triviaalsed või vigased või (2) katseliste probleemidega, mis on hirmutavalt keerulised, kuid tähtsad, siis ei tohiks me kindlasti kõhelda valimaks viimast! Abinõud ja eesmärgid. Kui jälgida oma igapäevaseid keskmisi ihasid siis neil on vähemalt üks tähtis omadus - need on tavalised abinõud mingi eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärgid ise. Nt me tahame raha, et hankida autot ja autot tahame sest teistel on ja me ei taha kehvemad olla. Seeläbi saame säilitada eneseaustuse, et teised saaks meid armastada ja austada. Enamasti leiame teadlikku iha analüüsides indiviidi basaalsemate püüdluste juurde. Ehk siis tekib olukord, mis sarnaneb vägagi sümptomite rollile psühhopatoloogias. St et sümptomid on olulised mitte niivõrd iseeneses, vaid selles, millised võivad olla nende lõplikud mõjud või eesmärgid. Eesmärkide uurimine sellistena on oluline, kuid sümptomite dünaamilise tähenduse uurimine on oluline viljakuse tõttu - see teeb võimalikuks
oma loo, kuidas elada üle sünnituse järgne depressioon. 2) Marie Kondo „Jaapani korrastuskunst“: raamat põhineb Marie Kondo meetodil kuidas täisväärtuslikku elu ning ollla õnnelik. Arvan, et raamat kuulub rahvapsühholoogia raamatute hulka, sellepärast, et raamatu autori meetod toetub põhimõttele “mis juba korras, see ei lähe enam kunagi sassi”. 3) Linda Braswel „Kaotatud eneseaustuse otsinguil“ : raamat on kirjutatud tundlikuks ja toetavaks kaaslaseks vägistamise või instesti üle elanud inimeste jaoks nende taastumisel traumaatlisest kogemusest. Autor kirjutas raamatu kogemustest, mis ta sai palju aastaid vägistamisohvritega tegelemisest ja sellepärast arvangi, et ta kuulub rahvapsühholoogia raamatute hulka. II. osa 1) Valisin testi meetodi. 2) Hakkan uurima, kummal minu vanematest on kõrgem IQ.
Hea valik oleks iha armastuse järele, mis on aga palju laiahaardelisem ja keerulisem kui nälja- aje. Kui seisame valiku ees, kas tegeleda lihtsate probleemidega või probleemidega, mis on keerulised aga tähtsad, siis peaksime valima kindlasti viimase varjandi. Abinõud ja eesmärgid Abinõud on vajalikud mingi eesmärgi saavutamiseks. Näiteks vajame raha, et osta auto ja vajame autot, sest naabritel on auto ja me ei taha nendest kehvemad olla, seeläbi saame säilitada oma eneseaustuse, et teised inimesed meid armastaksid ja austaksid. Seega peab motivatsiooni uurides uurima ka inimese eesmärke, ihasid ja vajadusi. Alateadlik motivatsioon Eesmärgid pole teadvuses alati otseselt nähtavad, need pesitsevad meie alateadvuses. Seepärast ei saa motivatsiooniteoorias alateadlikku elu eirata. Haapsalu 2009 Motivatsioon Inimihade ühisus
selleks vastavad teadmised ja oskused. 4. Kuna täiskasvanute õpivalmidus tuleneb nende vajadustest, on täiskasvanud õppija eelkõige orienteeritud eluliste probleemide lahendamisele. 5. Kuigi täiskasvanute õpimotivatsiooni mõjutavad ka teatud välised faktorid, näiteks soov saada paremat tööd ja / või kõrgemat palka, tugineb andragoogiline mudel siiski seesmisele motivatsioonile. Tugevateks õpimotivaatoriteks on täiskasvanud inimesele : - Eneseaustuse suurenemine - Enesekindluse tõus - Eneserealiseerimise võimaluste kasv - Kõrgem elukvaliteet jms Andragoogiline protsess koosneb seitsmest elemendist : 1. Õppimist toetava ja soodustava kliima loomine. 2. Õppijate kaasamine plaanide tegemisse. 3. Õppijate kaasamine nende õpivajaduste diagnoosimisse. 4. Õppijate kaasamine nende õppe - eesmärkide formuleerimisse. 5. Õppijate kaasamine nende õppeplaanide tegemisse. 6. Õppijate aitamine õppeplaanide elluviimisel. 7
Klientide ootused ja vajadused. *Maslon vajaduste hierarhia: - eneseaustuse vajadus tuvastus vajadus ühtekuuluvus vajadus turvatunde vajadus fisioloogilised vajadused. *Kliendil on kahte liiki vajadusi olemas- 1) olemasolevaid vajadused- mida klient tunnistab ja suudab väljendada. 2) varjatud vajadused klient väljendada ei suuda, ei soovi või mille rahuldamist ta võimalikuks ei pea. *Samal kliendil võivad olla igakord erinevad soovid. *Ootuse tekitamise protsess:
: - Inimesed sobivad üksteisega emotsionaalselt - Koos on suurem võimekus lahendada võtmeülesandeid õpingutes - Kui grupp on edukas, siis on võimalik võita väärtuslik auhind ·Sotsiaalne meeldivus ja interpersonaalne meeldivus (Hogg & Hardie 1992) Sotsiaalne meeldivus grupis on palju "grupiliikme prototüübile" vastavaid persoone. Oluline gruppides, millega inimene ennast identifitseerib. ·Kohesiivne grupp on kollektiivse enesehinnangu, eneseaustuse allikas. Kui etnilisse gruppi kuulumine on eneseaustuse allikas, tajuvad liikmed enam rahuldust grupis olemisest (Crocker jt. 1994)Seetõttu on etnilistele vähemustele kuulumine olulisem Kohesiivsuse mõjurid ·koosveedetud aeg ·sisenemise keerukus ·grupi suurus ·välisoht ·varasem edu ·läbielatud konfliktid Liidriksoleku stiil Roethlisberger & Dickson (1939): Eesmärgile keskendunud Suhetele keskendunud Lewitt, Lippit, White (1939): Autoritaarne Demokraatlik Mittevahelesegav
Veelgi enam nad olid kinnisemad oma partneritega enda probleemide osas ja nad tegid vähe selleks, et muuta enda keskkonda, et saada üle enda probleemist. Teraapias on need kliendid kõige vähem osavõtlikud ja kõige passiivsemad. ( Prochaska et al 1992) Strateegiad töötamiseks inimestega muutuse eelkaalutlemise etapis ehk teadlikkuse tõstmise etapis. Eesmärgid tegutsemiseks on :valmisoleku tekitamine; teadlikkuse tõstmine muudest võimalustest; muutusest positiivse nägemuse loomine; eneseaustuse ja enesekindluse toetamine. Selle etapiga sobivad motivatsiooni strateegiad: 1.Tekita kliendil võimalus mõelda väärtuste, ideede, uskumuste ja tunnete üle. 2.Tekita inimestele võimalus rääkida oma lugu ja kinnita nende positiivseid kogemusi. 11 3.Kasuta efektiivseid suhtlemisoskusi (tähele panemine, parafraseerimine, kokku võtmine, tunde peegeldamine). Väga soovitav on vältida järgmisi tegevusi: väldi siltide
identiteeti analüüsivate uurimuste puhul. Personaalne identiteet kajastab enesekohaseid tundeid indiviidina ning sotsiaalne identiteet tuleneb sellest, kuidas inimene näeb end grupi liikmena, millesse ta kuulub. Rosenbergi enesehinnanguskaala Rosenbergi enesehinnaguskaala (1965) mõõdab inimese üldist enesehinnangut ehk "positiivset või negatiivset hoiakut enda suhtes", kusjuures ei mõõdeta üleolekutunnet, vaid eneseaustuse ja -aktsepteerimisega seotud tundeid, see on siiani kõige sagedamini rakendatav enesehinnangu mõõtevahend. Skaala populaarsuse peamiseks põhjuseks näib olevat asjaolu, et skaala koosneb vaid kümnest lihtsalt sõnastatud väitest, mistõttu teda on võimalik kiiresti rakendada, skoorida ja tõlgendada erineva vanuse ning haridustasemega gruppidel. ENESEHINNANGU SEOSED TEISTE ISIKSUSEOMADUSTEGA Eneseselgus ja eneseteadvus
keskmega otsast peale. Armastuse vajadused hõlmavad kiindumuse pakkumist ja saamist. Kui need on rahuldamata, tunneb inimene teravalt sõprade, kaaslase või laste puudumist. Selline inimene januneb inimsuhete järele, koha järele grupis või perekonnas ning püüdleb väga pingsalt selle eesmärgi saavutamise poole. (Maslow 2007: 83) Kõigil meie ühiskonna inimestel on vajadus või iha stabiilse, kindla, tavaliselt kõrge enesehinnangu, eneseaustuse või enesearmastuse ning teiste austamise järele. Neid vajadusi võib seepärast klassifitseerida kahte teineteist täiendavasse rühma. Need on, esiteks, iha tugevuse, saavutuse, adekvaatsuse, meisterlikkuse ja pädevuse, kindluse maailma ees, sõltumatuse ja vabaduse järele. Teiseks, meil on iha maine või prestiizi, staatuse, au ja kuulsuse, domineerimise, tunnustuse, tähelepanu, tähtsuse, väärikuse või hinnatuse järele. Eneseaustuse vajaduse rahuldamine toob kaasa enesekindluse,
N. tööjõud-haridus 2. Tarbijaturg - Maslow Füsioloogilised vajadused - õhk, vesi, toit, magamine, seksuaalsed vajadused jmt Turvalisuse vajadused - stabiilsus, tuttav ja turvalinne ümbrus, riski vältimine, füüsilie turvalisus jmt Kuuluvusvajadused - soov olla armastatud, kuuluda gruppi, olla grupi poolt aktsepteeritud, omada sõpru jne Lugupidamise vajadused - vajadus staatuse, eneseaustuse, prestiizi, üleoleku jmt järele Eneseteostamise vajadused - tarvidus end arendada, olla loov, kasutada oma võimeid jmt Turunduse seisukohast on oluline märkida, et vajadusi saab jagada ratsionaalseteks ja emotsionaalseteks. Sellest tulenevalt võivad ka tarbija ostumotiivid olla kas ratsionaalsed (hind, töökindlus, toitvus jmt) või emotsionaalsed (ilu, köitvus, seksikus, maine jmt).
