.....................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 3.1. Peamised televaatajate tüübid...........................................................10 4. TNS EMORI ANDMED KESKMISE EESTLASE TELEMEEDIA TARBIMISE HARJUMUSTE KOHTA 2014. AASTA SEPTEMBRIKUUST DETSEMBRIKUUNI 12 5. LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI 3. KOOLIASTMES JA GÜMNAASIUMIS LÄBIVIIDUD KÜSITLUSE TULEMUSED JA JÄRELDUSED..................................17 5.1. Küsitluse tulemused...........................................................................18 5.2. Järeldused.......................................................................................... 23 5.2.1
küberrünnak. Rünnakutelaine sai sai alguse 19.septembril. Küberrünnakutega muudeti mõnede salvestiga ühendatud turvakaamerate pilt nö mustaks ja piirati ligipääs seadmetele. Tootjafirma tegi kõigile seadmetele tarkvarauuenduse, mis seadmeid taoliste rünnakute eest kaitseb. 27.juuni 2017 toimus ulatuslik rahvusvaheline küberrünnak, mille tagajärjel olid suletud kõik Ehituse ABC kauplused, samuti oli häiritud Kantar Emori töö. Kantar Emor teatas pressiteate vahendusel, et WPP firmasid küberrünnak, mille tõttu sulges WPP võrku kuuluv Kantar Emor oma arvutisüsteemid. Emori e-teenuste kasutamine oli häiritud. Rünnak siiski vaibus ning kõik sai korda. 8.september 2017 toimus USA hiiglaslik küberrünnak. Küberrünnakus saadi kätte 143 miljoni inimese andmed: nimed, sotsiaalkindlustuse numbrid, sünni kuupäevad, aadressid ja juhilubade numbrid. Lisaks saadi kätte 209 000 inimese krediitkaartide numbrid
kahetoalises üürikorteris Karu tänaval Tallinna kesklinnas. Ei saa öelda, et Kerttu oleks puhas "A"õpilane, aga ta saab väga hästi hakkama. Kerttu ei ole loll, Kerttu teab, et ülikoolis tuleb õppida esimesel ja viimasel kursusel, ülejäänud aeg on selleks, et ELADA. Kerttul on ka poisssõber. Tema nimi on Madis. Madis on jorss. Tema läheb väljavahetamisele, nagu ka mp3mängija, mis sai vahetatud Spin FMi vastu Kuulatavus 24 000 kuulajat nädalas (TNS EMORi uuring Kevad 2009) Kümnendal kohal Helinäide http://spinfm.upop.ee/?pid=23&lang=1 AITÄH!
............16 2 Reklaam internetis- selle plussid ja miinused SISSEJUHATUS Tänapäeva ühiskonnas on enamikes kodudes olemas arvuti ja interneti kasutusvõimalus. Igapäevaselt kasutab internetti üle poole Eesti elanikkonnast. Interneti osatähtsus nii suhtlus-, müügi- kui reklaamikanalina on tõusnud ka ettevõtete hulgas. TNS Emori andmetel omab kodulehte 41% Eesti ettevõtetest ja 30% neist soovivad oma tooteid-teenuseid internetis müüa. Internetireklaam on kasulik kõikidele firmadele, kes omavad internetti kasutavat sihtgruppi ning kes soovivad oma konkurentsivõimet tõsta. Käesoleva töö eesmärk on tutvustada internetireklaami põhilisi vorme, välja tuua veebireklaami plusse ja miinuseid ning anda põgus ülevaade reklaami ajaloost, olemusest ja tähtsusest.
summast 100 miljonit vähem makse. Karmid aktsiisitõusud on Eesti majandust korralikult raputanud. Soomlased ei käi enam Eestis oma alkoholi varusid täiendamas, vaid on oma reisisihtkohaks valinud Läti. Ka Eestlaste jaoks on saanud Lätist armastatud turismisihtkoht. Sellest kõigest on kaotanud Eesti kaubandust, majutus- ja toitlustusettevõtted. Lätist alkoholi ostmisest on saanud paljudele eestlastele põhimõtteline küsimus ja protestiliikumise erivorm. Emori kodulehel olevas blogis kirjutatakse, et Läti piirikaupluste juures võib tunnetada midagi laulupidudel tuntava ühtsustunde laadset. Emori tehtud küsitlusest selgus, et Lätis spetsiaalselt alkoholi ostmas käivate inimesed hindavad ostudelt saavat ostuemotsiooni 56%, Eestis on sama näitaja 32%. Eestis on loodud ka rahvaalgatuslik liikumine ,,Maksud Lätti", kes organiseerib protestiaktsioone. Samas ei saa ka väita, et kõrge alkoholi hind Eestis on vaid aktsiisidest tingitud.
YhuSuperi hind küll 12000 euroni, kuid mõne aastaga langevad hinnad suurel osal ja seadeldis peaks olema inimestele natuke rohkem kätte saadavam. ,,Mõne aasta pärast jõuda poodidesse ka YhuSuperi täiendatud versioon kuid mis suure tõenäosusega Jaapanist väljaspool suuremat turustust ei pälvi," lisas Margus Laane. AS LipiLapi on vaieldamatult suurim kodutehnika kauplusekett Eestis ning on asutanud sõstarfirmasid ka Soomes, Rootsis ja Norras. TNS Emori uuringute andmetel müüs LipiLapi kaupluseket 2010 aasta jooksul 3 korda rohkem kodutehnikat, kui ükski teine tehnikakauplus. Lisainfo: Mari Maasikas Kommunikatsioonijuht AS LipiLapi Telefon +3725898763 e-posti aadress [email protected]
Eriti oluline on õige toiduvalik koolis organismi jaoks sobiv toit on vaimse ja füüsilise võimekuse seisukohalt ülimalt oluline. Emori uurimuse kohaselt: Kulutasid Eesti 6.....14 aastased lapsed 2004. aastal ära 310......330 miljonit krooni taskuraha,millest suurem osa läks karastusjookide,maiustuste ja krõpsude peale. Olla kütuseks · Korralik täisväärtuslik kütus tagab organismi kui masinavärgi laitmatu funktsioneerimise · Annab organismile võimaluse töötada efektiivselt · Olla keha ehitusmaterjaliks Terviklik tasakaalustatud toit sisaldab kõike mida keha vajab: Toitained:
seonduvad kõikvõimalikus lisad, mängud; reisimine. Üsna palju toodi välja ka kõikvõimalikku teiste aitamist ja toetamist (näiteks heategevus ja varjupaigad). [1] 16 4. SAKU GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TASKURAHA KASUTAMISE VÕRDLUS TNS EMOR UURINGU TULEMUSTEGA Kui sageli lapsed taskuraha saavad? Nii TNS Emori uuringus kui ka Saku Gümnaasiumis läbi viidud küsitluses selgus, et suurem osa lastest ei saa taskuraha regulaarselt vaid vastavalt vajadustele ja võimalustele. Samuti on mõlema uurimise tulemustes näha, et regulaarsemalt saavad taskuraha siiski nooremad õpilased. Kuidas taskuraha välja teenid või vajadusel juurde saad? TNS Emori uuringust selgus, et populaarseim raha juurde saamise viis on väikesed ,,tööotsad'' ning sellele järgneb sünnipäevaks kingitav raha
Millist mõju avaldab euro Eesti majandusele? Eesti astus 2011. Aasta 1. Jaanuaril eurotsooni, kuid see ei tulnud probleemideta. Eesti on näinud vaeva, et astuda eurotsooni juba aastast 2004, kui me astusime Euroopa Liitu. Eesti rahvas on pidanud vastu eelarve kärbetele ja kunstlikule inflatsioonile, et hoida meie hinnataseme tõus stabiilsena. Kuid mis tagajärgi on see endaga kaasa toonud eestlaste seas? Viimane TNS Emori uuring 2010. Aastal näitas, et ainult 52% rahvastikust toetas euroga liitumist ning vastu oli 44% mis näitab, milliseks on kujunenud meie ohverdused euroalaga liitumisel. Kuid millist mõju avaldab euro Eesti majandusele? Euroala liikmeks saamisel suureneb Eesti roll Euroopa Liidu majanduspoliitikas ning Eesti hakkab osalema Euroopa Liidu rahapoliitiliste otsuste tegemisel, sealhulgas euroalal kehtivate rahapoliitiliste intresside määramisel
probleem lahendatakse see nii, et lahendus sobiks mõlemale poolele. Tegelikult on mulle jäänud mulje, et teeninduse kvaliteet sõltub ka asutuse enda kvaliteedist. Kui minna ikka kuskile viisakasse restorani on ka teenindus palju kvaliteetsem kui kuskil kiirsöögikohas. Aga olenemata kohast on teenindajatel igal pool väga tähtsal kohal nende välimus (puhtus ja korrektne riietus). Viimastel aastatel Eesti teenindus kvaliteeti on kõrgel tasemel hoidnu EMT ja Hansapank EMORI uuringute andmetel. Aga klienditeenindus üldmõistes ei tähenda ju ainult töötajaid pubides, pankades või poodides vaid klienditeenindajad on ka hooldekodutöötajad, arstid, politseinikud. Ja nendes ametites ei piisa ju ainult naeratusest. Näiteks hooldekodu töötajana pead sa olema sõbra, ema kui ka arsti eest. Politseinikud saavad Eestis oma tööga väga hästi hakkama. Aga seda ei saa öelda arstide kohta. Usun et on ka väga toredaid
(pilk süvenenud raamatusse) - Fakte? (iga järgneva hüüatusega paberhunnik õhku) Fakte! Fakte! Fakte! Kogu maailm koosneb faktidest vaadake, kui palju neid on! - (külmalt) Kas tõesti? Mis aastal see ajakiri asutati? Tutvustage mulle ajalugu. (rõhutatud monotoonnsus) - Kui te lubate... (tõmbab varrukast välja ajakirja magic time) See siin on tõde... - (ironiseerivalt, raamatult pilku tõstmata) Või nii? Jah, just nii! TMil on viimase TNS Emori Eesti Meediauuringu andmetel 55 000 lugejat ning selle näitajaga edestab TM kaugelt kõiki oma konkurente, pakkudes tõsist konkurentsi mitte ainult ajakirjadele vaid ka mitmele suurele päevalehele. Tehnikamaailma väljaandja on AS Ühinenud Ajakirjad, mis kuulub Soome kirjastusele Otavamedia, kes annab enam kui 40 ajakirja seas välja alates 1953. aastast ilmuvat ajakirja Tekniikan Maailma, millele osaliselt toetub ka Tehnikamaailm.
Alajaotusi peab olema vähemalt 2. Ühe alajaotuse pikkus 1-1,5 lk. Ei tohiks ka üle liigendada (liiga palju alajotusi). Sissejuhatus Vt. mis peab olema seal kirjas juhendist. Eesmärk Kasutatatud põhiallikad ......sisu peatükid Kokkuvõte Kas püstitatud eemärk sai täidetud? Võtan kokku järeldused ja ettepanekud (kirjutangi ühte asja 2 x) (8)10-15 lk peab olema sissejuhatus, sisu ja kokkuvõte. NB! Sissejuhatuses ja kokkuvõttes ei viidata! Lisadesse võib panna nt Emori uuring, tabelid..., ettevõtte struktuur, protsessikirjeldus (personalivaliku meetodid vms). Tabelid/ joonised lähevad lisasse juhul kui on suurem, kui 1lk suurune. Muul juhul töö enda sisse. Kaitsekõnes keskendu järeldustele ja ettepanekutele. 75% ainetöö, 25 % retsensioon. Retsensioon peab olema objektiivne ja kriitiline. Ideed: Õppimine ja töötamine paralleelselt .
Kas euro teeb enam eurooplaseks? Eesti astus 2011. aasta 1. jaanuaril eurotsooni, kuid see ei tulnud probleemideta. Eesti on näinud vaeva, et astuda eurotsooni juba aastast 2004 kui me astusime Euroopa Liitu. Eesti Rahvas on vastu pidanud eelarve kärbetele ja kunstlikule inflatsioonile, et hoida meie hinnataseme tõus stabiilsena. Kuid mis tagajärgi see on endaga kaasa toonud eestlaste seas? Viimane TNS Emori küsitlus 2010. aastal näitas, et ainult 52% rahvastikust toetas euroga liitumist ja vastu oli 44%, mis näitab milliseks on kujunenud meie ohverdused euroalaga liitumisel. Kuid nüüdseks kui euro on olemas, kas oleme kaotanud enda identiteedi krooni näol või oleme saanud enam eurooplaseks? Euro võimaldab meil lahti saades läänelikust arvamusest, et Eesti on üks endine kommunistlik riik, mis nüüd üritab tubli olla
TARTU ÜLIKOOL Meril Mägi, Marianne Sokk, Veronica Palm, Ivika Tihhonova, Carina Peet Eesti ajakirjad 2014 Referaat Juhendaja: Ragne Kõuts Tartu 2014 Sisukord Referaat............................................................................................................................... 1 1. AJAKIRJADE OLEMUS..................................................................3 2. AJAKIRJADE LIIGITUS.................................................................3 3. AJAKIRJALAADSED VÄLJAANDED.................................................4 3.1 Veebiajakirjad............................................................................................. 4 4. AJAKIRJADE TIRAAŽ...................................................................5 5. SUUNI...
