ülekoormuslik, alakoormuslik või optimaalne. Laps vajab arenguks stimuleerivat ja arendavat keskkonda nii kodus kui lasteaias. Uurijad liigitavad arendava kasvukeskonna vastavalt lapsega tegeleja tüübile järgnevalt: *Ülestimuleeriv keskkond *Hoolitsev keskkond *Nõudlik keskkond *Alastimuleeriv keskkond Eelpool kirjeldatud keskkonnad erinevad üksteisest sõltuvalt sellest, milline suund on lapsega tegelemisel võetud. Kasvukeskkond määrab käitumismudelid sotsiaalses, emotsionaalses ja vaimses sfääris. On leitud kolme tüüpi perekonnastruktuuri muutusi,mis võivad lastele halvasti mõjuda. *Selliste perekondade arvu kasv, kus mõlemad vanemad töötavad . *Abielulahutuste arvu kasv. *Abieluväliste laste arvu kasv. Kodu on lapse jaoks arengukeskkond. Laste arengu seisukohalt on oluline: Tegevuste hulk , millesse lapsed kaasatakse; Jagatud minevik: toetumine ühistele kogemustele aitab vanematel laiendada laste teadmisi;
CARL RANSOM ROGERS (1902-1987) Carl Rogersit peetakse üheks mõjukamaks psühholoogiks ameerika ajaloos. Sündis 1902 aastal Chicagos. Ta elas tavalises keskklassi perekonnas. See võimaldas tema hea arengu. Kuigi tema peres polnud just kõige soojemad suhted emotsionaalses mõttes asus ta üsna varakult iseseisva eluga pihta. Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks õppima põllumajandust kust ta aga mõne aja pärast läks religiooni õppimise peale üle. Tema kogemused on väljapaistvad hariduses, nõustamises, psühhoteraapias, rahus ja tüli lahenduses. Roger´s oli uhkusega psühholoog. Hariduselt oli ta samuti psühholoog. Ta ei olnud tähtis vaid psühholoogias vaid ka pedagoogikas ja poliitikas. Tema viimased aastad olid pühendatud kriisikolletes abistades rakendada oma teadmisi. Ta on humanistliku psühholoogia rajaja. Teda on mõjutanud maailma emaatiline kohalolek ja karm teadustöö. Ta on kirjutanud üle 16-ne raamatu ja üle 200 professionaalse artikli. ...
· Meeldida tahtmine · Loomulik suguline valik Charles Darwin Carl Stumpf · Muusika kujunes tööprotsessis · Aukohal töölaulud Carl Stumpf Karl Bücher · Muusika tekkis koos rütmidega · Rütm tekkis tööprotsessis · Emotsionaalne pingutus väljendus hüüetena Karl Bücher Herbert Spencer · Kõige aluseks oli sõna · Muusika pärines kõnest · Emotsionaalses kõnes jäi sõnadest väheks Herbert Spencer
Abielu kaudu kuuluvad sinna abikaasad, suguluse kaudu kuuluvad abikaasad ja lapsed, vanavanemad, tädid, onud jne. Kui suur see grupp on? Perekonnaseadus? Põhiseadus § 27 lg 1? Lähemad isikud moodustavad perekonna. Seadus ei ütle meile mis on perekond, aga kas peaks? Tegelikkuses ei ole, see ei annaks meile midagi. Konkreetselt võetakse mingid isikud ja reguleeritakse nendevahelised suhted. Ka kass ja koer on perekonnaliikmed. Neile kohaldatakse küll asjade kohta käivaid sätteid aga emotsionaalses mõttes on nad perekond vms. Sotsioloogide mõeldud: Perekond on vanemate (enamasti abikaasade) ja nendega koos elavate laste, laiemalt mõistes aga ka laiem vere- või võimusugulusel põhinev kooseluvorm, mis täidab teatud sotsiaalseid funktsioone. Perekonna tunnused: · universaalne ühiskondlik korraldus- igas ühiskonnas olemas, ühiskonod koosneb perekondadest. · reeglina väikesearvuline inimeste grupp- kas üks inimene on perekond? Ei ole, sest
Tyroni põhiprobleem on rehabilitatsioon peale vanglakogemust. Tema puhul tuleks kaaluda toetatud elamiseteenust. Kindlasti tuleka aidata tal leida ea ja arengukohaseid rolle elus. Peategelase lapseea elu perekonnas ei näidatud. Kuid on arusaada, et isa oli tihti tööl ära ja ema oli kodune. Harri on lapseeast välja kasvades kaotanud pinna jalge alt. Tema sõber on samamoodi hädas. Neil mõlemal puudub lähedane, siiras side oma vanematega. Majanduslik elujärg oli üle keskmise kuid emotsionaalses mõttes külm. Eriti riivas mind valusasti Marioni soov oma vanematele, kes küll majanduslikult oli toetavad kuid emotsionaalses mõttes täiesti eemalolevad. Tema terapeut , kes tunnetab tema üksildust kasutab teda seksuaalselt ära. Enamus neid probleeme on tänapäeval sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooniga parandatavad. KOKKUVÕTE Film iseenesest midagi uut ja seniteadmatut minule ei pakkunud. Kuid materjalina on hea õppida ja
Madalmaades. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit. Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikal oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks
valitsemine, riietus, soeng, distantsitsoonid ... Juhul kui inimene kurdistub, suudab ta maailmas hakkama saada, kuna tegelikult tuleb suurem osa meid ümbritsevast keskkonnast meile kätte visuaalsel teel Erinevates kultuurides on ka erinevatel zestidel erinevad tähendused! Distantsioonid Ruumivööndid, mille inimene on enesele ümber seadnud. 1. INTIIMNE VÖÖND (15-46cm) siia lastakse sisse inimesed kellega ollakse emotsionaalses sidemes (vanemad, sõbrad) 2. ISIKLIK (46-120cm) siin ringis on meiega samaväärsed inimesed, tuttavad 3. SOTSIAALNE (120-360) vahemaa mida kasutame võõrastega (torumees) suhtlemisel 4. ÜHISKONDLIK (üle 360cm) suhtlemine suurema grupiga (auditooriumi ees olles) Vahemaad võivad olla aga väga erinevad olenevalt inimese isiksusest. Peopesad Peopesi peetakse siiruse, ustavuse väljendajaiks 1. Peopesa pööratud üles väljendab usaldust 2
tööjaotus, laste kasvatamine lähedase kooselu õhkkonnas, kultuuri õpetamine järgnevale sugupõlvele. Perekonna põhifunktsioonid on küllaltki püsivad olnud sajandeid. Perekonna peamiste funktsioonidega saab välja tuua järgmised. 1. Soojätkamisfunktsioon on sajandeid olnud perekonna olulisemaid funktsioone. See tagab rahvastiku püsivuse ja taastootmise. Abielupaari soov lapsi saada on üldinimlik ja sellel on palju põhjusi. Emotsionaalses plaanis tahetakse last, keda hoida ja armastada. Majanduslikus mõttes loodetakse, et laps jätkab vanemate elutööd. Tulevikus loodetakse lapselt tuge. Lapse kasvatamises nähakse sageli elu mõtet. 2. Seksuaalfunktsioon on perekonnal samuti olnud nii traditsioonilises kui ka modernses ühiskonnas, see on taganud abielupaari seksuaalsuse õiguspärase väljendamise. Tänapäeva ühiskond suhtub tolerantsemalt abieluvälistesse suhetesse
1)nimeta ja kirjelda tundmuste funktsioone, too näide kirjeldades situatsiooni. Tundmuste funktsioonid *Hindav funktsioon- väljenduvad hinnangutes( uhkus, pahameel, armastus) *Ajendav funktsioon- ajendavad inimest tegevusele või tegevustele *Tähelepanu suunamine- See, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlesi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. 2)nimeta kuidas avalduvad emotsioonid väliselt, kirjelda eraldi igat situatsiooni, mis selle esile kutsub Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt: *Südame- Veresoonkonna tegevus- punastamine, kahvatumine *Näärmete tegevus- Higistamine, pisarad *Väljendusliigitused, miimika, kehahoiak jm. mitteverbaalne väljendus *65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. *25% tema hääletooni kaudu *10% sõnade tähenduse kaudu 3)asteenilised ehk ...? Asteenilised e. Passiivsed tundmused. *Vähendavad energiat, piiravad tegevust 4) steenil...
meloodia. Uus kõlalaad põhines tertsidel ja sekstidel. Orlando di Lasso(zanr kirikumuusika), Giovanni Palestrina (vaimulik muusika) Barokk Barokk oli 17.-18.saj. esimene pool. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Muusikast sai inimese emotsionaalne mõjutusvahend. Kui esitati kurba laula, pidi ka publik nutma hakkama. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Kodumaa Itaalia Õukonnakesksem, õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikud. Tekkis kontsertstiil. Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv, pillide areng. Kujunes prof. muusikute klass, töötasid õukonnamuusikutena ja kirikukapellides. Täiustati keelpille- viiul, vioola, tsello, kontrabass. Konstrueeriti põikflööt ja fagott. Populaarsed oboe ja plokkflööt. Võeti kasutusele haamerklaver. Orkestrimuusika buum.
Katrin Olhovikov 30.10.08 Kuidas portreteerida südametunnistust? ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatus" on südametunnistuse kohta kirjutatud nii: ,,Omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes ning emotsionaalses kõlbelises enesekontrollis väljenduv isiksuse omadus, süüme". Mina arvan ,et südametunnistus võib funktsioneerida hoiatajana, kui soovitakse teha midagi kõlblusvastast. Kui inimene siiski paneb toime väärteo, hakkab südametunnistus teda n-ö piinama ega anna rahu enne, kui süütegu on heastatud või vähemalt püütud heastada. O. Wilde`i romaani ,,Dorian Gray portree" võib nimetada peategelase südametunnistuse portree kujunemislooks
kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses; 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed ja negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu. Emotsiooni komponendid Hollandi teadlaste Batja Mesquita ja Nico Frijda teooria kohaselt saab emotsionaalses käitumises eristada järgmisi koostisosi: 1. Emotsioone põhjustavad sündmused- nt uudised, kohtumised tuttavate või võõrastega, üritused jpm. 2. Sündmuste kodeerimine- sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse, nt alandus, meelelahutus, solvang jne. 3. Hinnang- sündmusi hinnatakse vastavalt sellele, millist mõju nad avaldavad inimese heaolule ja toimetulekule. Kas on tegemist neg või pos sündmusega, kas sündmuse
Armastus või Elu. Ei ole armastust ilma eluta, ja elu ilma armastuseta. Armastus kõige imelisem tunne Maailma peal, mis on antud inimesele üle. Armastus- kõige arusaamatum ja salapärasem nähtus inimese emotsionaalses elus. Just armastus sunnib meid tegema mõtlematuid tegusi: häid ja vastupidiseid. Õnnelik armastus annab inimesele tiivad, teeb teda võimalikuks lendama, kuhu ta tahab. Igaüks on meist näinud armunud inimest, võimalik, et olite ise tema kohal : mis õnnelikud silmad tal ikka on! Nad säravad nagu tähed öises taevas... Kõnnak muutub kergeks ja õhuliseks: selja taha on kasvanud kahjuks teiste jaoks nähtamatud tiivad.
