Les quartiers de tartu Rando & Hilari Annelinn Il est située à gauche de rive Emajõgi Le territorium de Annelinn est délimité comme suit: rue Palju rue Jaama les limites de ville Ihaste road Emajõgi. À partir de 1ère Janvier 2011, une quantité à 27 751 personnes vivent en Annelinn. Dans nord de l'Annelinn vivent 10% des Russes. Tartu est généralement quartier très convivial et sécurisé. Annelinn est le plus grand région de Tartu 536 hectares Click to edit Master text styles Second level Third level
suubub Peipsi järve kolmes harus. Emajõe Jõesuu) pikkus on 100 km (1927 a andmetel 117 km, Suue Peipsi järv kuid on hiljem õgvendatud). Emajõel on kokku (Praaga) 12 lisajõge, u 35 kraavi ja oja ning lai luht u Pikkus 101 km 100 luhaveekoguga. Tüüpilise Langus 3,7 m tasandikujõena on Emajõgi väga väikese Lang 0,03 m/km languga (3cm/km - väikseim Eestis) ja aeglase Laius 20 145 m vooluga (keskmiselt 0,2 m/s). Väike langus ja Sügavus 1,4-11 m pinnaseomadused on põhjustanud jõesängi Keskmine 70,1 m3 s-1 tugeva meandeerumise, mille tulemusel on
Väike emajõgi Väike emajõgi algab Otepää kõrgustikult Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve lõunatippu, jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugusel. Jõe lähtejärv Pühajärv (pindala 285,9 ha) asub kuplilises otsmoreenmaastikus Otepää linnast 3 km edela pool. Väike Emajõgi algab Pühajärve lõunaotsast Sihva küla lähedalt ning suundub looklevas sängis läbi Sihva küla ja Hobustemäe vahel asuva okasmetsa ja võsa lõunasse. Lähtest 1,5 km kaugusel jõuab jõgi Raudsepa küla põldude vahele. Seal on jõesängi õgvendatud, jõel on väike paisjärv ja kaldal endise vesiveski hoone. Paisust 1,5 km allavoolu süvendatud jõeosa lõpeb. Jõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Väike Emajõgi on 82 km pikk omades seejuures 1380 ruutkilomeetrist valgala, tema
Väikese- Emajõe ja Suure- Emajõe võrdlus. Voolu kiirus: Aeglane, vee liikumine 3.7 km/h Võrdlemise tunnus: Väike-Emajõgi. takistatud. Suur- Emajõgi. Voolu hulk: 30 ruutmeetrit/sek. 70.1 ruutmeetrit/sek. Lisajõed: Enamus on vaid ojad. Väike Emajõgi algab Emajõel on 12 lisajõge: Alguse koht: Algab Võrtsjärvest vasakkaldal Pedja, Laeva, Pühajärvest ojakesena ja Amme ja Koosa; paremkaldal suubub peale Pikasillat laia Kavilda, Elva, Ilmatsalu,
Vigala 95 14,1 1580 Ahja 95 6,9 1070 Õhne 94 4,8 573 Halliste 86 17,1 1900 Valgejõgi 85 3,9 453 Mustjõgi 84 13,4 1823 Väike Emajõgi 83 10,7 1380 Narva 77 378 814 Reiu 73 7,9 917 Kasutatud allikad "Eesti maastikud" Ivar Arold 2005 2 Tabel 2. Tähelepanuväärsemad järved Eestis Pindala (km²)/ Sügavus (m) Valgala
kohta. Sealsed seiklused ja sündmused on vahvad ning mõtlema panevad. Kõige meeldejäävam muistend minu jakoks oli "Emajõe sünd". See rääkis loomadest, kes Vanaisa käsul hakkasid Emajõge kaevama. Kõik sai alguse sellest, et loomad olid muutunud isekateks ning õelateks. Koguni murdsid teineteist. Nii otsustaski Vanaisa, et neil on kuningat vaja. Selleks, et kuningas vastu võtta, pidid loomad talle jõe kaevama. Vanaisa otsustas, et selle nimeks saab Emajõgi. Nii hakkasidki loomad Emajõge kaevama. Kõik said endale sõltuvalt oma võimekusest ülesande. Jänes ja rebane määrasid Emajõe suuna. Mutt kündis esimese vao, mäger töötas veelgi sügavamal, hunt kaevas oma käppadega, karu kandis rasket mulda ning pääsuke ja muud linnud aitasid ka nii kuidas jaksasid. Kui jõesäng valmis sai, tuli Vanaisa tehtud tööd vaatama. Ta oli kõigega rahul ning premeeris loomi tumeda kasukaga. Kõige usinamad olid olnud mutt ja karu
Suur-Emajõgi ja Narva jõgi Võrdlus Narva Jõgi · Algab Peipsi järvest · Suubub Narva lahte · Parempoolsed lisajõed: Vtroja jõgi, Tserjomuhha oja, Zasseka oja, Pljussa jõgi, Petäjoki, Rosona jõgi. · Vasakpoolsed lisajõed: Jaama jõgi, Karoli oja, Tsiretoki oja, Permisküla peakraav, Gorodenka jõgi, Poruni jõgi, Mustajõgi, Kulgu jõgi, Tõrvajõgi, Kudruküla oja. · Pikkus 75 km. Suur-Emajõgi · Algab Võrtsjärvest · Suubub Peipsi järve. · Parempoolsed lisajõed: Kavilda jõgi, Elva jõgi, Ilmatsalu jõgi, Porijõgi, Mudajõgi, Luutsna jõgi, Ahja jõgi ja Agali jõgi, Mõra jõgi. · Vasakpoolsed lisajõed: Pedja jõgi, Laeva jõgi, Amme jõgi ja Koosa jõgi. · Pikkus 100 km.
