Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võrdlus: sonaat, sümfoonia, kontsert, rondo, fuuga, variatsioonid, keelpillikvartett (0)

1 Hindamata
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Lõik failist


Ülesehitus
Pillid
Näide
Sonaat
I kiire- tsükli põhiosa
II aeglane
III tantsuline-menuett/ skertso
IV kiire- finaal
Enamasti klaver , aga on loodud ka teistele pillidele
W. A. Mozarti klaverisonaat C-Duur
Kontsert
Põhineb sonaaditsükklil, kuid on loodud soolopillile ja orkestrile. See on kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire)
Kõikvõimalikud soolopilli ja orkestripillid
Teosed heliloojatelt nagu Joseph Haydn, W. A. Mozart, Ludwig van Beethoven jpm
Sümfoonia
Põhineb sonaaditsükklil, kuid on loodud sümfoniaorkestrile
Sümfooniaorkestri pillid
Ludvwig van Beethoveni „Saatusesümfoonia“
Rondo
Episoodide vahel kordub muutumatu refrään
A
B
A
C
A
Rondot võib mängida ükskõik mis pilliga
„Rondo“
Fuuga
Kas keskosa, repriis või ekspositsioon .
Ekspositsiooni näide:
_T*__
T____
__T__
___T_
Kõik pillid, millega saab hästi esitada polüfoonilist heli
Täiuslikem on fuuga Bach’i loominguna
Variatsioonid
Koosneb teemast ja selle teisenditest
A
A1
A2
A3
A4
Enamasti kõik, sageli kasutatakse jazzi mängides
„Teema variatsioonidega“
Keelpillikvartett -
Sonaaditsükli alusel loodud teos neljale keelpillile:
I viiul , II viiul, altviiul ehk vioola ja tšello
Väga palju teoseid selle žanri rajajalt Joseph Haydn’ilt
*T- teema ja selle jätk
Võrdlus-sonaat-sümfoonia-kontsert-rondo-fuuga-variatsioonid-keelpillikvartett #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor t6hg Õppematerjali autor
Suur tabel; sisaldab stiili ülesehituse kirjeldust, mis pille mille puhul kasutatakse ning näiteid.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
rtf

9nda klassi konspekt

Variatsioonivorm Variatsioonivorm põhineb teemal, millele järgnevad teema teisendid ehk variatsioonid. Neis võib muutuda teema helilaad, rütm, tempo, kõlavärv, dünaamika. Saatehääled ja meloodia võivad olla kaunstatud.Nende arv võib olla väga erinev, u 2-3 kuni 20-30.Paljud heliloojad võtavad oma variatsioonide teemaks ka teiste heliloojate loomingut või rahvaviise.Need võivav olla iseseisvaks teoseks või mitmeosaliste teoste osade vormiks. Esineb ka sonaaditsükli II osa (aeglane- andante). Kasutatakse palju ka jazz-muusikas. A1A2A3A4 Rondovorm

Muusika
thumbnail
4
odt

Klassitsismiajastu muusikažanrid

Instrumentaalmuusika Retsensioon 30.aprillil kuulasime muusika tunnis erinevaid muusikapalasid, mis kuulusid klassitsismiajastu muusikazanrite hulka. Esimeseks kuulasime kahte sonaati, mis olid F. J. Haydn Klaverisonaat D-duur, I osa, esitajaks Ilya Yakushev ning L. Van Beethoven Klaverisonaat nr 8 c-moll (''Pateetiline''), I osa, esitajaks Daniel Barenboim. Sonaat on 3-osaline muusikateos soolopillile või soolopillile saatepilliga. Esimene sonaat, Klaverisonaat D-duur, I osa, oli Joseph Haydni kirjutatud. Loos oli kuulda selgelt põhihelistikku. Peateema oli energiline, aga kõrvalteema muutus aeglaseks. Esile kerkis kulminatsioon. Teine sonaat, Klaverisonaat nr 8 c-moll (''Pateetiline''), I osa, oli kirjutatud Ludwig van Beethoven. Sonaat toob esile palju dramaatilisust ning on väga raskete ja aeglaste akortidega.

Muusikaõpetus
thumbnail
3
doc

Klassitsism

homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid. 7) Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis oli muusika kontrastne. Kord duur, kord moll. Vaheldus kurb ja rõõmus muusika. Meloodia oli lihtne, tuginedes rahvaviisidele või kolmkõlale. Rütm oli lihtne ja põhines tantsu- või marsirütmil. Tähelepanu keskpunktis on muusikateose vorm ja kujundatakse vägagi ranged vormiskeemid. 9) Rondo on muusikaline vorm, kus refräänilaadse teemade vahel on erinevad episoodid. ABACADA 10)ABA-vorm on 3osaline lihtvorm, kus sarnaste äärmiste osade vahel on kontrastne keskosa. ABA 11)Variatsioonid- muusikaline vorm, kus on 1 põhiteema, mida korrates muudetakse teema meloodiat, rütmi, harmooniat, tempot, helilaadi jne. A A1 A2 A3 A4 A5 12)Sonaadivorm : Ekspositsioon on teemade tutvustamine, esitlemine (peateema ja kõrvalteema).

