„Jevgeni Onegin“ Aleksandr Puškin (15)

„ Jevgeni Onegin “
Aleksandr Puškin
Jevgeni Onegin oleks minu arvates igale tüdrukule suurepärane kaaslane või siis ka lihtsalt sõber, kuna ta on väga usaldusväärne ning austab naisi. Jevgeni oskas oma tundeid väga hästi paberile panna ning lugedes tema kirja Tatjanale , soovisin, et ka tänapäeval saadetaks sellised armastuskirju. Jevgeni Onegin oli küll veidi elutüdinenud ning arvas , et tõelist armastust ei ole olemas- seepärast tõukaski ta Tatjana endast esialgu eemale, kuid kui ta avastas, et siiski on olemas keegi, kelle nimel elada, tuli ta elutahe tagasi ning ta soovis väga oma armastatut (Tatjanat) tagasi võita.
Toonased, 19. sajandi keskpaiga tüdrukud olid tänapäeva omadest natuke erinevad. Nad unistasid rohkem romantikast. Väga olulisel kohal oli kurameerimine ning see, kuidas paar kokku saab. Tänapäeval võivad noored teineteist leida suvalisel peol ning arvavad kohe, et kuuluvad kokku. Armastuskirjad on tänapäeval üsnagi välistatud. Ma arvan, et tegelikult tahaksid ka tänapäeva tütarlapsed armastuskirju saada, kuid kuna nüüd on olemas internet ning suhtlusprogramm MSN, siis ei tule poisid vast selle pealegi, et tüdrukule postiga kirja saata .
Ma arvan, et kui Jevgeni Onegin elaks tänapäeval, siis ta oleks üsnagi üksildane inimene. Tänapäeva poisid on üksteise suhtes küllalti õelad, ning ma arvan, et Jevgenit hakataks tema romantilise mõtteviisi pärast narrima. Ka enamustele tüdrukutele meeldivad tänapäeval rohkem mässajad kui romantikud .
Minu jaoks esindab teos rohkem romantismi kui realismi, kuna seal kirjeldatakse palju loodust. Teost räägib palju armastusest, õnnest, õnnetusest ning inimeste hinge ja südame, elamuste ja uskumuste, nägemuste ja mõtiskluste maailmast.
Koht, mis mulle raamatus väga meeldis, oli see, kui Onegin Tatjanale kirja saatis ning kutsus teda enda juurde, kuid Tatjana lükkas Onegini kutse tagasi. Põhjuseks oli see, et Tatjana oli juba kellegagi abielus ning soovis oma abikaasale truuks jääda. Mulle meeldis see koht, kuna Onegini tõrjumine Tatjana poolt oli mulle üllatuseks. Arvasin, et lõpuks saavad armastajad ikkagi kokku. Tegelikult oli see isegi meeldiv üllatus, kuna näitab, et naised on truud ning ei peta oma abikaasat.
Minu arvates on „Jevgeni Onegin“, olenemata sellest, et jutt on kirjutatud värssides,hea raamat. Tavaliselt on luulevormis raamatutest raske aru saada, kuid „Jevgeni Onegin“ oli enamjaolt selgelt kirjutatud. Mõned üksikud stroofid olid keerulised ning ma ei tabanud nende sisu päris täpselt ära, kuid üldine tegevus oli arusaadav.