lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng, mis käsitleb olemise kõige tähtsamaid küsimusi nagu inimese suhe jumalatesse, vabadusse, saatusesse, süüsse, vastutusse. Kreeka tragöödia algas tegevuse sissejuhatuse proloogiga. Seda esitasid näitlejad. Järgnes koori saabumine orkestrale ja lavalaul parodos. Edasi tulid dialoogilised osad näitlejatelt ja koorilt ehk episoodid. Episoodide vahel laulis koor statsimone. Etenduse lõpetas viimane episood eksood ja koori lahkumine. Tragöödia elementide hulka kuulus ka lava taga toimuvast teatamine, sest kõiki sündmusi, sh veriseid stseene, vaatajatele ei etendatud. Thespis oli 6. saj. elanud poeet, kes algatas jumalateenistuse muutumise teatriks. Tema tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, eteldes värsse. Seega oli Thepsis esimene näitejuht kui ka näitleja.
1. saj eKr (sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedest ja seda iseloomustab kreeklaste e hellenite kultuuri levik ida suunas) 4) Rooma impeeriumi periood: 1.6. saj pKr Komöödia osad proloog tegevuse sissejuhatus, mille esitavad näitlejad (näitleja); parodos avalaul, mille esitab lavale saabuv koor; episoodid (vaheldusid stasimonidega) näitelejate kõnelised dialoogid omavahel või kooriga, neid eraldasid koorilaulud; stasimonid (vaheldusid episoodidega) koorilaulud episoodide vahel; eksood viimane episood ja koori lahkumine. Tuntuim kirjanik Sophokles KESKAEG (5-15saj) Varakeskaeg 5.10. sajand Klassikaline keskaeg 11.15. sajand Hiliskeskaeg ehk renessanss 16.17. sajand 5.10. sajand pimedad sajandid Euroopa hõivavad germaani hõimud: ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid, frangid Kuningriikide piirid on muutuvad, pidevad pealetungid lõuna ja ida poolt: slaavlased, Balkani rahvad Neil sajandeil rahvaste rändamine
esimese 2-3 aasta vältel. Kõrgem risk haigestuda depressiooni on düstüümia (krooniline kurvameelsus), püsivate ärevushäirete ja ka paljude teiste psüühikahäirete ja kaasuvate kehaliste haiguste korral. Korduv depressioon tähendab, et haigus võib teatud heaolutundeperioodi järel tagasi tulla. Mõnikord võib üks depressioon järgneda vahetult teisele ilma heaolutundeperioodi tekkimiseta. Kui inimese sümptomid vastavad episoodide vahel depressioonile, siis võib seisundit hinnata nn kroonilise depressioonina. Kui püsima jäävad üksikud depressiooni sümptomid, siis on tegemist osalise depressiooni remissiooniga (haigusnähtude leevendumine). Bipolaarse meeleoluhäire puhul vahelduvad nii depressiooni kui ka mania episoodid. Kaldutakse ühest äärmusest teise. Sellest tuleneb ka selle haiguse nimi (bipolaarne ehk kahe pooluse vahel). Tavalist depressiooni võiks selle analoogia järgi kutsuda unipolaarseks, s
seotud tähelepanuvõime halvenemisega. Semantilises mälus säilib materjal võrdlemisi hästi(nt. Kui palutakse meelde jätta sõnade nimekirju, on vanurite tulemused peaaegu sama head kui keskealistel, kuid nad suudavad märgatavalt halvemini seostada meenutatud sõnu kindla häälega (mees ja naishääl)). · Eksplitsiitne ja implitsiitne mälusüsteem o Eksplitsiitne mälu (otsene, varjamatu) Hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist Inimene teab sellel juhul, mis on meenutamise aluseks- mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. Semantiline: faktid Episoodiline: elusündmused o Implitsiitne mälu (järeldatav, varjatud) Mitteteadvustatud andmetel põhinev mälusüsteem Protseduuriline: oskused, vilumused Praiming
lootusetusega jne. Ka üksikute tegelaste kujutamisel leiame kontraste: head ja halvad, võitjad ja kaotajad, noored ja vanemad inimesed. Kuni teose lõpuni kirjeldab Bäumer isiklikke elamusi, tähelepanekuid ja tundmusi. Selline kujutamisviis on muidugi subjektiivne, aga just niisuguse jutustamistehnikaga on Remarque suutnus luua kogupildi, mis avaldab sügavat muljet ning väärib sõjaeepose nime. Romaani üksikute episoodide meeleolu vaheldub kiiresti. Selle saavutamiseks kasutab Remarque erimevaid stilistilisi vahendeid. Nii võib romaanist leida humoristlikke ja piltlikke väljendeid, irooniat, personifikatsiooni, võrdlusi ja metafoore. Sümbolitega on autor pigem kokkuhoidlik. Romaani tegelastele on omane asitada oma seisukohti kord nii, kord naa, kord jaatavast, siis jälle eitavast küljest. Remarque´ile meeldib põimida oma teosesse filosoofilisi arutlusi, mis aga mõnikord tunduvad natuke ülepakutud.
10. Pärilike, geneetilise tegurite osakaal isiksuse karakteri ja intelligentsuse varieeruvuses on umbes (a) 85% (b) 65% (c) 15% (d) 5% 11. Inimese uinunud olekus viibides (a) on inimese ajutegevus ja psüühilised protsessid välja lülitatud (b) D. on inimese aju aktiivsus pidurdunud, kuid afektiivne aktiivsus tugev (c) esineb subjektiivne teadlikkus üksnes ajutise lühiajaliste ärkveloleku episoodide ajal (d) esineb subjektiivne teadvuskogemus paradoksaalse une ajal 12. Aktualiseerunud vajadus on motivatsiooni suhtes (a) D. eeltingimuse rollis (b) järelduse rollis (c) pidurdaja rollis (d) tegevuse ajendi motivatsioonist lahutaja rollis 13. Hoiak kui valmisolek objektile teatud viisil reageerida on (a) positiivne ja aksepteeriv (b) negatiivne ja stereotüüpne (c) püsiv ja raskestimuudetav
Väiksemad näitemängud said alguse osana jumalateenistusest ehk liturgiast kirikus (vastulaulud: koor - vaimulik; Piibli teksti esitati pantomiimina, et kõik aru saaksid, mis toimub). Lavakujundus oli väga tinglik (nt. posti otsas silt "Pariis") ja pilte vahetati nii, et üksteise järel sõitsid ette hobuvankrid. müsteerium - piibliepisoodile üles ehitatud näidend. Vanim säilinud müsteerium "Aadama mäng" kujutab Aadama ja Eva pattulangemist. Üksikute episoodide ühendamisel tekkisid 15. saj. Prantsusmaal suured tsüklilised müsteeriumid. Vanim "Vana Testamendi müsteerium" koosnes 40 iseseisvast näidendist, peegeldades kõiki Vana Testamendi peasündmusi. moralitee - keskaegse draama põhiliik; oli õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega (u. nagu "Roosiromaanis") farss - (pr. k. farce - jant, kometimäng) jämedakoeline olustikuline lühinäidend, kus olid kindlad väljakujunenud tegelased või kindlate omadustega tegelased
F. de Saussure ütles, et kogu keele struktuur redutseerub sarnasuste ja erinevuste mehhanismiks. Luules omandab see printsiip palju universaalsema iseloomu: elemendid, mis ühiskeeles on omavahel seostamata, kuuludes eri struktuuridesse või koguni eri struktuuritasandeile, osutuvad luuletekstis kõrvutatuiks või vastandatuiks. Elementide kõrvutamis-vastandamisprintsiip on universaalne struktuurikujundav printsiip luules ja sõnakunstis üldse. Ta kujundab episoodide selle «haakumise», millest kirjutas L. Tolstoi, kes nägi selles teksti kunstilise tähendusrikkuse allikat. (Proosa puhul on olulisim süzeetasand.) 4 Liiasus on teksti järgnevate elementide ennustamise võimalikkus, mille on tinginud antud keeletüübile paigutatavad kitsendused. Mida suurem on liiasus, seda väiksem on teksti informatiivsus. 5 1. F o n a g y. Informationsgehalt und Wort und Laut in der Dichtung. -- Kogumikus: Poetics, Poetyka, . Warszawa, 1961, S. 592. 6