Muusikaajalugu
thumbnail
1
docx

Muusika vormid

Sonaat ­ kujunes välja 18 saj teisel poolel Viini klassikute loomingus. Instrumentaalmuusika suurvorm. Homofoonilise muusika kõige tähtsam vorm. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Põhineb kahel teemal: peateema (energiline, pealetükkiv) ja kõrvalteema (lüüriline, laulev). Pikk skeem: (sissejuhatus) ­ ekspositsioon ­ töötlus ­ repriis ­ (coda- saba, põhineb eelneval muusikalisel materjalil, PT-l. Vajalik kui ei toimu rahunemist repriisis) Klassikaline sonaat ­ mitmeosaline instrumentaalteos. Reeglipäraselt 3 osa (harva ka 4)- 1. ja 3. aktiivsed, 2. aeglane. Vähemalt üks sonaadi osa on kirjutatud sonaadivormis, tavaliselt esimene. Teos ühele või kahele pillile (klaver, viiul, tsello). Variatsiooni vorm ­ põhineb ühele teemale ja selle muudetud kordustele. Variatsioone võib olla mõnest ­ mõnekümneni. Variatsioonis võib olla muudetud rütm, tempo, faktuur, jne. Skeem: A, A1, A2, A3, A4 ... Rondo ­ kujunes välja vanadest tantsuvormidest

Muusika
thumbnail
4
doc

Klassitsism

käsitlema solistidena. · Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. · Vaskpuhkpillid (metsasarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. · Beethowen lisas orkestrisse tromboonid. Tüüpilised zanrid, vormid ja esituskoosseisud klassitsistlikus muusikas. Nende lühiiseloomustus: · Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel. · Uued zanrid: sümfoonia, sonaat, keelpillikvartett. · Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio (klaver, viiul, tsello). Reekviemi olemus: Reekviem on katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks. Reekviemi koosseisu kuulub "Dies irae". Heliloojad: Joseph Haydn 1732-1809 Franz Joseph Haydn oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud

Muusika
thumbnail
3
pdf

KLASSITSISMI ÜLEVAADE

J. Haydn, W.A. Mozart, L. van Beethoven Muusikas taotletakse lihtsust, selgust, sümmeetriat, välditakse liigseid tundeavaldusi. Polüfoonia taandub. Luuakse valdavalt juhtiva meloodiahäälega mitmehäälsust. Muusikalised teemad on lihtsad, saatefiguurid põhinevad valdavalt kolmkõladel. Eriti armastatakse instrumentaalmuusikat. Luuakse uusi vormiskeeme ja muusikazanre, mis kujunevad klassikalisteks ja püsivad tänaseni. Klassitsismiajastu mitmeosalised instrumentaalteosed: Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. 4 osa Klassikaline sonaat on sonaaditsükli alusel loodud teos 1 või 2 soolopillile. 3-4 osa Klassikaline kontsert on sonaaditsükli alusel loodud teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. 3 osa Klassikaline keelpillikvartett (üks sagedamini kasutatud kammeransambli kosseise) on sonaaditsükli alusel loodud teos I viiulile, II viiulile, vioolale (e.altviiul), tsellole. 4 osa

Klassikaline muusika
thumbnail
4
doc

Muusikaõpetuse kordamine

· Oratoorium o suurim vokaalsümfooniline teos o Händel ,,Messias" ­ koor ,,Hallelujah" · Passioon o koorile, solistidele, orkestrile o sisuks Kristuse kannatused o eelkäijaks liturgiline draama o Bach ,,Matteuse passioon" · Kantaat o mitmeosaline teos koorile või/ja solistidele o instrumentaal-saatega/saateta · Kaanon o lihtsaim polüfooniline zanr · Fuuga o tegemist on vormiga o kõige täiuslikum polüf zanr o Ülesehitus: Ekspositsioon ­ põhihelistikus Töötlus ­ varieerimine ja kulminatsioon, paraleelhelistikus Repriis ­ alghelistikus/algkujul o Bach ,,Hästitempreeritud klaver" o Bach ,,Fuugakunst" · Süit o 16/17. sajandil o 4 tantsust koosnev allemande-aeglane 4/4

Muusika
thumbnail
6
docx

Muusika KT kordamisküsimused klassitsism

Nimeta need. - 2 teemat: üks on peateema ja teine kõrvalteema 7 Mis on sonaaditsükkel? Sonaaditsükkel ehk sonaat-sümfooniline tsükkel on muusikas mitmeosaline vorm, milles vähemalt üks osa (tavaliselt esimene) on sonaadivormis. 8 Nimeta erinevaid sonaaditsükleid (4)? Kammersonaaditsükkel, tempodega kiire- aeglane- kiire Sümfooniatsükkel, tempodega kiire – aeglane – menuett/skertso – kiire Keelpillikvartett Instrumentaalkontsert 9 Millal ja kus tekkis sümfooniaorkester? Missugustest pillirühmadest koosneb sümfooniaorkester? - Sümfooniaorkester tekkis 18. Sajandil Mannheimis, Edela – Saksamaal. - Sümfooniaorkester koosneb keelpillidest, puupuhkpillidest, vaskpuhkpillidest ja löökpillidest. 10 Missugune koosseis on keelpillikvartetil a) pillikoosseisuna b) žanrina - 2 viiulit, altviiul ja tšello - Žanrina…

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun