Kaubamärk ja bränd

Lehto, Kärt

Kaubamärk ja bränd (6)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Majandus - Turunduse alused

5 VÄGA HEA

Kaubamärk ja bränd. Kaubamärgi vaidlused
MAINORI KÕRGKOOL
KAUBAMÄRK JA BRÄND. KAUBAMÄRGI VAIDLUSED
Kirjalik töö
Tallinn 2009

SISUKORD

SISUKORD 1
1.SISSEJUHATUS 2
Kaubamärgid mõjutavad meie tarbimist läbi elu- mida sööme, kuidas riietume, mis autoga sõidame. Kaubamärkide läbilöögile on tublisti kaasa aidanud massimeedi areng- suurematiraažilised ajalehed, televisioon . Tunnusmärke näeme kõikjal meie ümber- hoonete fassaadidel, autodel, reklaamitahvlitel, kirjapaberitel. 2
Kuna kaubamärki võib omada meist igaüks siis on neid juba registreeritud tohutud hulgal, see aga tekitab palju vaidlusi ning segadust . Iga uus kaubamärgi muudab järgneva tekke raskemaks. 2
2. KAUBAMÄRK 3
3.KAUBAMÄRGI AJALOOST 6
4.NÄITEID KAUBAMÄRGI VAIDLUSETEST 8
5.KOKKUVÕTE 11

SISSEJUHATUS

Kaubamärgid mõjutavad meie tarbimist läbi elu- mida sööme, kuidas riietume, mis autoga sõidame. Kaubamärkide läbilöögile on tublisti kaasa aidanud massimeedi areng- suurematiraažilised ajalehed, televisioon. Tunnusmärke näeme kõikjal meie ümber- hoonete fassaadidel, autodel, reklaamitahvlitel, kirjapaberitel.

Kuna kaubamärki võib omada meist igaüks siis on neid juba registreeritud tohutud hulgal, see aga tekitab palju vaidlusi ning segadust. Iga uus kaubamärgi muudab järgneva tekke raskemaks.

2. KAUBAMÄRK

Kaubamärgina võib registreerida graafiliselt kujutatavat tähelist sõnalist, numbrilist, kujutislikku või ruumilist tähist või tähistekombinatsiooni, mis eristab ühe füüsilise või juriidilise isiku kaupu või teenuseid teiste omadest (Kaubamärgi seadus § 3).Patendiametis registreeritud kaubamärk on juriidiliselt kaitstud, s.t. seda ei tohi oma kaupade või teenuste tähistamiseks kasutada teised tootjad või teenindajad . Inglise keeles on kaubamärk trade mark.
Mark on toote kvaliteeti iseloomustav liik, sort vms, ka toote firma-, kaubanimetus vms. Tehniliselt on tegemist kaubamärgiga, mis hõlmab nime, logot, sageli ka tunnuslauset (moto) ja pakendi kujundus, kuid sisuliselt tähendab kindlate omaduste ja kvaliteediga toote/kauba tagamist ostjale. Inglise keeles brand .
Tootemark on toode või tootesari, mida saab eristada konkureerivatest kaupadest turustaja nime, märgi, kujunduse vm abil. Inglise keeles brand.
Kaubamark on kaup või kaubasari, mida saab eristada konkureerivatest kaupadest turustaja nime, märgi, kujunduse vm abil. Inglise keeles dealer brand, house brand, own brand, distributors brand, own label, primary brand, private brand, store brand.
Kollektiivne mark on kaubamärk, mis on registreeritud tööstus- või kaubandusgrupi nimele ja millega grupi liikmed saavad näidata, et nende tooted või teenused vastavad grupi kvaliteedinõuetele ja standarditele. Inglise keeles collective mark. (Hans G. Tonndorf, 2004:3)
Kaubamärk võib olla:

Sõnamärk

Kaubamärk võib olla sõna või sõnad, näiteks tehissõna, fraas , loosung jms. Sõnamärk koosneb ainult sõnast, mis pole erilises kirjastiilis ega värviline. Kõigist kasutatavatest kaubamärkidest ligikaudu 90% on sõnamärgid.
( http://www.koppelpb.com/est/kmliigid.ht m)

Kujutusmärk

Samuti võib olla kaubamärgiks kujutised näiteks sümbolid, ornamendid, geomeetrilised kujundid , esemete, loomade, inimeste stiliseeritud kujundid jms. Kujutusmärk koosneb ainult sõnast, mis pole erilises kirjastiilis ega värviline.