(kasutatud papist taldrik, tops), ühekordsed söögiriistad (plast), ühekordsed söögiriistad (puit), ümbrik (mullikilega vooderdatud). Järjest enam on viimasel ajal räägitud olmejäätmete kasutusest energia tootmiseks, mis on seaduste kohaselt jäätmete taaskasutus. Vähe oluline pole siinjuures fakt, et enamik Eesti elanikkonnast toetab tugevalt nii taastuvenergia laiemat kasutuselevõttu kui jäätmete kasutust energia tootmiseks. Nimelt näitas 2009. aasta algul Emori tehtud uuring, et ligi 90% Eesti inimestest toetas taastuvate energiaallikate (tuul, biokütused jt) ja 80% pooldas olmejäätmete kasutust. Olmejäätmete kasutuse energiatootmises teeb tasuvaks asjaolu, et tänapäevastes enim kommertskasutuses olevates jäätmete masspõletusseadmetes muundatakse ligi 85% jäätmetes sisalduvast energiast elektriks ja soojuseks. Ainuüksi Euroopas on selliseid jaamu üle 400, meie lähiriikidest on see enim
Olles ise kaasatud mitmetesse mittetulundusühingutesse ja organisatsioonidesse, näen kui tähtsat rolli mängivad need. Ilma aktiivse ja teotahtliku kodanikuühiskonnata ei saaks meil olla ka demokraatiat ning rääkimata heaoluühiskonnast. Lisaks demokraatiale ja kodanikuühiskonnale on Eestis ka pidevalt edasi arenev infoühiskond. Nimetatud ühiskonna tekkeks on vaja üleüldist andmeedastusvõrku, millele on juurdepääs kõigil kodanikel. Eestis oli TNS Emori andmetel 2008. aastal 6-74 aastaseid internetikasutajaid 806 000 ja 2009. aastal juba 861 000. Meie ümber levib igapäevaselt ja väga kiiresti väga palju infot. Infotehnoloogia vallas on eestlased kuulsad ka maalima mastaabis Skype on leiutatud 3 eestlase poolt. Mina arvan, et ilma infoühiskonnata on väga raske luua tõelist heaoluühiskonda ning on näha, et täna infotehnoloogilistele saavutustele on
Tähtis on oma sihtrühma võimalikult täpne tabamine neile meelepärasel moel. Pole ju mõtet raisata reklaamiraha miljoni inimeseni jõudmiseks, kui vajaminev osa sellest on võibolla vaid mõni protsent. Internet on see, mille abil on võimalik oluliselt odavamalt kampaania läbi viia, kusjuures selle efektiivsus pole mitte ainult võrdväärne suurema summa eest traditsioonilises meedias korraldatuga, vaid suurem. TNS Emori internetikasutuse uuringud näitavad, et 15-74-aastastest eestimaalastest kasutab internetti juba 55%, mis teeb interneti vahendusel suhtleva kogukonna suuruseks 575 000 inimest. Aasta varasemaga on internetikasutajate arv suurenenud 79000 inimese võrra. http://www.emor.ee/arhiiv.html?id=1371 ODAVAKS teevad internetireklaami madalad tootmiskulud. Ajalehe veebiversiooni tootmine on mitu korda odavam paberkandja omast ja reklaamide haldamisega saab suurepäraselt hakkama vaid üks inimene
Kokkuvõte „Aktuaalse kaamera“ ja „Repoteri“ puhul on tegemist väga erievate saateformaatidega, mis üksteisest oluliselt erinevad. „Aktuaalne kaamera“ on ametliku ja hea struktuuriga ülevaatlik uudiste saade, kus kajastatakse olulisemaid uudiseid ja päevasündmuseid nii Eestist kui ka välismaalt, keskendub peamiselt kõvadele uudistele. On objektiivne ja faktipõhine, mis teeb sellest väga usaldusväärse ja hinnatud uudistesaate. Saate olulisust ja vaadatavust tõendab ka TNS Emori läbiviidud uuring, mis näitab, et kõige vaadatum uudistesaade on „Aktuaalne kaamera“ (novembris vaatajaid ühe saateminuti kohta 129 000). „Reporter“ on seevastu meelelahutuslik kogupere saade, kus muuhulgas kajastatakse ka olulisemaid päevauudiseid ja –sündmusi, kuid see vaid väike osa kogu saatest. Peamiselt keskendub pehmetele uudistele ning meelelahutusele. Usaldusväärse mulje jätab vaid saate
Internetiturundus Essee Õppeaines: Turundus EHO 212 Ehitusteaduskond Õpilane: Henri Täht Õpperühm: KEI 33/43 Juhendaja: L. Peetrimägi Tallinn 2008 Tänapäeva infotehnoloogilisel ajastul on internet igapäeva lahutamatuks osaks muutunud. Internet on oluline kanal ja muutub üha olulisemaks.1 Internet on muutunud inimeste igapäevaelus tavaliseks meediakanaliks. Juba 2005. aasta lõpus kasutas TNS Emori uuringu andmetel regulaarselt internetti 58 protsenti 6- 74 aastastest eestimaalastest, mis on ligikaudu 700 000 inimest.2 Internetiturundus ei ole enam valdkond, millele eraldatakse raha, siis kui mujalt üle jääb. Siiani ei pööra enamus ettevõtteid internetiturundusel olulist tähelepanu. Kui esmapilgul ei olegi pilt väga hull, enamus ettevõtetel on kodulehed olemas, siis natukene põhjalikumalt uurides võib näha, et need ei täida oma ülesannet. Jääb
aktiivsetel vanematel hea kodanik. Kuid kodanikuks saamisel on oluline roll ka sõpradel, võib-olla ka koolil ja õpetajatel. Just koolis räägitakse meile, mis on hea ja mis on halb, ning kuidas peab inimene ühiskonnas käituma. Samas sõltub palju ka riigist endast ning meediast, mida nimetatakse neljandaks võimuliigiks. Huvitav on ka see, et rikkamad inimesed on optimistlikumad riigi tuleviku suhtes ning osalevad rohkem ühiskonnaprotsessides(Emori andmetel). Seega on üheks riigi ülesandeks tagada inimestele majanduslik heaolu. Kuna meedial on tänapäeval inimestele väga suur mõju, siis peaks ta propageerima heaks kodanikuks olemist, seletama rahvale, miks on tähtis osaleda valitsemises. Eesti kodanik on hea olla. Kodakondsusega kaasnevad paljud õigused, mis muudavad kodaniku igapäevaelu palju mugavamaks. Minu arvates on kõige tähtsamad kodanikuõigused järgmised: õigus