Esimeses episoodis sisenevad väikelaps ja tema vanem meeldivasse labori keskkonda, kus oli palju mänguasju. Minuti möödudes siseneb ruumi imikule võõras inimene, kes üritab tasapisi tutvust teha. Lapsevanem lahkub seejärel ruumist ning naaseb kolme minuti möödudes. Seejärel lahkub võõras ja lapsevanem teist korda ja jätab lapse kolmeks minutiks üksi, seejärel siseneb taaskord võõras, kes üritab last lohutada. Lõpuks naaseb lapsevanem ning võtab lapse sülle. Episoodide arenedes kasvab tasapisi lapse stress ning vaatleja saab jälgida lapse liigutusi eri käitumuslike süsteemide siseselt – uudistamist ning kiindumuskäitumist – lapsevanema olemasolu või puudumise korral. Käitumise põhjal jagati Ainsworthi uuringus osalenud 26 last kolme rühma. Iga grupp peegeldab eri tüüpi kiindumussuhet lapsevanemaga ning viitab eri suhtluse-, emotsiooniregulatsiooni vormidele ning viisile, kuidas reageeritaks tajutud ohule. Vältiv ebakindel kiindumus (A)
kuld), mis toimivad markeritena mõõtmisel. Kolbale asetatud kiirgusedetektor registreerib aine kuhjumise teat.ajuosas (arvuti abil arvutatakse kiiresti välja mõõdetud radioakt.aine hulga järgi vere hulk, mis läbib antud aju osa). ·On näidatud, et näiteks episoodilisest mälust meenutamisel on aktiivsus erinevas ajuosas vrdl semantilisest mälust meenutamisega Teadvustatuse tase: eksplitsiitne ja implitsiitne mälu Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. On aga ka võimalik, et mälus olev materjal aitab edukamalt tegevusi sooritada nii, et inimene ise teagi, et eelnev kogemus on teda abistanud. Võib nimet.ka varjatud mäluks. ·Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälussteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine
“Su nägu kõlab tuttavalt” (või muus parajasti käimas hooajasaates)? EPISOODILINE 6. Mälu struktuur – implitsiitne ja eksplitsiitne mälu. Miks neid eristatakse? •Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusűsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on ka implitsiitse mälu üks vorm Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. On aga ka võimalik, et mälus olev materjal aitab edukamalt tegevusi sooritada nii, et inimene ise teagi, et eelnev kogemus on teda abistanud. Võib nimet.ka varjatud mäluks. 7. Implitsiitne mälu ja praiming – olemus ja näiteid. .•Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt
võiksid täituda andumusega ja kuulda kutset religiooni juurde. Kõike tuleks reguleerida, et missad jõuaksid kuulajate kõrvadeni ja vaikselt läbistaks nende südamed. Neil missadel, kus muusika ja orel on tavapärased, ei tohiks midagi roppu sisse lubada vaid hümne ja jumalakiitust. Et pühad sõnad jumalateenistustel mõistetavad oleksid, tuleb neid selgel häälel tsiteerida. Kogu laulmise või muusikaliste episoodide maneer peab olema hoolega kaalutud, et see ei pakuks edevat lõbu kõrvale, sõnad peavad olema mõistetavad kõigile, et need saaksid sütitada kuulajate südamed ihaga taevalike harmooniate järele ja mõtisklused õnnistatute rõõmudest. Kuigi mitmed muusikateadlased on seda reeglit tsiteerinud, mõistavad vähesed neist fakti, et antud reeglit sellisel kujul ei aktsepteeritudki. Paleotti päevik annab alust arvata, et hispaanlased olid muusika säilitamise poolt, sest seda oli