Sõna või sõnade ja kujutise kombinatsioon

Etikett
Ruumiline kujund

Ruumiline kuju on originaalne pakend või toote originaalne kuju. Tuntuimad ruumilised kujundid on näiteks Coca -Cola pudel , Michelini mehike
( http://www.koppelpb.com/est/kmliigid.ht m)

Tähtede kombinatsioon
Numbri ja tähe (tähtede) kombinatsioon
Ärinimi jms

( Tiiu Värbu, Äripäev Online ja https://online.epa.ee/20103 )
Patendiametil on õigus keeldumise kaubamärgi registreerimisest , kui kaubamärk rikub alljärgnevaid norme.

Kaubamärk ei tohi kirjeldada kaupu või teenuseid.
Kaubamärk ei tohi eksitada tarbijat.
Kaubamärk ei tohi olla vastuolus avaliku korra või heade tavadega.
Kaubamärgiks ei tohi olla toote tõepärane kuju, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks. (Kaubamärgi seadus §-d 9 ja 10)

Kui kirjeldav on ainult osa kaubamärgist, siis määratakse see osa kaubamärgi mittekaitstavaks osaks. Kaubamärgi omanikul ei ole ainuõigust kaubamärgi sellise osa kasutamiseks. (Kaubamärgi seadus §9)
Patendiameti suhtelised keeldumise alused kaubamärgi registreerimisel:

Kaubamärk ei tohi olla identne varem teise isiku nimele identsete kaupade või teenuste tähistamiseks registreeritud kaubamärgiga.
Kaubamärk ei tohi olla identne või äravahetamiseni sarnane varem samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks registreeritud või üldtuntud kaubamärkidega ja ärinimedega (vastasel juhul tuleb saada teise osapoole kirjalik nõusolek).
Kaubamärk ei tohi rikkuda teisi varasemaid õigusi (kinnistute nimed, ravimite nimetused jne).
Kaubamärk ei tohi olla identne teises riigis registreeritud ning kasutusel oleva kaubamärgiga, kui registreerimistaotlus on esitatud pahauskselt.

(Kaubamärgi seadus § 10)
Eestis reguleerib kaubamärgi registreerimist ning kaitset kaubamärgi seadus. Aastas registreeritakse Eestis keskmiselt 3200 kaubamärki. Igal aastal vaidlustatakse ligikaudu 2% registreeritud kaubamärkidest, see on ligi 60 vaidlustamise juhtu. Sagedasem põhjus vaidlustuseks on juba olemasolev ning registreeritud kaubamärk, mis on vast registreeritud kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane. Valdkonnad kus vaidlusi tuleb kõige sagedasemini ette on ravimi- ja alkoholikaubad. Esitatud kaebustest rahuldab patendiamet keskmiselt 27%. (Tiiu Värbu, Äripäev Online, 30.04.2001)
Kaubamärgi registreerimine ei ole kohustuslik, küll aga soovituslik, kuna annab selle omanikule õiguskindlust ja võib lisada kaubale väärtust. Registreerimine annab võimaluse keelata teistel isikutel kasutada sarnast kaubamärki samaliigiliste toodete või teenuste müümise või pakkumisel . Regitreerimata kaubamärgi omanikul ei ole aga mingit õiguslikku alust piirata teisi oma kaubamärgi kasutamisel .
Erandiks on olukord, kus registreerimata kaubamärk on saavutanud kasutamise aja jooksul üldtuntuse. Üldtuntuse hindamisel tuleb lähtuda mitmest kaubamärgiseaduses toodud põhimõttest, kuid kokkuvõttes tähendab see, et kaubamärk on enamikule Eesti elanikkonnast tuntud.
See, kas kaubamärk on üldtuntud või mitte, jääb tavaliselt patendiameti või vaidluste korral kohtute otsustuspädevusse. Sõltub sellest, millises olukorras on üldtuntust vaja hinnata. Üldtuntud, kuid registreerimata kaubamärk annab selle omanikule samasugused õigused nagu registreeritud kaubamärk.
( Mait Palts , Eesti Päevaleht Online, 08. 04. 2009)

