Tähtkujud (0)

Tähtkujud ehk konstellatsioonid
Heledad tähed moodustavad taevaskeral kujundeid,mida nimetatakse tähtkujudeks.Lähemalt öeldes on tähtkuju kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral,mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed,täheparved,galaktikad ja paljud teised objektid väljaspool päikesesüsteemi.
Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi.Konstellatsioonide nimi võib olla eri rahvastel erisugune.Vana-Hiina ja Kesk-Ameerika kultuuride tähtkujud on täiesti erinevad näiteks Etioopia omadega,ja ega eestlaste koodid-rehad ole ka kuskilt imporditud,vaid ikka siinsamas välja mõeldud.Suurem osa astronoomide tähtkujudest on siiski seotud Kreeka mütoloogiaga.
Enam kui 2000 aastat tagasi olid muistsed Kreeka taevas samad tähtkujud mis tänagi.Kreeklased arvasid taevas nägevat tuttavaid loomi,esemeid ja oma muistendite kangelasi.Nemad andsidki tähtkujudele nimed,nagu Suur Karu(Eesti-Suur Vanker ), Skorpion ,jahimees Orion .
Rahvusvahelise Astronoomialiidu 1922.ja 1928.a konventsiooni järgi eraldavad tähtkujusid üksteisest käänderingide ja taevaparalleelide lõigud;moodustub 88 neli-või enam enamnurkset tähtkuju,mis katavad tähistaeva täielikult.Palju tähtkujud kannavad ladinakeelseid nimesid ,kasutatakse ka nende kolmetähelisi lühendeid(näiteks Suure Peni tähtkuju ladina keelne nimi on Canis Majoris ja selle lühend CMa).Tähtkujude asend ekliptika ja Linnutee suhtes on püsiv,kuid taevapooluste ja taevaekvaatori suhtes see muutub.
Vanaaja astronoomidele tähendasid tähtkujud eelkõige igipüsivaid verstaposte taevas,mille suhtes võis jälgida Kuu ja planeetide liikumist.Mõõtmistäpsuse kasvamisel osutus see koordinaatsüsteem ebapiisavaks ja juba II saijandil enne meie aja arvamist võttis Hipparchos kasutusele numbrilised taevakoordinaadid.Tähtkujud aga onjäänud.
Silmapaistvamad tähtkujud kujunesid hilispaleoliitikumis,nende nimikujunditega ühenduses tekkisid astraalmüüdid.17.sajandil hakati nimesid panema seniste tähtkujude vahelistele tühikutele;taeva lõunapoolkeral jätkus tähtkujude moodustamine veel 18.sajandil.
Vanim teadaolev täheatlas koostati Hiinas umbes 2500.aatat enne meie aja arvamist.Euroopa vanadest atlastest on tuntuimad G.Mercatori tähekaardid ja J.Bayeri ning J.Heveliuse täheatlased.Pikka aega olid antiiktähtkujud teada üksned Ptolemaiose kirjelduste järgi,nende orginaaljooniseid pole siiani leitud.Elusa taeva andis meile tagasi kuulus A.Dürer.Tema joonistusi peetakse klassikalisteks,Eesti atlasesse on nad ka jõudnud J.Heveliuse taevaatlase vahendusel.
Esimene eestikeelne taevakaart ilmus 1886 .aastal „ Oleviku “väljaandel. Praeguses Eestis kasutatavas täheatlases on tutvustatud ka meie esivanemate tähtkujusid ja tähenimesid.
Loojumatud ja loojuvad tähtkujud
Loojumatud:Andromeeda, Herkules ,Ilves,Jahipend,Kaelkirjak, Kassiopeia ,Kefeus, Kolmnurk ,Lohe,Luik,Lüüra,Perseus,Sisalik,Suur Karu,Veomees,Väike Lõvi,Väike Karu.
Loojuvad: Ambur ,Berenike Juuksed,Delfiin,Eridanus,Hobu,Hüdra,Jänes,Jäär.Kaalud,Kaksikud, Kalad , Kaljukits , Karjus ,Kilp,Kotkas,Lõvi,Madu,Maokandja,Neitsi, Nool ,Orion, Pegasus ,Põhjakroon, Rebane ,Skorpion,Suur Peni,Sõnn,Vaal, Veevalaja ,Vähk,Väike Peni,Ükssarvik.
Eestimaa tähistaevas
Eestis on olulises osas loojumatud taeva põhjapoolkera tähtkujud,mille suurem osa jääb taevaparalleelist +30 r kõrgemale.Sellest paralleelist täielikult kõrgemale jäävat tähtkuju võib nimetadapooluselähedaseks tähtkujuks.
Põhjanael on alati ühe koha peale.Kõik teised tähed keerutavad,tema aga seisab paigal nagu nael seinas.
Oleme põhjarahvas;tarvitseb vaid heita pilk gloobusele,et veenduda:põhjanaba on meile lähemal kui paljud enam tuntud paigad maakeral.Seetõttu on ka taeva tundmaõppimisel targem alustada põhjasuunast.Pealegi on sealsed tähtkujud nähtaval alati sõltumata aasta-ja kellaajast,kui ainult ilm on sobiv.
Kui tõmmata Põhjanaelale mõtteline ring ümber,mille raadius on võrdne Põhjanaela kõrgusega,siis selle ringi sisse jäävad tähtkujud ei looju meil kunagi. Ringist väljaspool olevate tähtedel jääb osa päevateekonnast silmapiiri taha-need on loojuvad tähed.Vaadelda saab neid ainult siis,kui nad asuvad pimdela ajal horisondist kõrgemal,seetõttu pole sügisel mõtet otsida taevast näiteks Skorpioni või Maokandja tähtkuju-sel aastaajal tõusevad ja loojuvad nad koos Päikesega.
Veerand tähistaevast Eestist vaadatuna jääb alati silmapiiri taha-need on mittetõusvad tähtkujud.
Nagu välja tuli,siis igal aastaajal võib kohata erinevaid tähtkujusid,aga milliseid?
Sügisel ja talvel võime leida üles Suur ja Väikese Vankri,Lohe,Kepheuse,Kassiopeia,Kalekirjaku ja Ilvese,kevadel Suure Peni,Ükssarviku,Vähi,Kaksikud,Hüdra ja Kompassi,suvel Kaalud,Skorpioni,Mao ja Maokandja ja veel paljusid teisi tähtkujusid.
Kindlasti on huvitav ka teada,kuidas üht ja teist tähtkuju ära tunda,nimelt Suure Vankri sarnane on Väike vanker,nõrkadest tähtedest moodustatud tähtkuju,mille heledaim täht on Põhjanael,ainuke täht,mis tähistaeva ööpäevasel pöörlemisel paigale jääb.Kahe vankri vahel asub pikk täherodu-Lohe.Põhjanaelast teisele poole ,Suure Vankri vastu jäävad Kassiopeia.Neist lõunas jookseb üle taeva idast läände pikk rodu tähti-Ridamus,Kaksikud.Neist läänes asuvad Jõulutähed.
Loojuvatest tähtkujudest Koot ja Reha jäävad Jõulutähtedest lõunasse. Lisaks nendele on veel paljusid tähtkujude kirjeldusi,mida võib leida peaaegu igast täheatlasest.
Kuidas tekkis Suur Vanker Eesti rahvamuistendi järgi?
Rahvasuu on rääkinud ,et ennemuiste läinud üks talumees , Peedo nimi, oma vankriga, härg ees, läbi metsa. Korraga tuli hunt metsast ja kargas härja turjale, et teda vankri ees aisade vahel ära murda. See oli koguni Vanaisa seaduse vastu. Rahvausu järgi võib hunt küll loomi, ka tööloomi, murda ja süüa, aga ei iganes mitte siis, kui loom vankri ees ehk aisade vahel, omas töös ja teos on. Vanaisa on igale asjale oma piiri pannud ja seaduse teinud. Et hundid edaspidi iganes mitte niisugust kurja tööd enam ei teeks, tõstis Vanaisa hoiatamiseks Peedo kõige oma vankri ja härjaga, ühtlasi ka murdja hundi taevalaotusele. Hundi rakendas tema nuhtluseks härja kõrvale vankri ette, ka koormat vedama. Et see nii on sündinud, näeme nüüd veel igal ööl vankri tähtedest taevas. Neli tähte vankris, mis nelinurka seatud, on neli vankriratast. Kolmest tähest vankri ees on esimene vehmer ehk ais, teine järgmine on härg, kolmas kõige ees on peremees Peedo. Aga keskmise ehk härja kõrval on veel üks pisike täheke, see on hunt ehk võru keeli susi . Hunt ehk susi ei taha koormat vedada ja kisub metsa poole. Sellest on siis tulnud, et keskmine täht ehk härg otsekohesest joonest kõrvale on kistud, metsa poole kannab. Selle rahvajutu järgi nimetavad võrokesed Suurt Vankrit Peedo vankriks.
Maailmas on ka avastatud ,et võib-olla ei ole tähtkujusid tegelikult üldse olemas.Kuna pole mingit tagatist,et taevasfääril lähestikku asuvad,meie jaoks ilusaid tähtkujusid moodustavad tähed on ka tegelikult üksteise lähedal.Näitena võib tuua Kassiopeia , tähtkuju heledamaid tähti eraldab ruumis 600 valgusaastat,samal ajal asub Sirius Alfairist vaid 25 valgusaasta kaugusel.Et meie paikneme aga nende vahel,näeme neid tähti taevas hoopis eri suundades.
Sodiaak
…kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptikat. Sodiaagi ehk loomaringi moodustavad need 13 tähtkuju,mida Päike läbib näivalt oma aastasel teekonnal. Teiseks küllalt levinud definitsiooni kohaselt moodustuvad sodiaagi tähtkujud,mida läbivad aasta jooksul Päike,Kuu ja planeedid .
Sodiaagi-sarnast süsteemi tunti juba mõni tuhat aastat eKr nii Vana-Egiptuses kui ka Babüloonias.
Sodiaagis järgivad päikese teekonda ka teised päikesesüsteemi planeedid. Kreeka astronoomide arvestasid sodiaagirõngal Päikese, Kuu, Merkuuri, Veenuse, Marsi, Jupiteri ja Saturni liikumist. Ekliptika läbib tänapäeval 13 tähtkuju-Ambur,Hüdra,Jäär,Kaalud,Kaaren,Kaksikud,Kalad,Kaljukits,Karikas,Kilp,Lõvi,Madu,Maokandja,Neitsi,Orion,Pegasus,Sekstant,Skorpion,Sõnn,Vaal,Veevalaja,Veomees,Vähk ja Väike Peni(sodiaagimärgid).
Aasta jooksul läbib Päike oma näival luukumisel tähtede suhtes 13 tähtkuju asemel 12tähtkuju,mis moodustavad täisringi-sodiaagi ehk loomaringi.Igal tähtkujul on oma sodiaagimärk.
17.sajandist pärinev astroloogiline taevakaart tähtkujudele vastavate loomade,inimeste ja esmete kujutisega on välja toodud astroloogide veendumisi,et Kuu ,Päikese ,tähtede ja planeetide liikumine mõjutab meie elu.
Sodiaagi tähtkujude sümbolid:
Kasutatud kirjandus
# http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4htkuju
# http://et.wikipedia.org/wiki/Sodiaak
# http://www.miksike.ee/docs/lisa/1klass/7muist/kuidassuur.ht m
# Chris Oxlade „Tähistaeva saladused“
# Jaak Jaanista,Enn Saar „Täheatlas“