seisukohtadeni. Kuid individuaalsed erinevused võivad olla väga suured ja sõltuvad eelkõige keskkonna iseloomust. (Leppik, 2008, 144.) ,,Täiesti normaalsed lapsed võivad olla sageli primitiivsel moel vaenulikud, hävitavad ja isekad, samas jällegi primitiivsel moel lahked, koostööaldid ja isetud. Peamine nende kahte tüüpi käitumise suhtelist segadust määrav põhimõte näib olevat selline, et oma turvalisuse, armastuse, kuuluvuse ja eneseaustuse vajaduses ebakindel, olemuslikult tõkestatud või ähvardatud laps ilmutab rohkem isekust, viha agressiooni ja hävitavust. Vanemate poolt tõeliselt armastatud ja austatud lastel peaks esinema vähem hävitavust." (Maslow, 2007, 183.) Tulles kooli, toob väike laps kaasa sellesse nõudlikku sotsiaalsesse keskkonda kaasa juba hulga kogemusi. Tema perekonnamudel, tunnete maailm, kõiksugu õppimiskogemused ja väärtushinnangud on aidanud tal valikuliselt tõlgendada oma sobivust teiste hulka
maade omad kollektivistlikud. Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressurssidega, individualismi korral aga jõukuse ja arvukate ressurssidega. Äärmusliku individualismi tuumväärtuseks on individuaalne vabadus. Aus inimene ütleb seda, mida mõtleb; eelistatakse otsekohest eneseväljendust; kohustused on olulisemad kui inimsuhted; reeglid ja õigused on kõigile ühesugused; eksimused toovad kaasa süütunde ja eneseaustuse kaotuse; kõigil peab igas küsimuses olema oma arvamus; ülemuse ja alluva vahel ning vanema ja lapse vahel valitseb partnerlussuhe, mis lähtub mõlemapoolsest kasust. Äärmusliku kollektivismi tuumväärtuseks on rühma harmoonia. Oma rühma liikmed on väga lähedased, samal ajal kui teised on väga kauged; tuleb vältida konflikte; suhted on olulisemad; seadused ja õigused on rühmiti erinevad; eksimustega kaasneb häbitunne ja prestiiži kaotus rühmas; ülemuse ja alluva suhe
me ei taha enam näha ega kuulda, vaid meile on soov oma meeled välja lülitada ja luua oma sisemine fantaasiamaailm. Nägemis- ja kuulmishäired on sageli seotud seetõttu allasurutud tunnete või hirmudega, välismaailma äratõukamisega ja sellele oma sisemaailma eelistamisega. Kehameelest lähtudes on igal haigusel seos psüühika ja emotsioonidega. Pole selget vahet mis toimub meeles, mis kehas. Nii füüsilisi probleeme kui ka sisemisi heitlusi võivad põhjustada eneseaustuse puudumine või eraldatus oma tõelisest olemusest. Lahenduse leidmine nendele probleemidele tähendab iseendaga sõbraks saamist ja oma nähtavatest piiridest kaugemale nägemist. Antidepressandid ei ravi üksnes depressiooni, vaid tuimestavad meie tunded. Ravimite eesmärk on muuta meid normaalseks ühiskonnas kehtivale kujutlusele normaalsusest. Holistlik tervenemissüsteem käsitleb inimest tervikuna, tunnistades, et igaüks meist on ainulaadne ja eriliste vajadustega.
Vajadusest ei saa enam üle ega ümber. Füüsilised sümptomid ilmnevad tavaliselt siis, kui vajadus aine või tegevuse järele suureneb. Ometi on muutused meeleseisundites märgata juba varem. Igal haigusel on seos psüühika ja emotsioonidega; mõni seos on lihtsalt ilmsem kui teine, nii ka sõltuvuse puhul. Ei ole selget vahet, mis toimub kehas, mis meeles. Nii füüsilisi vaevusi kui vaimseid ja emotsionaalseid heitlusi võivad põhjustada eneseaustuse puudumine või eraldatus oma tõelisest olemusest. Lahenduse leidmine tähendab sageli iseendaga sõbraks saamist ja oma nähtavatest piiridest kaugemale nägemist. Üldjuhul tekib sõltuvus igatsusest millegi enama järele, vajadusest leevendada sisemist iha või piina. Põhjuseks võib olla mingi väline surve, näiteks rahalised raskused, emotsionaalsed traumad või üleskasvamine stressirohkes keskkonnas koos emotsionaalse ja/või füüsilise väärkohtlemisega.
Enamasti on tegemist järele- või allaandmisega. Siin võib tegemist olla loobumisega oma põhimõtetest, asjadest jne ainult sellepärast, et kellegi tahtmist mööda olla Juhistiilis kajastub see kõikelubavuses või järeleandlikkuses, millega kaasneb sümpaatia juhi vastu. Nende nõrkust kasutavad ära võidan-kaotad inimesed. Kuhjuvad väljaelamata emotsioonid, vimm, pettumus, purustatud illusioonid, mis muutuvad psühhosomaatilisteks haigusteks, muutub eneseaustuse kvaliteet ja suhted kaaslastega. Nii võidan-kaotad kui kaotan-võidad on nõrgad positsioonid, mis põhinevad inimese ebakindlusel. Paljud juhid ja ka lapsevanemad pendeldavad selle kahe mõtteviisi vahel, kaldudes kord ühele ja siis jälle teisele poole. KAOTAN-KAOTAD olukord tekib siis, kui kokku satuvad kaks võidan-kaotad mõttelaadiga inimest kaks enesekindlat, kangekaelset, egoistliku elukäsitlusega inimest, on tulemuseks kaotad-kaotad
· Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult või vähe spetsialiseerunud funktsioonidega. Suhtlemine on inimu üks põhitegevusi, täiskasvanul aga üks tegevusi paljudest.
Neid vajadusi võib klassifitseerida kahte teineteist täiendavasse rühma: 1. Iha tugevuse, saavutuse, adekvaatsuse, meisterlikkuse ja pädevuse, kindluse maailma ees, sõltumatuse ja vabaduse järele. (Individuaalne) 2. Iha maine e prestiiži (austuse), staatuse, kuulsuse, tunnustuse, domineerimise, tähelepanu, tähtsuse, hinnatuse järele. (Interaktiivne, kollektiivne) Nende vajaduste pärssimine tekitab alaväärsuse, nõrkuse, abituse tunde. • Ohtlik on eneseaustuse põhinemine teiste arvamusel, mitte tegelikud võimed, oskused ja adekvaatsus. • Tegelik eneseaustus sõltub Tõelisest Minast, mitte idealiseeritud pseudo-minast (A.M.) Eneseteostuse vajadused • Inimesed peavad olema need, kes nad võivad (A.M.), peavad oma loomusele ja eeldustele ning annetele truuks jääma st neile on omane eneseteostuse vajadus. • Selle vajaduse ilmnemise vorm võib olla vägagi erinev-
postmodernistlikele väärtustele. Samuti väärtustatakse ilu, lugupidamist ja tunnustust teiste poolt. Tuleviku põlvkonnas tugevneb juba eelmises põlvkonnas ilmnema hakanud tendents postmodernistlikele väärtustele. Kõrgemalt kui kõigis vanemates põlvkondades väärtustatakse tõelist sõprust, õnnelikkust, vaba aega, mõnusat elu ja materiaalset heaolu. Kõrgelt hinnatakse ka pere turvalisust. Eneseaustuse väärtus on tõusnud. Väärtustatakse kõrgemalt põnevat elu. Kõige madalamal on pääsemine ja igavene elu. Ametlikest institutsioonidest loodavad Eestis kõik põlvkonnad kõige rohkem kooli võimalustele teostada väärtuskasvatust. Järgmise institutsioonina, kes võiks teostada väärtuskasvatust, näevad eestlased kirikut. Üllatav ongi, et eranditult kõigis põlvkondades loodavad eestlased kirikule kui positiivsete väärtuste edendajale ja
Psühholoogilise vanemlusega seotud vähemalt järgmised kasvatuslikus mõttes olulised jooned 1. Psühholoogiline vanemlus eeldab pidevat lapse ja täiskasvanu vahelist interaktsiooni. 2. Psühholoogilised vanemad rahuldavad lapse igapäevaseid vajadusi ja kannavad hoolt tema heaolu eest. 3. Psühholoogiline vanem on lapse samastumisobjekt. 4. Psühholoogilise vanema olemasolu on lapse normaalse arengu vältimatu tingimus. 5. Lapse terve eneseaustuse seisukohalt on hädavajalik, et tal oleks vähemalt üks täiskasvanu, keda ta armastab ja kelle armastust ta võib tunda. Kasvatusväärtused ja kasvatuse eesmärgid Kasvatuse suhe väärtusega Väärtuse definitsioon, väärtuste püsivus. Väärtuseks nimetame seda, mille nimel miski lõppkokkuvõttes juhtub. Väärtused on alati abstraktsioonid ja toimivad kriteeriumidena inimeste ja inimgruppide poolt tehtavais valikuis. Kui ütleme, et väärtused on teatud määral