KAUBAMÄRGI AJALOOST

Kaubamärgiga tähistasid tootjad oma tooteid ja teenuseid juba antiikajast alates. Maailma vanimal ametiposti töötavad naised tähistasid erilise märgiga oma jalanõu talla, et käies maha jäänud märkide järgi saaksid kliendid neid paremini üles leida. Tänases mõistes reklaami- ja brändistamise üritused said alguse aga 19. sajandi teisel poolel. Koos igapäevaelu hõlbustavate leiutistega, nagu näiteks elektripirn , fonograaf ja raadio, tuli reklaami abil hakata inimeste mõttemaailma muutma . Esmalt kasutati reklaami nendest leiutistest teadaandmiseks, hiljem aga igapäevaharjumuste muutmiseks. Reklaami ülesandeks oli inimestele selgeks teha kui palju mugavam oleks kasutada vankri asemel näiteks autot. Kui toomine koondus vabrikutesse, ei tähendanud see ainult täiesti uute toodete ilmumist, vaid ka vanade, isegi kõige põhilisemate toodete vormi põhjalikku muutumist. Turg oli ülekülvatud ühetaolise masstoodanguga. Masinaajastul muutus brändistamise konkurentsi eeliseks . Koos tootega tuli valmistada ka kujundil põhinev erinevus. Brändimise esimene ülesanne oli anda sobilik nimi tavakaupadele, näiteks suhkurule, jahule ja seebile. 1880. aastal juurdusid Ameerika masstoodetele mitmed konkreetsed nimetused, näiteks Cambelli purgisupp ja H.J. Heinzi marineeritud kurgid või konkurentidest eristuv kandilises pudelis viski Jack Daniels. Disainoajaloolased ja – teoreetikud märgivad, et logosid hakati kasutama parema meeldejäämise ja rahvuslikkuse huvides, mis lihtsalt anonüümsete pakitoodete juures oli hädavajalik. Tootenimede ja tegelaskujude , nagu näiteks Uncle Ben, loomise järel tagas reklaam neile võime suhelda vahetult võimaliku tarbijaga.
Enamasti kasutasid reklaamikampaaniad 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi algusaastatel jäike reklaamikampaania vahendeid. Reklaamides ei mainutud konkurente, reklaam kasutas ainult hüüdlauseid ja pealkirjad olid suured.
1920. aastatel hakkas ameerika autotootja General Motors oma autosid reklaamides kasutama lihtsaid inimrolle, nagu näiteks apteeker või arst, kes GM-i usaldusväärse autoga jõudis sureva lapseni jne.
1940. aastate lõpuks oli juba üsna levinud arusaam, et bränd ei ole pelgalt maskott, hüüdsõna või firma tootele trükitud pildike, vaid brändi taga on terve firma. Reklaamiagentuurid liikusid üha kaugemale tootes endast, ning rohkem pöörati tähelepanu psühholoogilisele mõjutamisele. Tööstusmaailmas kulus kohanemiseks veel mitu aastakümmet. Koos brändimaaniaga ilmus uus ärimeeste põlvkond, mis andis tarbijale uhkelt teada, et bränd X ei ole mitte toode, vaid elustiil, suhtumine, väärtushinnangute süsteem, väljanägemine ja idee. Phil Knight kinnitas kaheksakümnendate lõpus, et Nike on „spordifirma“, mille missioon ei ole müüa tosse, vaid „ rikastada inimeste elu spordi ja vormisoleku abil“ ning „hoida elus spordi maagia “. Kahekaskümnendatel saabus ka brändiaktsiate maania , mil osteti firmasid mitu korda kallimalt nende arvestuslikust väärtusest. Aastakümneid kestnud turustamine ja brändi tugevdamine oli lisanud firmale väärtust, mis ületab nende varad ja aastakäibe. 1988. Aastal ostis Philip Morris Krafti 12,6 miljoni dollari eest, mis oli 6 korda kallim firma arvestuslikust väärtusest. 1983 aastal kulutas Ameerika bränd 70% oma turunduse kogukulust reklaamile ja 30 protsenti muudele stimuleerimismeetoditele nagu näiteks esitlused , soodusmüügid ja konkursid. 1993. aastal oli vahekord muutunud: ainult 25% läks reklaamile ning 75% stimuleerimisele.
( Naomi Klein, 2002: 25-27)