"aju" Artur Sirk. Poliitikasse 1930.-ndate alguses tulevad poliitikasse, kui poliitikas on "kaos" (11 valitsust ühe aastaga). Iidoliks oli Mussolini. Kõvakäepoliitika Kirj. Mida nad korda saatsid Neil oli väga suur rahva poolehoid. Pakkusid välja presidendi ametikoha valimise kanditaadid: Põllumeeste Kogu - Päts; Asunike Koondis - Laidoner; Sotsid - Rei; Vapsid - Larka) Valimised: Väga 'räiged' valimiskampaaniad. Päts lasi teha 'emori' uuringu (meie mõistes). Tegi kindlaks, milline seis on. Ülekaalukalt oli esimesel kohal Vapsid, teisel kohal Laidoner. Sotsid ja Päts said vähe hääli. Päts otsustas teha riigipöörde (ebaseaduslikult). Päts lasi vapsid ükshaaval arreteerida, et saada presidendiks. 1935.a toimub veel üks katse, et vapsid likvideerida. Õnnestub. Algab vaikiv ajastu. 1938.a laseb Päts teha uue põhiseaduse, olles ise ainuke kanditaat. Võim on
näita suunatuld keskmiselt 37,5 protsenti autojuhtidest, sealhulgas ka pea kolmandik üle teiste sõiduradade vasakpöörde tegijatest. Vöötrajast, mille ääres ootab jalakäija, sõidab keskmiselt üle kaks autojuhti ning alles kolmas-neljas peatub. Paremad ei ole ka jalakäijad liiklusseire ajal vaatluse all olnud fooriga ülekäike ületas üle poole jalakäijatest punase tulega. Kuigi turvavöö vajalikkus on inimestele järjest arusaadavam, näitasid selleaastase Emori uuringu tulemused, et nii autojuhtide kui ka ees- ja tagaistmel olevate kaasreisijate hulgas on selle kasutamine vähenenud. Nii koorub välja igivana tõde liiklus on täpselt selline, milliseks selle kujundavad selles osalejad. Ning nemad näitavad järjest suuremat riskikäitumist. Sellel juhtkirjal on olemas statistiline sissejuhatus, mis toob arvulisi näiteid meie liikluses hukkunud inimeste kohta. Mis riigile on statistika, see kellelegi teisele tragöödia.
laste kui täiskasvanute seas. Helkurite kandmist ja kampaania tulemusi on mõõdetud AS Emor poolt läbiviidud küsitlusuuringutega ning paralleelselt on jälgitud muutusi liiklusõnnetuste statistikas. Eesti Tervisekasvatuse Keskuse poolt läbiviidud täiskasvanud elanikkonna terviseuurimuse andmetel kandis 1995/1996 a. Seisuga helkurit vaid 6% , võrreldes Soomega, kus kandjate arv oli 37%. 2003. aastal Emori poolt korraldatud küsitluse andmetel kandis helkurit reeglina või sageli juba 45 % täiskasvanutest ja 85% lastest, mis on täiesti võrreldav Põhjamaades saavutatud vastavate näitajatega. Järgnevatel aastatel on helkuri kandmise sagedus kasvanud veelgi, ulatudes 2007. aasta detsembris juba 63%- ni täiskasvanutel ning 91%-ni lastel. Edusammud on olnud tõesti märkimisväärsed, kuid nagu näha, siis mitte veel piisavad, et väita, et eestlased on turvalised liiklejad ning
vastanutest," sõnab Kaldoja. 77% pedagoogidest oli teadlik, et nakatuda võib ka kaitsevahendita anaalseksi kaudu. Sellegipoolest ei poolda enamik õpetajaid kondoomiautomaati koolis. Uurimuses osalesid ainult eesti rahvusest õpetajad, kellest 91% olid naised ning suurem osa vanuses 2235 eluaastat. Hinnanguliselt on Eestis 15 000 HIV-positiivset inimest vanuses 16-24 eluaastat. 3) Uuring: Eesti elanike HIV-teadlikkus ja ohutaju on madal 15. mai 2008 11:29 FOTO: Terje Lepp TNS Emori poolt Eesti täiskasvanud elanikkonna seas sel kevadel läbi viidud HIV-teemaline uuring näitab, et Eesti elanike teadlikkus viiruse leviku osas on veel madal ning inimesed alahindavad oma riskitaset. Kui juba 2005. aastal läbiviidud sarnase uuringu põhjal oli Eesti elanike teadlikkus HIV levikuviiside osas alla Euroopa Liidu keskmise, siis käesoleva aasta uuring näitab, et olulist nihet teadlikkuse suurenemise osas märgata ei ole, teatas Terve Eesti sihtasutus.
Tütarettevõtted AS Kalev Jõhvi Tootmine, AS Vilma ja OÜ Maiasmokk valmistavad jahukondiitri- ja pagaritooteid. AS Kalev Paide Tootmine toodab piimatooteid. AS Kalev Real Estate Company põhitegevuseks on kinnisvaraarendus ja haldus. Kalev Merchant Services Ltd põhitegevuseks on Kalevi toodangu tutvustamine ja müük USA-s. AS Kalev omab ka 13 kommipoest ning kohvikust koosnevat üle-eestilist jaekaubandusketti. Uuringufirma TNS Emori Eesti ettevõtete maineuuringu põhjal on AS Kalev Eesti mainekaim ettevõte. Ühtlasi on AS Kalev Eesti maiustusteturu ülekaalukas liider. Joonis . Tänapäevane AS Kalev 3. Kalev toetab AS Kalev on läbi aastate toetanud hulgaliselt erinevaid valdkondi, projekte, sündmusi jms. Tänasel päeval oleme oma sponsorlustegevuse suunanud eelkõige kahte valdkonda: sporti ja kultuuri.
Ühiskonna heaolu saavutamiseks oleks aga vaja sotsiaalsfääri rohkem raha eraldada, nagu seda tehakse Skandinaaviamaades. Kogu SKT-st oli 2009. aastal vaid 0,1% tööturupoliitika ajamiseks. Võrreldes teiste riikidega on see keskmisest rohkem kui 10 korda väiksem ja heaoluriikidest lausa 20–30 korda väiksem. (Pikhof 2009) Järgnevatel aastatel suurenes see pea 1,6%-ni, jõudes sellega Euroopa Liidu keskmise tasemeni, kuid sellegipoolest on toetused äärmiselt madalad. 2011. aastal EMORi korraldatud uuringus (vt lisa 3) tuleb välja, et eestlased hindavad poliitikate toimetulekut töötuse probleemiga halvasti. Võrreldes Läti ja Leeduga on see küll palju parem, kuid sellegipoolest negatiivne. Ollakse rahul kuritegevuse ohjeldamisega, õiguste tagamisega, sündivuse suurendamisega ja mitmete muude valdkondadega. Isegi sotsiaalset turvalisust hinnatakse positiivselt, kuid sotsiaalse ebavõrduse vähendamisega ei olda enam eriti rahul. (Lauristin 2012)
Indrek Saar, et on rumal kokkulepe valitsusliidus, et avalikus sektoris palgad 2012. aastal ei tõuse, sest prioriteetsetes valdkondades võiksid need tõusta. Margus Tsahkna IRList leidis, et ühekordne õpetajate palgatõus ei lahenda probleemi struktuurses plaanis, reformimist vajab ka koolivõrk. *Novembris tõusis toetus opositsioonierakondadele. Novembrikuus tõusis nii Keskerakonna kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetus,selgub BNSi tellitud TNS Emori uuringust. Parlamendierakondadest on oma toetust kasvatanud opositsioonierakonnad Keskerakond ja SDE, neist esimese toetus kerkis võrreldes oktoobriga kolme protsendipunkti võrra 23-le protsendile, SDE toetus tõusis ühe protsendipunkti võrra 24-le protsendile. Reformierakonna toetus on novembris uuringu kohaselt 31 protsenti, oktoobris oli toetus 32 protsenti. Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus jäi oktoobrikuuga samale tasemele 16 protsenti
8 Juba täna võib leida poode, kus kassa ees ei ole õhukesi kilekotte(Selver), kuigi on veel poed (Maxima), kus kilekottid saab võtta kassast. Keskkonnaministeerium plaanis seadusemuudatust, millega keelatakse 2017. aasta 1. juulist tasuta õhukeste kilekottide jagamine poes. Lisaks kehtestatakse tasulistele tavakilekottidele miinimumhind 30 senti kuni üks euro. Nii poekassas müüdavate kui ka tasuta jagatavate õhukeste kilekottide arvu vähendamiseks tahetakse muuta pakendiseadust. TNS Emori 2015a. küsitluse põhjal selgus,et kuni 200 õhukest kilekotti, millest 160 on eriti õhukesed kilekotid ehk nn puuviljakotid. "Kilekoti eluiga tarbeesemena on enamasti üsna lühike, küll aga tekitavad nad loodusesse sattudes palju pahandust," selgitas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek, miks on oluline muuta pakendiseadust. On teada, et koguni 97% keskkonda reostavaid eriti õhukesi kilekotte läheb käibesse kauplustes, kus neid antakse inimestele tasuta. 2017
Annika Põldkivi AK08 TEENINDAJA MÕJU TARBIJAOSTUKÄITUMISELE Teenindusel on tänapäeval üks peamisi konkurentsieeliseid. Enamasti määrab teenindus, kas tarbija ostab kaupa või mitte. On teada, et inimene valib ostukoha sõltuvalt hinnast, kuid jääb püsikliendiks läbi teeninduse. Emori korraldatud uuringu kohaselt on Eesti Teeninduse Indeks 2009. aastal kõikide hinnangute koondtulemusena 4-pallisel hinnanguskaalal 3,33 (võrdluseks: 2008. aastal oli indeks 3,23 ning 2007. aastal 3,11). Üldise taseme tõusu taga on eelkõige telefoniteeninduse kvaliteeditaseme paranemine, täpsemalt kõrgemad hinnangud teenindajate müügioskustele, neist eriti kliendi soovi mõistmisele, selle täpsustamisele.
jaanuaris 1999 ja 01jaanuar 2011 aastal toimiti ka Eestis. Igapäevastes sularaha ja arveldustehingutes kasutab Euroopas ligi 300 miljonit inimest ühisvaluutat euro. Euroalasse kuulub praegu 18 Euroopa Liidu riiki. Rahvusvahelises kasutuses on Ameerika dollar esimesel kohal olev valuuta, talle järgneb euro ja kolmanda koha on hõivanud jaapani jeen. Kuigi rahvusvahelistel finantsturgudel täheldatakse euro kasutamise intensiivistumist, jääb ta siiski dollari kasutusele veel alla. TNS Emori uuring aastast 2010 näitab, et ainult 52% rahvastikust toetas euroga liitumist ja vastu oli 44%. Väga põneva ja hariva kronoloogia leidsin Eesti Panga lehelt, seal avaldatud täpsetest faktidest polnudki eelnevalt teadlik. 2 RAHAREFORMI KRONOLOOGIA: · November 1989 november 1990 Valmistatakse ette kaks oma rahale ülemineku kontseptsiooni: Eesti Panga (Rein Otsasoni
euroliidu vastaseid tunduvalt rohkem kui pooldajaid. See sissetulekugrupp moodustas 40% küsitletutest. 17 Artiklid Elanike toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on suur 04.08.2006 Tallinn, Stenbocki maja, 4. august 2006. a TNS Emori juulikuus läbi viidud uuring näitas, et elanike toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on suur seda toetab 70 protsenti elanikkonnast vanuses 15-74 aastat. Toetus on ühtlaselt kõrge kõikides vanuserühmades. Juba kolmandat kuud järjest on mitte-eestlaste toetusprotsent eestlastega võrreldes kõrgem samal ajal kui eestlastest toetab Euroopa Liidu liikmelisust umbes kaks kolmandikku, toetab mitte-eestlastest seda rohkem kui kolm neljandikku.