Neid vajadusi võib klassifitseerida kahte teineteist täiendavasse rühma: 1 Iha tugevuse, saavutuse, adekvaatsuse, meisterlikkuse ja pädevuse, kindluse maailma ees, sõltumatuse ja vabaduse järele. (Individuaalne) 2 Iha maine e prestiizi (austuse), staatuse, kuulsuse, tunnustuse, domineerimise, tähelepanu, tähtsuse, hinnatuse järele. (Interaktiivne, kollektiivne) Nende vajaduste pärssimine tekitab alaväärsuse, nõrkuse, abituse tunde. · Ohtlik on eneseaustuse põhinemine teiste arvamusel, mitte tegelikud võimed, oskused ja adekvaatsus. · Tegelik eneseaustus sõltub Tõelisest Minast, mitte idealiseeritud pseudo- minast (A.M.) Eneseteostuse vajadused · Inimesed peavad olema need, kes nad võivad (A.M.), peavad oma loomusele ja eeldustele ning annetele truuks jääma st neile on omane eneseteostuse vajadus. · Selle vajaduse ilmnemise vorm võib olla vägagi erinev-
tegutsemine väljaspool oma kompetentsiala endale võetud kohustustes taganemine oma väärtusarusaamade kliendile kaela määrimine kliendi endast sõltuvusse seadmine kliendi seksuaalne mõjutamine ebakohase honorari võtmine kliendilt ebakõlbeline reklaam: lubatakse teenuseid ja tulemusi, millel pole kate. 19.PSÜHHOSOMAATILISED HÄIRED Ebaküpsete ego-kaitsete kasutamise tulemus; Inimsuhete häirumise resultaadina; Psühholoogilise konflikti laienemine psühhosomaatikasse; Eneseaustuse häirumine; Objektiivsete kaotuste üleelamise resultaat; Kui rollikonflikt; Aleksitüümia võimetu väljendama-kirjeldama oma emotsioone, ,,hingeline pimedus" (enam meestel kui naistel) HÄIRED: 1) rasvumine, ülekaalulisus 2) bronhiaalastma 3) haavandiline kolliit 4) 12-sõrmik haavandid 5) südame-veresoonkonna häired jne. HÄIRED LASTEL: pea- ja kõhuvalud; kõhukinnisus ja lahtisus; oksendamine jt. 20.INSTINKTIDE HÄIRED
(Lahikainen, Kirmanen & Kraav 1999; viidatud Krull 2000: 147 järgi) Harilikult kirjeldatakse vanemate kasvatuslikku eripära skaaladel, mille otstesse jäävad äärmused. Kaheks levinud vanemate kasvatusliku eripära kirjeldamise variandiks on vanemliku kasvatusviisi vaatlemine armastus ja vaenulikkuse ning ranguse ja kõikelubavuse vastanditena. (Good & Brophy 1995; viidatud Krull 2000: 147 järgi) Armastuse-vaenulikkuse mõõde seostub vanemlikus kasvatusviisis tihedasti laste eneseaustuse ja teistega arvestamise võime arenguga. Lastel kujuneb tavaliselt kõrge eneseaustus, usaldus ja sõbralikkus teiste inimeste vastu siis, kui nende perekonnas on vanemad neisse kiindunud ning armastavad ja toetavad neid emotsionaalselt. Kui vanemad tõrjuvad oma lapsi, kohtlevad neid vaenulikult ja ebaväärikalt, kipuvad lastel kujunema madal enesehinnang ning sallimatus ja usaldamatus nii teiste kui ka iseenda vastu.
- Kaitstuse ja turvatunde vajadused: vajadus stabiilsuse, korra, kindlustunde järele - Sotsiaalsed vajadused: vajadused sotsiaalseteks kontaktideks, teiste inimestega suhtlemiseks, info mõtete jms vahetamiseks, vajadus kuuluda kellegi hulka, samastada ennast kellegagi, vajadus mõista ja olla mõistetud, armastada ja olla armastatud, sõprusevajadus, koostöövajadus jms. - Enesehinnanguga seotud vajadused: eneseaustuse vajadus, prestiizivajadus, lugupidamisvajadus, vajadus olla edukas, vajadus hoida enesehinnang suhteliselt stabiilne jms - Eneseteostusvajadused: vajadus rakendada oma oskusi ja teadmisi, võimeid ja andeid. Motivatsioon Motiiv on tegevuse alustamiseks ajend. (vajadus motiiv tegevus) INTELLIGENTSUSE MÕISTE Intelligentsuse all mõistetakse üldist vaimset võimekust. Erinevad vaated intelligentsusele: · kiire ja adekvaatne kohanemine uute situatsioonidega
· Püüa endale ette kujutada kuidas lahendaksid seda teised inimesed. · Kaalu valitud lahenduste plusse ja miinuseid. · Kui näed, et oled leidnud sobiva tegevuskava, rakenda seda esmalt mõttes. · Püüa katsete abil leida parim lahendus. Kontrolli tulemusi. · Arvesta teatud ebaõnnestumisvõimalustega ja ebasoovitavate kaasnähtudega ka hea lahenduse puhul. · Õnnitle ja kiida end ka siis, kui sa sobivat lahendust ei leidnud Tingimatu eneseaustuse kasutamine Inimene hoiab mõnikord korraga alal nii ratsionaalseid kui ka irratsionaalseid uskumusi. Sell juhul jääb enamasti peale tugevam uskumus. Sa võid omateada juhinduda küll ratsionaalsest uskumusest, ent alateadlikult suunab sind irratsionaalne uskumus. Kui sul on väga raske oma irratsionaalseid peab-vormis nõudeid vaidlustada ja ratsionaalseks muuta, siis võid oletada, et hoiad alal veel mingeid tugevaid irratsionaalseid uskumusi, milles sa pole teadlik