Kuidas portreteerida südametunnistust? Südametunnistus mõjub igale inimesel erinevalt ja on raske kirjeldada, mida see termin tähendab. Eesti kirjakeele seletussõnaraamatus on aga südametunnistust defineeritud järgnevalt:,,Omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes ning emotsionaalses kõlbelises enesekontrollis väljenduv isiksuse omadus, süüme". Mina arvan ,et südametunnistus võib funktsioneerida hoiatajana, kui soovitakse teha midagi kõlblusvastast. Kuid tihti tunnetavad inimesed oma südametunnistust alles peale vale teo sooritamist. Kui inimene siiski paneb toime väärteo, hakkab südametunnistus teda n-ö piinama ega anna rahu enne, kui süütegu on heastatud või vähemalt püütud heastada. O. Wilde`i romaani ,,Dorian Gray portree" võib nimetada peategelase südametunnistuse portree kujunemislooks. Kui Dorian väljendas oma soovi igavesti nooreks jääda, vahetas ...
Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Muutused emotsionaalses reaktiivsuses võivad ilmneda seisunditena: 1. Hüpopaatia - tuimenenud emotsionaalsus. Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine. 2. Apaatia - erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon. Emotsionaalsete reaktsioonide puudumine. 3. Afektlabiilsus - väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine. Nt kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel. 4
Pedagoog saab pakkuda juhtivaid rolle õpilastele, kes seda kõige enam vajavad. Kehaline kasvatus aitab õppida tundma olulisi isikuomadusi tahet, stressitaluvust (näiteks reaktsiooni sellele, kui mingi tehnika või element korduvalt välja ei tule), koostöövalmidust. Harjumus ja soov oma vaba aega sportides veeta saab alguse lapsepõlvest. Need, kes juba noorena sportimise võlu avastanud, teevad seda tõenäoliselt läbi elu. See loob aluse heale tervisele nii füüsilises kui ka emotsionaalses mõttes. Uuringute tulemused näitavad seost lapsepõlve ja täiskasvanuea kehalise aktiivsuse vahel. Et õppijal tekiks motivatsioon elukestvaks õppeks, peab tal olema kogemus, et õppimine on meeldiv ja sisemist rahuldust pakkuv tegevus. Kehalise kasvatuse ja liikumise õppimine on selles mõttes väga tänuväärne, et tulemus on silmaga näha ja 9 sageli tulevad edusammud suhteliselt kiiresti
Kuidas hinnata isa Goirot'i isaarmastust? Isaarmastust saab avaldada mitmeti see võib välja tulla kasvatuses, rahalises kindlustatuses, emotsionaalses kontaktis lastega, hariduse tagamises ja kõiges muus. Isa-tütre roll, mida käsitletakse raamatus, on üks keerulisemaid perekonnas esinevaid suhteid. Noorte tüdrukute arengus mängib väga palju rolli isa käitumine varajases lapseeas kui palju annab ta tütardele tähelepanu, kuidas ta neisse suhtub. Paljud hilisemad iseloomukesksed probleemid, mis tüdrukutel varateismeliseeas esile tõusevad, on tingitud isa varasemast kohtlemisest. Isa Goriot töötas nuudlivabrikus, see viitab selgelt faktile, et kui tütred noored olid, keskendus ta pigem tööle kui perele. Tõenäoliselt ei arendanud ta suhteid oma lastega inimliku tasemeni, kus võiks tekkida teatud usaldus isa-tütre vahel, kus arenenud suhe püsiks rohkemal kui vanemlikul ülemvõimul laste üle. Palju töötades võis G...
Mäng ise on käitumise kategooria, mis on teatud viisil klassifitseeritud konteksti Roll poolt. Motivatsioonilis-psühholoogilised teooriad Berlyne-*mäng teenib informatsiooni vastuvõtmise ja ümbertöötamise eesmärki ning põhineb inimese uudishimul. *organism püüdleb aktiivse suhte poole ümbritseva maailmaga. *uurimise ja mängu vahel valitseb seos-enamus mängudest ongi uurimine. Sotsialiseerumisega seotud käsitlused Analüüsivad sotsiaalses ja emotsionaalses arengus mahajäänud laste mängus, mitmesugused mängu treeningprogrammid laste mängu ja arengu soodustamiseks. Skriptiteooria Skript kujutab endast skemaatilist ,, filmistsenaariumi" tegevuse kulu kohta. Alguses on lihtsad skriptid, kuid muutuvad järjest keerulisemaks ja mitmesuguste reeglite poolt määratletuteks. Skriptides peegelduvad laste teadmised ümbritsevast elust ja nende praktilised kogemused.
