Teises osas annab ülevaate eetika arengust läbi ajaloo, alustades Vana-Kreeka mõtlejatega ja jõudes lõpuks enda mõteteni välja 1.Palju üldfilosoofilisi mõtteid: Elumõttest. Kui võtta maailma sellisena, nagu ta on, siis on võimatu omistada talle mõtet, milles inimese ja inimkonna toimumise ja otstarbe sihid on mõttekad. Pessimistlik tunnetus: mis tähtsust oli sel, mille poole need, kes toimisid enne mind, püüdlesid, lõputus maailmaprotsessis? Kõigi oma miraazidega tahab elutahe mind ainult selleni viia, et ma oma eksistentsi edasi veeretaksin ja annaksin elu olendeile, kellele on määratud sama armutu saatus nagu mulle, et mäng ikka edasi kestaks. Millest tekib siis see elutahe, mis ei lase meil endalt elu võtta? Instinktiivne vastumeelsus selle teo vastu? Aukartus elu ees? Salapärane elutahe, mis meis pesitseb? Elutahe pole leek, mis põleb ainult soodsate sündmuste kütusega. ,,Ma olen elu, mis tahab elada keset elu, mis tahab elada." 2
allikaks inimese surm, õigemini selle ebaloomulikkus. Kui meditsiini enda tormiline areng on andnud arstidele hulgaliselt häid vahendeid surma tõrjumiseks paljude haiguste korral, siis seesama progress on samal ajal komplitseerunud nii elu lõppu üldisemalt kui ka konkreetsemalt suremist ennast. Meditsiin on toonud kaasa hoopis uusi olukordi elu lõpuks, mida ei peeta kaugeltki loomulikuks ja soovitavaks ning kus inimesel on elutahe täielikult kadunud, kuid ka surmal ei lasta tulla. Ilmseks sedalaadi potentsiaalsete olukordade allikaks on kaasaegne intensiivravi, kus organismi funktsioonid eraldivõetuna võivad olla pikka aega toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma võimalustega on sundinud inimesi järjest enam mõtlema ja reglementeerima inimväärikuse nimel meditsiinilise sekkumise alustamise või peatamise vajalikkust, võimalikkust ja
Grupp – Inimkooslus mille moodustavad kaks või enam inimest kes mõjutavad üksteist suhtlemise kaudu. Mikrogrupp – ehk väikses grupis on liikmete arvu tõttu kõigil grupiliikmetel võimalik üksteisega vahetult suhelda Makrogrupp – ehk suureks grupiks peetakse gruppi mille liikmete arvu tõttu on kõikide grupiliikmete vahetu suhtlemine keeruline Esmane grupp – liikmete vahel on emotsinaalne lähedus Teisene grupp – inimestevaheline side nõrgem, suhted pole nii isiklikud Norm – õpitav ja järgitav käitumisreegel, mis kirjeldab sobivat käitumisviisi konkreetses olukorras Lapse õigused – Õigus elule ja arengule , võrdne õigus saada abi ja hooldust, õigus privaatsusele Lapse kohustused – Peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, peab aitama oma abivajajaid vanemaid, koolikohustus Roll – jagatud ootused inimese käitumise kohta Grupi survele vastu seismine – enesekindlus, kriitiline analüüs, enda arvamuse avaldamine, ei ütlemine, endale kin...
selleks, et hankida endale kõik vajalik parema elu saavutamiseks. Õpilased õpivad koolides sellesk, et saaks hiljem parema töökoha, millega püüame saavutada kõrgemaid sihte, taaskord paremaks eluks. Kõik, mis me teeme moodustab suure ringi, mis on omavahel seaotud. 2. Ainestik, mida käsitletakse. Ma arvan, et autor kirjeldab mingit eluperioodi, kus me hakkame oma elu üle mõtlema.Ta kirjeldab ükskõiksust ning hoolimatust, mis lõpuks koondub punkti, kus inimese elutahe katkeb ta on väsinud ning tahab kõigest puhata. 3. Problemaatistik. Ma arvan, et autor ei püüagi meile kui lugejatele seletada, mis on me elu mõte või mis me peaksime oma eluga ette võtma, vaid pigem ta õpetussõnad põhinevad inimeste omavaheliste suhetest ükskõiksusest, vihast. Me ei tohiks endasse tõmbuda, vaid peaks avaldama oma arvamust, elama oma elu nii nagu me tegelikult tahame või seda väärt oleme, muidu lõpuks jõuab kätte hetk, kus me anname alla. 4
sõber, kuna ta on väga usaldusväärne ning austab naisi. Jevgeni oskas oma tundeid väga hästi paberile panna ning lugedes tema kirja Tatjanale, soovisin, et ka tänapäeval saadetaks sellised armastuskirju. Jevgeni Onegin oli küll veidi elutüdinenud ning arvas, et tõelist armastust ei ole olemas- seepärast tõukaski ta Tatjana endast esialgu eemale, kuid kui ta avastas, et siiski on olemas keegi, kelle nimel elada, tuli ta elutahe tagasi ning ta soovis väga oma armastatut (Tatjanat) tagasi võita. Toonased, 19. sajandi keskpaiga tüdrukud olid tänapäeva omadest natuke erinevad. Nad unistasid rohkem romantikast. Väga olulisel kohal oli kurameerimine ning see, kuidas paar kokku saab. Tänapäeval võivad noored teineteist leida suvalisel peol ning arvavad kohe, et kuuluvad kokku. Armastuskirjad on tänapäeval üsnagi välistatud. Ma arvan, et tegelikult tahaksid ka
Neid ümbritses iga hetk närvilisus, pinge ja äng - nad kõik muutusid. Iga kaotus mõjus noortele meestele kohutavalt laastavalt. Tappa inimene, kes ei ole milleski süüdi, kes ei ole samuti vabatahtlikult sõtta tulnud, tappa hirmust, tappa sellepärast, et ta ei ole sakslane. Näha, kuidas inimene, kelle eest sa vastutad sureb, kuidas teda lihtsalt enam ei ole sinu kõrval. Kaotada jalg ma ei suuda isegi ette kujutada, kuidas peale kõike seda saakski veel jääda elutahe. Põlvkond noori, kes osales I Maailmasõjas on kadunud. Sinna läks väga palju alles täisealiseks saanud ja isegi veel lapseeas noorukeid. Neid, kes sõjast tagasi tulid ja kellele elu pärast sõda ilus tundus oli vähe. See oli põlvkond, kellele ei antud aega suureks saada.
leida endas üles rõõmsameelsus, naer ja optimism. Harryt ajavad endast välja inimesed, kes tunduvad võtvat elu mängleva kergusega. Naerdes, tantsides, kuulates sama muusikat mis teised ja olles kõigiga ühtemoodi hall mass. Harry suhtus endasse väga kriitiliselt ja ei suutnud leppida oma mittetäiuslike omadustega. See aga, kui ei suudeta endaga leppida, takistab pidevat vaimset arengut. Endasse ei saa suhtuda ainult kriitiliselt, ennast pidevalt maha tehes kaobki elutahe ja tahe midagi saavutada. Selleks, et elus kuhugi jõuda peab inimene endale tunnistama, et ta ei ole ideaalne, leppima oma nõrkustega ja proovima neis midagi positiivset leida. Harry Haller vihkas ennast ja kavatses juba pikalt enesetappu. Temas pesitses kaks poolt, keda ta ei suutnud lepitada. Stepihunt, kes armastas üksindust, oli ettearvamatu ja tahtis olla sõltumatu ja inimlik pool, kes oli mõistlik, peen ja tundlik ja armastas väga kunsti. Harry
vastuolude allikaks inimese surm, õigemini selle ebaloomulikkus. Kui meditsiini enda tormiline areng on andnud arstidele hulgaliselt häid vahendeid surma tõrjumiseks paljude haiguste korral, siis seesama progress on samal ajal komplitseerunud nii elu lõppu üldisemalt kui ka konkreetsemalt suremist ennast. Meditsiin on toonud kaasa hoopis uusi olukordi elu lõpuks, mida ei peeta kaugeltki loomulikuks ja soovitavaks ning kus inimesel on elutahe täielikult kadunud, kuid ka surmal ei lasta tulla. Ilmseks sedalaadi potentsiaalsete olukordade allikaks on kaasaegne intensiivravi, kus organismi funktsioonid eraldivõetuna võivad olla pikka aega toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma võimalustega on sundinud inimesi järjest enam mõtlema ja reglementeerima inimväärikuse nimel meditsiinilise sekkumise alustamise või peatamise vajalikkust,
riikidevahelisi tülisid taas lahendada sõjajõuga, mis viib uue maailmasõjani. Olen eluaeg imestanud sõdade üle miks ja kelle jaoks neid peetakse. Kas tõesti on jupike maad nii tähtis, et tappa tuhandeid inimesi? Ajalugu järgides tundub, et see tõesti nii on. Inimestesse jätab kole sõjategevus aga kustumatu jälje. Nende arvamus maailmast muutub, neil tekib tülgastus maailmas valitseva vastu, pahatihti kaob elutahe, muututakse erakuteks ning ei suudeta ühiskonnaga leppida. Kuna Esimene maailmasõda oli esimene nii suur sõda, muutis see inimeste väärtushinnanguid tõeliselt. Ketri Leis, 12 C
Indrek võtab teatud analoogia põhjal need seadused omaks aga ta ei suuda nende vahel leida ühiseid piirjooni ning seepärast jääb ta tõeotsingutel poolele teele ning seetõttu osutub see poolik tõde tühjade sõnade tegemiseks. See ilmneb Indreku mõttekäigus jumalast, kus ta leiab, et jumal armastab ses maailmas kohut mõista hullude ja arutute kaudu. Aga Indrek on suutnud oma hingest (jõe põhi) välja riisuda kogu pahna, mis teda vaevas ning kõigest sellest jääb järele elutahe. ,,Inimene mõtleb ja jumal juhib" (Andres). Jumal ja elav usk toodavad nn armastusenergiat, mis on üks osa kõrgemast vaimuenergiast, millest inimene elab ja hingab. Aga kui inimene on nakatanud Kögertali moraalist siis ei ole ta võimeline looma vaid tarbib seda energiat üle kriitilise piiri st. raiskab iseennast ja energiat aga see ei taastu enam, sest ka jumal ei saa vigadeparanduseks vaja minevat uut energiat anda. Järelikult kogu inimolemise põhiteljeks on armastus, mis puhastab
Ta pidi läbi käima peaaegu Kristuse kannatuste tee.Tal oli kohutavalt raske iseendaks jääda, sest et pööbli suust kostis nii kiitust kui ka hukkamõistu. Et kutsumusele truuks jääda, tuli oma risti kanda. Revolutsioonijärgne Venemaa tunnistast kõlbmatuks nii Kristuse kui ka risti kandva luuletaja.Robustne aeg kustutas tema loomejõu ja viimane kogu ,,Must päev" jäi ilmumata. · Revolutsioon, mida ta ootas, ei saabunud iial.Pettumusvalu ulatus hingepõhjani, elutahe hääbus, jäid vaid üksindus, eraklus ning tühjus. · Luulekogud: · "Maa lumes" (1908) · "Öised tunnid" (1911) · Näidendid: · "Palagan" (1906) · "Tundmatu" (1906) · Poeemid: · "Kättemaks" (19101921)
Ülikallid kursused võimete arendamiseks, variorganisatsioonid, nn mereorganisatsioon (kuna paljudes riikides ei lubata tegutseda, siis on ostetud ookeanilaevad ja kursused toimuvad nendel) Saanud rohkesti kriminaalsüüdistusi pettuses, ahistamises, inim õiguste piiramises. Eestis ei tegutse. Satanism Anton Szandor LaVey, USA 1966, Saatana Kirik Pühakiri: A.LaVey, Saatanlik piibel Saatan kui impersonaalne vägi „looduse varjatud jõud“ ehk elutahe Kuna inimesed on loomupäraselt egoistlikud ja vägivaldsed, siis, siis tuleb end teostada oma ihade ja soovide avaliku tunnustamise ja heakskiidu abil. Ei ole olemas pattu, taevast, põrgut ega surmajärgset elu. Rituaalide eesmärk on oma maagilise jõu vabastamine. Kristlus on satanismi järgi nõrkuse ja silmakirjalikkuse religioon. LaVey satanismist tuleb eristada teisi satanismi voole: nn. teistlik satanism (must maagia, Saatan kui persoon) ja nn. teenage satanism
või kurvad olime. · Niikaua kui olemas oled, ei ole veel midagi kaotatud! · Pool meetrit sinust eemal hukkub kellegi jaoks maailm möirgamises ja valudes - aga sina ei tunne midagi. Selles seisnebki maailma häda. E.M. Remarque "Aeg antud elada, aeg antud surra" · Graeber Elisabethile: ,,Sina ei värise. Elu sinus väriseb. Sel pole midagi pistmist julgusega. Julge oled siis, kui sa ennast kaitsta saad. Kõik muu on edevus. Meie elutahe on mõistlikum, kui me ise!" · Aeg oli seisma jäänud. Ka see oli puruks lastud. · Rääkimine oli asjatu ja ohtlik. Ja too seletamatu , mis käratult ja pikkamisi pärale oli jõudnud, oli liiga suur, liiga ebamäärane ja pealegi sünge. Rääkida võib teenistusest, söögist ja külmast. Tollest seletamatust ja surnutest ei räägita. · Elu on pagana lihtne, kui seda lihtsalt võtta.
suunata. Meie üle otsustab vaid Jumal, kellelt tihti pisarsilmis abi ja nõu palume. Kui madu kiusas Aadamit ja Eevat, siis ei pöördunud nad Jumala poole, kes nägi ja teadis, mis toimub. Ometigi ei sekkunud ta vahele, sest abivajajad ei hüüdnud tema nime ega palunud armu. Osad inimesed arvavad, et saavad ilma Jumalate ja religioonita hakkama, aga tunnevad muret, millega küll täita teiste inimeste hingeauke ja tuua tagasi nende rõõm ja elutahe. Samasugust auku kirjeldas ka Goethe oma imelises teoses ,,Faust``. Mees oli täis veidrat rahutust, ta oli tohutult õppinud ning omandanud palju teaduskraade, kuid leidis, et ei tea midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal vedasid taevas kihla Issand ning Mefistofeles, et viimane ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada. Vahest tunnen isegi, et sammun samu teid, mida mööda jooksid halvad poisid. Tajun tihti õhus kurjust ja õelust, kuid
Armastus, mis on igavene ja alati truu. Margarita tegelaskuju on inspireeritud Bulgakovi enda naise olemusest. Võrreldes naiivse "Fausti" Margaritaga on romaani tegelane hoopis teistsugune tugev, ennastsalgav, kuid ta südames on põhimõte, et jäädes iseendaks saad kõik, mis tahad. "Meistris ja Margaritas" on omavahel põimunud palju, mis holistilises maailmapildis on meie jaoks nurgakivideks. Margarita ja Meistri kohtumine on saatuslik. Margarita elutahe on sumbunud, ta jalad mõõdavad tuimalt tänavakive ja käes on kollased mimoosid, kuid ühel hetkel tõstab ta silmad ja näeb Meistrit. See on armastus, mis tabab kui soome puss. Armutult ja magusalt. Meistri psüühika ei pea kriitikute nõiajahile vastu ta romaan Jeesusest tehakse pihuks ja põrmuks ning ta murdub ning satub hullumajja. Margarita muutub nõiaks ja juhib kuningannana Saatana balli. Naine palub Meistri ja tema loomingu eest. Woland kingib armastajatele igavese hingerahu
Jutustuse peaideed võib mitmeti mõista. Esimesena võib välja tuua lapse-vanema suhte. Poeg ja tema ema on pidevalt koos ning kummalgi ei ole võimalust olla omaette, et ainult iseendaga tegeleda. Isiklikud soovid jäävad vanema puhul kogu aeg tagaplaanile, et kanda hoolt oma ainsa lapse eest. Kõige enam kaitseb teoses naine last enda vangistaja Vana Pagana eest, varjates poja nägu mehe eest kogu tema eluaja jooksul. Teisalt on jutustuses olulisteks motiivideks vastupidavus ja elutahe. Jacki ema on olnud kuuris vangis 7 aastat, kuid ikka veel püsib temas lootus sealt pääseda. Iga päev teeb ta kära ning proovib endast tule abil märku anda, kuid see on asjata. Samuti laseb ta pojal iga päev ukse numbrilukuga mängida, lootes juhuslikult jõuda õige koodini, mis viiks vabanemiseni. Ema on kogu selle tegevuse aga maskeerinud mängudega, et pakkuda pojale vähegi normaalset elukvaliteeti. Ta on töötanud välja päevakava ning koos tehakse harjutusi, õpitakse, loetakse
Ta ema peab väikest kirjatarvete kauplust ning püüab inimestele selgeks teha, et polegi oma päritolult täiesti juut. Isavel on aga nii hinge- kui ka maapagulane. Neiu on keerulises olukorras, ta ei leia oma kohta inimeste keskel. Isabel on muusikaliselt andekas. Musikaalsuse on ta pärinud oma tasakaalutult isalt, keda tüdruk siiski väga armastas. Isa-ema halvapoolsed suhted on jätnud Isabelile sügava armi. Nüüdseks surnud isa oli sõnaks ema võimu all. Mehe eneseväärikus ja elutahe olid tallatud põrmuks. Isabel tajus kõike seda juba lapsena. Seepärast on ta enesessetõmbunud ning pelglik inimeste suhtes. Suvi on saabunud ning Isabel kohtab Martin Justust- ajalooõpetajat, kes on otsustanud kirjutada raamatu Sokratesest. Martin Justus on abielus, kuid mitte õnnelikus. Ta elab niasega koos puhtast mugavus- ja harjumustundest. Armastus on kustunud juba ammu. Ainukeseks rõõmuks on talle ta tütar Astrid ning loomulikult töö
Võime siiski tunnetada ka asja iseeneses, nö sisemise tunnetuse kaudu. ASI ISEENESES, mille tunnetatavust Kant eitas, ongi tegelikult Tahe. · Kõiki inimesi motiveerivad elama kõige algelisema ihad, nö. ELUTAHE. Tahe on ebaloogiline, hukkumisele määratud, sihitu laiendatult on kogu inimkonna tegevus maailmas selline. Maailmaks me nimetame tavaliselt siiski seda, millisena see Tahe (ASI ISEENESEs) meile nähtub, st ASJU MEIE JAOKS. Maailm selles
