Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline anatoomia uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust Patoloogiline füsioloogia - uurib haiguslikult muutunud organismi talitust Ealine füsioloogia - alaharu, mis käsitleb vanuselisi iseärasusi sünnist surmani Lapse termoregulatsioon rohkem kõigusoojane, Lapse südamelöögi tugevus nõrgem Millega füsioloogia seotud on? Anatoomia - käsitleb organismi ehitust Biokeemia käsitleb keemiliste protsesside iseloomu ja omapära elusas organismis, nt ainevahetus Biofüüsika käsitleb füüsikaliste protsesside kulgu elusas organismis, nt erituse teke ja levik, toimub erituvates kudedes, lihas-ja närvikude, 2. Organismi mõiste ja põhiomadused. Homoöstaas. Organism ühtne terviklik süsteem, mis suudab oma talitlust ise reguleerida. Tuleb oma talitluse juhtimisega iseseisvalt toime, ei vaja kõrvalist abi. Nt Hingamise juhtimiseks ei ole vaja aparaati
Patoloogiline füs haige inimese org tallit Pat anat haiguslikult muutunud inimese ehitus(kasvaja rakkude kuju/hulk on muutunud, healoom vähem, halvaloom rohkem, healoomulise rakud ei ole muutunud, neid onlihtsalt rohkem, ei anna siirdeid naaberkudedesse) atüüpilised rakud levivad, annavad siirdeid enamasti lümfisüst või vere kaudu Osteoporoos luu hõrenemine, muutused tiheduses ja talitluses Füsioloogia on enim seotud anatoomiaga, biokeemiaga (uurib elusas organismis toimuvaid keemilisi protsesse ja nende iseärasusi), biofüüsikaga (uurib füüsikaliste protsesside omapära elusas organismis nt närvisüst talitlus, erutuse levik piki närve, levik kudede vahel, erutuvad kord närvi- ja lihaskude), farmakoloogiaga (uurib ravimite e mürkide toimet organismis, ebaõiges annuses või vale manust viisiga on kõik ravimid toksilised; õigesti kasut aitavadmuuta talitlust või asendad puuduva aine, nt hormooni, mediaatori mõju)
14. stoppkoodon - mRNA lõpuosa, valgussüntees lõppeb 15. Milliselt geeniosalt algab transkriptsioon? promootor 16. Millisel geeniosal lõpeb transkriptsioon? terminaator 17. Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp? lugemisraamiga 18. Millisel põhimõttel toimub koodon- antikoodon paardumine? komplementaarsus põhimõte 19. Miks võib öelda, et nii replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on universaalsed protsessid? Toimuvad kogu elusas looduses ühtemoodi. 20. Kust saadakse valgusünteesiks vajalik energia? ATP makroergilistest ühenditest. 21. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? kui geenil toimub transkriptsioon. 22. Miks rakus ühed geenid avalduvad, teised aga mitte? Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd 23. Too 1 näide selle kohta, kuidas mõjutab geenide avaldumist keskkond: keskkonna temperatuur 24. Too 1 näide: a) mutatsioonide kohta; liigsõrmsus
Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetust väga tugevalt. Ensüümid Vitamiinid Hormoonid 1 Ensüümid On biokatalüsaatorid reaktsioonide kiirendajad elusas rakus. (2100-2150) Liigid (valgud): Lihtensüüm(lihtvalk) ainult aminohj; Liitensüümid(liitvalk) aminohj + koeensüüm-vitamiin. Ensüümi molekul on hiigelsuur. Substaat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüümi molekul:- (aktiivtsenter)-(regulatoorne tsenter)- Substraadi molekul: - Organismis on temp madalad, ainete kontsentratsioonid tühised. Reaktsioonid toimuvad väga kiiresti tänu ensüümidele. Ensüümis aktiivtsenter haakub substraadiga struktuuri sobivuse tõttu.
kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. 5.Bakteritoksiin-mõnede bakterite poolt sünteesitav mürkaine(põhjustavad inimestel haigusi) 6.Sügoot-viljastatud munarakk 7.Kobarloode-rakkude kogum, kui need on veel totipotentsed 8.Surrogaatema-asendusema 9.in vitro-"klaasis", see on bioloogilise protsessi teostamine katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes. 10.in vivo-"elusas"; see on protsess või katse, mis toimub (korraldatakse) elavas organismis või rakus. 11.embrüosiirdamine-embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud v kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks. 12.tuumkloonimine-selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. 13. 14
koodnit, Mittekattuvus 1 nukleotiid on ühe koodoni koosseisus Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp? Algab initsiatsiooniga, start-koodoni AUG lähedal. Lõpeb stop-koodoniga, annab märku mRNA pealt alla hüpata Millisel põhimõttel toimub koodon- antikoodon paardumine? Komplementaarsuspõhimõttel Miks võib öelda, et nii replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on universaalsed protsessid? Sest need toimuvad kogu elusas looduses ühtemoodi Kust saadakse valgusünteesiks vajalik energia? Glükoos, makroergilised ühendid nt ATP Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Kui geenis algab transkriptsioon Miks rakus ühed geenid avalduvad, aga teised mitte? Sest neil on erinevad ülesanded Too 1 näide selle kohta, kuidas mõjutab geenide avaldumist keskkond? Beebidele lisahapniku andmine põhjustab tihtipeale pimedaks jäämise Too 1 näide mutatsioonide kohta Liigsõrmsus
Ensüümid 1.on biokatalüsaatorid -reaktsiooni kiirendajad elusas organismis (2100-2150 erinevat ensüümi organismis) 4% org 2.koostis: kõik ensüümid on valgud 1)lihtvalgud e lihtensüümid *aminohappejäägid 2)liitvalgud e liitensüümid *aminohappejäägid+muu aine (nt vitamiin) 3.toime: Organismis on temperatuurid madalad, konsentratsioonid tühised, aga reaktsioonid toimuvad suure kiirusega. *subtraat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüüm kui valgu molekul on hiigelsuur võrreldes subtraadi
.. Võib-olla oleks tore, kui ühtki tegelast ei ilmukski? Sest nii on päris hea... Vaikus, valgus, tolmuebemed õhus. Midagi on tulekul. Kõik on ees. Midagi peab kohe juhtuma... Inimesed istuvad ja ootavad - koos... Nii võikski igavesti kesta. Aga nii ei saa. Teatris tulevad alati inimesed lõpuks lavale, nii peab olema, see on paratamatu, nii on kombeks. Mis on filmi ja teatri erinevus? Filmi puhul tarbib vaataja koos teistega valmispakendatud illusiooni, teisel juhul osaleb reaalses, elusas protsessis. Ühel juhul on kaitstud nii vaataja kui ka filminäitleja, teisel pole keegi õieti millegi eest kaitstud. Film jookseb edasi ka ilma ühegi vaatajata, teatris aga ilma ühegi vaatajata üldiselt etendusi ei anta. Filmivaatamine on ühesuunaline kommunikatsioon, teatrietendus kahesuunaline. On inimesi, kellele üldse teater ei meeldi. Nad kohe ei saa istutud nii kaua ühe koha peal pimedas saalis, ei saa süvenetud, ei saa aru, ei tahagi aru saada
elusosaks ja eluta osaks. Sõltuvalt ökosüsteemi iseloomust võib eristada nt metsaökosüsteemi, järveökosüsteemi jne. Ökoloogiline tasakaal Teatud aja vältel kujuneb ökosüsteemis välja teatud tasakaaluseisund. Tasakaaluseisundis olevas ökosüsteemis on orgaanilise aine süntees ja selle kogunemine tasakaalus. Seega kujuneb tasakaalus olevas ökosüsteemis välja suletud aineringe ehk ökosüsteemis ringileb mingi hulk vabu mineraale, mis taimede poolt seotud energia arvel ringleb elusas looduses. Sellist ringlust nimetatakse ainete biogeenseks migratsiooniks. Tasakaalu tunnuseks on antud ökosüsteemi püsimine muutumatuna pika aja vältel. Ökoloogilise tasakaalu muutused Ökosüsteem läheb tasakaalust välja juhul, kui kasvõi üks ökoloogilistest tingimustest muutub, vaatamata sellele, kas tingimus on biootilist või abiootilist laadi. Ökoloogiline tasakaal võib paigast nihkuda nii inimtegevuse kui ka looduslike protsesside tagajärjel.
Biosfäär-Elu sisaldav kiht maal. U. 40 km.(hüdrosfäär,litosfäär,atmosfäär) Etoloogia-Teadusharu, mis uurib loomade käitumist. Füsioloogia-Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regul-Toimub vere kaudu, mis kannab edasi hormoone ja teisi keemilisi ühendeid. Loodusseadus-Looduslike faktide üldistus, mis võimaldavad selgitada loodusnähtuseid. Kestivad eluta kui ka elusas looduses. Molekulaarbioloogia- Teadusharu, mis uurib biomolekule ja toimuvaid protsesse. Neutraalne regul-Närvisüsteemi kaudu. Populatsioon-Moodustavad üheloogi isendid, kes elavad samal alal ja ajal. Pärilikkus-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarn eliit talit poolest oma vanematele. Teaduslik fakt- Teadmised, mis on Teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud. Teaduslik hüpotees-Oletatav vastus, püstitatud probleemile
süntees. Neerude ülesanded: kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, osmootse rõhu säilitamine, happe leelis-tasakaalu regulatsioon, jääkainete eemaldamine organismist, bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon, vereloome regulatsioon, arteriaalse vererõhu regulatsioon. Viirused kui patogeenid:viirused on objektid,mis koosnevad valgust ja nukleotiidhappest.On eluta.Omavad pärilikkuse ainet, mille abil ta ennast paljundab elusas rakus.Võib paljuneda lüütiliselt (lagundab peremeesraku), lüsogeenselt (liitub peremeesraku pärilikkuse ainega ja võib olla pikka aega mitteaktiivne ja mingil põhjusel võib ta end avaldada-siis läheb lüütilisele tsüklile üle). Viirused on redutseeritud organismid. Nende pärilikkuseainet, DNA-d või RNA-d, kaitseb valgukiht, mis tavaliselt on moodustunud vaid mõnest erinevast valkaine tüübist. Viiruseid on nii kestatuid adenoviirus kui ka kestaga (nt HIV ja herpesviirused)
Roiskumine Käärimine, hapnemine Hallitamine 2. Keemilised Rasva rääsumine 3. Biokeemilised Autolüüs Hüdrolüüs 4. Bioloogilised Putukate tõttu Näriliste tõttu 5. Füüsikaliste muutuste mõjul Kuivamine Kahanemine Kõrvallõhnade neeldumine · rigor mortis- Surmakangestuse põhjuseks on püsivate ristisildade teke aktiini- ja müosiinifilamentide vahel, see on põhimõtteliselt sama reaktsioon, mis toimub elusas lihases kontraktsiooni puhul. Erinevuseks on, et lihase lõdvestumine analoogselt eluslihasega on tapajärgselt võimatu, sest aktomüosiinisildade lõhustumiseks vajalikku energiat ei saabu. lihase elastsuse kadu, lihaste lühenemine, nende pingsuse areng, venitatavuse kadu. · liha veesidumisvõime liha omadus siduda või hoida endas sisalduvat vett töötlemise käigus: liha lõikuse (konditustamise ja siirimise), kuumtöötlemise, peenestamise või
Nekroos/apoptoos/nekroos küsimused 1. Nekroosi ja apoptoosi erinevus nekroos (kärbus- elusas organismis kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm), apoptoos (elusorganismile vajalik rakkude programmeeritud surm) 2. Nekroosi etioloogia Tsirkulatoorne, traumaatiline, toksiline, tsütopatogeenne, allergiline, ensümaatiline, trofoneurootiline. 3. Nekroosi vormid/mõiste/näited mõlema vormi kohta Koagulatsioonnekroos e. kuivkärbus, mille puhul nekrootiline ala jääb tahkeks
suhted keskkonnaga). Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogia teadus. Füsioloogia uurib organismide talitusi ja nende regulatsiooni(elundite, elundkondade talitust). Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitsuste regulatsioon(toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil, on aeglane). Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte moodi nii elusas kui ka eluta looduses. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel ja uurimisobjektiks on biomolekulid(nt. Sahhariidid, proteiinid jne, DNA). Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi omandamisel toimub loomorganismi elundite ja elundkondade talituste regulatsioon (väga kiire). Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda, tähtsaim eluavaldus on suguline paljunemine.
1. elu tekib Maal isetärkamise teel ja on pidevas arengus 2. elu jooksul omandatud muutused päranduvad osaliselt järglastele 3. elusolenditele on iseloomulikud järgmised dendentsid: a.)sisemine täiustumistung b.)kohanemisvõime elutingimustega IV Ch. Darwini ilmumisaasta, teose nimi 1859 ,,Liikide tekkimisest" V Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad 1. elu on tekkinud isetärkamise teel 2. muutlikkus on pärilik ja mittepärilik 3. elusas looduses toimub olelusvõitlus (konkurents) 4. kehtib looduslik valik 5. liigiteke- materiaalsed tõendid VI Evolutsiooni tõendid 1. paleontoloogilised- kivistised, jäljendid, orgaanilise tekkega kivimid(lubjakivi, kivisüsi), evolutsioonilised vahevormid ( ürglind, latimeeria, kopskala) 2. feneetilised- kõik elusolendid on üles ehitatud rakkudest, taimedel on ühtne ehitusplaan, on homoloogilised elundid(imetajate esijäsemed), on mandunud elundid e.rudimendid e. vestiigiumid
Võrdlus- evolutsiooni toimumise ja käigu kohta annab tõendeid ka nüüdisaegsete organismide omavaheline võrdlemine väljasurnud organismidega. Feneetilised võrdlused- hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Ehitusplaani poolest sarnased organid on homoloogilised-nt.selgroogsete loomade jäsemeluud. Molekulaargeneetika- protsessid (replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon) on põhimõtteliselt ühesugused kogu elusas looduses, geneetiline kood on sama. Need tõendavad Maa elu ühtset päritolu. Pseudogeenid- mittekodeeritavad nukleotiidijärjestused. Moodustavad suurema osa genoomidest. Need on normaalsete, talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Nende võrdlus eri organismidel näitab ka nende järjestuste sarnasuse määra, mis on kooskõlas vastavate organismide klassifikatsiooniga muude tunnuste järgi. See on seletatav ainult põlvnemisega ühistest eellastest
Vitamiinideks nimetatakse eluks vajalikke madalamolekulaarseid, bioloogiliselt aktiivseid aineid, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides. Kõik looduslikud vitamiinid on orgaanilised ained, mida leidub vaid elusas looduses. Organismis toimib üle 20 vitamiini. Vitamiine hakati tähistama ladina tähestiku suurtähtedega nende avastamise järjekorras. Teaduslikus kirjanduses eelistatakse kasutada vitamiinide keemilist struktuuri iseloomustavaid nimetusi. A-vitamiin See mõjutab nägemisteravust. Kui A-vitamiini hulk organismis ületab normaalvajaduse 10- 15 korda, tekib loidus, unisus, peavalu, nahasügelus. Spetsialistide arvates pole mõtet kokku arvutada toiduks kasutatud
võiks olla?), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (või sihipärane vaatlus), viiakse läbi andmetöötlus ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta. 4. Mis on loodusseadus? Loodusseadus on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed ning mis ei sõltu inimesest. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte moodi nii elusas kui ka eluta looduses. Seadus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvantitatiivne ehk mõõdetav ja arvuliselt väljendatav, matemaatiliselt range valemi või võrrandina esitatav üldistus. 5. Kes on vaatleja, mida ta vaatleb ja miks ta vaatleb? Inimene on looduse vaatleja, kes saab infot looduse kohta oma meeleorganite vahendusel. Kuna inimese peamiseks aistinguliseks infokanaliks on nägemismeel, siis hakkab maailmapildi kujundamist oluliselt mõjutama valguse kiiruse väärtus
Referaat Kain-Theodor Merilai 7.a klass Õpetaja Tiina Gaskov Jõhvi 2012 2 Sissejuhatus Minu poolt koostatud referaadi sisuks on bioloogias õpitavad röövlinnud. Maailma 8600-st linnuliigist on kullilisi ja kakulisi kokku vaid 405 liiki. Ka Eesti enam kui 300-liigilises linnuriigis pole 28 kulliseliigil (koos alamliikidega) ja 13 kakulise liigil arvuliselt väga suurt kaalu. Ometi on kullid ja kakud elusas looduses tähtsad, sest loomtoidulistena murravad nad teisi liike. Eriti silmatorkavaks muudab selle asjaolu, et nende saakobjektid on enamasti suured loomad." 3 Toonekured Valge-toonekurg Valge-toonekurg on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu täiesti tumm lind, ainukeseks
1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas
Sünteetilised kandjad võivad lahustada suuri hulki hapnikku ja seega võivad omada sama toimet, kui hemoglobiin. Siiski on nad väga ohtlikud kasvuhoonegaasidena ja seega nad ei ole ideaalsed hapnikukandjad. (Datar 2010) Takistused in vitro liha kasvatamisel Kõige suuremateks takistusteks praegu on a) homoöstaatilise regulatsiooni puudumine. Homoöstaasi puudumumine mõjutab lihaproduktide toiteväärtust, kuna organid on täthsad toitainete imendumisel ja jaotamisel elusas organismis. Lihaskude on ka väga metaboolne kude ja selle jäägid tuleb eemaldada või taaskäidelda. b)protsess tuleb läbi viia suurel skaalal. Tootmine suurel skaalal on tähtis kuid siiamaani veel saavutamata. Praegused suured in vitro liha kultuurid sentimeetrites, kuna koeuuringute suurem tähelepanu läheb just in vivo koe parandamisse. Selleks, et toota tööstuslikku hulka in vitro liha, peaks bioreaktorid olema vähemalt 3-5 korruselised. Parimat inspiratsiooni saab ravimi ja
eelnevalt normaalselt väljaarenenud koe/elundi mahu vähenemine langenud funktsionaalse aktiivsuse korral. Rakusurm (variandid)- Apoptoos: tuuma ja tsütoplasma kondenseerumine, raku lagunemine apoptootilisteks kehakesteks. Apoptootiliste kehakeste eliminatsioon naaberrakkude fagotsütoosi teel. Nekroos ehk kärbus – mitmesuguste kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm. Kudede hävimine elusas organismis, haaratud võivad olla üksikud rakud, elundite osad või terved organismid . 22. Koed, põhitüübid (klassifikatsioon)– ühte funktsiooni täitvate rakkude ning nende poolt produtseeritud ETM (rakkude vaheaine) kogum.Koe moodustumiseks peavad rakud: üksteist ära tundma, omavahel adhereeruma. Kudede 4 põhitüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude. Diferentseerumine toimub üheaegselt nii rakulisel kui koelisel tasemel 23