aastas ja neist üle 90% ainult ühe korra. Seevastu kasutab iga Iirimaa ja Luksemburgi elanik aastas kõigest kümmekond kilekotti. (Eesti Päevaleht 2013) ELi direktiivide järgi tahetakse keelustada kilekottide tasuta jagamine 2018. aastaks. Kilekottide tarbimist peetakse mugavaks harjumuseks ning mugavus ja sobivate alternatiivide puudumine on ka peamised põhjused, miks mõned inimesed kilekotist loobuda ei taha. Keelustamist pooldaks Emori tehtud uuringu järgi 65 protsenti elanikest, aga seda vaid juhul, kui on olemas kilekoti aseaineks sobivad head alternatiivid. Täielikku keelustamist pooldas 14 protsenti vastanutest. (Mägi 2015) Kuigi teadlikkus kilekottide kahjulikkusest on suur - väga ohtlikuks või pigem ohtlikuks peab kilekotte 87 protsenti uuringus osalenutest, ei näita nende kasutamise numbrid positiivset suunda. Keskmiselt ostab iga eestimaalane 1,5 suurt kilekotti nädalas, mis teeb nende
Kui oled juba väiksema summa säästmisega harjunud, siis suurenda säästmiseks mõeldud summat. 2)Kanna säästmiseks mõeldud summa kohe peale sissetuleku laekumist spetsiaalselt kogumiseks mõeldud kontole. 3)Kas sul on ülevaade oma väljaminekute kohta? Korja ostutsekke ning jälgi ja analüüsi, mille peale kulutad. Kas käitud alati mõistlikult? Valmisolek säästmiseks Olukord säästmise ja pikemaajalise investeerimise kontekstis on seega muutumas. Tuginedes Emori uuringule, võib väita, et ka inimeste valmisolek regulaarse säästmise osas on kasvanud. Kaks kolmandikku perekondadest kinnitab, et võimalusel ja vajadusel on nad igakuiselt seda valmis tegema. Tänaseni on puudu jäänud ennekõike selgest motivatsioonist ning kindlustundest tuleviku ees. Täna eestlaskonna säästmise struktuuri analüüsides võime näha, et 43 protsenti peredest peab säästmist oluliseks seetõttu, et omada igaks juhuks toimetulekutagavara; 16 protsendile
enda omavalitsuse otseseid juhte. 2013. aasta valimistel oli valimisaktiivsus 57,68%. Samas oli kohaliku omavalitsuse valimisaktiivsus suhteliselt madal ka 1993. aastal, kui valimas käis 52,6% valijatest (Delfi, 2013). Seega jääb mulje, et rahvas peab pigem tähtsamaks Riigikogu valimisi, kuigi kohalik omavalitsus mõjutab otsesemalt rahvast. Rahva tüdimust erakondadest näitab ka see, et 2013. aprillis Emori poolt korraldatud küsitlusel oli 26-protsendiline toetus üksikkandidaatidel ja 11-protsendiline toetus valimisliitudel (Kook, 2013). Sellest järeldub, et inimesed ei ole rahul suurparteide tegevusega, kuid selle asemel, et olukorda valimise abil muuta, otsustavad nad võtta pigem passiivse rolli. Oluline osa poliitilise kultuuri analüüsimisel on rahva usaldus riigiinstitutsioonide vastu. Riigiinstitutsioonide usalduse kohta viiakse läbi regulaarselt küsitlusi. 17 aasta jooksul on
11. Kasutatud kirjandus........................................................................12 3 Millistele ettevõtetele on internetireklaam kasulik? Interneti kasutatavus ning olulisus argielus on ajas kordades kasvanud ning hetkeseisuga on Eestis ca 880 000 internetikasutajat. Interneti osatähtsus nii suhtlus-, müügi kui reklaamikanalina on kasvanud ka ettevõtete hulgas TNS Emori andmeil omab kodulehte 41% Eesti ettevõtetest ning neist 30% soovib oma tooteid-teenuseid internetis müüa. Reklaamikanalina on interneti osakaal 2010 aastal ületamas 14%, olles televisiooni ning ajalehtede järel üks olulisemaid reklaamikanaleid. Internetireklaam on kasulik kõikidele ettevõtetele, kelle sihtgrupp internetti kasutab ning kes soovivad oma konkurentsivõimet säilitada ja/või tõsta. Internetireklaam on vahetu ja efektiivne
← • Majandussektor – pangad ja riigiasutused (1995) ← • Uue põlvkonna kasvatamine – IKT koolidesse (1997) ← • Internet massidesse – kodukasutajad, väikefirmad (2000) ← • Internet kui avalik hüve – vanainimesed, ääremaalased, sinikraed (?) [Ajajärgud on pigem umbkaudsed ja kindlasti mitte ainult sellised] Viimasest ajajärgust võib olla võimalik rääkida juba peatselt. 2004. aasta alguse Emori uudised pakkusid, et aeg, mil seni mahajäänud rühmad Internetiga liitumas on, on varsti käes (vt Joonis 2). 2005. aasta septembris kasutas Internetti EMORi andmeil Eesti elanikest 55 % ehk umbes 575 000 inimest. Joonis 2: Internetikasutajate osakaalu kasv erinevates sihtrühmades (Emor 17/02/2004) (“sinikraed” - liht-ja oskustöölised, “valgekraed” - iseendale tööandjad, juhid ja spetsialistid, ametnikud ja teenindajad) Infoühiskonna areng Eestis meediakajastuse kaudu
TULEMUSTE ANALÜÜS KOONDTUNNUSTE (INDEKSITE) TASANDIL Koondtunnuste moodustamine on väga vajalik kahel põhilisel põhjusel: · Koondada ja üldistada andmestikku See on eriti oluline suuremahuliste küsimustike korral. Näiteks 1980ndatel aastatel ajakirjandusosakonnas tehtud kohalike lehtede, ajakirjade, raamatuhuvi ja elulaadi uuringutes oli ankeedis 900-1300 algtunnust, mida võeti kokku ligikaudu sajaks koondtunnuseks. Ka EMORi turu- ja tarbimisküsitlustes ulatub algtunnuste arv tihti üle 1000. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna värskes suurküsitluses (dets 2002) on 800 algtunnust. · Suurendada tulemuste usaldusväärsust Koondtunnus võimaldab usaldusväärsemalt välja tuua ühiskonnas levinud tendentse kui üksiktunnus. Tulemuste analüüs indekseid ja tüpoloogiaid kasutades võimaldab ellu viia TRÜ Sotsioloogialaboris juba 1970ndate