Ravikuur sai läbi ning Apo tuli Ola töö juurde. Ola otsustas temaga lõpparve teha. Meeletu vastu aitab arstirohi, keeletu vastu ei aita seegi. Ola oli eelistanud poega Apole. Kaida käis Olal ikka vahepeal külas. Jagelused naabriga. Pesemata ja haisvad nõud, tüli kapi pärast. Ulvi süüdistas Olat paljude abielude lõhkumises. Tuli kindlustusagent Raik, kes keeras kruvid kappi, et lahendada piiritüli. Velvoga sai Raik hästi läbi. Ola tundis, et Raigis on see elutahe ja rõõm, mida tal pole ning ta tundis ennast mehe seltsis hästi ja vabalt. Ola ja Raik said tütre, Marjatta. Ometi Raigil oli oma naine ja lapsed. Ta oli nõus pidama mitut naist ja peret. Ola oli ikka rahulolematu, miski ei suutnud teda õnnelikuks teha. Ola tahtis inimesele alt üles vaadata. Võibolla oli asi selles, et kes on lapsest saati üksi olnud, peabki üksi olema. Ola küsib endalt, kas ta on tõesti elult liiga palju nõudnud. Ola otsiski
kiusatud, neid, kes kannatavad. Selle vale läbi on armastuski muutunud kannatuseks, see armastus toob endaga kaasa kurbust ja pisaraid." · ,,Mitte meie teod ei ole tähtsad, isegi mitte meie kavatsused ja soovid, vaid ainuüksi meie tunded. Jätkub täiesti sellest, et ma kurja armastan, teostada võivad seda teised." Minajutustaja (MÕTTE)LAISKUS(LOIDUS)/elutahe(elurõõm) · ,,Ikka on leidunud mõni nii kena inimene, kes pole sellest väljagi teinud, et ma õieti ei kuulu siia, vaid on teeselnud, nagu oleksid mul samasugused õigused nagu teistelgi." · ,,Te tulite siia, sest te ei julgenud väljas olla. Ja te jäite siia, sest te ei julgenud välja tagasi minna." (põgenik Rootsis) · ,,Mul ei ole kodu. Mul on ainult korter." · ,,Surm on tema puhul kõrvaline asi. Ta ei ole kunagi elanud."
edasilükkamine. Inimene ei jaksa lugeda, kirjutada ega mõelda. *Emotsionaalne väsimus Inimene süüdistab ennast ja tunnistab, et tema töövõime on langenud. Inimene muutub ülitundlikuks ja tema enesehinnang muutub. Sageli tekib paanika, emotsionaalne tühjus, küünilisus või tundetus. *Sotsiaalne väsimus Läbipõlenu ei jaksa rõõmustada, isoleerub, ei tegele enam millegagi. Valdav on üksildustunne, inimene vaataks nagu ennast ise kõrvalt. *Hingeline väsimus Elutahe väheneb, elu eesmärk ja mõte kaovad, ei suudeta enam tekitada uut energiat. Teadvuses kerkivad alternatiividena esile surnukuur/hullumaja. 7. Kui kaua kestab läbipõlemise protsess? Läbipõlemise protsess eelneb läbipõlemise seisundile. Inimestel on läbipõlemise protsessi pikkus erinev. See võib kesta mõnest nädalast mõne aastani. 8. Millal kasutatakse vestluses pause? Pausid ja häälitsused „hmm…” ja „ee…” on samuti osaks parakeelest ja edastavad
jäämise eest. Ainult aukartusel elu ees põhinev eetika on täielik. Ta on seda igas suhtes. Eetika, mis käsitleb ainult inimese suhtumist kaasinimestesse, võib olla väga sügav ja elujõuline. Juba hakatakse tunnistama, et aukartusel elu ees põhinev eetika, mis nõuab headust kõikide elusolendite vastu, vastab mõtleva inimes loomulikule tunnetusele. Eetiline suhtumine läbi kõigesse elavasse saavutame vaimse sideme universumiga. Maailmas on elutahe iseendaga konfliktis. Meis teeb ta rahu iseendaga. Maailmas 8 elutahe avaldub, meis ta ilmutab end. Vaim nõuab, et me oleksime teistsugused kui maailm. Aukartusega elu ees saame lihtsalt, sügavamalt ja elujõuliselt vagaks. 9 Inimene ja inimene Ükski inimene pole kunagi teisele täiesti ja jäädavalt võõras
on kaotatud püüdlus eetilisele täiustumisele Eetika ei ole teadmine vaid individuaalne valik, tegevus, käitumine. Eetika tegeleb igavikuliste, teadus lõplike nähtustega. Eetika on piiritult avardunud vastutus kõige elava eest. Maailmavaade ja kogu kultuur peavad põhinema eetikal. A.S. eesmärk: põhjendada maailmavaate eetilisust; tegutseda indiviidi tasandil inimeselt inimesele, elavalt elavale. Aukartus elu ees eetika (1915) Elementaarne tase on elutahe. Elutahe leiab oma edasiarenduse eetikas. Ma olen elu, mis tahab elada, ma olen elu keset elu, mis tahab elada. Headus on kõik see, mis jaatab elu. Kurjus on elu eitus, mida ei ole võimalik lõplikult võita. Eetika toimib isiksuse tasandil, eeldab individuaalset valikut, vahetut tegevust. Emmanuel Levinas (1906 1995) 1961. a. suurteos ,,Totaalsus ja lõpmatus" E.L. leiab, et lääne filosoofias on totaalsuse nostalgia.
Intellektuaalne väsimus. Kontsentratsiooniraskused ja unustamine. Inimene ei jaksa lugeda, kirjutada ega mõelda. Emotsionaalne väsimus. Inimene süüdistab ennast ja tunnistab, et tema töövõime on langenud. Inimene muutub ülitundlikuks ja tema enesehinnang muutub. Sotsiaalne väsimus. Inimene ei jaksa rõõmustada, isoleerub, ei tegele enam millegagi. Hingeline väsimus. Elutahe {{{[LK 7 ]}}}väheneb, elu eesmärk ja mõte kaovad, ei suudeta enam tekitada uut energiat. Kõik eelnev võib tekkida pidevast ületreenimisest, kui ka mitte üldse treenimisest. Isik kes on laisk, loid ja ei liiguta end oma enda huvil üldse, hakkab vaikselt ,,läbi põlema". Ma ei ütle seda faktina, muidugi on olemas ka inimesi kes võivad terve elu läbi elada laisana. Treenides peaks saama keha vajaliku puhkuse, vastasel juhul jäävad lihased
* Keskaeg vooruslik jumala käskudele allumine. * Aristotelese suurim teene ... A. Thomas püüdis kokku sulatada Aristotelese eetika ja kristliku teoloogia. * 7 voorust: 4 fundamentaalsed, 3 kristlikud. * Fundamentaalsed: arukus, mõõdukus, meelekindlus, õiglus * Kristlikud: usk, lootus, armastus. * 4 esimest lähtuvad inimesest, 3 viimast jumalast. * Motiiv. * Psühholoogiline egoism. * Rajaja F. Nietzshe (1844-1900). * Filosoofia on inimese eksitus -> rajab uue filosoofia -> elutahe, raske kehaline periood. * Inimliku eluviisi suurim tahe võimutahe. * Moraal on antud nõrkade poolt. Seaduslik moraal on kõikidele sama. Nn. ,,karja- ehk orjamoraal." -> surutakse peale vooruslikkust, toimub ,,tugevamate" inimeste arvel. * Ligimesearmastus on nõrkus. * Darvinism. * Liigne heatahtlikkus on orjameelsus. * Kristlus eitab elutahet, rõhutab esteetilisi väärtusi, alavääristab instinkte, õpetab allumist.
allikaks inimese surm, õigemini selle ebaloomulikkus. Kui meditsiini enda tormiline areng on andnud arstidele hulgaliselt häid vahendeid surma tõrjumiseks paljude haiguste korral, siis seesama progress on samal ajal komplitseerunud nii elu lõppu üldisemalt kui ka konkreetsemalt suremist ennast. Meditsiin on toonud kaasa hoopis uusi olukordi elu lõpuks, mida ei peeta kaugeltki loomulikuks ja soovitavaks ning kus inimesel on elutahe täielikult kadunud, kuid ka surmal ei lasta tulla. Ilmseks sedalaadi potentsiaalsete olukordade allikaks on kaasaegne intensiivravi, kus organismi funktsioonid eraldivõetuna võivad olla pikka aega toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma võimalustega on sundinud inimesi järjest enam mõtlema ja reglementeerima inimväärikuse nimel meditsiinilise sekkumise alustamise või peatamise vajalikkust, võimalikkust ja
Jack London "Martin Eden" 1. Martin Eden on päästnud Arthuri ning läheb nüüd tema perega tutvuma. Kohtab Ruthi. Martin meremehe kommetega, harimata, aga Ruth kõrgemast klassist. Ruth ja ema saavad väga hästi läbi -> perekonnakombed -> Martin 11-aastaselt orb. Imetleb neid. 2. Martin ebakindel, koperdab igal pool. Õhtusöök. Martin ei oska midagi teha ega ütelda. Ruth mängis klaverit, Martin hämmastuses. Martin 21, Ruth 24. Lahkub. Ruth kutsub tagasi. 3. Armust joobunud. Elas õe (Gertrude) mehe (Bernhard Higginbotham) poe kohal. Ei sallinud õemeest ega õemees teda. 4. Oma toas. Martinil varem palju naisi. 5. Hommikulaud. Martini ja Gertrude vahel sügav õevenna armastus. Läheb raamatukokku. 6. Martin ei tea, millal Ruthi poole jälle minna. Käis Ruthi luuramas. Teatris. Pärast teater Martin loomupäraselt sõbralik ning sebib kahe tüdrukuga. 7. "Kõik, mis on õige, on õige". Õpib kirjandust, grammatikat ja kom...
Peaks püüdlema selle poole, et psühhiaatriabi ei häbeneta ja seda kasutataks julgesti. 5. ENNETAMINE Enamus suitsiide on võimalik ära hoida, kuna suitsiid on väga harva hetkeotsustus. Reeglina eelneb periood, mil inimesel esinevad erinevatel põhjustel sugenenud vaimse tasakaalu häired, mistõttu ta ei suuda mobiliseerida oma ressursse ning näeb suitsiidis väljapääsu lahendamatuna näivale olukorrale. Mida varem õnnestub suitsiidiprotsessi sekkuda, seda suurem on võimalus elutahe taastada. Kõige suurem probleem on aga see, et suitsiidi ohtu ei tunta ära. Depressiooni aetakse segamini väsimusega või ei osata näha seost depressiooni ja eluisu kadumise vahel. On liikumas ka palju müüte, mis võivad kõrvalseisjaid eksitada. Näiteks arvatakse, et inimene, kes räägib enesetapust, seda ei tee. Tegelikult aga, enamik inimesi, kes enesetapu sooritavad, annavad oma kavatsustest eelnevalt märku
Schopenhaueri igasugune filosoofia tugineb eeldusele, et inimene on mõistuslik olend. Inimesel ka võime teadvustada ja maailmast mõistusepäraselt aru saada, näiteks Hegel ütleb, et mõistusepäraselt võimalik maailmavaimu eesmärki välja uurida. Schopenhauer leiab, et see eeldus on vale inimese vaim ja mõistus on kõigest pealispind, inimene on oma põhiolemuselt hoopis TAHE. Inimest juhib ja paneb käima elutahe, mis on isekas, omakasupüüdlik, ihne ja rahulolematu. Schopenhauer on inspireeritud nii Platonist, Kantist kui ka hinduismist ja budismist. Inimeses möllav elutahe kontrollib meie mõistust ja aru. ,,See (tahe) on tugev, pime, kes kannab nägijat lombakat.'' Tahe = tugev pime. Mõistus ei saa ise hakkama (üritab suunata), aga tahe viib ikka nii, nagu tahab. Schopenhauer laob vaikselt vundamenti Nietzche ja Freudi tungide teooriale. Elutahe väljendub
Ta oskab poetada armukirjakesi ja sõrmuseid isegi ministriportfellidesse ja filosoofilistesse käsikirjadesse...Mõnikord tuleb selle nimel ohverdada...tervis, teinekord rikkus, ametikoht ja õnn." Me oleme harjunud, et mõned inimesed hakkavad meile meeldima ja mõned mitte. Mispärast see aga nii on? Schopenhauerit ei üllatanud selline valivus üldse. Tema arvates armutakse sellesse, kellega saadakse terveid järglasi. Elutahe suunab meid nende poole, kes suurendavad meie võimalust saada kauneid ja intelligentseid järglasi. Kokku sobitakse siis, kui üksteist täiustatakse võrdselt, näiteks pikale mehele meeldivad lühikesed naised, sest see eeldab et võimalusel sünnib parajat kasvu järglane, kes pole ei liiga pikk ega ka liiga lühike. Seda nimetatakse kokku Schopenhaueri neutraliseerimise teooriaks. ,,Igaüks pürib teiste
???? Wille zur Macht – võimutahe – Schopenhauer – „tahe on kõige alus“ 1886 „Sealpool head ja kurja“ – käsitleb võimutahte teemat. Võimutahe võib inimese asetada väljapoole hea ja kurja piire. Nietzsche sõnul lähtusid 19. saj läänemaailma inimesed judeo-kristlikust arusaamast. .. loomulike tungidega. Inimloomus samuti seotud loomulike tungidega – need annavad antiikaja inimesele arenemisvõime. Kõige olulisem tung – võimutahe, mingis mõttes on see elutahe. „Kõik elav tahab väljendada oma võimu“ Seos 1860ndate lõpul välja tulnud Darwini evolutsiooniteooriatega. Heidegger – tahe olla midagi enamat. Delenze – ei ole küsimus tahtes domineerida, vaid lihtsalt üks tahe valitseb teise tahte üle (jutt ei ole igatsusest võimu/jõu järele). Nietzsche arvates võimutahe on iga kehaga seotud. Võimutahte kontseptsioonil 2 mõõdet: kvalitatiivne aspekt – kellel on võimu rohkem, kellel vähem, kes on alamad. ...
sidaalse käitumise „reklaamist“ mõjutada. Viimasel ajal on täheldatud Inter- neti suhtlusportaalide õhutavat mõju. 13 SUITSIDAALSE INIMESE MEELESEISUND Suitsidaalse patsiendi meeleseisundit iseloomustab: 1) Kahestunud tunded. Enamikul inimestest on enesetapu suhtes kahe- sugused tunded. Enesetapule kalduva inimese hinges võitlevad elutahe ja soov surra. Soov elu vaevadest ja valudest vabaneda on suur, samas pole kadunud soov edasi elada. Paljud suitsidaalsed isikud ei taha tege- likult surra, nad ei saa lihtsalt eluga hästi hakkama. Kui nad abi saavad ja elusoov tugevneb, väheneb ka soov end tappa. 2) Impulsiivsus. Enesetapp on impulsiivne tegu. Nagu iga teinegi siseaje, on ka impulss end tappa mööduv ning kestab vaid mõne minuti või tunni
· Alustas lühijuttudega I periood: lühijutud ja novellid. Tuleb pidalitõve teemaga: ,,Surnud elu", ,,Surnu sünd"; ,,Kesaliblik" lüüriline suvitusromaan. See on tüüpiline uus-romantism. Mereteema- novellikogu ,,Anne-Marie", kalurite elu- ,,Kivine pesa", näidendid-,,Neitsid lampidega" II periood: Mälgu kõrgperiood; ,,Surnud majad"- Põhjasõjaga seotud probleeme: ikaldus, nälg, katk, rahva elutahe. ,,Läänemere isandad" saarlastest viikingid-ajalooline; meretriloogia- ,,Õitsev meri", ,,Taeva palge all" ja ,,Hea sadam"- randlaste igapäevaelu; Teise perioodi viimane romaan ,,Kivid tules" on erandlik, sest vaatluse alla on võetud kaevurite elu. Teema valik on Mälgu kohta kummaline. III periood: Looming muutub paguluses tunduvalt pessimistlikumaks. Hakkab süvitsi lahkama inimese hingeelu. Sellest valmivad pikemad kirjeldavad analüüsid
võime loomu poolest pidada dionüüsiliseks. Modernsuse vastu oli Nietzsche. Principinm individuationis- individuaalsus printsiip. Lääne inimene soovib olla individuaalne. Dionüüsiline printsiip lammutab individuaalsust. Dionüüsilistes rituaalides ülistasid inimesed ise ennast aga koos selle hävinguga(surm). Judeorkristlik printsiip on see,et leitakse vahendeid surma tõrjumiseks, kusagil on taevas kuhu me pääseme. Võimutahe(tema teoste oluline mõiste)- elutahe, kõik elav mis maalima tuleb kehtestab ennast võimutahte kaudu. Ressentiment-alaväärsuskompleksist tulev tõrksus. 28.01.2015 NIETZSCHE- käsitlus jumala surmast. Jumal on inimese poolt tapetud. Teos“rõõmu teadus“. Küsimus on selles, et mis tuleb jumala asemele. Jumala asemele on tulnud mõistuse jõud. Valgustusajastu loogika pidas seda ebausuks. Valgustuse loogika