Kujunes välja klassikaline sümfoonia orgestri koosseis. Klassitsismi ajal kujunesid välja vormid ja sanridmis püsivad heliloojate loomingus tänapäevani 1) sonaadivorm (e. sonaat- allegro) homofoonilise kõige täiuslikum vorm, jaguneb 3osaks1) tutvustus 2)töötlus 3)repriis- lõpp 2) variatsioonivorm põhineb ühel teemal millele järgnevad teema teisendid AA, A2A3A4 jne 3) rondovormis kordub erinevate lõikude e episoodide vahel muutumatu refrään ABACADA Sonaadi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaadi tsükkel mille 1.osaks on alati sonaadivorm tavaliselt 3-4 osaline Sonaaditsükli osade vorm I kiire sonaadivorm II aeglane variatsioonivorm III tantsuline IV kiire rondo, sonaadivorm või muu Sonaadi süklil põhinevad uued muusika sanrid 1) sonaat soolopillile või koos saatega 3-4 osaline 2) trio viiul, klaver, tsello 3 osaline
Neist sokulauludest on nime saanud tragöödia. Tragöödia on lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng, mis käsitleb olemise kõige tähtsamaid küsimusi nagu inimese suhe jumalatesse, vabadusse, saatusesse, süüsse, vastutusse. Kreeka tragöödia algas tegevuse sissejuhatuse – proloogiga. Seda esitasid näitlejad. Järgnes koori saabumine orkestrale ja lavalaul – parodos. Edasi tulid dialoogilised osad näitlejatelt ja koorilt ehk episoodid. Episoodide vahel laulis koor statsimone. Etenduse lõpetas viimane episood – eksood ja koori lahkumine. Tragöödia elementide hulka kuulus ka lava taga toimuvast teatamine, sest kõiki sündmusi, sh veriseid stseene, vaatajatele ei etendatud. Thespis oli 6. saj. elanud poeet, kes algatas jumalateenistuse muutumise teatriks. Tema tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, eteldes värsse. Seega oli Thepsis esimene näitejuht kui ka näitleja.
Kui tuleb, siis on need juhendis kirjas (katse, tegevusetus, osavõtt). 3.4. Süütegude kogum – kaasuse lahendamisel alati kirjutada, kas on tegemist kogumiga. 3.4.1. Teoainsus ja teomitmus Isiku elu koosneb igasugustest tegudest, mida saab eraldada. Karistusõiguslikult peame otsustama, kas isik on pannud toime mitu tegu või mitte ja kui on mitu tegu, kas peab nende eest eraldi karistama, kas karistuse saab liita. Tule tuvastada episoodid ja siis järgneb lahendus episoodide kaupa. Skeemikogumik lk 16! (mitu koosseisu § 206 asemel § 209 õige) 3.4.2. Ideaalkogum Üks tegu, mis vastab kahele koosseisule. Vastutab § 63 lg 1 alusel. 3.4.3. Reaalkogum Vähemalt 2 tegu ja 2 paragrahvi 3.4.4. Mitteehtne kogum 3.4.5. Ne bis in idem 3.6. Aegumine – II kursuse kaasustes ette ei tule 3.6.1. Mõiste, materiaal- ja menetlusõigulik käsitlus 3.6.2
Kummastumine- tegelased liiguvad kui unenäos, ei üllatu millestki ning see üllatab/kummastab publikut- paneb teda mõtlema. Psühhoanalüüs mõjutas: sisemonoloog, teadvuse voll (lause hävitamine). Aineks inimese sisemaalim. Süvapsüholoogiline lähenemine. Lugeja on kaasautor,sest arusaamiseks peab ta ise kaasamõtlema ja fantaseerima. Aeg modernistlikus teoses- ajaga mängimine, katkendlik aeg, erinevate episoodide reastamine. Põimunud aega- kõik on koos ühelhetkel. Eksistentsialism- kas elu väärb elamise vaeva? On olemas indiviidi sisemine eksistents, millele vastandub väline, üldine eksistents. Kuidas elada, et olla õnnelik? Anarhia ja vabadus. Võõrandumine- inimestes tekib maailmakorra lagunemise tunne ja sellega seotud hirm ning ahastus. Tekkis mälukadumise tunne või hoopiski soov unustada, mälu hävitada. Jäid üksindus ja võõrus/võõrandumine maailmas
muusikaõpikuid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus helilooja ei olnud enam kiriku ega õukonna teenistuses. Kujunes välja klassikaline sümfoonia orkestri koosseis. Kujunesid välja ka muusika vormid ja zanrid mis püsivad heliloojate loomingus tänapäevani. Muusikavormid 1. Sonaadivorm, on homofoonilise muusika kõige täiuslikum vorm 2. Variatsioonivorm, põhineb ühel teemal millele järgnevad teema teisendid ehk variatsioonid. 3. Rondo, kordub erinevate episoodide ehk lõikude vahel muutumatu refrään 4. ABA. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja kolme või nelja osaline sonaadi tsükkel, mille esimeseks osaks on alati sonaadivorm. 4-ja osalise sonaaditsükkli vorm: 1. Osa sonaadivorm 2. Osa variatsioonivorm, ABA 3. Osa tantsuline 4. Osa rondo 3-osaline sonaaditsükkli vorm: 1. Kiire 2. Aeglane 3. Kiire Muusikazanrid mis põhinevad 3-e või 4-a osalisel sonaaditsüklil 1
korüfaios pöördub poeedi nimel publiku poole, esitades autori vaateid mitmesuguste küsimuste kohta, kriipsutades alla tema teeneid ja kaitstes teda kallaletungide eest. Pärast parabaasi algab komöödia teine peaosa, milles kajastub tema kujunemine komöödia teisest peajuurest - koomilisest jandist. See teine peaosa sisaldab seega 5) rea episoode, üpris elavaid ning naljakaid, sageli üsna lühikesi ja üksteisega sümmeetrilisi stseene, mis tragöödia episoodide sarnaselt on lahutatud aeg- ajalt koorilauludega. Komöödia lõpeb 6) eksodosega, näitlejate ja koori lahkumisega laulu ja tantsu saatel. Vana- attika komöödia peaesindajad on Kratinos (u. a. 520-422 eKr), Eupolis (u. a. 446-411 eKr) ja Aristophanes (u. a. 450- 438 eKr) . *Saatüridraama oli lõbus näitemäng, mille peategelased olid Dionysose saatjaskonda kuuluvad saatürid. Näitlejad olid endile ette pannud paksud kõhud ja külge riputanud hobusesabad ning Ateenas ka fallosed.
REM- ehk kiirele unele on iseloomulikud kiired silmamunade liigutused, samas on EEGs registreeritud aju elektriline aktiivsus sarnane ärkveloleku aktiivsusega. · Suu-nina õhuvoolu, rindkere ja diafragma hingamisliigutuste registreerimine võimaldab saada ülevaadet hingamise rütmist, liigutuste amplituudist ning registreerida hingamisseiskuse episoode ja nende kestust. · Norskamisheli registreerimine salvestab norskamise intensiivsuse, nende episoodide sageduse ja kestuse, samuti seose unesügavuse ja hingamisliigutustega. · Kehaasendi registreerimine annab ülevaate, millise kehaasendi korral patsiendil esines hingamisseiskus. · Elektrokardiograafia (EKG) annab ülevaate südametegevusest une ajal ning selle muutustest une eri faaside ja hingamisseiskuse korral. · Pulssoksümeetria registreerib vere hapnikuküllastuse ning võimaldab selgitada, kas