fi1= 10,4*10`-3J / 8*10`-2C + 100V = 230V fi1=230V Pinged elektriväljast Esitad näiteid elektivälja pingete kohta eluta looduses V: kõige suurema pinge tekitab äiksepilve osade või pilve ja maavahel võivad ulatuda kuni miljoni voldini Selgita pinge tekkimist äiksepilves lisa selgitav joonis V: Vesi aurustub õhku ja kui teha on piisavalt tekib pilv ning sealt hakkab vihma samaga ja kui +ja- laengud kpokku puutuvad tekib äike Esita näiteid elektrivälja pingest kohta elusas looduses V:kõige suurema pingega on eletrikalad Elektri angerjad võivad tekitada pinge kuni 600V Suhteliselt väikesed on pinged, mis kaasnevad oranismide tavalise elutegevusega Selgita inimese närvikiu elektrilist tööpõhimõtet, lisa selgitavad joonised V: Närvikuid on taru, mille seinte paksus ei ületa sajatunadikku millimeetrit siseosa on negatiivse laengu all Erutus muudab närvikiu seina läbilaskvust ja positiivsed ioonid tungivad kiu sisemusse
ainevahetuses) energia suhtega eelmisel troofilisel tasemel assimileerunud energiasee %-des. 54. Miks tarbitakse metsaökosüsteemis ära vähem NPP-st kui rohumaadel? metsaökostüsteemis on vähem rohusööjaid ning sealset biomassi tarbitakse rohumaaga võrreldes vähem. Rohumaa biomass on algselt ka tunduvalt suurem, seega selle tarbimise võimalus on suurem. 55. Aineringe põhikarakteristikud Aineringe põhikarakteristikud Fondid mingi aine (energia) hulk elusas või eluta komponendis. Vood liikumised fondide vahel. Vookiirus ühest fondist teise liikuv ainehulk ajaühikus.Ringeaeg näitab kui kiiresti fondist lahkunud aineühik fondi tagasi jõuab. 56. Laguahel, lagundajad ja detrivoorid (detriidisööjad) Laguahel, lagundajad ja detrivoorid (detriidisööjad)- Laguahel-ressursiks on surnud orgaaniline aine, laguahela konsumendid tekitavad vett, CO2 ja mineraalaineid.Ka suured raipesööjad on laguahela lülid. Surnud
tekivad positiivsed vesinik ioonid ja negatiivsed happe jääk anioonid. Aluste disotsiatsioonid tekvad positiivsed metallioonid ja negatiivsed hüdroksiid ioonid. Soolade disotsioonil tekivad positiivsed metallioonid ja negatiivsed happe jääk anioonid. Vesinikekspoonent, PH näitab vesinik ioonide sisaldust lahuses. Neutralses lahuses on PH=7, happelises lahuses on Ph<7 aluselises lahuses on ph >7 Ph skaala on 014 Ph on oluline näitaja elusas tegevuses. Inimveri ph =7,36 Sülje ph on =6,9 (nõrgalt happeline) Maomahl inimesel tugevalt happleline Inimese nahk keskmiselt happeline Raba vesi Veevärgi esi <7 Soolade hüdrolüüs Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille käigus võib tekkida aluseline, happeline või neutraalne kekskond. Soola võib vaadelda kui aluse ja happe vahelise reaktsiooni tulemust. Variant nr
s.o. leida mehaanilist liikumist iseloomustavate suuruste vahelist seost · Sama kehtib ka biomehaanikas, kus inimese keha liikumist iseloomustavate suuruste vahelist seost · Sama kehtib ka biomehaanikas, kus inimese keha liikumist iseloostavate suuruste biomehaaniliste karakteristikute alusel määratakse keha ja selle osade asukoht suvalisel ajahetkel vaadeldavas taustsüsteemis Mehaanilise liikumise iseärasused elusorganismides · Elusas kehas (organismis) ilmneb mehaaniline liikumine kahel kujul: - keha ja selle osade liikumisena ruumis - keha ja selle osade deformatsioonina · Inimese liigutustegevusel toimuv keha ja selle osade mehaaniline liikumine tekib välisjõudude (raskusjõu, hõõrdejõu, toereaktsiooni, elastsusjõu jt.) ning aktiivse sisejõu (lihaste kontraktsioonijõu) koosmõju tulemusena
Pinged elektriväljast Esitad näiteid elektivälja pingete kohta eluta looduses V: kõige suurema pinge tekitab äiksepilve osade või pilve ja maavahel võivad ulatuda kuni miljoni voldini Selgita pinge tekkimist äiksepilves lisa selgitav joonis V: Vesi aurustub õhku ja kui teha on piisavalt tekib pilv ning sealt hakkab vihma samaga ja kui +ja- laengud kpokku puutuvad tekib äike Esita näiteid elektrivälja pingest kohta elusas looduses V:kõige suurema pingega on eletrikalad Elektri angerjad võivad tekitada pinge kuni 600V Suhteliselt väikesed on pinged, mis kaasnevad oranismide tavalise elutegevusega Selgita inimese närvikiu elektrilist tööpõhimõtet, lisa selgitavad joonised V: Närvikuid on taru, mille seinte paksus ei ületa sajatunadikku millimeetrit siseosa on negatiivse laengu all Erutus muudab närvikiu seina läbilaskvust ja positiivsed ioonid tungivad kiu sisemusse
vahelmine kõrrelistel, lõikheinalistel kõrresõlmede kohal lehe ja varre alusel võimaldab kiiresti taastada lehe/varre pikkuse selle tipu ärasöömisel/lõikamisel-pügamisel D. haavakude (kallus) tekib vigastuskohtades teiste kudede tagasiarenemise tulemusel, harva selgelt nähtav. 2. Püsikoed A. juhtkoed paiknevad juhtkimbus. 2 põhitüüpi sooned ja sõeltorud, vastavalt juhtkimbu puidu- ja niineosas (puu tüves puidus ja koore elusas osas). Sooni mööda liigub vesi ja vees lahustunud (eelkõige mineraal-) ained üles, sõeltorusid mööda orgaanilised ained ja vesi lehtedest alla (juurtesse) ja mujale suundadesse, kuhu vaja. Sammaldel nõrgalt areneud või puudub. Mahlavool kevadel, kui lehtedes veel taim ei kasuta vett (enne pungade puhkemist) esineb osadel taimedel juurerõhu tulemusena mahlavool puiduosast (kased, vahtrad, pähklipuud). Selline mahl on
rakkude pooldumisel põlvest põlve. Geneetilise informatsiooni realiseerumine fenotüübiks,selle translatsioon («tõlkimine») on pärilikkuse teine külg. Translatsioonil toimub valkude biosüntees, mille käigus geneetiline informatsioon «tõlgitakse» keemiliste reaktsioonide keelde. Kõik keemilised reaktsioonid organismis toimuvad fermentide (ensüümide) osavõtul. Fermendid otsustavad lõppkokkuvõttes selle, millised tunnused organismil kujunevad. Nii on DNA põhifunktsiooniks elusas rakus spetsiifiliste valkude sünteesi juhtimine, sellest õige informatsiooni säilitamine ja edasiandmine. kõik valgud (proteiinid) on polümeersed ühendid, kus monomeerideks on aminohapped. Omavahel ühinenud aminohapped moodustavad polüpeptiidahela, mis kindlas ruumilises konfiguratsioonis moodustabki valgumolekuli või osa sellest. Valgud erinevad üksteisest aminohapete arvu, nende nomenklatuuri ja järjestuse poolest polüpeptiidahelates
kaudu ning kujutab endast raku geneetiliselt determineeritud eneselikvideerumist. Apoptoos: tuuma ja tsütoplasma kondenseerumine, raku lagunemine apoptootilisteks kehakesteks. Apoptootiliste kehakeste eliminatsioon naaberrakkude fagotsütoosi teel. Nekroos ehk kärbus mitmesuguste kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm. Kudede hävimine elusas organismis, haaratud võivad olla üksikud rakud, elundite osad või terved organismid . 16. Mõisted: atroofia, hüpertoofia, hüperplaasia, metaplaasia, düsplaasia. Atroofia ehk kõhetus- eelnevalt normaalselt välja arenenud elundi või koe mahu vähenemine langenud funktsionaalse aktiivsuse korral. Hüpertroofia elundi või koe mahu suurenemine. organismi koemahu suurenemine, suurenenud funktsionaalse aktiivsuse korral. Hüperplaasia e
elektronmikroskoope - Valgusmikroskoopia lahutus üle 0,2mikromeetri - Elektronmikroskoopia lahutus 1-2nanomeetrit -Lisaks veel spetsiifilised täpsustavad meetodid, mida kasutatakse vastavalt vajadusele: nt histokeemilised ja immunohistokeemilised töötlused, in situ hübridisatsioon jne. Histoloogilised preparaadid Sõltuvalt materjali iseloomust ja uurimise eesmärgist prepareeritakse rakke ja kudesid väga erinevatel viisidel. Elupuhune uurimine – kõige ideaalsem. Elusas organis enamikel juhtudel keeruline või võimatu, sest organid on hulkraksed, enamasti paksud,valgusele ja elektronkiirtele läbimatud. Nii saab uurida ainult pindmisi rakukihte. Seetõttu ongi vajalik lõikude tegemine, et näha sinna ''musta kasti'' sisse. Võimalused: Konfokaalmikroskoobiga ca 100 µm sügavusele Kahe-footonikonfokaalmikroskoobis ca 1mm sügavusele Erinevad koestruktuurid mõjutavad valgust või elektronkiiri üsna sarnaselt. Seetõttu vajavad
” (Koik) Toit, mis on saadud geneetiliselt muundatud taimedest või loomadest, sisaldab lisaks nende endi geenidele ühte või paari uut geeni, mis on laboris sinna sisse viidud. (Koik) Professor Truve soovitab kasutada mõisteid “geneetiliselt muundatud toit” või “muundatud geenidega toit”. “Geenitoit” ei ole hea termin. “Nii jääb mulje, nagu oleks kahte sorti toitu: ühes on geenid ja teises ei ole. See on sügavalt ekslik, sest geenid on kogu elusas aines ja iga päev sööme me geene sisaldavat toitu,” selgitab ta. (Koik) Praegu on geneetiliselt muundatud toidu puhul tegemist enamasti taimse toiduga, eelkõige maisi ja soja saadustega. Maisi- ja sojataimedesse lisatud geenid saadakse enamasti bakteritest ning nende ülesanne on kaitsta taimi kas putukkahjurite või umbrohumürkide eest. (Koik) 12 3. GENEETILISELT MUUNDATUD TAIMEDE KASVATAMINE 3.1
kogu selle järgneva ahela osas. Tekib nn. raamimine. Üks geen- üks ensüüm üks geen üks polüpeptiidahel(300-400 a.h jääki) Valgu süntees (e. translatsioon)- Ribosoomide kaasabil toimuv valkude süntees RNA-lt. Valkude biosünteesil tõlgitaxe geneetiline info keemiliste reaktsioonide keelde. Fermendid (ensüümid) otsustavad lõppkokkuvõttes selle, millised tunnused organismil kujunevad. DNA põhifn. on elusas rakus spetsiifiliste valkude sünteesi juhtimine, sellest õige info säilitamine ja edasiandmine. Valk on polümeerne ühend, mille monomeeridex on aminohapped (20 tk). Omavahel ühinenud aminohapped moodustavad polüpeptiidahela, mis moodustab valgumolekuli või osa sellest. Valgud erinevad üxteisest aminohapete arvu, nende nomenklatuuri ja järjestuse poolest polüpeptiidahelas. I etapp: DNA-s sisalduva geneetilise info(nukleotiidijärjestuse) transkriptsioon (RNA vormide