õpilasi väga& nad muutuvad igati negatiivseks ning kurvaks. Et hiljem ei tekiks probleeme Sest koolistress võib mõjutada õpitulemusi ning koolivälist elu Koolistressist võib asi edasi areneda depressiooniks ja nii mõnelgi puhul väga halvasti lõppeda. Sest koolistress võib põhjustada halba õppeedukust Otseselt ei pea, pigem ela sellega sest sellest sõltub meie tulevik ja elutahe. Sest lapsed ei taha enam koolis käia Raske on koolis keskenduda, tekivad probleemid iseendaga, sõpradega, ei suuda end kontrollida See vähendab õpilaste õppeedukust ning laseb õpilastel langeda masendusse. See võib muutuda väga raskekujuliseks ja lõppeda näiteks suitsiidiga. Et edaspidi sellega mitte kokku puutuda. Kuna ükski õpilane ei peaks ise sellega hakkama saama, koolisüsteem on katki ja
S jõuab arusaamani, et maailm on inimese enda ettekujutlus (reaalsus individuaalne maailm). Leiab, et inimese juhtivaks jõuks on pime mõistuseta tahe e. instinkt. Tahe on kogu maailma algne olemus. Vaba tahe illusioon. Pessimism, mis ütleb, et maailm on halvim kõikidest võimalikest maailmadest. Tahe, mis maailma valitseb, põhjustab inimestele kannatusi. Eetika saab põhineda vaid kaasatundmisel ja kaaskannatamisel. Leiab, et esteetika aitab inimese tahtest vabaneda. Tuleb tappa elutahe, sellega vabaneb kannatusest askees. altruism egoismi vastand EETILINE TELEOLOOGIA ...(teleos siht) mis on hea või halb määrab sihtmärk. Tähtis ei ole tee, vaid lõpppunkt. Utitilitarism maksimaalne heaolu võimalikult suurele inimhulgale. 20.saj. mõjukamaid eetikateooriaid. Tugineb meis kõigis olevale enesekesksusele, omakasupüüdlikkusele. Erinevalt eetilisest egoismist on
Nietzsche leiab, et kristlik moraal on liialt inimesi jõuetuks muutnud. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm . Inimesed on endid käest lasknud lausa terve inimkond. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene on esmalt haritud. Tema suurimaks vooruseks võiks lugeda kaastunde. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Nietzsche füsioloogiline seisund aitas tal taaskord iseennast leida. Tal oli suur elutahe. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk. 24-5). Millised on tema "hügieeni" põhimõtted? Mitte vaenutsemises ei tule vaenule lõpp, vaid sõprus lõpetab vaenu. Nõrkusest sündinud vihavimm on kõige kahjulikum nõrgale endale. Mina arvan,et selle kõige eelnevaga tahabki ta öelda, et vihkamisest saab kõige suuremat kahju vihkaja ise. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas
identiteeti). Nietzsche oli modernsuse vastu. Lääne ühiskond on rajatud ideele "principinm individuationis" püüe olla indiviid. Individuaalsusprintsiip. Dionüüsiline ideaal on massi kadumine. Elu ja surm on omavahel seotud. Ülitsati elu ennast koos hävinguga. Judeo-kristlik printsiibis leitakse vahendeid surma tõrjumiseks. Dionüüsilises ekstaasis aksepteeritakse elu ja surma võrdselt. Võimutahe - printsiip, mis on suuresti kadunud kaasaegses lääne kultuuris. Elutahe. Kõik elav tahab end kehtestada võimutahte kaudu. Antiikkultuuris kirjeldatakse kangelasi, kus võimutahte printsiip on olemas. Tänepäeval on see kangelaste olemine kadunud. "ressentiment" alaväärsus tundest tekkinud tõrksus, trotslukus, irisev ja vinguv arusaam maailmas, mitte tugev emotsioon. Nietzsche ütles, et mõlemat printsiipi on vaja, aga läänes on apollooiline printsip saanud dominantseks ning sellega kaasnevad teatud probleemid. Teine osa : Nietzsche käsitlus Jumala surmast
Võimu tahe. Sellele peaks toetuma tegelik moraal inimeste maailmas. Arendas seda ideed oma teoses sealpool head ja kurja. Võimu tahe oli antiikajastul inimeste juhtivate tungide seas keskne. See oli halastamatu. Imetleti kangelasi halastamatuse ja verejanu poolest. Kangelase jõule alluti, temaga ei saadud kokkuleppele, oli kõikvõimas. Nietzche lähtus ka darwini ideedest. Kõik elav tahab väljendada oma võimu ehk ennast kehtestada. See võimu tahe ei ole tegelikult muu kui elutahe ise. See ei ole julm. See mida nimetab judeokristlikuks on inimese võimutahte eitamine, animaalse jõu eitamine ja mahasurumine. Kui inimene tuleb maailma, sisi ta kehtestab end läbi agressiivsuse nietzche järgi ja hiljem toimub instinktide mahasurumine ja see asendub millegi muuga. Freudil on teooria kuidas superego kaudu toimub allumine autoriteedile.allumisega võtame reeglid omaks ja superego on südametunnistus. Keegi ei karista meid, südametunnistus karistab meid
taas kord puudutab nietzsche ka siin vastandust judeokristliku moraali ja antiikmaailma moraali vahel. antiikkultuuris on inimsubjekt aktiivne. kogu antiikse inimese tegevus oli kooskõlas inimloomuse algsete tungidega. see andis antiikajastu inimesele tema vaba arenemisvõime. tungide maailma võttis nietzsche kokku võimutahte kontseptsiooni. võimutahe on tung, mis lubab inimesel ennast maailmas kehtestada, püüelda täiuslikkuse suunas. võimutahe on elutahe, kõik elab tahab väljendada oma võimu. siin on nietzsche tekstis viide ka tolleaegsetele loodusteadustele, ka darwini liikide tekke teooriale. nietzsche selline loogika on otseselt mõjutanud ka sotsiaaldarwinistlikke eksperimente, isegi sellist asja nagu saksa fasism. nietzschet on püütud seostada saksa natsismiga, aga sellega ei maksa liialdada. nietzsche teoorias oli siiski palju sellist, millega hitleri seisukohad kuidagi kokku ei sobinud.