Müütilised muistendid FR.R. Faehlmann Põhitegelased: Vanaisa Vanemuine Emajõgi Koit Hämarik Endla järv Juta Lühikokkuvõtte: Müütilistest muistenditest saab lugeda, kuidas sündis Emajõgi ja, kuidas Vanemuine kosjas käis ja ka lahkus. Veel on kirjas, kuidas Vanaisa maailma lõi. Kui ta selle oli valmis teinud siis võttis Ilmarine tüki oma kõige paremat terast ja tagus sellest võlvi. Laotas telgiks üle maa ja kinnitas selle külge hõbedased tähed ja kuu. Vanaisa eeskojast võttis ta valguse andja ja pani selle seadme telgi külge, nii et see iseenesest üles tõuseb ja ka looja läheb. Rõõmu täis Vanemuine haaras kandle ja hüppas maa peale
Võrtsjärve veebilanss, mln m3 1989 Näitaja 1 2 3 4 5 6 7 SISSEVOOL 268,24 212,63 217,26 80,48 60,67 59,87 39,60 Mõõdetud sissevool 83,15 61,13 62,70 29,89 16,89 16,64 11,63 Väike Emajõgi 65,72 46,96 48,34 22,28 12,56 12,36 9,11 Õhne 17,43 14,17 14,36 7,61 4,33 4,29 2,51 Mõõtmata sissevool 103,09 88,69 90,47 31,94 25,66 25,34 16,36 Väike Emajõgi alamjooks 1,38 9,86 10,15 4,68 2,64 2,60 1,91
keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. See on kaitsealune 3-8 meetri kõrgune Tamme paljand. Foto 1: Tamme paljand 3 Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda lasub järvelubjal. Toitumine Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi. Võrtsjärve suubub mitukümmend suuremat või väiksemat sissevoolu, mis koguvad oma vee järve pinda 12 korda ületavalt valgalalt Valga-, Viljandi- ja Tartumaal. Suuremateks sissevooludeks on Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu ja Tänassilma jõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Suur Emajõgi. Eestis ainulaadseks nähtuseks on mõnikord kevadise suurvee ajal Suure Emajõe ülemjooksul 5 km ulatuses tekkiv veepais
Lake Võrtsjärv Scientific editors Juta Haberman Ervin Pihu Anto Raukas Liis Sommer The outline Rural municipalities River geology Shores Flows Temperature Planktonic algae Fishes Animals Lake Võrtsjärv is a lake in southern Estonia with an area of 270 km² . It is the second largest lake of Estonia. The shallow lake is 33.7 m above sea level. The river Emajõgi flows from Lake Võrtsjärv to Lake Peipsi. Lake Võrtsjärv area comprises seven rural municipalities bordering the water, connected with each other by traditions of joint activities, set throughout history. The development of Lake Võrtsjärv and its vicinity, and planned utilisation of Lake Võrtsjärv as a resource, is the common interest of all rural municipalities. The
Sensory poems Poetry grouping Siuru Lydia Koidula Lived 1843-1886 Lydia Koidula Lived 1843-1886 ,,Lydia of the Dawn" Lydia Koidula Lived 1843-1886 ,,Lydia of the Dawn" Referred to as Koidulaulik 'Singer of the Dawn'. Lydia Koidula Lived 1843-1886 ,,Lydia of the Dawn" Referred to as Koidulaulik 'Singer of the Dawn'. Emajõe Ööbik, (The Nightingale of the Emajõgi [the Mother River]) 1867 Lydia Koidula Lived 1843-1886 ,,Lydia of the Dawn" Referred to as Koidulaulik 'Singer of the Dawn'. Emajõe Ööbik, (The Nightingale of the Emajõgi [the Mother River]) 1867 Patriotism Lydia Koidula Lived 1843-1886 ,,Lydia of the Dawn" Referred to as Koidulaulik 'Singer of the Dawn'. Emajõe Ööbik, (The Nightingale of the Emajõgi
Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200. Rahvusvahelise jaotuse kohaselt kuulub Narva jõgi keskmiste jõgede hulka. Ka Emajõe, mis on suhteliselt laia ja sügava voolusängiga ning kogu pikkuses
Seetõttu on tänased Võrtsjärve angerjad sinna inimeste poolt sisse lastud. Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärve tähtsaimateks püügikaladeks latikas, koha, angerjas ja haug. Saakide suuruse järgi järgnevad särg, ahven ja luts. Praegu on Võrtsjärve kaladest looduskaitse all säga ja tõugjas ning hink, võldas ja vingerjas. Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni kala. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Kevaditi voolab Võrtsjärve Järvejõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi. Suurimad probleemid on liigtoitelisus ning kalameeste arvates ka veepinna taseme kõikumine. Pärast kuiva suve on järve veetase madal ning talvel tekib hapnikupuudus, mis hukutab suure osa kalu.