(Lahikainen, Kirmanen & Kraav 1999; viidatud Krull 2000: 147 järgi) Harilikult kirjeldatakse vanemate kasvatuslikku eripära skaaladel, mille otstesse jäävad äärmused. Kaheks levinud vanemate kasvatusliku eripära kirjeldamise variandiks on vanemliku kasvatusviisi vaatlemine armastus ja vaenulikkuse ning ranguse ja kõikelubavuse vastanditena. (Good & Brophy 1995; viidatud Krull 2000: 147 järgi) Armastuse-vaenulikkuse mõõde seostub vanemlikus kasvatusviisis tihedasti laste eneseaustuse ja teistega arvestamise võime arenguga. Lastel kujuneb tavaliselt kõrge eneseaustus, usaldus ja sõbralikkus teiste inimeste vastu siis, kui nende perekonnas on vanemad neisse kiindunud ning armastavad ja toetavad neid emotsionaalselt. Kui vanemad tõrjuvad oma lapsi, kohtlevad neid vaenulikult ja ebaväärikalt, kipuvad lastel kujunema madal enesehinnang ning sallimatus ja usaldamatus nii teiste kui ka iseenda vastu.
· Eneseaustus · Sotsiaalne kuuluvus ja armastus · Ohutustarve · Füsioloogilised vajadused Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali. See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. MASLOW ARVAS, ET KESKMINE INIMENE RAHULDAB: 85% füsioloogilisi vajadusi 70% turvalisuse vajadusi 50% sotsiaalse kuuluvuse ja armastuse vajadusi 40% eneseaustuse vajadusi 10% eneseaktualiserimise vajadusi Inimene asub kõrgemaid vajadusi rahuldama alles siis, kui alamad rahuldatud. Aktualiseerivaks võib lugeda ennast ainult 1% rahvastikust. ROTTER, Julian B. (1954.a.) - kontrollkeskme teooria. Võttis kasutusele mõisted · Seesmine kontrollkese (internaalsus) · Väline kontrollkese (eksternaalsus) Sel puhul pidas ta silmas, kas ja kuidas isiksus usub · Oma võimetesse · Eesmärkide saavutamisse
- sotsiaalsete muutuste areng Selles eas lapsed väsivad füüsiliselt ja vaimselt kiiremini , kui eelneval perioodil. Väsimusest tekkib ärrituvuse suurenemine. Murdeea põhijooned: 1. Labiliseerimine- liimist lahti minek, plahvatusohtlikud 2. Tung iseseisvusele 3. Sisemised ja välised konfliktid ning vastuolud 4. Kõrgendatud motivatsioon- (sügavad pettumused) 5. Eneseteadvuse teke, oma identiteet, mina-pildi ja eneseaustuse väljendunud otsing e kes ma olen? Mina-pilt on arusaam oma isiksuse joontest ja võimetest. Kujunemist mõjutavad: - isiklikud kogemused - teistelt saadud hinnang - isiklikud õnnestumised ja ebaõnnestumised - suured mõjutajad on meedia, TV, muusika, sõbrad Eneseaustus on mina-pildist lähtuv enesehinnang. On teismelise jaoks väga oluline. See on vastuse otsimine küsimustele, kas ma olen tark? Pop? Ilus? Hinnatud? Igal minal on 2 aspekti: 1
Meetod Mõjud sulle Mõjud teisele inimesele AUTORITAARNE Minu võit, sinu kaotus tunneb end süüdi peab võtma endale ebameeldiva ,,surveavaldaja" rolli peab kõik lahendused ise välja mõtlema ja ise vastutama kogeb sageli teiste pahameelt vajadused rahuldamata tunneb pahameelt tunneb end läbikukkununa tunneb end tõrjutuna,keegi ei hooli temast võib soovida kätte maksta KÕIKELUBAV Minu kaotus, sinu võit vajadused ei saa rahuldatud tunneb pahameelt, vaenulikkust kaotab eneseaustuse tunneb end läbikukkununa teised ei meeldi talle enam tunneb end süüdi, häbeneb isekas, nõudlik, ei tee koostööd raskusi meeskonnas kus ei lubata kõike ainult tema vajadused on olulised Konflikti lahendamise 6- astmeline meetod ehk VÕITJA-VÕITJA (win-win) MEETOD. Võitja-võitja meetodi eesmärk on jõuda lahenduseni, mis oleks vastuvõetav nii sulle kui teisele inimesele. Võitja-võitja meetodile on omased õiglus, vastastikused vajadused, rahuldus, võimu puudumine, austus