rohkem! ELU PEALE SURMA EGO TÄIENDAMISE KAUDU Inimene kardab, et ta ühel päeval sureb. Surma lähenedes on muud loomad teadlikud, et nad surevad, aga kuni surmahetkeni pole kindel, kas nad tajuvad oma peatset lahkumist siit ilmast. Ja isegi siis nad ei tea täpselt, mida surm kaasa toob. Tihti öeldakse, et loomad surevad uhkelt, hirmu või vastupanuta. See ilus idee peab vett vaid siis, kui surm on vältimatu. Haige või vigastatud loom võitleb lõpuni. Nii võima elutahe ja võitlusvaim oleks ka inimesel, kui ta ainult poleks nii kõrgelt arenenud. Hästi on teada, et paljud inimesed surevad niisama, allandmise ja huvipuuduse tõttu. See on mõistetav, kui surija on parandamatult haige. Aga asi pole tihti selles. Inimene on laisaks muutunud. Ta on õppinud kergema vastupanu teed minema. Isegi enesetapp on muutunud paljudele vähem ebameeldivaks, kui ükskõik milline muu patt. Selles saab süüdistada ainult religiooni.
jõude nagu (võimutahe) struktueerida ja käsitleda nö teaduslikust vaatepunktist. Samas ei ole need teadvustamatud jõud mingilgi viisil ratsionaalsed. Psühhoanalüüs teooria oli ühtlasi esimene, mis andis psühholoogiilisest vaatepunktist tervikliku pildi inimesest ja tema suhestumisest kultuuri. Tõsi, see pretentsioon sai nagu enamikele sellistele kõikihaaravatele süsteemidele hukatuslikuks : et kõike kahest algprintsiibist (Freudil: elutahe ja surmatung) seletada peame neid seoseid oluliselt lihtsustama, et säiliks mingigi ratsionaalne koherentsus faktide ja neid seletavate printsiipide vahel. Psühhoanalüüs Enne konkreetsete autorite juurde minekut natuke psühhoanalüüsist üldisemalt. Sest vaatamata erinevustele, evivad erinevad autorid ka olulisi sarnasusi. See lähenemine lähtub loodusteaduslikust teesist, et ontogenees kordab fülogeneesi. Vastavalt sellele käsitletakse lapsepõlve kui liigi homo sapiens
Hästi nõudlik värsivorm. Eesti keeles kirjutanud Marie Under, Ain Kaalep, Gustav Suits, Johannes Semper. Sonettidega on nõnda, et natuke meenutab dsässmuusika lugu. Kõigepealt antakse teema, mis kaheksandas katrääni reas tipneb. Tertsettides peab lõppema puändiga. Under toob eesti luulesse kõigepealt sensuaalsuse ja seksuaalsuse, isikliku armastuse, ja toob värvi. Mis on valgest kuni leekiva punaseni välja. Selle esimese sonetikogu moto on, läbi teema, on arm elada. Tohutu elutahe, elurõõm. Need on siis komponeeritud nelja aastaaja rütmi. See suur rõõm elada on ka sügisel, talvel, kevadest ja suvest rääkimata. Seal on 50 sonetti, millest kõige tuntumad on ,,Ekstaas", ,,Sinine terrass" ja ,,Sirelite aegu". ,,Ekstaas" joovastus, ülim nauding. Elab niisuguse tundega, et on viimane päev. Soneti teema on elamine maine, see on ülim ekstaas, siis, kui sa elad oma tunnetele vastavalt. Kui sa pole ometi selline, kes sa salgad oma armastust.
Jaanus pöördus äkisti ümber. Kolm rüütlisulast olid tal taganemistee kinni pannud. Nende vahelt nägi ta majaukse pärani lahti olevat ja viimase sulase keha põigiti lävel lamavat. Õnnetu oli surmahirmus majja sisse püüdnud pääseda, kuid ust avades sai ta surmahoobi ja langes uksega ühes kotta. Lahtine uks äratas Jaanuses uue mõtte. Ta oli nüüd üksipäini verejanulise salga vastu, igast küljest irvitas temale armutu surm vastu -- ja noores mehesüdames ärkas vägevasti elutahe. Ta kargas äkilise tuhinaga teetakistajate kallale, lõi esimesel ühe hoobiga pea lõhki, ajas teisel mõõga kaelast läbi ja hüppas üle sulase surnukeha majja. Isandad ja sulased jäid kohmetult seisma ja üks luges teise silmist: «Ei mina selle küüsi 87 himusta langeda. See pole talupoeg ega inimene, see on püsti kurat!» Viimaks tõstis keegi ägedam mees häält: «Rebane on ise lõksu läinud. Meil pole muud teha,
taaselustamine, tungivalt soovitav vastav järelnõustamine (→ peatükk Stress ja läbipõlemine). 202 Patsiendi tahteavaldus Üha enam inimesi mõtlevad sellele, kas nad tahavad kroonilise haiguse või üliraskete vigastuste korral lasta end teatud elustamismeetmetega ravida. Mõned allkirjastavad sellisteks juhtudeks eelnevalt patsiendi tahteavalduse (tuntud ka kui patsienditestament, DNR – Do Not Resuscitate – mitte elustada, või ka elutahe, living will). See patsiendi korraldus hakkab kehtima alles siis, kui patsient pole enam võimeline oma tahet avaldama. Sellise korralduse kehtivuse määra, mis on enamikul juhtudel mõeldud arstile kliinikus, hindavad juristid veel erinevalt. Kui kiirabimeeskond peaks ilma arstita sattuma olukorda, kus ette näidatakse patsiendi tahteavaldus, siis tuleb kuni arsti saabumiseni teostada vastavaid kiirabimeditsiinilisi meetmeid. Kui kiirabi on välja kutsutud, siis reanimatsioonist loobumise
annaabi.ee 