Andekus kink või koorem Praeguseks hetkeks elab Maal umbkaudselt 7 miljardit inimest. Vaatamata sellisele suurele hulgale, ei leidu nende seas identseid isikuid. Iga indiviid erineb teistest mitmete tegurite poolest ja üheks neist on andekus. Andekus on "gift", ehk kingitus, mis väljendub kõrgemates vaimsetes või eri-võimetes, loomingulisuses ja tugevas motivatsioonis. Andekus võib avalduda erinevates valdkondades teaduses, spordis, muusikas, kunstis, aga näiteks ka emotsionaalses või sotsiaalses sfääris. Erinevad inimesed on andekad erinevates asjades. Alar Tamming on ärimees, investor, NSV Liidu meistersportlane lauatennises ja psühholoog. Kust tuleb andekus ja misläbi on see mõõdetav? Eelmise sajandi kahekümnendatest sai alguse inimese andekuse võrdsustamine kõrge IQ- näitajaga. IQ näol on meil tegemist üldise vaimse võimekusega, mis, nagu hästi teada, jaotub normaaljaotuse järgi. Sellest kriteeri...
tõstmise huve. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus, loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada (www.eok.ee ). Harjumus ja soov oma vaba aega sportides veeta saab alguse lapsepõlvest. Need, kes juba noorena sportimise võlu avastanud, teevad seda tõenäoliselt läbi elu. See loob aluse heale tervisele nii füüsilises kui ka emotsionaalses mõttes. Paljude linnade arengukavadesse on märgitud tähtsaks punktiks noorte sportliku tegevuse suurendamine. Uute spordikeskuste ning terviseradadega avatakse noortele võimalus tegeleda spordiga iga kell ,millal kellelegi sobib. 5 KOKKUVÕTE Sport tagab kasvatusliku keskkonna nii tüdrukutele kui poistele ning on indiviidi sotsiaalse arendamise vahendiks. Sport on suurim noorsooliikumine Euroopas.
Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust. Kehakeel on suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Liigutused võivad anda usalduslikku informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest teistesse inimestesse. Isiklik ala: eristatakse nelja vööndit · Intiimne vöönd (15-46 cm) Just seda kaitseb inimene kui oma ala. Vööndisse lubatakse vaid nendega emotsionaalses seoses olevaid inimesi. · Isiklik vöönd (46-120 cm) Selline vahemaal lahutab meid teistest näiteks pidudel, ametlikel vastuvõttudel, lõunasöökidel, sõpradega koos viibides. · Sotsiaalne vöönd (1,2-3,6 m) Kõrvaliste inimestega suheldes. · Ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m) Suurema inimrühmaga suheldes. · Intiimsesse vööndi tungivad tavaliselt kas lähedased sugulased, sõbrad või inimesed, kes soovivad meid rünnata
Emotsioonid: steenilised, asteenilised (efekt on küllaltki individuaalne) Emotsioone iseloomustab tsüklilisus, vaheldumine Vastandlike tundmuste üheaegse esinemise võimalus, ambivalentsed tundmused Kõrge emotsionaalne pinge vajab maandamist Emotsioon on protsess: algus, kulg, lõpp Emotsioonil on oma tekitaja: mingi sündmus, isik või teave, mis puudutab või võiks puudutada meie vajadusi või väärtusi Emotsioon <-> ratsionaalsus, emotsionaalses seisundis inimest iseloomustavad subjektiivsus ja erapoolikus Emotsioonide kujundamisel on oluline roll biokeemilistel ainetel. Eksamil: ära aja stressi ja frustratsiooni segamini. Stress: pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul, järjepideval muutumisel. Hans Selye: üldised, mitte haigusspetsiifilised, aga stressireaktsioonispetsiifilised muutused "adaptsioonisündroom" Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs & psüüh reservid)
Kõige üldisemas plaanis loob terapeut muusika ja muusikaliste tegevuste kaudu patsiendile võima- lusi elukvaliteedi parandamiseks, näiteks ärevuse ja stressi maandamiseks, valu ja 5 düskomfordi vähendamiseks mittefarmakoloogilisel teel, emotsionaalseks suhtlemiseks ja vabaks eneseväljenduseks, positiivseteks muutusteks emotsionaalses seisundis. 6 Kokkuvõte Sissejuhatuses püstistatud uurimisküsimused ja hüpoteesid leidsid vastuse. Muusikateraapia aitab inimesi väga palju. See ei ole melded ainult psühholoogiliste probleemidega inimestele vaid see attar väga edukalt ka füsioloogiliste probleemidega inimesi. Uurimistöö alguses esitatud üks hüpotees osutus pooleldi valeks. Selgus, et
(,,Motivatsioon ja emotsioonid" Triin Hannusti loenguslaidid). Kuna läbi inimkonna ajaloo on inimestel tulnud kokku puutuda erinevate ohuolukordadega ja ennast kaitsta nende eest, siis minu arvates ongi just hirm olnud selleks motiveerivaks emotsiooniks, mis paneb inimesed tegutsema. Kas asuda võitlusesse oma elu eest või põgeneda ohu eest. Hollandi teadlaste Batja Mesquita ja Nico Frijda teooria kohaselt saab emotsionaalses käitumises eristada seitset koostisosa. Nende sõnul on füsioloogiline reaktsioon kui emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid. Eksisteerivad stereotüüpsed mudelid nende muutuste kohta, mis erinevate emotsioonidega peaksid kaasnema. Nii näiteks kaasneb hirmuga üldine külmatunne, higistamine ja lihaste pingulolek. (Psühholoogia gümnaasiumile, 2006, lk 179). Olen isegi tundnud kuidas hirmust kananahk ihule tuleb ja juuksed tahavad peas püsti tõusta