Used as a gunpowder cellar until 1809 Restaurant, pub since http://f4.pmo.ee/f/2010/06/15/386735t20h7 1982 ad9.jpg Used sources Tartu Külastuskeskus. 2012. Tartu linna ja maakonna turismiinfo. Available at http://visittartu.com, accessed April 16, 2012. Wikimedia Foundation, Inc. 2012. Barclay Hotell. Available at http://et.wikipedia.org/wiki/Barclay_hotell, accessed April 16, 2012. Wikimedia Foundation, Inc. 2012. Emajõgi. Available at http://et.wikipedia.org/wiki/Emajõgi, accessed April 15, 2012. Wikimedia Foundation, Inc. 2012. Nikolay Pirogov. Available at http://en.wikipedia.org/wiki/Nikolay_Pirogov, accessed April 16, 2012. Wikimedia Foundation, Inc. 2012. Pirogovi park. Available at http://et.wikipedia.org/wiki/Pirogovi_park, accessed April 16, 2012. Wikimedia Foundation, Inc. 2012. Vanemuine. Available at http://en.wikipedia.org/wiki/Vanemuine, accessed April 16. 2012.
(Kuutse m.) * Halliste j. 97 Pandivere kõrg. (Emumägi) * Raudna j. 98 Sakala kõrg. (Rutu m.) * Kõpu j. 99 Karula kõrg. (Rebasejärve Tornimägi) * Reiu j. Rahvuspargid: * Pärnu j. 100Lahemaa * Navesti j. 101Vilsandi * Narva j. 102Karula * Suur Emajõgi 103Soomaa * Põltsamaa j. 104Matsalu * Pedja j. Järved: * Ahja j. 105Peipsi jrv. * Elva j. 106Võrtsjärv * Õhne j. 107Narva veehoidla * Väike-Emajõgi 108Mullutu Suurlaht * Võhandu j. 109Ülemiste jrv. * Piusa j.
KONTROLLTÖÖ. 9.klass Eesti siseveed. I 1.Kirjuta loetelust välja Soome lahe vesikonna jõed: 2 p. Narva, Piusa, Keila, Põltsamaa, Väike-Emajõgi, Jägala, Valgejõgi 2. Mida näitab langus? Milline Eesti jõgi on suurima langusega? 2 p. 3.Joonista peajõgi, millel on üks vasakpoolne lisajõgi. Märgi peajõe voolusuund noolega, suue S tähega, viiruta jõe paremkallas ja piiritle ülemjooks. 3 p. 4. Mille poolest erinevad Kagu-Eesti jõed teistest Eesti jõgedest? (2) 2 p. 5. Millised Eesti piirkonnad on kõige järvederikkamad? (2 ) 1 p. 6. Ühenda täht ja number. 3 p. A Harku järv 1. mandrijäätekkeline B Kaali järv 2. rannajärv C Pühajärv 3. meteoriidijärv 7. ...
Kalapüük VÕRTSJÄRVEL KIRJELDUS Suuruselt teine Eesti siseveekogu (pindala: 270,7km²; pikkus: 35km; laius 15km) Saari vähe (Ainsaar, Heinassaar, Pähksaar, Tondisaar) Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja (suurimad: Väike Emajõgi, Õhne, Tänassilma, Järvejõgi) Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi Järve kaldad madalad (lõunaosas soised, põhjaosas liivased, Idakallas on suhteliselt kõrge) Madalaveeline Sügavaim koht - Sapi süvik 6m, keskmine sügavus 2,8m Eutrofeerunud KALAFAUNA 31 kalaliiki Püsivalt elab Võrtsjärves ojasilm Peamisteks töönduskaladeks on koha(25-50t), angerjas(20-45t), latikas(30-100t) ja haug(20-40t). Järves leidub palju ahvenat ja särge. Kaitsealused liigid: Säga ja Tõugjas Viimase 50 aasta jooksul asustatud hulgaliselt angerjamaime
0 0 <10 10-25 26-50 51-100 101-200 pikkusvahemik km ·Jõgede ökosüsteemide üheks peamiseks kujundajaks on jõe pikkus. Mida pikem see on, seda omapärasem süsteem tekib, seda rohkem on autohtoonset (samas jões arenenud) elustikku. · Eesti jõgede sängi keskmine laius alamjooksul on 15-40 m. Suurima laiusega on Pärnu jõgi (100 m), Emajõgi (valdavalt 50-80, kohati 145 m) ja Narva jõgi (250-350 m, kohati 900 m). · Madalveeperioodil on enamike jõgede sügavus hauakohtades vaid 2-3 m. Eesti sügavaimad jõed on Narva (16 m), Emajõe sügavus on alamjooksul 11 m. ·Jõesängid on Põhja-Eesti jõgedel püsivad, kuid Kagu-Eesti jõgedel muutuvad. Inimene on muutnud Eesti jõgesid neid paisutades ja õgvendades. 1960ndatel aastatel oli meil ca 500 paisu. ·Suurima valgalaga jõed on Narva ja Emajõgi.
