Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Doris Kareva - Me elu on me elu ainus mõte - Luuletuse analüüs (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Luuletuse analüüs
Kristiina Štõkova
10R
1. Mõte.
Pealkiri : Me elu on me elu ainus mõte.
Üldiselt see tähendabki seda, et inimesed elavad selleks, et elada.
Näiteks : me töötame selleks, et hankida endale kõik vajalik
parema elu saavutamiseks. Õpilased õpivad koolides sellesk , et
saaks hiljem parema töökoha, millega püüame saavutada kõrgemaid
sihte, taaskord paremaks eluks. Kõik, mis me teeme moodustab suure
ringi, mis on omavahel seaotud.
2. Ainestik, mida käsitletakse.
Ma arvan, et autor kirjeldab mingit eluperioodi,
kus me hakkame oma elu üle mõtlema.Ta kirjeldab ükskõiksust ning
hoolimatust, mis lõpuks koondub punkti, kus inimese elutahe katkeb –
ta on väsinud ning tahab kõigest puhata.
3. Problemaatistik.
Ma arvan, et autor ei püüagi meile kui lugejatele seletada, mis on
me elu mõte või mis me peaksime oma eluga ette võtma, vaid pigem
Doris Kareva - Me elu on me elu ainus mõte - Luuletuse analüüs #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 171 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristiinast Õppematerjali autor
Doris Kareva - Me elu on me elu ainus mõte

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Eesti kirjanikude kogumik

Perekonna Hallik-Konnula asutajaliige (2000). Esinenud luulekavaga Tivoli tuuril (1999) ja osalenud kümnetel rahvaspordivõistlustel (sh maratonijooksus), 1999. a Riigikogu valimistel (peaaegu), soome-ugri kirjanike konverentsil Sõktõvkaris (1998) ja mitmetel kirjandusfestivalidel Lätis ja Soomes. Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat (2001), Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003), Oskar Lutsu huumoripreemia (2007). Doris Kareva Sündis Tallinnas. Õppis inglise filoloogiat Tartu ülikoolis. Kareva esimesed luuletused avaldati 1974 ajakirjas "Noorus", debüütkogu "Päevapildid" ilmus 1978. Kareva astus illusioonideta maailma ja on algusest peale selgelt indiviidikeskne lüürik. Ta esikkogu värssides leidub tagasihoidlikku mänglevust, iroonilist lähiümbruse silmitsemist ning omaenese minalegi suunatud kõrvaltvaataja jahedalt uurivat ja arvustavat pilku

Kirjandus
thumbnail
27
docx

Filosoofia gümnaasiumile

alguses? (esindajatest Thales, Pythagoras); Eelea koolkond, mis pööras eelkõige tähelepanu tõe ning tõelisuse otsingutele (Parmenides, Herakleitos); Sofistid, keda ei huvita mitte niivõrd tõde, vaid praktilisus, nad on skeptilised meelelise taju suhtes (Protagoras, Gorgias). Klassikalise perioodi suurmõtlejad: Sokrates, kes pühendus üksikisu uurimisele, leidis, et kõigel on oma eesmärk, oma mõte ja et tõde on siiski olemas; Platon, kes vaatleb maailma kui kaht dimensiooni: puhtad mõtted & nähtav maailm (on olemas eraldi puhaste ideede sfäär); Aristoteles, kes uurib esimesena olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. Hellenistliku perioodi hulka kuuluvad: stoikud, kes ülistasid looduspärast e mõistusepärast elulaadi; küünikud, kes pidasid tõelist tunnetust võimatuks, kahtlevad kõiges; epikuurlased, kes soovivad

Filosoofia
thumbnail
11
odt

Antiikkirjanduse eksamimaterjal koos

"Seitse Teeba vastu", selles on dialoogide osa suurem kui koori osa. Näitlejad tähtsad, mis on ennekuulmatu. A-l saavad jumalad uue riigikorra õiguslike aluste kaitsjaiks ja sellega seoses tõstab ta esile inimese isikliku vastutuse ta vabalt valitud käitumise eest. Mitme kaasaja filosoofi eeskujul loob ta jumaluse üldistatud idee, mille jaoks ta säilitab Zeusi nime. Vahekord jumaluse mõju ja inimeste teadliku käitumise vahel, selle mõju teede ja eesmärkide mõte, küsimus selle õiglusest, tõe lõplikust võidust ­ need ongi A põhilised probleemid, mida ta käsitleb inimsaatuste ja inimkannatuste kujutamise varal. Sophokles (496-406) ­ 5. saj. Dramaturg. Traditsioonilise elulaadi pooldaja. Suhtus eitavalt uutesse poliitilistesse ja ideelistesse vooludesse. Tema tegelased tegutsevad enamasti iseseisvalt ja määravad oma käitumise teiste inimeste suhtes. S huvitab indiviid, mitte perekond.

Antiikkirjandus
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

Hukkus autoõnnetuses. 1942. a ilmus essee ,,Sisyphose müüt", milles Camus rõhutab sisemise vastupanu vajadust kurjale ja vabadust ahistavale võimule. Sisyphos on mütoloogiline tegelane, kes karistuseks mõisteti allilmas suurt kivimürakat ülesmäge veeretama, see aga alati mäetipult alla veeres. Nii võitleb Camus' inimene absurdi vastu hoolimata sellest, et ta oma eesmärki kunagi ei saavuta. Surm teeb inimese elu mõttetuks. Camus' tegelased võitlevad kurja vastu. Elu mõte saab seisneda ainult vabaduseotsingus. ,,Sisyphose müüdis" rõhutas Camus mässu vajadust, vastust elu kaosele, absurdile ja surmale. Mäss on püsiv sisemise vabaduse otsing, võitlus julmuse ja ebaõigluse vastu. Seda teemat jätkab essee ,,Mässav inimene". 1942. a ilmus romaan ,,Võõras", 1947. a romaan ,,Katk", 1944. a näidend ,,Caligula", 1956. a romaan ,,Langus". 1957. a sai Camus Nobeli kirjandusauhinna.

Kirjandus
thumbnail
55
doc

Kirjanduse eksam

Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21

Kirjandus
thumbnail
28
doc

Kultuuriteooria loengu konspekt

Teine asi on see kas sellise ühistegemise läbi tekkinud identiteeti on võimalik kurjasti ära kasutada. On võimalik sisendada inimestele, et see identiteet, mis neil ühiste praktikate kaudu on tekkinud, et selle identiteediga peaks kaasas käima ka teatud ideoloogilisi veendumusi. Suur hulk kriitikat, mis on kultuurilise kogukonna idee vastu suunatud sellest tulenebki. Benedict Anderson ,,Kujutletud kogukonnad" kagu-aasia ühiskondade analüüs Natsionalismi kriitika - rahvused on kujutletud kogukonnad, inimesed kes omavahel kunagi kokku ei puutu, üksteisest midagi ei tea, võivad omada täiesti vastandlikke maailmavaateid, nende kuulumine mingisugusesse rahvusesse ühendab neid suuremal määral, kui teiste inimestega, kellega neil võivad olla väga konkreetsed ühised huvid. Väidab seda just massikommunikatsiooni tekke ja leviku kontekstis. Tema väited kehtivad

Sissejuhatus kultuuriteooriasse
thumbnail
56
doc

Semiootika konspekt ja küsimused

Seega on semiootika põhimõtteliselt teadus, mis uurib kõike seda, mida annab kasutada valetamise otstarbel. Kui midagi ei saa kasutada selleks, et väljendada valet, siis ei saa seda kasutada ka selleks, et väljendada tõtt, ja siis ei saa seda ülepea millegi väljendamiseks kasutada. Ma arvan, et määratlemist "valetamise teooriana" tuleks võtta ammendava programmina üldsemiootika jaoks. Mis on semiootiline uurimine ja milles on tema mõte? Eco Selline uurimine, kus kõiki kultuurifenomene vaadeldakse kui kommunikatsioonifakte ja üksikud teated organiseeritakse ja saavad mõistetavateks suhtes koodi. Semiootiline uurimus püüab näidata, et igasugune kommunikatiivne akt on küllastatud sotsiaalselt ja ajalooliselt tingitud koodidega ja sõltub neist. Algirdas Greimas Loomulikkude S all mõistetakse kahte laialdast tähendustavat hulka: ühelt poolt, loomulikud

Semiootika
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

· Päästeti kaks kirjanikku: Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv "Siuru" 1917-1919 · Tekkis vastukaaluks sõja- ja elukoledustele · Kuulusid:, Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson, August Gailit, Friedebert Tuglas · Väljundiks peamiselt luule ja novellid, kus peateemadeks olid armastus ja loodus · Aastail 1917­1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm- see olgu meie ainus tõukejõud"- Tuglas. · Esikkogud: Marie Under ,,Sonetid", Hendrik Visnapuu ,,Amores", Johannes Semper ,,Pierrot", Artur Adson ,,Henge Palango", August Gailit ,,Saatana karusell" · 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Vares Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest

Kirjandus




Kommentaarid (2)

ragnito profiilipilt
ragnito: väga huvitavalt kommenteeritud, tööd välja mõne sõnaga luuletuste põhiolemuse.
23:57 01-04-2009
kirsipunane profiilipilt
kirsipunane: nõustun eelkirjutajaga - huvitav
20:51 11-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun