Aleksandr Aleksandrovitš Blok (0)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Aleksandr Aleksandrovitš Blok

Aleksandr Aleksandrovitš Blok 28. november 1880 Peterburi – 7. august 1921 Petrograd) oli vene luuletaja.
Sündis Peterburis mitmekülgselt haritud ja suurte klutuurihuvidega aadliperekonnas
- Isa – õigusteaduste professor Varssavi ülikoolis, andekas muusik ( silmapaistev pianist ) ning suurepärane kirjanduse tundja .
- Ema – valdas mitut keelt, tundis väga hästi moodsat kunsti ning prantsuse dekadentlikku luulet.
- Perekond aga lagunes juba enne kirjaniku sündi.
Teda kasvatas vanaisa (A.Beketov – Peterburi ülikooli rektor) ja vanaema (andekas tõlk). Kirjaniku sõnul nad pakkusid talle kuldse lapsepõlve.
Vanavanemate mõis inspireeris teda luuletajana ja oli turvalise kodu sümboliks.
Esimesed värsid kirjutas 5-aastaselt
Peterburi ülikoolis algul õigusteaduskonna, hiljem ajaloo-keeleteaduskonna üliõpilane ning siis innustas teda XIX sajandi vene luule traditsioonid. Tema loomingulise tee algus algas sümbolismiga
- Luulekogu „Värsid Kaunist Daamist“ (1904)
1903 abiellus Blok Mendelejevi tütre Ljubov Mendelejevaga.
Aastal 1906 lõpetas ta Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna.
Juba oma esimese luulekoguga tõusis ta vene sümbolismi silmapaistvaimaks esindajaks .
Ta nägi oma armastatus kõrget ideaali , uskus ülevatesse tunnetesse, mis suudaksid päästa maailma. Nii lõi ta oma värssides ideaalmaastiku, kuhu ei ulatunud välismaailma tormid. Pühendas talle oma elu jooksul kaheksasada luuletust.
Blok ise tõdes, et noorpõlvevärsid mõjutasid kõige enam tema luuletajaks saamist ja jäi oma noorusideaalidele truuks.
Teda vaimustas juhtiva vene sümbolisti Solovjovi filosoofiline idee Igavesest Naiselikkusest. Ajendatuna tema suurest eeskujust, suutis ta luua vene sübolistliku luule kõige kaunimad ja isikupärasemad värsid.
Imekauni Daami sümbolist ei raatsinud Blok ka hiljem loobuda , see meenutas talle noorust .
Muutused Venemaal (Vene-Jaapani sõda, revolutsioon , rahutused ), sotsiaalne ebaõiglus ja vägivald tõid Bloki luulesse uued teemad ja muutsid tema luulekeele lihtsamaks.
- Luuletsüklid: „Linn“ (1904-08)
- „Lumemask“ (1907)
- „Faina“ (1906-08)
Helged meeleolud asendusid sünguse ja hämarusega. Tema kujutatud linn on kannatuste ja valede paik, kus võidutsevad toores jõud ja raha, kus kõike on võimalik osta ja müüa. Peterburi oli kurbade ja kaamete põiktänavate nign tagahoovide linn, kus surnud kolavad mööda samu radu, mida nad on käinud elavatena.
Kaunis Daam – puhtuse sümbol/ puhastustuli – püüab läbi tema kirgastuda, varjates meeleheitlikult enda saatanlikku poolt.Hiljem Bloki Igavese Naise kuju muutub – ta ilmub uuesti, üleni musta riietatud, kuid poeet tunneb ta siiski ära.Lootes näha Kaunist Daami, saadab poeet restoranis talle musta roosi, kuid pettub, sest naine möödub temast koos lapsega. Luuletaja, kes oli seni imetlenud vaid pühakodasid ja neis ilmuvat Daami, ütleb

„Tahaksin su ette söösta,
kisendada: „Oo, madonna!“
Miks mu räpasesse linna
Oma Poja küll sa tõid?“

Endisest luuletajast-unistajast on saanud kahestunud inimene, kes otsib tüde veiniklaasist ja vaatab teisi enda ümber iroonilisel pilgul.
- Luuletus : „Surmatantsud“
Aastal kui otsustati kodumaa saatust tõusis tema luules olulisele kohale kodumaa-teema. Oli veendunud, et revolutsioon suudab muuta valeliku, räpase ja igava elu õiglaseks, puhtaks ning imekauniks.Sellepärast kutsus ta 1917. Aastal intelligentsi üles mitte boikoteerima revolutsiooni.
Sel ajal elas läbi viimase loomingulise tõusu
- Artikkel „Intelligents ja revolutsioon“
- Poeem „Kaksteist“
- Luuletus „Sküüdid“
Venemaale pühendatud luuletustes on piiblimotiive, pilte vaesest, kannatavast kodumaast, mida ta just sellisena armastabki.
Luuletaja roll Venemaal oli eriline. Ta pidi läbi käima peaaegu Kristuse kannatuste tee.Tal oli kohutavalt raske iseendaks jääda, sest et pööbli suust kostis nii kiitust kui ka hukkamõistu. Et kutsumusele truuks jääda, tuli oma risti kanda. Revolutsioonijärgne Venemaa tunnistast kõlbmatuks nii Kristuse kui ka risti kandva luuletaja.Robustne aeg kustutas tema loomejõu ja viimane kogu „Must päev“ jäi ilmumata.
Revolutsioon, mida ta ootas, ei saabunud iial.Pettumusvalu ulatus hingepõhjani, elutahe hääbus, jäid vaid üksindus, eraklus ning tühjus.

Luulekogud:
- "Maa lumes " (1908)
- "Öised tunnid " (1911)
Näidendid:
- " Palagan " (1906)
- "Tundmatu" (1906)
Poeemid :
- "Kättemaks" ( 1910 –1921)

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 9 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

krrriiisssuuu Õppematerjali autor

Aleksandr Aleksandrovitš Blok, elu, teosed, tunnused

aleksandr aleksandrovit? blok elu teosed tunnused

Sarnased õppematerjalid

pptx

Aleksandr Blok powerpoint

Aleksandr Aleksandrovitš Blok vene luuletaja • 28. november 1880 Peterburi • Haritud aadliperekond: • Isa õigusteaduste professor Varssavi ülikoolis, andekas pianist • Ema suurte kultuurihuvidega • Vanaisa Peterburi ülikooli rektor • Vanaema tõlkija • 1906. aastal lõpetas Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna Looming • Esimesed värsid kirjutas Blok 5-aastaselt • Inspiratsiooni sai vanavanemate kodukohast Šahmatovost, XIX saj vene luule traditsioonidest, sümbolistidest (Brjussov, Solovjov jt) • “Värsid Kaunist Daamist” (1904) L. Mendelejevale • Tunnustus saabus kiiresti: • Teda võrreldi A. Puškiniga • 20. sajandi algust vene luules nimetati Bloki ajaks Ljubov Mendelejeva ja Aleksandr Bloki pulmapilt Aleksandr Bloki luule • Noorpõlve värsid innustasid aina enam luuletama. Blok jäi

Vene kirjandus

docx

Kirjanduse konspekt 10-12. klass

- inimese ja ühiskonna vaheliste pingeliste suhete teema - tegelaste käitumist juhivad minevikus tehtud teod - sõnakesksus, tegevuse staatilisus Vene sümbolistlik luule - tekkis 19.sajandi viimasel veerandil Prantsusmaal - vastukaaluks realismile ja naturalismile - sooviti luua nö puhast luulet, mis oleks vaba igasugustest seostest argimaailmaga - püüti avastada kõrgemat ideemaailma, seda tehti sümbolite (võrdkujude) abil Aleksandr Blok (1880 – 1921) Luuletajatee algus - sündis mitmekülgselt haritud aadliperekonnas - kasvas vanavanemate juures - kasvades oli soodne keskkond, ning nende mõis inspireeris Bloki luuletajana, oli turvalise kodu sümboliks - tutvumine juhtivate vene sümbolistidega: *1904.aastal ilmus selle mõjul kogu „Värsid Kaunist Daamist“ (pühendatud tema naisele) Venemaa poliitiliste sündmuste mõju - luulekeel muutus lihtsamaks:

Kirjandus

112

doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk