Doris Kareva - Me elu on me elu ainus mõte - Luuletuse analüüs (2)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Doris Kareva luuletused

Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Me elu on me elu ainus mõte Me elu on me elu ainus mõte. See pulss, mis verd me vaikimisse taob. Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke. Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob. Näo teeme, et me leekidest ei hooli, mis kuiva säsi õgivad me seest. Kord kukud kokku oma kõval toolil. Sa tead, ei päästa miski selle eest. Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud, sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel. Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub.

Kirjandus

11

odt

Doris Kareva Ajalaulud. Päevapildid.

Haapsalu Wiedemanni gümnaasium nimi 12. Ü Doris Kareva Ajalaulud. Päevapildid. referaat Haapsalu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Ülevaade luuletaja eluloost ja loomingust.......................................................................................4 1.1 Elulugu...................................................................................................

Kirjandusteose analüüs

8

docx

Eesti kirjanikude kogumik

Perekonna Hallik-Konnula asutajaliige (2000). Esinenud luulekavaga Tivoli tuuril (1999) ja osalenud kümnetel rahvaspordivõistlustel (sh maratonijooksus), 1999. a Riigikogu valimistel (peaaegu), soome-ugri kirjanike konverentsil Sõktõvkaris (1998) ja mitmetel kirjandusfestivalidel Lätis ja Soomes. Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat (2001), Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003), Oskar Lutsu huumoripreemia (2007). Doris Kareva Sündis Tallinnas. Õppis inglise filoloogiat Tartu ülikoolis. Kareva esimesed luuletused avaldati 1974 ajakirjas "Noorus", debüütkogu "Päevapildid" ilmus 1978. Kareva astus illusioonideta maailma ja on algusest peale selgelt indiviidikeskne lüürik. Ta esikkogu värssides leidub tagasihoidlikku mänglevust, iroonilist lähiümbruse silmitsemist ning omaenese minalegi suunatud kõrvaltvaataja jahedalt uurivat ja arvustavat pilku

Kirjandus

Kommentaarid (2)