rahuldatud, kuid rahuldatud tarbed lakkavad toimimast motivaatoritena. See, kelle füsioloogilised vajadused on jäägitult rahuldatud, on baasvajaduste rahuldamisest palju enam huvitatud oma kõrgematest tarvetest. Kellel on prestiizne eriala ja kindel töökoht, seda ei heiduta mõte töötuks jääda. Eneseaktualiseerimine Eneseaktualiseerimine on Maslow järgi inimese, annete, võimete, potentsiaalide täielik kasutuselevõtt, mille läbielamine tagab kõrge eneseaustuse, rõõmu ja rahulduse. Uurides mainitud ajaloo suurnehi mitmekügselt paljude dokumentide, intervjuude jm põhjal, tõi Maslow esile 15 end täiuslikult aktualiseeriva isiksuse juhttunnust: 1) Hea reaalsustaju ja elu tegelikkusega kohanemise võime, 2) Võime end, kaasinimesi ja sotsiaalset keskkonda aktsepteerida selisena, nagu see on, 3) Vahenditus, lihtsus ja loomulikkus, 4) Herk probleemitaju ja probleemidele keskendumine, 5) Oskus olla omaette ja koos teistega,
Psühholoogilise vanemlusega seotud vähemalt järgmised kasvatuslikus mõttes olulised jooned 1. Psühholoogiline vanemlus eeldab pidevat lapse ja täiskasvanu vahelist interaktsiooni. 2. Psühholoogilised vanemad rahuldavad lapse igapäevaseid vajadusi ja kannavad hoolt tema heaolu eest. 3. Psühholoogiline vanem on lapse samastumisobjekt. 4. Psühholoogilise vanema olemasolu on lapse normaalse arengu vältimatu tingimus. 5. Lapse terve eneseaustuse seisukohalt on hädavajalik, et tal oleks vähemalt üks täiskasvanu, keda ta armastab ja kelle armastust ta võib tunda. Kas ,,head" vanemad on üldse olemas? Erinevaid hea vanemluse käsitusi: 1. Reeglite järgija. Hea vanem järgib oma tegevuses asjatundjate antud juhtnööre. (1930. aastateks normikuulekus). 2. Armastab ja tunnustab. Hea vanem reageerib tundlikult lapse vajadustele (psühhodünaamiline vaatenurk). 3
· Eneseaktualiserimine · Eneseaustus · Sotsiaalne kuuluvus ja armastus · Ohutustarve · Füsioloogilised vajadused Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali ·See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. Maslow arvas, et keskmine inimene rahuldab: ·85% füsioloogilisi vajadusi ·70% turvalisuse vajadusi ·50% sotsiaalse kuuluvuse ja armastuse vajadusi ·40% eneseaustuse vajadusi ·10% eneseaktualiserimise vajadusi Inimene asub kõrgemaid vajadusi rahuldama alles siis, kui alamad rahuldatud. Aktualiseerivaks võib lugeda ennast ainult 1% rahvastikust. B. Lievegoed (1905-1992) Tõi isiksuse struktuuri uue mõiste, s.o. ÜLATEADVUS. Lievegoed jaotab teadvuse: 1. alateadvus (IHAD) Kalle Küttis 2011 13 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 2
Neid vajadusi võib klassifitseerida kahte teineteist täiendavasse rühma: • Iha tugevuse, saavutuse, adekvaatsuse, meisterlikkuse ja pädevuse, kindluse maailma ees, sõltumatuse ja vabaduse järele. (Individuaalne) • Iha maine ehk prestiiži (austuse), staatuse, kuulsuse, tunnustuse, domineerimise, tähelepanu, tähtsuse, hinnatuse järele. (Interaktiivne, kollektiivne) Nende vajaduste pärssimine tekitab alaväärsuse, nõrkuse, abituse tunde. Ohtlik on eneseaustuse põhinemine teiste arvamusel, mitte tegelikud võimed, oskused ja adekvaatsus. Tegelik eneseaustus sõltub Tõelisest Minast, mitte idealiseeritud pseudo-minast. 5. Eneseteostuse vajadused • Inimesed peavad olema need, kes nad võivad, peavad oma loomusele ja eeldustele ning annetele truuks jääma, st neile on omane eneseteostuse vajadus. • Selle vajaduse ilmnemise vorm võib olla vägagi erinev - sport, ideaalne lapsevanem olemine, maalimine,
Rawls määratleb esmahüvede viis tüüpi: 1) põhiõigused ja -vabadused, alates mõtte- ja südametunnistuse vabadusest; 2) liikumis- ja tegevusvabadus (elukoha ja elukutse valiku vabadus); 3) õigused ja volitused osaleda avaliku võimu ja vastutuse jagamises; 4) sissetulek ja varandus, mõistetuna üldotstarbelise vahendina (vahetusväärtusena) inimlike eesmärkide saavutamiseks; 5) eneseaustuse (väärikuse) sotsiaalsed alustingimused. 60. John Finnis: inimlikud hüved ja väärtused õiguse argumentidena. F. lähtub “hüve” (good) mõiste paratamatusest inimelus.Ta alustab tõdemusest (või hüpoteesist?), et eksisteerivad inimlikud hüved, mida saab (ja tuleb) kaitsta inimliku õiguse instituutide abil, ning praktilise mõistlikkuse (practical reasonableness) nõuded, millele üksnes sellised instituudid saavad ja peavad vastama
(Earnshaw, Amundson & Borgen 1990; Amundson, Borgen, Jordan & Erlebach 2004). Kõigil tulemuslikku nõustamissuhtesse. On inimesi, kes ei ole lihtsalt nõustamiseks valmis. Tähtis juhtudel tõmbusid inimesed elust tagasi ja kaotasid eneseaustuse, olles olnud vaid paar on mõista, millal kõrvale astuda ja avameelselt tunnistada, et asi ei toimi (ja klient edasi kuud pideva pinge all. Sageli üllatas meid, kui palju eneseusaldust kaotati suhteliselt suunata, kui see on põhjendatud). Nõustaja on abistamise võrrandis vaid üks osa ja kliendi
1. Iha tugevuse, saavutuse, adekvaatsuse, meisterlikkuse ja pädevuse, kindluse maailma ees, sõltumatuse ja vabaduse järele. (Individuaalne) 2. Iha maine e prestiizi (austuse), staatuse, kuulsuse, tunnustuse, domineerimise, tähelepanu, tähtsuse, hinnatuse järele. (Interaktiivne, kollektiivne) Nende vajaduste pärssimine tekitab alaväärsuse, nõrkuse, abituse tunde. · Ohtlik on eneseaustuse põhinemine teiste arvamusel, mitte tegelikud võimed, oskused ja adekvaatsus. · Tegelik eneseaustus sõltub Tõelisest Minast, mitte idealiseeritud pseudo-minast (A.M.) Eneseteostuse vajadused · Inimesed peavad olema need, kes nad võivad (A.M.), peavad oma loomusele ja eeldustele ning annetele truuks jääma st neile on omane eneseteostuse vajadus.
klasside vahel on muutunud hägusaks ja ületatavateks, ja mil iganes see juhtub, liigub kõrgema klassi poolt kehtestatud austusväärsuse norm vaid väga nõrka vastupanu leides sotsiaalset struktuuri pidi allapoole. Selle tulemusena iga kihi liige aktsepteerib oma kombekuse ideaalina samasugust moe-elu (life in vogue) kui temast järgmises kõrgemas kihis, ja panustavad oma energia selle ideaali järgi elamiseni. Oma hea nime hoidmise nimel ja eneseaustuse nimel läbikukkumise hirmus peavad nad konformeerudes seda koodi aktsepteeruma, vähemalt väliselt" (1934: 84) Pecuniary strenght - rahaline tugevus Ameerika saavutuseetos 20 sajandi alguses - uusrikastel oli vaja näidata, et nad kuuluvad ka jõudeklassi hulka, ehk et nad ei pea tööd tegema. Vrd eelmine loeng - mis on majanduslik ei ole kultuurne. Vrd ajalugu - öine tarbimine ja hilja magamaminek. Kaks eesmärki: rahuldada psühholoogiline tunnustamisvajadus ning pakkudes
Kadedus on see, kui kellegi teise saavutustele heakskiiduga vaadatakse sooviga ka ise midagi taolist saavutada. Kadedus ja ahnus on seega edasiviivad, püüdlust motiveerivad emotsioonid ja ilma püüdluseta luuakse siin maailmas väga vähe olulist. Liigsöömine tähendab söömist rohkem, kui on otseselt vajalik ära elamiseks. Ja kui sa oled rasvumiseni liigsöönud, motiveerib veel üks ,,patt" uhkus sind taastama oma endist figuuri, mis omakorda taastab su eneseaustuse. Igaüks, kes ostab riideeseme, millel on muu eesmärk, kui kaitsta ihu ilmastiku eest, on süüdi uhkuses. Tihti kohtavad satanistid irvitavaid pilke, mis ütlevad, et vaimne külg pole oluline. Kuid siin maailmas pole ühtki inimest, kes oleks välistest kaunistustest täiesti rikkumata. Satanist väidab, et igasugune kaunistus nende irvitajate kehal näitab, et ka nemad on uhkuses süüdi. Hoolimata nende küünikute rohkesõnalisusest teemal, kui rikkumatud nad on,
Kirjeldav tagasiside võtab pisut kauem aega, aga see tunnus- läbimisel isikliku teate. tab – see näitab, et me (õpetajana) teame – ning see kinnitab õpilase jõupingutusi ning nende pingutuste suunda. See äratab ka õpilase eneseaustuse, kuna me hindame nende Ma õppisin Brianilt palju rohkem kui statistikat. Mulle tuletati meelde, kuidas olla tõhus ja mõtteid ja pingutusi. toetav õpetaja. Sama lähenemist saab kasutada ka õpilaste akadeemiliste tööde puhul. Kirjutades õpilase
annaabi.ee 
