Olmejäätmed (0)

TARTU KARLOVA GÜMNAASIUM

Kätlin Joost

Triinu Toss

OLMEJÄÄTMED

Referaat

Juhendaja : Tiina Vöö

Tartu 2010

Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi , kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid.
Olmejäätmeist saab välja sorteerida taaskasutatavat materjali (klaasi, paberit, plasti, metalli jms, pakendeid, orgaanilisi või põletamiskõlblikke jäätmeid ning ohtlikke jäätmeid.
Olmejäätmete konteinerisse tohib panna alljärgnevaid jäätmeid:
Aknaklaas (väike kogus), alumiiniumfoolium, CD-karp, CD-plaat, deodorant (roll-on, klaas), deodorant (roll-on, plast ), diskett , dušikardin, elektripirn , foolium (nt jogurtitopsi pealt), fotofilm, grammofoniplaat, grillkanakott (fooliumiga vooderdatud), grillsöekott, grillsüsi, habemeajamisžilett, hambahari, hambapastatuub ( metall ), hambapastatuub (plast), hapukoorepakk (kile), hügieenisidemed, jalanõud, juuksevärv, jõuluehted, jõupaber (vahatatud), jäätisepaber, kamm, kassett , kassiliiv, kastrul, kell, kiirköitja, kile (vorsti, juustu ümbert), kiletatud paber, kingad , kingakreem, kingipaber, klaasikillud, kohukese ümbrispaber, kohvipakk (foolium), kommipaber , kondid, kondoom , kontaktläätsed, koogivorm, kreemituub, kristallist esemed, krõpsude ümbriskott (foolium), kummikindad , kummist esemed, kunstlilled, kustukumm , käekell, käärid, küpsetuspaber, küpsisepaber, küünal, küünelakk, lamineeritud paber, leivakoti klõpsud, lillepott ( keraamiline ), lillepott (plast), lillepott (savi), lutipudel, lutt , meikimistarbed, mähkmed, mänguasjad (karvased või plastmassist ilma patareideta), nahahooldustoodete pakendid, nahast esemed, nõudepesulapp või -svamm, näts, nöör, paber (immutatud nt rasvaga , õliga), paber (lamineeritud nt kleepsude aluspaber), pann , parafiin, pastapliiats, peegelklaas, penoplast (väike kogus), piimapakk (kile), pintsel (puhas), pitsakarp ( papp ), plaaster, pleksiklaas, pliiats, portselanist esemed, pott, prillid, puust esemed, puuvill , pärgamentpaber, riided, salvrätik, sigaretipakk, sinepituub, sooda , spordikott, suitsukoni, sukkpüksid, svamm, süstlad, šokolaadi ümbrispaber (foolium), šokolaadi ümbrispaber (lamineeritud paber), žilett, tabletileht (plast + metall), taldrik , tampoon, teflonnõud, teip, tekstiil , termos, tikud , toidukile, toiduõli, tolmuimejakott, traat , tsellofaan, tubakas , tuhk (väike kogus jahutatuna!), tuub (metall koos korgiga!), tuub (plast koos korgiga!), vaakumpakend (nt viilutatud juustu, vorsti ümbert), vahtplastist toidualus , vahukoorepudel (metall), vaip, vannisool, vatt, videokassett, vihmavari, villased esemed, viltpliiats, vinüülplaat, võipaber (foolium), võtmed, õhuvärskendaja ümbris (plast), ühekordsed nõud (kasutatud papist taldrik, tops ), ühekordsed nõud (kasutatud papist taldrik, tops), ühekordsed söögiriistad (plast), ühekordsed söögiriistad (puit), ümbrik (mullikilega vooderdatud).
Järjest enam on viimasel ajal räägitud olmejäätmete kasutusest energia tootmiseks, mis on seaduste kohaselt jäätmete taaskasutus.
Vähe oluline pole siinjuures fakt, et enamik Eesti elanikkonnast toetab tugevalt nii taastuvenergia laiemat kasutuselevõttu kui jäätmete kasutust energia tootmiseks.
Nimelt näitas 2009. aasta algul Emori tehtud uuring, et ligi 90% Eesti inimestest toetas taastuvate energiaallikate (tuul, biokütused jt) ja  80% pooldas olmejäätmete kasutust.
Olmejäätmete kasutuse energiatootmises teeb tasuvaks asjaolu, et tänapäevastes enim kommertskasutuses olevates jäätmete masspõletusseadmetes muundatakse ligi 85% jäätmetes sisalduvast energiast elektriks ja soojuseks.
Ainuüksi Euroopas on selliseid jaamu üle 400, meie lähiriikidest on see enim kasutatud näiteks Rootsis, Taanis ja samuti Soomes, kuhu plaanitakse kuni kümmet jaama.
Jäätmete masspõletusjaamades läheb katlasse meie igapäevane olmeprügi ja jääb ära kallis jäätmete sorteerimise protsess, tagades kokkuvõttes soodsaima taaskasutuse.
Teiste tehnoloogiliste lahenduste, näiteks jäätmekütust kasutava jaama puhul tuleb enne põletamist prügi suuremal või vähemal määral kütteväärtuse tõstmise ja varieeruvuse vähendamiseks töödelda. See tähendab lisakulusid ja ülejääkide tõttu kokkuvõttes vähem taaskasutust. Prügikütust on võimalik ka soodsamalt importida, mis ei vähenda aga Eestis kuhjuva prügi probleemi.
4