NÄITEID KAUBAMÄRGI VAIDLUSETEST

4.1 Kalev vs Kalew
Eesti üks tuntumaid kaubamärke AS Kalev, kelle brändi väärtus on Emori hinnangul 146 miljonit krooni, süüdistab AS Antomini kaubamärki liigses sarnasuses. Nimelt on AS Antomile registreerinud patendiametis kaubamärgi Kalew, ning müüb selle nime all teravilja tooteid. Patendivoliniku Villu Paveltsi sõnul on aga kaks kaubamärki äravahetamiseni sarnased ning et AS Antomini rikub seega kaubamärgi seadust. Kalewi kaubamärgi omanikud arvavad , et kaubamärkide Kalevi ja Kalewi all müüakse väga erinevaid kaupu.
( Tiiu Värbu, Äripäev Online, 30.04.2001)
4.2 Canon vs Cannon
Kodumaisele kaubamärgi tülile sarnase näite või tuua mujalt maailmast, kus tuntud tehnika bränd Canon tootjad kaebasid kohtusse videofilme turustanud filmikompanii Metro Golvyn Mayer Inc’i kaubamärgi Cannoni. Kohus tunnistas Cannoni ekstitavaks, kuna kahe nime erinevus oli vaid ühes tähes.
(Tiiu Värbu, Äripäev Online, 30.04.2001)
4.3 Elion vs Elisa
Kodumaine kaubamärgi tüli on puhkenud ka mobiilside operaatorite vahel. Nimelt vaidlustas Elion Elisa kaubamärgi kolm kuud pärast seda, kui viimane hakkas Eesti turul tegutsema. Süüdistaja väidab, et kaubamärgid on nii kõlalt kui ka kirjapildilt sarnased, ning et vast turule tulnud konkurent üritab kliente seeläbi segadusse viia. Sarnasuse tõestamiseks tellis Elion uuringufirmalt Saar Poll turu- uuringu, millest selgus, et koguni 56% vastanutest pidas kahte kaubamärki sarnaseks või pigem sarnaseks.
Liksaks Elionile on Elisal pooleli teine vaidlus. Tele2 vaidlustas Elisa kaubamärgi Teleyks.
( Toivo Tänavsuu, Eesti Päevaleht, 03.05. 2005)
4.4 Apple vs Apple
Inglise Ülemkohtus vaidlesid kaks tuntud brändi Apple Computer ja Apple Corps nimekasutuse üle. Apple Computer on üle maailma tuntud kui arvuti ja tarkvara lahenduste tootja ning Apple Corps omab ainuõigust The Beatles ’ide muusika üle. Kuigi Apple Corps registreeris oma kaubamärgi pea 10 aastat enne Apple Computer’it, aastal 1968, leidis kohus, et mõlemal firmal jäävad alles õigused nende nimekasutruse üle juhul kui mõlemad püsivad oma varasemas tegevusvaldkonnas, Apple Computer IT alal ning Apple Corps muusikatööstuses. Kaks suurfirmat sõlmisid sellealase lepingu. Kui Apple Computer tuli turule aga uute toodetega nagu iTunes , iTunes Music Strore ja iPod , puhkes tüli taas. Kohus otsustas aga, et Apple Computer ei ole teinud midagi valesti, kuigi hakkas tegutsema ka muusikavaldkonnas. Apple Computer’i päästis just nende tootenimede iTunes ja iPod kasutus. Kui Apple Computer oleks kasutanud lihtsalt nime Apple, siis oleks ta jäänud kohtus kaotajaks.
( http://www.wipo.int/sme/en/documents/trademarks_identical.ht m)
4.5 Apple vs Green NYC
Apple Computer protesteeris aga New Yorgi linna uue kaubamärgi GreenNYC vastu, kui viimane seda soovis registreerida patendiametis. New Yorgi tunnuseks on olnud läbi aegade õun. Nüüd tuli NYC välja uue brändiga, mis propageerib rohelisemat elustiili. Apple Compute aga püüab kaitsat oma miljardi dollarilt kaubamärki.
( http://www.engadget.com/2008/04/03/apple-vs-nyc-whats-really-going-on/ )
4.6 Gucci vs Guess
Tuntud Prantsuse moebrändi Ameerika harukontor Gucci America Inc.kaebas kohtusse Ameerika moerõivaste totja Guess? Inc.Gucci süüdisatb Guessi nende disaini immiteerimises. Väidetavalt kasutab Guess Gucci tuntud disainilahendusi. Kõige mõjuvamalt tuleb see välja võrreldes kahe tootja käekotte. Gucci häirib kõige enam Guessi disaini juures nende „GG“ mustri kasutamine, mis on äravahetamiseni sarnane.
( http://www.bloomberg.com/apps/news?pid=20601103&sid=azARVQwBlelc&refer=us )
4.7 Victoria’s Secrets vs Victor ’s Secrets
Kuulus Naiste pesutootja Victoria’s Sectret kaebas kohtusse pesu ja täiskasvanutele mõeldud kaupluse poe nimega Victor’s Sectrets, kuna poed tegutsesid samas valdkonnas ning Victria’s Sectert väitis, et poe nimed ajavad kliente segadusse. Kohtuotsuse järgi pidi Victor’s Sectrets muutma oma poenime. Uueks nimeks sai Victor’s Little Sectrets.
( http://www.ivanhoffman.com/dilution.html )
4.8 Victoria’s Secrets vs Metallica
Victoria’s Secrets’il on aga seljataga ka üks teine kohtuhagi, nimelt soovis naistepesu ning kosmeetikat tootev fima nimetada ühe oma kosmeetikatoote Metallica’ks. Selle peale kaebas aga rokkbänd Metallica Victoria’s Secretsi kohtusse. Viimane pidi loobuma nime kaustamisest oma tootel.
( http://www.sptimes.com/2002/11/17/Worldandnation/Victor_vs_Victoria.shtml )
4.9 Budweiser vs Budweiser
Mõned kaubamärkide vaidlused võivad kesta aga mitmeid aastaid. Juba ligi sada aasta on olnud kaks õlletootjat sõjajalal nimekasutuse pärast. Budweiser toodetud Anheuser- Busch St. Louises USA-s ja Budweiser toodetud Tsehhis Budejovicky Budvar õlletehases käivad kohut erinevates Euroopa riikides, et saavutada õigus oma brändi müüa.
( http://www.brandchannel.com/features_effect.asp?pf_id=191#more )

KOKKUVÕTE

Suurtest ajahambale vastupidavatest brändidest saavad ikoonid- ja mitte ainult korporatsioonide ikoonid, vaid tervete kultuuride omad. Coca- Cola ei ole mitte ainult enimtuntud logo maailmas, vaid sellest on saanud kogu lääneliku elustiili sümbol. Tänapäeval on brändid nii funktsionaalsete omaduste kui ka väärtushinnangute ja tähenduse kandja.

KASUTATUD ALLIKAMATERJAL

Hans G. Tonndorf (2004) Turunduse tulevikutegurid. Kuidas luua tugevaid toote- ja kaubamärke, Külim

Naomi Klein, (2002) No Logo , Tänapäev,

Kaubamärgi seadus (vastu võetud 22. 05. 2002) Elektrooniline Riigi Teataja , http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=992354

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=1915/new_eri_artiklid_191412 Tiiu Värbu (30.04.2001) Äripäev Online

http://www.epl.ee/?artikkel=290955 Toivo Tänavsuu (03.05.2005) Eesti Päevaleht Online,

http://www.epl.ee/artikkel/464710 Mait Palts (08.04.2009) Eesti Päevaleht Online

http://www.epl.ee/artikkel/463031 Agnes Ojala (24.03.2009) Eesti Päevaleht Online

http://www.wipo.int/sme/en/documents/trademarks_identical.ht m

http://www.engadget.com/2008/04/03/apple-vs-nyc-whats-really-going-on/

http://www.bloomberg.com/apps/news?pid=20601103&sid=azARVQwBlelc&refer=us

http://www.ivanhoffman.com/dilution.html

www.sptimes.com/.../Victor_vs_Victoria.shtml

http://www.brandchannel.com/feat

http://www.koppelpb.com/est/kmliigid.ht m
13

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 211 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

211 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kärt Lehto Õppematerjali autor

Kirjalik töö brändist ja kaubamärgist. Kaubamärgiga seotud mõisted ja kaubamärkide liigid, ajaloost ja kaubamärgi vaidlused.

kaubamärk bränd turundus ajalugu kaubamärgi vaidlused

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Kaubamärgi väärtus

......................................................................3 2. KAUBAMÄRGI KAITSMINE JA VÄÄRTUS...............................................................................5 2.1. Kaubamärgi kaitsmine...............................................................................................................5 2.2. Kaubamärgi väärtus...................................................................................................................5 2.3. Kõige tulusam kaubamärk.........................................................................................................6 3. ÜLESANNE.....................................................................................................................................7 3.1. Logod.........................................................................................................................................7 3.2. Küsimused.............................................................................

Kaubandus

pdf

Brändi juhtimine eksam konspekt

Brändi juhtimine Konspekt 2012 1) Bränd on kontseptsioon, lubadusmärk, kujutlus, mis sisaldab funktsionaalseid lubadusi ja kasusid, mida tarbijad piisavalt väärtustavad, kulutamaks selle peale oma raha. Bränd on eristav nimi ja/või sümbol, mille eesmärgiks on identifitseerida tootja või müüja kaupu või teenuseid konkurentide oma(de)st. (Aaker) Bränd on toote materiaalsete ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis identifitseerib toote ja eristab selle konkureerivatest toodetest. Tugevatel brändidel on omadus siduda end kliendiga, tagades sellega koostöö ka tulevikus. Brändid aitavad inimestel teha valikuid, luues konkurentsieelise ning saavutades ajutise hinnaalanduspakkumise teiselt tootelt. Brändid on suunatud edule ja konkurentsile. Strateegiliselt saab end väljendada erinevalt: kujundus, emotsionaalsus, värvid, jne

Brändi juhtimine

doc

Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus.

Sekretäri-ja ametnikutöö osakond Kaja Pihla Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus. Lõputöö Juhendaja: Toomas Seppel Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 4-5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 6 1.1 Intellektuaalne omand 6- 7 1.2 Tööstusomand 7 1.3 Rahvusvahelised institutsioonid ja lepingud. 7-8 2. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik regulatsioon 9 2.1 Geograafiline tähis 9

Sekretäritöö

doc

Intellektuaalomandi õigus

tööstusdisainilahendusele, geograafilisele tähisele ja mikrolülituse topoloogiale (kujundite üldiste omaduste uurimine). Autoriõigusest ja autoriõigusega kaasnevatest õigustest erinevalt ei teki tööstusomandi õigused üldjuhul automaatselt, vaid nende omandamiseks tuleb läbida registreerimisprotseduur vastavates riiklikes asutustes. Eestis -> Patendiamet tööstusomandi liikidest leiab praktikas kõige enam kasutamist kaubamärk. Kaubamärk on tähis, mida ettevõtja kasutab oma kauba või teenuse tähistamiseks, et eristada oma kaupa või teenust teiste ettevõtjate poolt pakutavatest kaupadest/teenustest. Kaubamärk annab selle omanikule teatud ainuõigused kaubamärgina registreeritud tähistamise kasutamisel ning õigusi keelata selle kasutamist teistel isikutel. Oluline on, et õiguskaitse antakse üksnes kauba/teenuse turustamisel kasutatavale tähisele, ning

Õigus

odt

Turundus ja müügijuhtimise alused

¤person(isik) - nt. swedpangas ei osteta inimest vaid ostetakse ettevõtte nime. Unikaalne müügiargument unikaalne müügiargument - eristab toodet või teenust teistest konkurentidest. Omas kategoorias ainus nt. lotte porgand vs tavaline porgand. nt. pakend võib olla unikaalne nt.drive in poed nt.spordikeskus, mis on avatud 24/7 nt.taxify - ei pea helistama nt.Öko Hind ei ole tähtsamal positsioonil. Pigem unikaalne müügiargument, kvaliteedi tase. Teine loeng Kaubamärk ja Bränd Brändi ja kaubamärgi vahe : Kaubamärk on nimi või sümbol, kujundus mida mõeldakse välja. Tähis mida saab eristada kaupa teise isiku kaubast. Ainult registreeritud(patendiametis) kaubamärk omab tähtsust, kuna ta on kaitstud. Õigus kaubamärki kasutada omab see, kes esimeseda registreerib seda kaubamärki. Bränd on tõestav, tuntum inimeste teadvuses Kaubamärke on rohkem maailmas, kui brände Kaubamärgist peab saama bränd

Majandus

doc

Toidukaubaõpetus

........5 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas...................................................................................6 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis.........................................................................................8 1.5 Kaubamärgi kaitse......................................................................................................9 2 KAUBAMÄRK RAKVERE..........................................................................................10 1 Kaubamärk Rakvere ajalooline areng.........................................................................11 2.1 Kaubamärk Rakvere saavutused ja tunnustamine....................................................13 2.2 Kaubamärk Rakvere Tootevalik...............................................................................14 2.2.1 Võileivapealsed lihatooted:...............................................................................14 2.2.2 Roavalmistus tooted:.....................

Kaubandus

docx

Õiguse eksam

loomingu olemus) (esseeküsimus) Selleks, et skript vms muu arvutiprogramm oleks arvutiprogrammiks autoriõiguste tähenduses, peab see olema intellektuaalsete valikute ehk loomingulise tegevuse tulemus. Kui programm luuakse etteantud reeglite alusel nii, et teisel ajal ja teises olukorras vüib tekkida täpselt samasugunne programm, siis ei ole tegemist autoriõiguse tähenduses ning see ei ole autoriõiguse kaitse all. 21. Mis on kaubamärk ja selle kasutamise eesmärk (kaubamärgi funktsioonid)? Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav eristusvõimeline tähis. Kui toodetel ei ole kaubamärke, siis tarbijad ei suudaks samaliigilisi tooteid üksteisest eristada. Tarbija ei suudaks ka hiljem oma ostu otsust korrata. Kaubamärgi funktsioonid:  Eristusfunktsiioon:

Õigus

doc

Intellektuaalomand

1. Intellektuaalomand  Sissejuhatus Inimene on suuteline oma intellekti ehk arukuse abil looma midagi uut. Selles on nähtud inimese jumalanäolisuse märki. Oma bioloogiliste eelduste poolest on inimene sarnane loomale, kes ei loo, vaid kopeerib juba olemasolevat, kohandades seda oma vajadustele. See loomulik käitumine vastandub inimeses teadvustatud püüdlusele hea, ilu ja tõe poole, mis väljendub oma elukeskkonna paremaks muutmises (leiutised), selle kaunistamises (kujutav kunst, muusika, kirjandus) ja teadusega tegelemises. Loomulik käitumine tähendab ka tugevama võimu, oma egoistlike huvide kaitsmist jõuga. Sellele vastandub ühiskonna liikmete välise vabaduse vastastikune piiramine õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj määratlus) vahenditega, millega esiteks tagatakse võimalus kõigi ühisonnaliikmete kooseksisteerimiseks ja teiseks luuakse eeldused koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i rahvusvahelise õigus

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

Rohkem sarnaseid