ja mõistete ehk mõtlemise "ühikute" diferentseerimises ja seostamises teiste teadmistega. · Kooliõpetuse seisukohalt on tähtis, et õpilased õpiksid nii teadmisi korrastama kui ka oma tegevust planeerima ja mõtestama. Esmalt saab maailma mõtestada, omandades teadmisi ja neid korrastades. Alles siis saab nende üle mõelda ja teadlikult tegutseda (st tegevust planeerida). Mõtlemise ühikud · Skeemid ja stsenaarumid (Nelson, Bartlett) (episoodide meeldejätmine ja sealt edasi) · Kujundid (nägemis-, kuulmis- ja kompimiskogemuse vaimne koopia, n-ö originaali analoogia). · Olulisemad kooli kontekstis mõisted Mõiste on mingite ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus ehk representatsioon. Mõiste sisaldab seda, mida objektidest teatakse. · Mõistet tähistatakse sõnaga või teiste sümbolitega Teadmiste esitamise viisid ja tasemed · Tegevus, tegevuslik esitamisviis
mitmesuguste küsimuste kohta, kriipsutades alla tema teeneid ja kaitstes teda kallaletungide eest. Pärast parabaasi algab komöödia teine peaosa, milles kajastub tema kujunemine komöödia teisest peajuurest - koomilisest jandist. See teine peaosa sisaldab seega 5. rea episoode, üpris elavaid ning naljakaid, sageli üsna lühikesi ja üksteisega sümmeetrilisi stseene, mis tragöödia episoodide sarnaselt on lahutatud aeg- ajalt koorilauludega. Komöödia lõpeb; 6. eksodosega, näitlejate ja koori lahkumisega laulu ja tantsu saatel. Vana- attika komöödia peaesindajad on Kratinos (u. a. 520-422 eKr), Eupolis (u. a. 446-411 eKr) ja Aristophanes (u. a. 450- 438 eKr) . *Saatüridraama oli lõbus näitemäng, mille peategelased olid Dionysose saatjaskonda kuuluvad saatürid. Näitlejad olid endale ette pannud paksud kõhud ja külge riputanud hobusesabad ning
ja mis peab jääma lava taha. Lugu (faabula tähenduses) ei mahu enamasti täielikuna lavaaega ja -ruumi. Niisiis pole tegevusühtsuse nõue vankumatu. Selle järgimise-mittejärgimise alusel saab näidendid jagada vähemalt kolme rühma . Tegevusühtsusel põhinevad, nn. kontsentrilised (ühe keskpunktiga) näidendid, mille osad on seotud ajalis-põhjuslikult (näiteks klassitsistlik tragöödia). Kroonikalised näidendid, mille episoodide vahel on ajaline, ent mitte tingimata põhjuslik seos. Süzeelised sidemed on lõdvad, episoodid reastatakse sageli montaazi põhimõtteid kasutades, sarnasuse-kontrasti alusel Fragmentaarsed näidendid, mille osade vahel pole ei põhjuslikku ega ajalist seost. Pealtnäha suvaliselt reastatud lõikude assotsiatiivne seostamine kuulub vaataja-lugeja tõlgendustegevusse. Dramaatikas võibki rääkida nelja tüüpi konfliktist: · erinevate tegelaste konflikt,
Sammuti valmistas talle muret Laulu- Lullu lorilaul. Iseloomustage Pearu abielu oma„lambasihvriga”.Mis seda abielu mürgitas? – Pearu abielu tema nn Lambasihvriga, oli teistsugune. Suurim probleem oli Pearu alkoholilembus. Alati kui ta tuli kõrtsist koju sai ta naine kere peale või suure sõimu osaliseks. Sellest tuli alati paksu pahandust. Abielu mürgitas Pearu suhtumine oma naisesse. Iseloomustage laste mänge,tööd,harrastusi,rõõme.Tooge näiteid eriti unustamatute episoodide kohta.- Lapsed mängisid, jooksid ringi, igaüks omamoodi. Nende elul polnud midagi eriti viga.Vargamäel said lapsed suhteliselt hästi läbi, vahet pole, kas nad olid Orult või Mäelt. Kahe talu lapsed mängisid tihti koos ja aitasid üksteist, aga seda alati vanemate pilgu alt väljas, sest vanematele, eriti isadele, ei meeldinud, et nende lapsed oma vaenlase lastega mängiksid. Natuke vanemas eas hakkas naabertalude poisid ja
annaabi.ee 