Teine näide minu tööülesannete hulka ei kuulu mingi ülesanne, kuid ma teen seda ja olen selle tegemisega leppinud, sest selle eest antakse mulle tegutsemisvabadust/otsustamisvabadust mõnes teises alas, mis on minu jaoks arendav. Kontrolli- Välised kontrollid Enesekontroll/sisekontroll süsteemid Välised kontrollid EMORI testostjad (kord kuus). Enesekontroll see on tegelikkuse mõõtmine, et seda Veterinaar- ja toiduamet (kord kvartalis). tegelikkust võrrelda standartiga. Oluline on teostada Tarbijakaitseamet (kord kvartalis). inimressursi kontrolli, et seda arvestada (personali valiku, koolituse, arendamisel). Näiteks pädevus testid, me
Sampo Pank, Elion, Swedbank, Nordea Pank ja Elisa. Lisaks neile pakuvad väga head teenindust ka mitmed uuringusse lisandunud teenindusettevõtted: otseses teeninduses Salva Kindlustus, +/- Elektroonika, Euronics; telefoniteeninduses Prügivedu Tallinn, Express Post, Ragn-Sells ja EAS; veebiteeninduses Postimehe ja Päevalehe tellimiskeskus, Haigekassa, Seesam Kindlustus. ETI uuring teostati mystery shopping-meetodil, kaardistused viisid läbi TNS Emori valitud ja spetsiaalselt klienditeeninduse kvaliteedi uuringuteks koolitatud ostlejad. Maksimaalse võrreldavuse tagamiseks viis TNS Emor kõik ostlused läbi samadel päevadel, samadel ajavahemikel ja valdkonna sees sarnaste teenindusküsimuste alusel. Eesti Teeninduse Indeks annab pildi ettevõtete teenindustasemest ja arengust läbi aegade TNS Emor kaardistab saabuval sügisel juba neljandat korda Eesti ettevõtete ja asutuste teenindustaset
vene õppekeelega koolide õpilaste ning mitte-eestlaste seas. Kõige populaarsemad koolides levivad narkootikumid on hasis (seda proovis esimese narkootikumina 23% vastanutest), marihuaana (21%) ja amfetamiin (18%). Hiljem meelemürgieelistused pisut muutuvad. Juba regulaarsemate tarvitajate populaarsuse edetabelis tõuseb 25%-ga esikohale amfetamiin. Hasisit suitsetab 24% ja marihuaanat 17% vastanutest, 15% tarvitab aga kõige meelsamini speed'i. Emori küsitlusepõhjal võib väita, et esimest korda proovivad praegused kooliõpilased "pilvedesse minekut" enamasti 16-aastaselt. N.-ö. kriitiliseks eaks tuleb aga lugeda eluaastaid 15-17, just selles vanuses on 82% narkootikumi mõju katsetanutest oma esimese uimastisuitsu tõmmanud või -tableti neelanud. Ootuspäraselt on see esimene kord toimunud sõprade ja tuttavate ringei, kontserdil, ööklubis, peol, sünnipäeval või mõnel muul koosviibimisel. Poolel juhtudest andis
ostukäitumist mõjutanud. Kuid on olemas ka teatud tüüpi reklaame, mis toimivad ka madala tähelepanu puhul. Rahvusvahelise konsultatsioonigrupi Cap Gemini Ernst & Young (CGEY) möödunud aastal 3500 täiskasvanu seas läbi viidud kuuekuulise uuringu põhjal on järeldatud, et tarbijad valivad tooteid, mida on reklaamitud, kuigi nad konkreetset reklaami ei mäleta ja reklaami mõju oma valikule kindlalt eitavad. TNS Emori turunduskommunikatsiuuringute suuna juht Esta Kaal aga paneb Heathi väite, et tarbijad valivad tooteid, mida on reklaamitud, kuigi nad konkreetset reklaami ei mäleta ja reklaami mõju oma valikule kindlalt eitavad, aluseks oleva uuringu metoodika kahtluse alla. (5). Kliendi brändihinnang kujuneb läbi mitme kontaktivõtu ja sõnumi. Infokontaktiks on mistahes kogemus: brändi nägemine kaupluses, päring infonumbril, surfamine kodulehel,
Samuti soovitas ta rohkem kasutada kindlustamist. «Praegu kindlustame küll oma auto, aga inimesi, kes selle sees, me ei kindlusta,» sõnas ta. Uute laenude intressimarginaalid küll tõusevad, kuid positiivne on, et euribor ja toorainete hinnad langevad. Neile, kes soovivad endale eluaset soetada, on kinnisvarahindade alanemine aga hea uudis. Asmanni sõnul on inimeste rahaliste säästude suurus kasvanud ja valmisolek säästmiseks täiesti olemas. Emori uuringu järgi pidas säästmist oluliseks kümnest leibkonnast üheksa, mis on väga hea näitaja. Samas ei ole säästusid omavate perede hulk kasvanud ja suur osa omab säästusid vähem kui kahe kuupalga ulatuses. Üldse omab sääste vaid 60 protsenti Eesti elanikest. Asmann ütles, et teda teeb murelikuks see, et alla 3500 krooni suurust sissetulekut omavate inimeste hulgas on laenukoormus tõusnud ligi 40 protsendini, aga sellise sissetulekuga pole võimalik laene teenindada. Halb
soodusmüügid ja konkursid. 1993. aastal oli vahekord muutunud: ainult 25% läks reklaamile ning 75% stimuleerimisele. (Naomi Klein, 2002: 25-27) 8 Kaubamärk ja bränd. Kaubamärgi vaidlused 4. NÄITEID KAUBAMÄRGI VAIDLUSETEST 4.1 Kalev vs Kalew Eesti üks tuntumaid kaubamärke AS Kalev, kelle brändi väärtus on Emori hinnangul 146 miljonit krooni, süüdistab AS Antomini kaubamärki liigses sarnasuses. Nimelt on AS Antomile registreerinud patendiametis kaubamärgi Kalew, ning müüb selle nime all teravilja tooteid. Patendivoliniku Villu Paveltsi sõnul on aga kaks kaubamärki äravahetamiseni sarnased ning et AS Antomini rikub seega kaubamärgi seadust. Kalewi kaubamärgi omanikud arvavad, et kaubamärkide Kalevi ja Kalewi all müüakse väga erinevaid kaupu. ( Tiiu Värbu, Äripäev Online, 30.04.2001)
planeerimisseaduse järgi KOV ülesanne. Enamasti kokkuleppel arendajaga veeretatakse need tulud tulevaste eluruumi omanike kaela. KredEx garanteeritud laenud. Noorele perele, noorele spetsialistile ja tagastatud majas elavale üürnikule mõeldud eluasemelaenu käendusi on pakutud alates 2000. a. Selle aja jooksul on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 12 521 noort peret, 6123 noort spetsialisti ning 65 tagastatud majas elavat üürnikku. leibkond) 2004.a. (AS EMORi uuring) oli tõsine eluasemeprobleem 2% leibkondadest (30 tuhat leibkonda). Eluasemelaenude tasumisega oli 2009.a.lõpul raskusi ligi 4% laenuvõtja e 6 tuhandel perekonnal. Prognoos, et 20 tuhat leibkonda (15% eluasemelaenu võtjatest satub raskustesse (Õmblus, EPL 12.05.2010) 2008.a. kulutas 16% leibkondadest eluasemele 40% või rohkem oma eelarvest. 2009.a. oli see protsent 26. Üle 30% pere eelarvest eluasemekuludele loetakse ülejõukäivaks
Laenu puhul hoolitseb seadmete eest nende tootja. Tagatiseta laenu eelised: · Raha kätte paari tunniga · Puuduvad lisakulutused notaril · Laenukasutus otstarve ei ole piiratud · Enne tähtaegne tagastamine trahvi vaba Laen ja liising 16 10. KES JA MIKS VÕTAB LAENU Ettevõtted ja eraisikud võtavad laenu erinevatel põhjustel. 2004. aastal tehtud Emori uuringus selgus, et 32% Eesti peredest omab laenu või liisingut. Võrreldes 2003. aasta sügisega on finantskohustusi omavaid peresid 4% rohkem. Sellest võiks järeldada, et kahe ja poole aaastaga on see hulk päris palju tõusnud. Jätkuvalt on eesti perede üheks kõige olulsemaks laenu võtmis eesmärgiks eluaseme soetamine ja remontimine, mistõttu on perede finantskohustused üha pikaajalisemad ja suuremahulisemad. Ehk laenu võtmine kasvab suurem osa just nende perede arvel, kes juba
lihtsustamiseks oma tooteid ja kommunikatsiooni standardiseerida, siis Eesti tootja saab lähtuda kohalikest tingimustest ja eelistustest. See loob unikaalse stardipositsiooni. Et juba täna pea 20 toodet sisaldava sarja iga artiklit eraldi tutvustada pole otstarbekas, valiti Mayeri sarja lipulaevatooteks pesupulber, suunates esimese etapi turundus- kommunikatsiooni peamiselt pesupulbri tutvustamisele. Emori poolt läbi viidud tarbijauuringud näitavad, et pesupulbri ostjad on oluliselt targemad, kui neile suunatud kommunikatsiooni põhjal võiks arvata. Enamik selle toote reklaame alavääristab sihtrühma loogiline tagajärg kommunikatsioonile, mis peab võrdselt hästi töötama väga erineva kirjaoskustasemega riikides. Turunduskommunikatsioon on organisatsiooni ärilist edukust mõjutav suhtlemine sihtrühmadega: ärilisi eesmärke toetavate stiimulite esitlemine sihtrühmadele tagasiside
Erandiks võib olla allergia pähklite, muna ja kala vastu, mis võivad olla eluaegsed. (3) 1.3. Igal neljandal inimesel on allergia Allergialiidu tellimusel valminud uuringu põhjal on 27 protsenti Eesti inimestest kimpus allergiaga.Allergialiidu teatel toob värske uuring välja tõsise olukorra allergiahaiguste ennetuse osas ja osundab ka probleemidele ravivõimaluste kättesaadavuses ning inimeste 14 teadlikkuses. Vastavalt TNS Emori uuringu tulemustele peab 15-74 aasta vanustest eestimaalastest 64% allergiat tõsiseks probleemiks ja 27% on millegi suhtes allergia. Ühtlasi nimetas 32% vastanutest, et mõni tema pereliikmetest on allergik. Samas ei oska üle poole inimestest (53%) öelda, mida saaks allergia ärahoidmiseks teha, vahendas Roheline Värav. Allergia all kannatavatest inimestest omakorda 39 protsendil on diagnoositud mõni allergiahaigus, kõige sagedasemate haigustena
6 ülemaailmsest suurest majandussurutisest, mis algas 2007. aasta detsembris. 2010. aasta lõpuks hakkas Eesti majandus taas kasvama, kuid surutisest taastumine on osutunud prognoositust aeglasemaks (https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_2008.%E2%80%932010._aasta_majandussurutis). Seoses majanduskriisiga kasvas tööpuudus. Emori uuringu andmetel saavutas 2010. aasta I kvartalis töötute arv rekordtaseme, seetõttu oli mõistetav, et inimeste huvi ning soov välismaal töötamise vastu oli erakordselt suur. (http://www.stat.ee/37825/?highlight=T %C3%B6%C3%B6tus) Kindlasti on oma osa suurel väljarändel ka sellel, et 2000ndate II poolel said tööealiseks beebibuumi ehk siis 80ndate lõpul ja 90ndate algul sündinud inimesed. Emori uuringu järgi on väljarändajate seas rohkem naisi kui mehi
siiani. 7 vastajat aga ei osta kunagi toodet ega teenust lihtsalt hea reklaami tõttu, samas kui 1 inimene teebki oma ostuotsuseid enamasti reklaami põhjal. 2008. aastal Tarbijakaitseameti tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et kiire hinnatõusu ja majanduskeskkonna muutuste tõttu, osteti reklaami mõjul eelnevaga võrreldes vähem. Reklaami mõjul sooritatud ostud olid muutunud läbimõeldumaks. Samuti 2008. aastal läbi viidud TNS Emori reklaamihoiakute uuringus pidas 86% vastanutest reklaami vajalikuks nii endale kui ühiskonnale ning 38% elanikkonnast peab reklaami normaalseks nähtuseks. Antud uuringust selgub ka, et 45% elanikest tunnistab reklaami mõju isiklikele ostuotsustele. Iseenda jaoks olen reklaami pidanud alati informatiivseks ja mõneti ka meelelahutuslikuks nähtuseks. Reklaam on minu jaoks oluline, sest eelkõige just selle kaudu saan teada uutest toodetest
õiguses käsitletakse perekonna ja abielu mõistet pigem kitsendavalt ja traditsiooniliselt. Eri tasandi kohtute tõlgenduses kuuluvad abielu ja perekonna mõiste alla vaid heteroseksuaalsed kooslused see tähendab, et samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja õigus abielu sõlmida. Selle analüüsiga võib väita, et Eesti ei ole kohustatud mitteabielulist sealhulgas homoseksuaalsete paaride kooselu eraldi reguleerima.''(Kask 2009) 2003 aastal TNS Emori poolt Eestis läbi viidud uuring näitas, et Eesti elanikest on enam kui pool homoabielude seadustamise vastu. Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti inimesed selles osas sallimatud.(Eesti Päevaleht 2003) Meie uurime Eesti noorte arvamust homoseksuaalide kooselu kohta. Noortelt pole otseselt selle teema kohta oma arvamust küsitud ja meile on noorte arvamus sama tähtis kui teiste oma. Küsitlusega saame noorte arvamuse homeseksuaalide kooselu, lapsendamise, abielu ja üldise
annaabi.ee 
