Arutlus - Eesti on heaoluühiskond (0)

Eesti on heaoluühiskond
Elu Eesti Vabariigis on elu heaoluühiskonnas. Me oleme olnud iseseisvad – ja selle all mõtlen ma tõeliselt iseseisvad - juba üle kahekümne aasta. Sellest päevast 20. augustil 1991 aastal hakkas kasvama päris oma Eesti ühiskond ning juba praeguseks oleme suutnud välja jõuda heaoluühiskonnani. Meil Eestis on demokraatlik valitsemisviis, aktiivne ning teotahteline kodanikuühiskond, pidevalt edasi arenev infoühiskond, paindlikud sotsiaalsed toetussüsteemid ning vabaturumajandus. Meil on Eestis heaoluühiskond.
Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Nagu Ameerika Ühendriikide 16. president Abraham Lincoln on öelnud: „Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides.“ Eesti ühiskonnas me näeme päris palju demokraatiat. Eestlased saavad kaasa rääkida ning valimas käia nii kohaliku omavalitsuse, riigikogu ning ka europarlamendi valimistel. Mina arvan, et Eesti inimesed on ise poliitika koha pealt veidi tagasihoidlikud, kuid neile on antud võimalus kaasa rääkida ning see näitab, et meil Eestis on demokraatlik valitsemisviis.
Selleks, et riigis toimiks demokraatia, peab olema ka aktiivne kodanikuühiskond. See tähendab, et toimub inimeste omaalgatuslik koostöö oma huvide järgmiseks ning avalike asjade arutamiseks ja otsustamises osalemiseks. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit , tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Üks hea näide kodanikuühiskonna tegevusest ehk kodanikualgatusest on 2008 aastal Rainer Nõlvaku poolt algatatud talgud „Teeme ära!“, mis on kogunud laialdast populaarsust ning saavutanud märgatavaid tulemusi. Olles ise kaasatud mitmetesse mittetulundusühingutesse ja organisatsioonidesse, näen kui tähtsat rolli mängivad need. Ilma aktiivse ja teotahtliku kodanikuühiskonnata ei saaks meil olla ka demokraatiat ning rääkimata heaoluühiskonnast.
Lisaks demokraatiale ja kodanikuühiskonnale on Eestis ka pidevalt edasi arenev infoühiskond. Nimetatud ühiskonna tekkeks on vaja üleüldist andmeedastusvõrku, millele on juurdepääs kõigil kodanikel. Eestis oli TNS Emori andmetel 2008. aastal 6-74 aastaseid internetikasutajaid 806 000 ja 2009. aastal juba 861 000. Meie ümber levib igapäevaselt ja väga kiiresti väga palju infot. Infotehnoloogia vallas on eestlased kuulsad ka maalima mastaabis – Skype on leiutatud 3 eestlase poolt. Mina arvan, et ilma infoühiskonnata on väga raske luua tõelist heaoluühiskonda ning on näha, et täna infotehnoloogilistele saavutustele on meie igapäevased toimingud nagu parkimine või valimas käimine muudetud kättesaadavamaks ning me saame üha enam nautida tõelist heaoluühiskonda.
Kaasaegses ühiskonnas on lisaks eelnevatele punktidele tunnustatud ka printsiip, et riik tagab oma kodanikele sotsiaalse kaitse, mis annab kindlustunde tuleviku suhtes ning võimaluse elada inimväärselt kogu elu. See tähendab, et riik pakub kodanikele erinevaid sotsiaalseid garantiisid. Eesti riik pakub toetusi eakatele, lastele, emadele, puuetega ja erivajadustega inimestele. Näiteks 1997. aastal kulutas Eesti riik sotsiaalhoolekandele 10740 miljonit krooni. Mina arvan, et sellised sotsiaalsed toetussüsteemid on inimestele väga vajalikud ning aitavad toime tulla tänapäeva ühiskonnas. Olen nõus, et toetused võiksid olla veel suuremad, kuid ega riigieelarve ka põhjatu pole.
Viimaseks näiteks valisin vabaturumajanduse, mis on Euroopas levinud juba alates 15. sajandist. Vabaturumajandus tähendab, et konkurentsi määrab ostja sellega, mida ja kui palju ta ostab, riik otseselt ei sekku kaupade tootmisesse ja jagamisse, turg kujundab kauba hinna ning kaupade ja teenuste valik on lai. Meil Eestis võib poodi minnes hulluks minna, sest ettevõtjad on mõelnud sõna otseses mõttes kõigele ning toodete valik on väga lai. Ma arvan, et selline inimeste elu võimalikult mugavaks muutmise tehnika on kindlasti üks heaoluühiskonna tunnuseid.
Eestis on heaoluühiskond. Seda saame kindlaks teha vaadates meie demokraatlikku valitsemisviisi, algatustahtelist kodanikuühiskonda, tipptasemel infoühiskonda, paindlikke sotsiaalsüsteeme ning vabaturumajandust. Mul on hea meel, et meil Eestis on need asjad enesest mõistetaval kohal ning meie inimesed on targad ja arendavad meie riiki aina edasi. Tekib ainult küsimus - milline ühiskond tuleb peale heaoluühiskonda?
Elo Lättemägi, 12. M