1 A- Saaremaa F- Kihnu K- Aegna B- Hiiumaa G- Vilsandi L- Prangli C- Vormsi H- Osmussaar M- Vaindloo D- Muhu I- Pakri s-d N- Uhtju saar E- Ruhnu J- Naissaar P- Piiri JÕED 1- Emajõgi 7- Narva 13- Keila 20- Navesti 2- Ahja 8- Kunda 14- Kasari 21- Põltsamaa 3- Võhandu 9- Valga jõgi 15- Vigala 22- Pedja 4- Värska 10- Soodla 16- Pärnu 5- Peeli jõgi 11- Pirita 17- Sauga 6- Väike Emajõgi 12- Harku 18- Haliste
Jõgi Mis on jõgi ? Jõe algus ja lõpp. Jõestik. Koostaja: Peeter Puusepp 1. Mis on jõgi ? Jõgi on looduslik vooluveekogu, mis voolab oma sängis mõnda teisse veekogusse (merre, teise jõkke, järve). Emajõgi on üks Eesti suuremaid jõgesid. Emajõgi saab alguse Võrtsjärvest, voolab läbi Tartu ning jõuab lõpuks Peipsi järve. 2. Kuidas jõgi tekib ? Sadades jõuab maapinnale palju vett. Osa sellest imbub maasse, osa aurustub enne maapinda imbumist. Kui sajab palju ja vesi ei jõua imbuda ega aurustuda, voolab sademevesi mööda ebatasast pinnast kõrgemalt madalamale. Tekib voolusäng. 3. Mis on voolusäng ? Voolusäng on pikk ja kitsas süvend, mis mööda voolab jõgi. Jõe algul on voolusäng kitsas.
Eesti Loodus September 9/2012 Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi 1.Selle artikli eesmärk on näidata kuidas ja mis moodi on võimalik liigelda mööda Emajõge vanasti ja kuidas liigeldakse tänapäeval. Artiklist on võimalik lugeda milliste paatidega kasutati vanasti ja mis teid pidi nad liikusid. 2. Peale kaubaveo on veeteid väga ammustest aegadest saati kasutatud rändamiseks. Esialgu sõideti nahkpaatidega mööda Emajõe jõgesid-järvi ja rannikumerd. Laevaühendus mere- ja
TARTU Tartu is the second largest city of Estonia. In contrast to Estonia's political and financial capital Tallinn. Tartu is often considered the intellectual and cultural hub, especially since it is home to Estonia's oldest and most renowned university.Situated 186 km southeast of Tallinn, the city is the centre of southern Estonia. The Emajõgi river, which connects the two largest lakes of Estonia, crosses Tartu. The city is served by Tartu Airport. Tartu was the place where the northsouth road going above the major waterwaysriver.Thought to be the sixth8.Here is the hill fortress built centuries. In Tartu live 82268 Estonians, 15998 Russians, 1214 Finns, 491 Belorussians, 141 Jews, 140 Poles, 124 Germans, 109 Latvians, 91 Lithuanians, 81 Tatars and 673 other nationality people.
Põhjavesi- maasisene vesi pinnavesi- alatised veekogud, ajutised veekogud ja sademete ja sulamisvesi Veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas 3 veerohkemat jõge Narva,emajõgi ja pärnu 3 pikimat jõge-Pärnu, põltsamaa ja emajõgi Eesti vesikonnad-Soome lahe vesikond, peipsi järve vesikond, väinamere ja liivi lahe vesikond Eesti järved on tekkinud-mandrijäätekkelised(pühajärv), maatõusu tagajärjel(harku järv), rabajärv(loosalu) Lammijärved, karstijärved, meteoorijärved Jõgede toitumine- Eestis enamjaolt sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest Mineraalvesi-Suure mineraalsisaldusega vesi(jood, broom jt. Mikroelemendid) annavad veele ravitoime Vett kasutatakse-tööstus, olme, joogivesi
Nõuni järv on kirde-edela suunas piklik, põhjaosa on laiem. Kaldajoon on üsna kääruline, mitmete soppide ja poolsaartega. Järve põhjaosas on kivine madalik - Kivisaar, millel on vett vaid meetri jagu. Läbivool on nõrk. Vesi on üsna läbipaistev (2,5-3,1 m), värvuselt rohekaskollane, talvel kollakaspruun. Vesi on kihitunud (Mäemets 1977: 168). Pühajärv (ka Otepää Pühajärv) on järv Valgamaal Otepää kõrgustikul, Otepääst 3 km edela pool. Pühajärvest saab alguse Väike Emajõgi. Järv on piklik ja 290,7 ha suuruse veepeegliga. Saartega on pindala kokku 298,3 ha. Järv asub 115 m kõrgusel merepinnast ja selle suurim sügavus on 8,5 m. Järves on rohkesti allikaid. Pühajärve väljavool toimub järve lõunaosas, kus asub Väikse Emajõe lähe (Vikipeedia. Pühajärv, 2015). Pühajärves on arvukalt lahtesid ja poolsaari. Saartest asuvad põhjaosas kahest saarest liitunud Sõsarsaared, lõunas Kloostrisaar, Suur Lepasaar ja Väike Lepasaar. Pühajärv on