Elu eesmärgid (eneseteostus). Loovus. Rakendamine psühhoteraapias. Carl Rogers Carl Rogersit peetakse üheks mõjukamaks psühholoogiks ameerika ajaloos. Sündis 1902.aastal Chicagos.Ta elas tavalises keskklassi perekonnas. See võimaldas tema hea arengu. Kuigi tema peres polnud just kõige soojemad suhted emotsionaalses mõttes asus ta üsna varakult iseseisva eluga pihta. Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks õppima põllumajandust kust ta aga mõne aja pärast läks religiooni õppimise peale üle. Ta on humanistliku psühholoogia rajaja. Hariduselt oli ta psühholoog. Ta ei olnud tähtis vaid psühholoogias vaid ka pedagoogikas ja poliitikas
Sotsiaalpedagoogi tööpõld on väga lai ja nõuded suured. Kõige tähtsam ülesanne on tegelemine lastega nende igapäevaelus, et leevendada ja ennetada sotsiaalse tõrjutuse ilminguid, võidelda koolivägivallaga. Sotsiaalpedagoog sekkub vajadusel kooli ellu, tegutseb koostöös kooli juhtkonnaga ja õpetajatega. Teeb koostööd lapsevanematega, aidates luua tiheda sideme kooli ja kodu vahel. Koolikohustuste mittetäitmine ohustab lapse tulevikku, nii emotsionaalses arengus, kui ka toimetulekus täiskasvanuna. Seda on hästi näha Noorteseire aastaraamatust 2012, mille teemaks on noorte sotsiaalne kaasatus ja selle vastand noorte tõrjutus. Raamatus on välja toodud, et koolitõrge on tõsine pedagoogiline, psühholoogiline ja ka ühiskondlik probleem, mis viib tulevikus probleemideni tööga ja sotsiaalse kaasatusega. Noorte ühiskonna kaasav tegur on tööturul osalemine ja töö puudumine vähendab nende
sõbralikud suhted kolleegidega heaolu kasvab. Kui töötaja on tööstressis, siis kannatab tema heaolu ja langevad töötulemused, töötaja ei ole enam huvitatud isiklikus arengu. 1.3. Mis on tööstress? Tööstress on pingeseisund, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. 1.4. Mis on Läbipõlemis sündroom? Läbipõlemis sündroom on reaktsioon tööga seotud stressile, mis väljendub emotsionaalses eemaldumises oma tööst ja lõpuks töölt lahkumises 1.5. Millised võivad olla stressi tagajärjed indiviidi ja organisatsiooni tasemel? Indiviidi tasemel: erinevad terviseprobleemid (südame-veresoonkonnahaigused; ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; ainevahetushäired;) 1 TMT0040 Õppejõud: Praktikumid
) edasiandmise, kandmise, heitmisega- kergejõustiklased mängivad neid väga tihti. * Vastupidavust arendavad: 1)mängud ülejooksudega (-hüplemistega) nende paljukordsel kordamisel, samuti jooksudistantsi suurendamisel (,,Me rõõmsad lapsed oleme"). Liikumismäng on ajalooliselt välja kujunenud üks kehalise kasvatuse vahendeid ja meetodeid, mida saab teostada ka tiimi või mingi grupiga, mitte ainult individuaalselt, nagu eespoolt välja võib lugeda. See on emotsionaalses vormis kollektiivne, teadlik, initsiatiivirohke ja aktiivne kehaliste harjutuste täitmine mängijate poolt mängus püstitatud eesmärgi saavutamiseks, samal ajal kinni pidades mängureeglitest. Võtame näiteks meile kõigile igapäevase ja hingelähedase tegevuse kõndimine.. Ja ütleme, et kõnnivad kolm inimest talvises õhtupimeduses töölt koju.. On olemas kollektiiv- ühel eesmärgil, milleks antud olukorras on siis ilusti koju jõudmine, tervikuna tegutsev isikute
Laulmine eelkoolieas. Laulmine on kõigi kunagi eksisteerinud religioonide lahutamatu osa. Võib öelda, et see on meil veres ja areneb samamoodi nagu kõne. Singen ist ein Mittel, um Emotionen zum Ausdruck zu bringen. Popstars werden gefeiert, Operndiven bejubelt. Viele lassen sich den ganzen Tag mit populärer Musik berieseln, die vom Gesang lebt, aber nur wenige trauen sich, noch selbst zu singen. In den Familien wird immer weniger gesungen. Die Wurzeln für das positive Verhältnis zur eigenen Singstimme liegen in der frühen Kindheit, in der Kindergartenzeit. (Von Annette Mangold, Karin Bierich-Schopmeyer, Juni 2010 )(Laulmine on vahend, mille kaudu saab emotsioone väljendada. Poppstaarid pidutsevad, ooperidiivad juubeldavad. Paljud lasevad end päev läbi popplauludel saata, aga ise laulda usaldavad vähesed. Peredes lauldakse järjest vähem. Positiivse suhtumise juured lauluhäälde peituvad varases lapsepõlves ja lasteaiaeas.) ...
JWG KEVAD 2015 Esimesed märkmed eesti teatrist · 1205. aasta Läti Henriku ladinakeelses Liivimaa kroonikas on kirjas: Suurest mängust, mida Riias peeti. Selsamal talvel pandi keset Riiga toime väga hästi korraldatud prohvetimäng, et paganahõimkond usu näitliku esituse varal võiks õppida ristiusu algmeid. Selle mängu sisu selgitati tõlgi kaudu väga hoolikalt nii juures olnud vastristituile kui ka paganaile. Etendusel oli kaks eesmärki: tutvustada emotsionaalses vormis ristiusu algeid ja demonstreerida ristisõdijate üleolekut kohalisest relvajõu kasutamisel. Etendused Tallinnas 17. saj andsid Tallinnas teatrietendusi Kesk-Euroopast tulnud rändnäitlejate trupid. Teatritegemist soodustas Martin Lutheri algatatud usu-uuendus ehk reformatsioon. 1784 - Tallinna asjaarmastajate teater August von Kotzebue juhtimisel. Kasutades tõlgi abi, tõi ta 1789. a näidendis ,,Isalik ootus" publiku ette esimese eestikeelse laulukese.
TÄISKÄSVÄNU KUI Triin Lepp ENESEÄRENGU SUBJEKT Sõnastik L. Kaade uurimustöö põhjal Subjekt SUBJEKTIKS OLEMINE= Subjektile omane teadlik MÕTESTTUD aktiivsus ilmneb SUBJEKT-teadvustatud AKTIIVNE suhtlemise ja selle aktiivsuse TEGUTSEMINE osapoolte kandja, kes on suuteline vastastikuse mõjutamise orienteeruma, otsustama, kaudu ning avaldub töö, tegema seda, mida ta on loomingu ja probleemide kavatsenud teha, ning lahendamise läbi vajadusel ka oma tegevust Aktiivsus on subjektsu...
Üliintensiivne emotsioon aga lõhub adekvaatse sideme situatsiooni, emotsiooni ja tegevuse vahel ning inimene võib sattuda ka apaatsusse, sokiseisundisse, olla hirmust halvatud, või siis tekib vastupidine üliaktiivne afektiivne tundepurse. Seega, kui tundmuste teatud optimaalne tase on ületatud, hakkab tegevuse funktsionaalne tase langema või/ja muutub ebaadekvaatse(ma)ks. Inimese emotsionaalse elu iseloomulikuks jooneks on kaasaelamine, kaastunne. Inimesed on üksteisega tihedas emotsionaalses seoses. Normaalseks eluks vajab inimene teisi inimesi, nende seltskonda. Me ei ole üksi olles võimelised tüeliseks rõõmuks, lõbusad olema ja naerma. Ka kurbust ja masendust aitavad kaasinimesed kergemini üle elada. Sattudes keskkonda, kus valitseb sundimatu , sõbralik või vastupidi, pingeline, ärev atfosfäär, ,,nakatub" inimene kergesti ja langeb paratamatult selles mikrokeskkonnas valitseva meeleolu alla. Kaastunne teise inimese rõõmudele
kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt täiskasvanuõigused abiellumisea, autojuhtimisõiguse, sõjaväkke mineku, alkoholi ostmise osas jne. Murdeiga. Nagu nimetus murdeiga ütleb, on tegemist millegi murdumisega. Murdeiga võib ka teisiti
1999 - J. Oro nim. lastekirjanduse preemia 2005 - Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden Looming Leelo Tunglalt on ilmunud 33 värsi- ja 27 proosaraamatut lastele ning noortele, lisaks kümmekond luulekogu täiskasvanutele. Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. Nooremale lugejale mõeldud juttudes ja luuletustes kujutatakse lapse igapäevast kodu- ja koolielu vahelduvas emotsionaalses helistikus, kuid alati siira kaasaelamisega väikese inimese muredele. Positiivne ellusuhtumine ja huumorimeel ei jäta autorit ka tõsiste teemade käsitlemisel. Looming ja näited · Fantaasia elemente sisaldavad lood ja muinasjutud: Barbara-diloogia (1992, 1994), "Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval"(1997), "Anna ja Aadama lood"( 2003) · Eetilisi ja sotsiaalseid probleeme lahkavad jutustused: ,,Kirju liblika suvi"(1986), ,,Pille,
talle endast ja oma perekonnast, tunnistades, et tema ige nimi on Isebel - ilusa kuid ela mssumeelse Iisraeli kuningattre jrgi, kes jumalateotuse eest surma misteti. Oma ema ta armastab, kuid samas vihkab, sest ema pab oma armukadeda omamisjanuse armastusega ttart enda klge siduda ega toeta tema eneseteostust muusikuna. Isebel jumaldab oma revolutsiooni ja kodusja keerises tfusse surnud isa ning sdistab ema selles, et ta armukadedusest pab isa mlestusele varju heita, sdistades teda emotsionaalses vljapressimises enesetapukatsete abil. Isebel tunnistab muuhulgas, et ta olnuks nus saama tuntud muusiku armukeseks ja teda ra kasutama, kuid ema rikkus selle karjrivimaluse. Ta teatab aga, et on vljapsu oma olukorrast juba leidnud. Martin ja Isebel htustavad restoranis ja kuulavad muusikat, mida orkester mngib. Isebel pole esitusega rahul ning teeb ettepaneku, et ta viks ise sama pala mngida klaveril thjas korteris, mille vtmed pererahvas on talle puhkuse ajaks usaldanud
Lapselt oodatakse vaid allumist ja laps on vanemast sõltuv. Autoritaarset kasvatust iseloomustab lapse kamandamine, kritiseerimine ja halvustamine. Lapsel puudub asjadest oma arvamus. Mittesekkuv kasvatus- Sellist kasvatusvormi iseloomustab mittenõudliku kasvatusu kombineeritus ükskõikse või eemale tõukava käitumisega. Kodus puuduvad reeglid ja kontroll, vanemad on ükskõiksed, emotsinaalselt külmad ja endassetõmbunud. Lapsel tekivad puudujäägid kiindumisvõimes, tunnetuses, emotsionaalses ja sotsiaalses arengus. Vabakasvatus- See on kasvatusvorm, kus täiskasvanud ja lapsed kasvavad koos võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal, vabana võimust ja manipulatsioonist. Selle kasvatuse põhimõtteks on, et lapsed jäetakse rahule, aga neid ei jäeta üksi. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus laps hakkan iseenesest jäljendama vanemaid. Vabakasvatus kui meetod annab otsustus – ja vastutusõiguse lapsele, kuid ei anna vabadust teda kasvatavale täiskasvanule.
Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. BAROKMUUSIKA Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna (17. sajandi filosoofi Rene´ Descartes´i rajatud afektiõpetus inimese tundeseisundeist). Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusikA sisemine rahu. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette
Olega kuuajalise reisi PõhjaRootsi Lapimaale, kus graveeris kuivnõelalehe "Lapi maastik Vaisaluokta", mis vaimulaadilt on lähedane "Viljandi maastikule". 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Wiiralti loomingu uudseks jooneks sai süvenev intiimsus. "Marc" ja "Catherine Boullaire" (1948, kuivnõel) annavad tunnistust maalilisekspressiivse tendentsi süvenemisest kunstniku näsitluslaadis. Kunagi varem polnud Wiiralt nii vaba ja avatud emotsionaalses eneseväljenduses. Sõjajärgsel perioodil töötas kunstnik paljud varasemad teosed ümber, paraku ei teinud see neid paremaks. Ka tõmbas ta nõutavamatest töödest täiendavaid tiraaze. Ometigi jäi talle omaseks otsinguvaim mitte ainult tehnikas, vaid ka sisus. Loomingu lõpuperioodil on Wiiralti töödel omalaadne aura, mille annab elu ja kunstikogemustest küllastunud vaimne tagamaa. 1945. suvel Rootsis Kummelnäsis Eduard Wiiralt suri 8
ENESEHINNANG Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi- kellegi suhtes. Tõsi, Robinson võib vägagi murelikuks muutuda, kui tema jahipidamised järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda val...
LAPSEPÕLVE MÕJUD ISIKSUSE ARENGULE Freudi kohaselt on lapse iseloom viie aastaseks saamisel juba täielikult väljakujunenud. Seega mängivad sünnist kuni 5.eluaastani kogetud sündmused lapse pikaajalises emotsionaalses ja füsioloogilises tervises märkimisväärset rolli. Lapsed arenevad pidevalt nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Lapsepõlves kogetud stress võib olla lapse arengule nii kasulik, aidates arendada oskuseid, mis on vajalikud kohanemaks uute olukordadega ning saamaks hakkama ohtlike ja hirmutavate olukordadega. Pikaaegne stress aga võib põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi ja jätta lapsele pikaajalise mõju, mis võib kanduda ka täiskasvanuikka.
Lapse areng ja arenguperioodid Areng Vastsündinud Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena, käed ja jalad lühikestena. Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas). Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne. Kontakt beebiga Vastsündinu tajub esimesena ema lõhna, see tähendab talle turvalisust, mugavust, toitu. Väga vajalik on silmside lapsega, ema rin...
Noorukiiga saab jagada varaseks, (keskmiseks) ja hiliseks noorukieaks. (Kraav&Kõiv, 1998). Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Noorukiiga seostatakse peamiselt sotsiokultuuriliste muutustega inimeste elus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad kui murdeea, muutused jätkuvad teistes arenguvaldkondades: sotsiaalsuses, intellektuaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskavasvanule omane küpsus. Elus esineb erinevaid kriitilisi perioode, mil tuleb meil omaks võtta uusi teadmisis ja oskusi, et jõuda järgmisele eluetapile edasi. Noorukiiga on seotud identiteedikriisiga. Noorukieas esitame endale küsimusi: kes ma olen, mida tahan elult saavutada, kes ma olen? Muutused eneses ja oma tuleviku ebamäärasuses võivad tekitada palju küsimusi ning sisemise segaduse, oma rolli määratlemine on raske. Muutuseid
zizzle BAROKIAJASTU MUUSIKA ( 17.SAJ-18.SAJ I pool ) Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu.Iseloomulik oli barokiajastu muusikale dünaamilisus, rahutus, liialdused ning teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette,kujunes välja professionaalsete muusikute klass, kes töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid ka kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Rohkem kerkis esile ka instrumentaalmuusika ning tormiliselt arenesid ka pillid ...
kujutatud üksikult; silmamõõdu areng). Selleks, et laps saaks tuleks toime koolis, on eelduseks tähelepanu koondamise võime. Mõtestatud taju areng võimaldab alustada teadmiste süstemaatilist omandamist. Kooli minnes peab laps oskama ka pisut arutleda ning leidma nähtusi põhjusi. Sotsiaalne aspekt Sotsiaalse koolivalmiduse oluline näitaja on õppetööks motivatsiooniline valmisolek, mis väljendub lapse soovis õppida, omandada uusi teadmisi, emotsionaalses eelsoodumuses täita täiskasvanu nõudmisi. Laps lülitub koolis teise sotsiaalsete suhete süsteemi, kus talle esitatakse uusi nõudmisi ja ootusi. (Neare, 1998, 5-7) 2. ÕPPIMINE ENNE KOOLI Tänapäeva ühiskonna kiire areng sunnib lapsi üha varem eesmärgistatud õpikeskkonda. Täiskasvanud suunavad lapsi ka kodus üha enam õppima. Parim vahend, millega laps õpib eakaaslaste ja täiskasvanutega suhtlema, on mäng. Mäng
1. 1600-1630 on varajane barokk. Tekivad uued muusikalised väljendusvahendid ja zanrid. 2. 1630-1680 on baroki keskmine periood. Piirkonniti erinevate stiilide kujunemine. 3. 1680-1740 on kõrgperiood. Kõige tähtsamate zanrite kujunemine. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis( pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. zanrite kujunemine. Ühtsest barokkstiilist oli raske rääkida. Muusikas sai tähtsaks inimlikkus, maine elu. Seda väljendas kooslus afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundist. Kõik, mis puudutas barokilikku muusikat, kajastas ajaloolisi sündmusi ja kaasaegset elu. Uue stiili tekkimine Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600-nda aasta paiku. Tekivad uued zanrid.
Positiivne klienditeenindus Teeninduse alused tööd alustavale klienditeenindajale Merle Vilson Võrumaa Kutsehariduskeskus tel: 785 0818; e-post: [email protected] 1 Sisukord Sissejuhatud Kliendisõbralikkus Esmamulje Teenindussituatsioonid Hea klienditeenindaja iseloomuomadused Klientideta pole tööd! Kliendi ootused Kliendi 10 esmast vajadust Teeninduslubadus Murtud lubaduste heastamine Emaotsionaalses olukorras käitumine Pahas tujus kliendiga käitumine Klienditeenindaja väljendusoskus Teenindusoskused Enesetest Merle Vilson 2 Positiivne teenindus Teenindus peab jätma kliendile kauakestva positiivse mulje, õigustades kliendi ootusi ja vajadusi; Teenindajast sõltub firma maine; Kliendil tekkib ettekujutus firma usaldusväärsusest, abivalmidusest ja t...
vihast ning muutub armastusvõimeliseks, siis on tema seksuaalprobleemid lahendatud. Kui ei õnnestu, siis ei aita ükskõik kui suured teadmised seksuaalvaldkonnast. Neurootiline armastus lapsepõlvehirmud-lootused kantakse täiskasvanuelu armastussuhetesse. Tundeelu poolest jäädakse 2-5 aastaseks, mõistus ja sotsiaalne areng aga on tegeliku vanuse tasemel. Ebaküpsus segab sotsiaalset suhtlust kergematel jääb see konflikt intiimsuspiiridesse. On inimesi, kes emotsionaalses arengus säilitavad lapseliku kiindumuse. Tahavad armastust, aga ise ei anna. Leidnud naise, on nad õnne tipul, nad on südamlikud ja võluvad. Kui see ei täida lootusi, nt naine tahab ka armastatust, siis koguneb vihavimma. Tuntakse, et naine on võimukas ja pettutakse. Ajavad sassi armastuse ja armastusväärse käitumise, omaenda kujutluses on suured armastajad ja hindavad teise poole tänamatuks. Kodu, kus vanemad ei armasta, aga ei tülitse, muudab suhted ebasiiraks.
sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale (Kirju liblika suvi, Pille, Madis ja teised), noorsoojutte (Neitsi Maarja neli päeva, Varesele valu), luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele. Esiletõstmist väärib teismeliste mõttemaailma tundmine ja õpilasslängi kasutamise oskus. Nooremale lugejale mõeldud juttudes ja luuletustes kujutatakse lapse igapäevast kodu- ja koolielu vahelduvas emotsionaalses helistikus, kuid alati siira kaasaelamisega väikese inimese muredele (Väike ranits, Pururikas laps, Kristiina, see keskmine). Positiivne ellusuhtumine ja huumorimeel ei jäta autorit ka tõsiste teemade käsitlemisel. Teosed on südamlikud ja lapsekesksed, kaasakiskuvad ning ka liigutavad, kirjutatud lähtuvalt laste armastuse- ja tähelepanuvajadusest. Lapsed suudavad rõõmu tunda elu pisiasjadest ja just neist pisiasjadest on kokku saadud hulga vahvaid ja kaasahaaravaid jutustusi ning
Õpetaja amet seetõttu, et sellest oleks pereelus kasu. Laura on isekas, kuna tema mõtleb enda unistustele, mitte lapse tulevikule. Laura seab kahtluse alla mehe vaimse tervise, kõik hakkavadki uskuma. Naine annab mehele mõista, et Bertha polegi tema tütar. Mees saab südamerabanduse ja sureb. Tema hilisem näidend ,,Surmatants" kujutab abielu nagu võitlust elu ja surma peale, kus mõlemas osapooled üritavad üksteist rängemalt solvata, aga samas on üksteisest emotsionaalses sõltuvuses. Mees sureb. George Bernard Shaw Iiri-inglise kirjanik, sündis Dublinis ja tegutses ning elas Londonis. Ta on loonud üle 50 näidendi, millest kuulsaim on draama ,,Pygmalion". Draamalooming on ühiskonnakriitiline ja näitab seda, kuidas rikkam ja privilegeeritum ühiskonnakoht kasutab ära vaesemat ja töökamat rahvakihti. Samas suhtub ülemkiht alamikihti põhjendamatu põlgusega. ,,Pygmalioni" põhjal on
ergutab, sest mõjutab enim nende dopamiinisüsteeme. · Uuringutes pole täpselt selgunud, mil viisil alkohol inimese ajutegevust mõjutab. (3) Alkohol on närvisüsteemi mõjutav aine, mida seostatakse mitmete vaimsete häirete tekkega. Inimese aju on alkoholi üheks peamiseks ründepunktiks. Seeläbi mõjutab alkohol nii meie füüsilist kui ka vaimset tervist. Alkoholiga liialdavate inimeste käitumises, liigutustes, muutuvas emotsionaalses tonaalsuses (agressiivsusest depressioonini, kõrgenenud meeleolust kontrollimatuseni sõnades ja tegudes ning kurvameelsuseni) ja töövõime languses on lihtne märgata muudatusi. Fakte alkoholi toimest · Alkohol on depressant, mis mõjub kesknärvisüsteemile pidurdavalt. Väikestes doosides vähendab alkohol ärevust ja tekitab eufooriat. Seetõttu kasutatakse alkoholi sageli selleks, et end lõdvestada ja argipäevast välja lülitada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