Peipsi järv Koordinaadid 58° 41 N, 27° 30 Ekoordinaadid: 58° 41 N, 27° 30 E (kaart) Valgala riigid Eesti, Venemaa, Läti Järve suubuvad Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi Järvest voolab välja Narva jõgi Järve pindala 2611 km² Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi- Pihkva järve suurim osa. Üldandmed Kõrgus merepinnast 30 m Mineraalsus 0 Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand) Vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil 23 meetrit
täidetakse veega. Kudemiseks koonduvad karbid rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3...4 isast, ning sellega kaasnevad tormilised pulmamängud. Koetud ja viljastatud mari kleepub veetaimedele. 5 mm pikkune vastne koorub 4...7 päeva pärast. Väikesed karbimaimud toituvad peamiselt koorikloomadest, aga ka ainuraksetest, tigudest ja mardikavastsetest. Karpkalad saavad suguküpseks 4...6 aasta vanusena. ( Väike- Emajõgi 2003-2005) 1.5Vanus ja kasv Karpkala võib elada 3540 aastat vanaks. Rekordisendid on üle 1 m pikkuse juures kaalunud 2530 kg. Kirjanduse andmeil on vanim karpkala olnud 47aastane, üksikud isendid 42 44aastased. Eesti suurim karpkala püüti 1948. a Lohja järvest ja ta kaalus 18,4 kg, ligikaudu sama suuri kalu on hiljem püütud korduvalt ka Peipsist ja Kasari jõest. ( Martin, R) 1.6Toitumine
1. Liigisõnad ei moodusta kohanime lahutamatut osa nt. Peipsi järv= Peipsi Alpi mäed= Alpid 2. Tegemist on sekundaarnimega nt. Käina vald Põlva maakond 3. Omadussõna nimiosa käändub nt. Vaikne Ookean Suur väin 4. Liigisõna on: maantee, tänav, puiestee, väljak vms. nt. Sõpruse puiestee Vabaduse väljak · Kohanime liigisõnad kirjutatakse kokku, kui: 1. Kohanime esiosa iseseisvalt samaväärse nimena ei tarvitata nt. Emajõgi 2. Omadussõna nimiosa ei käändu või on omadussõna tüveks nt. Suursaar (prk.nimi) NB! Baffini maa, Aasia maad (lahku) Saksamaa
enam Vanaisa käske. Vanaisa arvas, et loomadele oleks hädasti vaja ühte kuningat, kes neid käsutaks ja konrolli all hoiaks. Kuninga auks oli, aga vaja kaevata jõgi. Nii hakkasid kõik loomad ühiselt Vanaisa käsul tööd tegema. Appi tulid kõik loomad: jänes, rebane, mutt, karu, mäger ja paljud teised. Kõik ei olnud ühisel agarad. Kui lõpuks töö valmis sai, kutsuti Vanaisa tööd üle vaatama. Vanaisa oli tööga väga rahul ja ütles, et jõele saab nimeks Emajõgi. See juures andis ta osadele töö eest tasu. Mõnedele, aga määras karistuse. Nii tekkiski Emajõgi. Kahe tegelase või koha iseloomustus: Vanaisa ei olnud ülearu karm ega ebaõiglane, vaid käitus üsna õieti, et ta loomad tööle pani. Temast oli arukas tublimatele preemiat jagada ning laisku karistas. Emajõgi oli üks igavesti suur ja võimas jõgi. See oli väga sügav ja lai. Jõe kõrval paiknes, aga mägi, kuhu peale kasvas mets. Mäe peal metsas pidi hakkama elama kuningas
iPärnu iNarva ovm laht i lea h lta h t laht laht LAHED Leia kontuurkaardilt: Ülemiste Peipsi Võrtsjär järv järv v JÄRVED Leia kontuurkaardilt: Narva Emajõgi Pärnujõgi jõgi JÕED Leia kontuurkaardilt: Pandivere Sakala Otepääk.k. Haanja k. k. KÕRGUSTIK UD Leia kontuurkaardilt: Lääne-Eestim.m. Võrtsjärve MADALIKUD Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
EESTI KUNST JA KUNSTNIKUD Maal: Ernst Hallop ‘’Lõuna – Eesti maastik’’ Lembit Sarapuu ‘’Türannosaurus’’ Viktor Leškin ‘’Loksa rand’’ Oskar Georg Adolf Hoffmann ‘’Naine rannal’ Toomas Vint ‘’Rahulik suvepäev’’ Graafika: Silvi Väljal ‘’Elukevad’’ Märt Laarman ‘’Vana emajõgi’’ Eduard Wiiralt ‘’Monika’’ Märt Laarman ‘’Varesed’’ Richard Kaljo ‘’Tartu kivisild’’ Skulptuur: Amandus Adamson ‘’Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas’’ Aivar Simson ja Kalev Prits ‘’Alutaguse hirv’’ Tauno Kangro ‘’Tarvas’’ Amandus Adamson ‘’Kalevipoeg ja sarvik Mati Karmin ‘’Püha Jüri võitlus lohega’’ Arhitektuur: Kalle Rõõmus Tallinna linnateater Jüri Okas ja Martin Lõoke Optiva pank Pärnus Andres Siim ja Hanno Kreis Nissani keskus Lasnamäel Indrek Vainu ja Toomas Pakri Emajõe ärikeskus Tartus Andres Alver j...
Kuressaare 2018 Mis meri jääb Hiiumaa ja Saaremaa vahele? Nende vahele jääb Väinameri. Mis maakonnas asub Tõrva? Asub Valga maakonnas. Milliste maakondade piirides asub Soomaa RP? Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril. Millises veekogus asub Piirissaar? Asub nö kahe maailma piiril. Peipsi järve ja Lämijärve piiril, Eesti ja Venemaa vahel. Mis jõgi suubub Võrtsjärve? Võrtsjärve suubub Väike Emajõgi. Milliseses Eesti turismiregioonis asub Alutaguse? Asub Ida-Viru regioonis. Mis jõgi voolab läbi Londoni linna? Läbi Londoni linna voolab Thamesi jõgi. Milline mäestik läbib Slovakkiat, Ukrainat ja Rumeeniat? Neid läbib Karpaatide mäestik. Mis on Lõuna-Euroopas asuva saabast meenutava poolsaare nimetus? Nimetus on Apenniinide poolsaar. Millisel saarel asub Etna vulkaan? Asub Sitsiilias. Millises riigis asub Balatoni järv? Balatoni järv asub Ungaris.
Alternatiivsed energiaallikad Kati Kullamaa 10 c ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee ja geotermaalenergiat. PÄIKESE EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Arvestatakse, et 2010. aastal võib päikeseenergia anda 17% kogu vajaminevast elektrienergiast. Hüdroenergia Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% Maailma elektrist. Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Eesti veerikkamad jõed Nimi Keskmine vooluhulk suudmes (m³/s) Narva jõgi 400 (m³/s) Emajõgi 71,8 (m³/s) Pärnu jõgi 64,1 (m³/s) Kasari jõgi 27,6 (m³/s) Navesti jõgi 27,2 (m³/s) Pedja jõgi 25,4 (m³/s) TUULEENERGIA Praeguse tehnoloogia juures õigustab tuuleenergia end vaid nendes piirkondades, kus tuule...
Joonis 3. Võrtsjärve kaldad on enamasti madalad (foto: erakogu) 7 Veetaseme kõikumine Kuidas mõõdetakse veetaset Veetaseme kõikumine on päevakorras olnud eriti viimasel aastakümnel. Võrtsjärve veetaset mõõdetakse Rannu-Jõesuu vaatlusposti järgi (joonis 4). Veetaset arvestatakse sealt väljavoolavas Emajões Rannu-Jõesuu vaatlusposti järgi, mis asub järve lähedal autosilla juures. Emajõgi on väikese languga (3,8cm/km) ja seetõttu on järve ja Emajõe veetaseme muutus ühesuguse iseloomuga. Merepinnast arvestatult on keskmine veetaseme kõrgus 33,07m, mis vastab siis Rannu Jõesuu vaatlusposti nullile. Pikaajalinekeskmine veetase on 56cm üle graafiku nulli ehk siis 33,63 m üle merepinna. Regulaarne veetaseme muutumine Võrtsjärve veereziimi iseloomustavad järgmised põhijooned: pikaajaline, kuude kaupa
veehoidlateks enamasti. Miks on Kaali järv eestis ainulaadne? kus see asub? see on tekkinud meteoriidi langemisel maale ning see asub saaremaal. Millised on eesti järvederikkamad ja vaesemad alad? põhjenda kõige rohkem: kirde-eestis kurtna mõhnastik, kagu eesti kõrgustikel, kõrvemaal ja saaremaa loodeosas ja kõige vähem on tasastel aladel pandivere kõrgustikul, harju ja viru lavamaal ja kesk-eesti tasandikul, sest seal on lubjakivist pinnas ja kartsumine. Miks voolab Suur Emajõgi suurvee ajal võrtsjärve? Sest Peipsi järv ei ole veel lahti sulanud ja emajõgi hakkab vastassuunas voolama. Kus pumbatakse eestis mineraalvett? värskas, iklas häädemeestel ja kärdlas. Miks on pandivere kõrgustiku jalam väga allikaterikas? Sest pandivere kõrgustikus on pinnases palju vett ja vettläbilaskvad kivimid ja seal, kus põhjavesi tuleb pinnale, tekib allikas. Kuidas mõjutab inimtegevus pinnavett? Inimregevus reostab seda, Millist tüüpi soid on eestis
PEIPSI RANNIK ÜLDANDMED: Eesti pikima rannajoonega (30km) Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid vanadel rannaluidetel kasvab männimets Rannajoon on enamasti sirge PEIPSI RANNIK PÕHJAS JA LÕUNAS ON VÄGA ERINEVAD põhjakallas lõunakallas Liivane rand Kinnikasvanud
DORPAT Lisette-Brett Poll 10.klass Estland 1,3 Millionen Einwohner Tallinn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Kersti Kaljulaid Jüri Ratas F Von Tartu Süden Estlands 93 715 Stadtbewohner Die zweitgrößte Stadt in Estland Urmas Klaas Fluss Emajõgi Die größten Flüsse in Estland Länge 100km Breite 20-145m Von Westen nach Osten, vom Võrtsjärv-See zum Peipus-See. Tartu Universität Gründung ist 1632 Toomas Asser Die älteste und größte Universität in Estland Küssende Studenten Brunnen mit der Statue Mati Karmin 1. September 1998 40 Tonnen Theater Vanemuine Es ist das älteste Theater estnischer Sprache und geht auf das Jahr 1870 zurück. Drama, musikalische Darbietungen und Ballett. Toomas Peterson.
Largest towns in Estonia Tallinn Tallinn is located at the coast of Gulf of Finland. Tallinn is the capital of Estonia. It is one of the best retained medieval European towns. The ,,Old Town" is located at the middle of the city and the Town Hall is the best-preserved Medieval town hall in Northern Europe. Tartu The university town, museum-rich and Hanseatic city of Tartu lies on the banks of the River Emajõgi. The capital of sothern Estonia is the second largest city in the country and the oldest in the Baltic States. Tartu is a modern city with a rich historical heritage and culture. One of Tartu ´s most important historical monuments is the St. John´s Church with it´s thousand terracotta sculptures. Narva As In the past, Narva remains a melting pot for nations, periods and cultures, old and new. This is what makes the town so special. The 13th century castle, a beautiful baroque Town Hall, the best pres...
Tigutorn NIMI 1 • Tigutorn is located in Tartu on the shore of Emajõgi. • Highest residential building in Tartu (23 floors) • The building was designed by V. Künnapuu and A. Padrik About 2 • Bottom floors are offices, upper floors are apartments • Tower has net area of 6,904 m² • Also has 3-story parkinghouse with net area of 3 922 m². About 3 • The building has a floorplan structure that resembles a
sisemaal. q Läänemeri on see, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid jahutab. q Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. q Kõige külmem aeg on veebruar, kus keskmine temp. on 5 °C Veekogud q Eestis on palju väikseid siseveekogusid. q Jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 kogupikkus umbes 31 000 km. q Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. q Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. q Eestis on üle 1400 järve, millest enamik on väga väiksed. q Suuremad on Peipsi ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv. Looduslik vöönd q Eesti kuulub segametsade vööndisse. q Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. q Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada
Vanaisa ise enam maal ei käi , sest ta on loonud kõik vajaliku ,et me ise hakkama saaks. Emajõe sünd Vanaisa loodud maakettal kasvasid taimed ja loomad tundsid elust rõõmu. Aga loomad ei kuulanud Vanaisa käske vaid kiusasid üksteist ja vihkasid teineteist. Vanaisale see ei meeldinud ja otsustas ,et loomade üle peab keegi võimu haarama. Tuleb valida kuningas ja tema vastuvõtuks käskis Vanaisa kaevata suure ja laia jõe mille nimi on Emajõgi. Kui jõgi valimis tuli Vanaisa seda hindama , kui ta nägi ,et karu ja mutt on porised kiitis ta neid raske töö eest ja porine värv jäi neile mälestuseks raskest tööst ,hundile jäi aga must nina ja käpad. Kuna vähk jäi talle esialgu märkamata sai vähk vihaseks ja küsis kas Vanaisal silmad seljataga pole. See kes endale silmad seljataha sai polnud Vanaisa vaid vähk ise. Eputav kuldkollane lind ei tohtinud aga jõest juua ja pidi kõiki lõbustama. Lõpuks valas Vanaisa
ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve Järv veega täitunud maapinnanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega. Järv saab oma vee: jõgedest, ojadest, kraavidest, sademetest, põhjaveest Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (Haanja kõrgustikul, 38m) Eesti suurim järv on Peipsi (pikkus 144km, laius 50 km) Järvede tekkimine: mandrijää tegevus (peipsi),
The capital of Estonia is Tallinn, most famous for its Old Town. The Old Town was built in the 13.-16th centuries. You can still feel the spirit of medieval times, when you are visiting The Old Town. The second biggest city of Estonia is Tartu. Tartu is the educational centre of Estonia. It is home to the largest and oldest university in Estonia, the University of Tartu. The University of Tartu first opened it`s doors in 1632. Through Tartu flows the second biggest river in Estonia, Suur Emajõgi ( Big Mother River). Pärnu is the summer capital of Estonia. It is located in south west Estonia on the coast of Pärnu bay. Pärnu is popular with the tourists for its spas and beautiful beaches. Otepää is known as the winter capital of Estonia. With its hilly terrain it is the perfect place for winter sports. There are many tracks for snowboarders, mountain and cross country skiers. Not far from Otepää is the highest mountain in the Baltic states - Suur Munamägi.
SUUR JA VÄIKEALGUSTÄHT Läbiv suurtäht: 1.isiku-ja olendinimed : Nt: Vanapagan,Peeter Esimene, Kalevipoeg. Sidekriipsuga kirjutatakse näiteks kirjanduslikud nimed, mille esimene pool iseloomustab teist: Sauna- Madis, Kupu-Kai, Kupja-Prits, Räpsi-Rein , Pläralära-Leenu, Kaval-Ants. 2.Koha ja ehitise nimed: nt: Virumaa, Kadriorg, Elva, Siver, Antarktis,Emajõgi, Teravmäed, Sõsarsaared,Metsakalmistu,Vabadussammas, Kolm Venda 3.Kohanimi täiendina , mis viitavad riigile,maale,territooriumile, mis märgivad kohakuuluvust: Eesti fosforiit,Eesti loodus, Saarema dolomiit,Siberi taiga,Leedu vapp, Aasia maad, Ungari saapad väikese algustähega kirjutakse: keeled,keelerühmad,rahvad,hõimud,kultuuri-jaühiskondlikud elu nähtusi märkivad ühendid : jaapani keel, läänemeresoome hõimud, eesti kirjanik, läti rahvalaul 4.taime-ja loomanimetused: jaapani seeder,prantsuse bokser,kaukaasia lambakoer, tori hobune, siiami kass, atlandi heeringas 5.toote-ja kauban...
Peipsi läbipaistvus on umbes 2-3 meetrit. Peipsi järvest voolab ka välja eesti suurima vooluhulgaga ja ka ühtlasi Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirijõgi Narva jõgi. Peipsi järv kuulub Venemaale, Eestile ja ka väike osa Peipsi valgalast kuulub Läti Vabariigile. Supelranna pikkus on 30 km. Talvel on järv jäätunud keskmiselt 114 päeva jooksul. Peipsi järve suubub umbes 200 jõge või oja. Suurim Peipsisse suubuv jõgi on Emajõgi. Ainus Peipsist välja voolav jõgi on eelpool mainitud Narva jõgi. Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve lõuna- ja põhjakaldad on väga eriilmelised. Põhjakallas on tihti luidete ja liivaga kaetud. Lõunakallas aga soostunud ja kinnikasvanud. Peipsi järve põhi on lõunast madalam, seetõttu vajub vesi rohkem lõuna poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud. Peipsi järves elab 37 liiki kalu ja 9 liiki kahepaikseid. Tuntumatest kaldest
telgile tähed ja kuu. Loomad, taimed, linnud kes oli vanaisa loonud ei kuulanud vanaisa sõna ja hakkasid üksteist kiusama ja vihkma. Vanaisa kogus nad ükskord kõik kokku ja pidas ühise koosolemise. Vanaisa pidi määrama neile kuninga, sest loomad ei kuulanud enam tema sõna. Loomad pidid aga kuninga jaoks jõe kaevama, et kuningas saaks jõe kallastel kõndida. Jõgi pidi olema aga hästi sügav ja lai, et kõik väiksemad selles ruumi leiaksid. Jõe nimeks mõtles vanaisa Emajõgi. Vanaisa käskis peale noomimist kõiki toole asuda ja loomad hakkasidki jõge kaevama. Jänes ja rebase saba märkisid tulevase Emajõe suunda. Mutt kündis esimese vao ja mäger töötas sügaval. Hunt kaapis ja karu kandis ja pääsuke ja muud linnud olid kõik tegevuses. Kui jõesäng valmis sai siis tuli vanaisa vaatama. Vanaisa oli kõigega rahul ja ta kiidab igat töölist. Mutt ja karu töötasid kõige usinamini, vanaisa jätiski nende
ümber laadida Fakte · Muuga sadam on Läänemere üks suurimaid ja moodsamaid sadamaid · Kokku veeti 2003.a Eesti sadamate kaudu 47 miljonit tonni kaupa Jõetransport Plussid: · Odav · Ei ole vaja ehitada spetsiaalseid teid Miinused: · Kaup tuleb pärast ümber laadida · Liikumisvõimalused piiratud · Aeglane Fakte · Eestis on laevatatavaid siseveeteid vähe · Laevatatavad on vaid Emajõgi Peipsi Võrtsjärv Osaliselt Narva jõgi Mõni km Pärnu jõe alamjooksu Õhutransport Plussid: · Väga kiire · Võimaldab vedada kiiresti riknevat kaupa Miinused: · Väga kallis · Sõltub ilmast · Kaup tuleb pärast ümber laadida Fakte · Eesti suurim lennundusettevõte on Estonian Air · Pärast iseseisvumist väljuvad Eestist liinilennud pea kõikidesse tähtsamatesse
1) Kohanimi liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn=Tartu, aakre küla = aakre, peipsi järv 2) Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: allika tänav , Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee. 3) Nimetuumaks on käänduv omadussõna : vaikne ookean, punane meri, kollane jõgi, Väike Emajõgi, Vaikne järv; 4) Tegemis on selge sekundaarnimega, s.o teistest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Jaapani meri, Narva värav Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku Adelie maa, baffini maa. Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakase talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad=Aafrika
1.VÕÕRKEEL-Lühenenud sõna ja nimisõna kirjutame kokku. N:Võõrväed, sirgjoon, ühismajand, töölisklass 2.LAUDLINA-Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna=Kokku N:Aedvili, linttraktor, raudtee, kevadkülv, Naaberriik, sügiskuu, jaanuarikuu 3.PILDIRAAMAT-Nim.ains.om+Nimisõna=Kokku, kui väljendab liiki N:sõiduauto, veoauto, käekell, seinakell, seljakott, käekott, koolikott 4.VENNA RAAMAT-Nim ains.om+nimis.=Lahku,kui väljendab kuuluvust. N: Ema kott, onu auto, õe kell 5.SUURE PUU LEHT- Kui täiendavalsõnal on täiend ees,kirj.kõik.sõn.lahku N:Vana kuuse oksad, halli jänese poeg, punase tindi pott 6.MÄGEDE TIPUD- Nimisõna mitm. om. kirj. järgnevast nimisõnast Lahku N:Piletite müük,majade aknad, puude ladvad, poiste rattad. 7.LASTEAED-Nimis.mitm.omastavas kirj.nimisõnaga kokku,kui- uus mõiste N:Võõrastemaja,lastekoor,käterätik,naistepuna 8.ILUS ILM- Omadussõna kirjutame nimisõnast lahku. N: Väike poiss, ere päike, tore päev. 9.VANAISA- Omaduss. kirjut...
paremal kaldal. Toomemäelt sai alguse saanud Tartu linn. Arvatakse, et ligikaudu 6.8. sajandi paiku tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinaslinnus Tarbatu, millest 1112. sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega. Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade resp. eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai samanimelise piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik (kaasajal varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