Tekib nn. raamimine. Üks geen- üks ensüüm üks geen üks polüpeptiidahel(300-400 a.h jääki) Valgu süntees (e. translatsioon)- Ribosoomide kaasabil toimuv valkude süntees RNA-lt. Valkude biosünteesil tõlgitaxe geneetiline info keemiliste reaktsioonide keelde. Fermendid (ensüümid) otsustavad lõppkokkuvõttes selle, millised tunnused organismil kujunevad. DNA põhifn. on elusas rakus spetsiifiliste valkude sünteesi juhtimine, sellest õige info säilitamine ja edasiandmine. Valk on polümeerne ühend, mille monomeeridex on aminohapped (20 tk). Omavahel ühinenud aminohapped moodustavad polüpeptiidahela, mis moodustab valgumolekuli või osa sellest. Valgud erinevad üxteisest aminohapete arvu, nende nomenklatuuri ja järjestuse poolest polüpeptiidahelas. I etapp:
konsentratsiooni teisel pool membraani ning seega võrdsustada konsentratsioone mõlemal pool membraane. Veepotentsiaal (rõhuühik paskal) on mingis kk-s oleva vee potentsiaalne energia (vabaenergia) puhta veega võrrelduna. Vesi liigub sinna, kus veepotentsiaal on väiksem/madalam ehk muld taim õhk. Puhta vee potentsiaal on 0. a) rõhupotentsiaal (Ψp) – positiivse väärtusega. rakukestade vastu rõhk, elusas rakus olev turgorrõhk. b) osmootsest potentsiaal (Ψπ) – sõltub lisanditest (lahustunud ained vees nt), negatiivse väärtusega. c) maatriksipotentsiaalist (Ψm) – seostub pindadega, millega vesi kokku puutub, negatiivse väärtusega. Ψ = Ψp + Ψπ + Ψm Vesi mullas: Kui taim närbub, siis on vakuoolis vähe vett. Kui taimes palju vett, siis liigne vesi ’uhutakse’ taimest välja. Sademete ja aurumise vahekorrast sõltub veehulk mullas. Mida peenem, savisem on muld seda suurem
molekulidega seotud ja vaba vee konsentratsioon väheneb seetõttu. Puhta veega võrreldes osmootne pot alla nulli. 2. Maatrikspotentsiaal Kui esineb pindasid, millega osa veemolekule seotud. Vaba vee konsentratsioon väheneb ja sellega seoses ka veepot. 3. Rõhupotentsiaal Rakukestade vasturõhk. Kui taim on destileeritud vee sees on rõhupot ja osmootne pot võrdsed. Kui taim hakkab närtsima rõhupot 0, osmootne pot maksimumis. Eelkõige elusas rakus turgorirõhk. Räägitakse ka gravitatsioonilisest potetsiaalist see rõhupot-i osa s.o 0.01 MPa meetri kohta. Selle tõttu, et vesi kõrgel puu otsas. 5. Vesi mullas. Mullavee liigid (gravitatsiooni-, kapillaar-, füüsikaliselt ja keemiliselt seotud vesi). 1.Grvaitatsioonivesi vesi, mis võimaluse korral valgub mullast välja. 2.Kapillaarvesi vesi, mis liigub ja püsib mullas kapillaarjõudude varal. Mõlemad taimele vabalt omastatavad. 3.Füüsikaliselt seotud vesi
Translatsioonil toimub valkude biosuntees, mille kaigus geneetiline informatsioon «tolgitakse» keemiliste reaktsioonide keelde. Koik keemilised reaktsioonid organismis toimuvad fermentide (ensuumide) osavotul. Ka fermendid on valgud, valgulised biokatalusaatorid. Iga rakus toimuv reaktsioon nouab spetsiifilise fermendi osalust, mistottu nende arv organismis ulatub tuhandetesse. Fermendid otsustavad loppkokkuvottes selle, millised tunnused organismil kujunevad. Nii on DNA pohifunktsiooniks elusas rakus spetsiifiliste valkude sunteesi juhtimine, sellest oige informatsiooni sailitamine ja edasiandmine. Geneetiline kood Geneetilise koodi olemasolu idee tekkis USA-s 1953. a toimunud sumpoosionil, kus arutati asja Watsoni ja Cricki desifreeritud DNA struktuuri ja funktsioonide kusimusi. Kuidas aga neljast lammastikalusest koosnev jarjestus kodeerib 20 aminohappe jarjestuse, jai moistatuseks veel mitmeks aastaks parast DNA struktuuri selgitamist.
Puudub ka rakuline ehitus, mis tähendab seda, et nad pole võimelised kasvama ja poolduma ning neil puudub isiklik ainevahetussüsteem. Oma valkude sünteesil kasutab virus peremeesraku ribosoome. Viiruseid jagatakse kolme suurde rühma: 1. zoopatogeensed ehk inimesel ja loomadel parasiteeruvad viirused; 2. fütopatogeensed ehk taimede viirused; 3. bakteriofaagid ehk bakterite viirused. Kuna viirused paljunevad ainult elusas rakus (s.o teises organismis), on nende puhul tegu bioloogiliselt parasiitlike eluvormidega. Viiruste suurus sõltub liigist. Viiruste kuju alusel jaotatakse neid järgmistesse morfoloogilistesse rühmadesse: 1. Pulgakujulised viirused (tubaka mosaiik, tomati mosaiik, kartuli x-viirus). Pikkus keskmiselt 250 nm, diameeter 15 nm. 2. Kerakujulised ehk kokitaolised viirused (nt. gripiviirus). Nende suurus on harilikult alla 150 nm. 3. Kuboidaalsed viirused (nt
kirjeldatud unisoofilises psühholoogias ja näha kaunist ning säravat Universumit, on vaja teadvuse olemasolu. Kuid teadvuse eksisteerimiseks on vaja aga füüsika seadusi, mille järgi või mille baasil kujuneb välja teadvus. Nendeks on näiteks elektromagnetjõud, mis ilmnevad neuronstruktuurides. Kuid omakorda füüsika seaduste olemasolu korral on vaja eelkõige Universumi enda olemasolu. Joonis 16 Evolutsioonilised protsessid on toimunud eluta looduses, elusas looduses ja ka inimühiskonnas. Seepärast eristataksegi järgmist nelja evolutsioonivormi. Alguses oli 17 Universumi füüsikaline evolutsioon, mis seisnes selles, et ebapüsivad elementaarosakesed moodustasid hiljem püsivaid aatomeid ja molekule. Sellele järgnes keemiline evolutsioon, mis seisnes selles, et lihtsad anorgaanilised ained muutusid aja jooksul polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideks
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks
c. Kahe tütarraku eraldumist tsütokineesis - aktiini rõngas d. Viburite liikumist 159. Tsütohalasiin B on mikrofilamentide moodustumist takistav ühend. See ühend seetõttu takistab .....................................(kirjutada, millise protsessi toimumist mitoosis) See ühend seetõttu takistab tsütokineesi toimumist mitoosiprotsessis. Meetodid rakubioloogias 160. Milliseid geenitehnoloogilisi meetodeid kasutatakse valgu lokalisatsiooni muutuse jälgimiseks elusas rakus? Bioluminestseeruvad/fluorentsed lisandused rakku vastavale valgule. 161. Kuidas toimite, kui tahate näha ühe spetsiifilise valgu lokalisatsiooni rakus? 162. Mille poolest erineb uuritavast objektist tavalise fluorestsentsmikroskoobi abil saadav kujutis konfokaalse fluorestsentsmikroskoobi abil saadavast kujutisest? 163. Kuidas tuleb uuritavat preparaati töödelda, et see oleks vaadeldav skanneeriva elektronmikroskoobiga? 164
surmamehhanismide käivitumise kaudu ning kujutab endast raku geneetiliselt determineeritud eneselikvideerumist Apoptoos: tuuma ja tsütoplasma kondenseerumine, raku lagunemine apoptootilisteks kehakesteks. Apoptootiliste kehakeste eliminatsioon naaberrakkude fagotsütoosi teel · Nekroos ehk kärbus - Mitmesuguste kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm. Kudede hävimine elusas organismis, haaratud võivad olla üksikud rakud, elundite osad või terved organismid 4 Kudede põhitüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude Lootelehed: Ektoderm (epidermis, hamba email, aju, seljaaju jne) Endoderm (siseorganite kattekoed, tüümus, kilpnääre) Mesoderm (näärmed, vereringe, gonaadid jne) Kudede klassifikatsioon: 1. epiteelkoed: katteepiteel, näärmeepiteel, neuroepiteel 2. Sidekoed A
andmetöötlus ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta. Geograafia, Bioloogia ja Keemia • Geograafia on loodusteadus, mis uurib Maa pinda ja sellel toimuvaid protsesse. • Geograafiat huvitavates loodusnähtustes osalevad objektid karakteristliku mõõtmega 1 m (inimene) kuni 1000 km (maailmajaod). Geograafia osaks loetakse ka geoloogiat. • Bioloogia on loodusteadus, mis käsitleb elusas looduses kehtivaid seaduspärasusi. • Bioloogia tegevusvaldkond looduse struktuuritasemete skeemil ulatub bioloogilist infot kandvatest molekulidest (DNA) kuni looma- ja taimekooslusteni välja. • Keemia on loodusteadus, mis uurib ainete omavahelisi muundumisi ja sidet aatomite vahel. • Keemia tinglik spetsiifiline tegevusala struktuuritasemete skeemil ulatub aatomi läbimõõdust (0,1 nm) kuni suure molekuli mõõtmeni (100 nm). Füüsika kui eriline loodusteadus
Kõige enam kasutatav seisukoht nii antiikaja loogikaõpikutes. Inimene kulub loomade hulka, mõtlemine ja kõrgelt arenenud aju eristab inimest loomadest. Keel on Aristotelese arvates oluline, eristab inimesi kõikidest teistest elusolenditest, ainult inimene on võimeline eristama ja mõistma sõnade kuri, hea, õiglus tähendust. Klassikaline filosoofiline antropoloogia- inimest on liitsubstantsi, mis koosneb kehast ja hingest, ühendades neid omavahel. Hing on keha elustav printsiip, elusas kehas on hing, surnud kehas hing puudub. Teine arvamus on, et inimene on liitsubstants, mis koosneb kehast, maisest ja kosmilisest hingest. Tuuakse välja arvamus, et inimene on mikrokosmos- inimene on väike maailm, võib oma mõistuse kaudu jõuda kõigeni, ta on inimlik jumal. Inimene suudab kontrollida paljusid asju enda juures- oma hingamist, mõtlemist, soove jne. Inimese alamosa on kehaline hing, mille hulka kuuluvad iseloomu omadused, intentsionaalseks objektiks on armastus ja tunnustus
Anafaasis B toimuvas värtna pikenemises (astraalsete mikrotorukeste tõmbamises) 29. Milliste mootorvalkude ja milliste tsütoskeleti valkude interaktsioon toimub loomaraku tsütokineesis? Müosiin ja aktiin – kontraktiilne rõngas. Tsütohalasiin B on mikrofilamentide moodustumist takistav ühend. See ühend seetõttu takistab tsütokineesi. Meetodid rakubioloogias Milliseid geenitehnoloogilisi meetodeid kasutatakse valgu lokalisatsiooni muutuse jälgimiseks elusas rakus? Valk märgistatakse fluorestseeruva aminohappe järjestusega, mida valk endaga kaasas veab ja mida on fluorestsentsmikroskoobis näha. Kuidas toimite, kui tahate näha ühe spetsiifilise valgu lokalisatsiooni rakus? Monoklonaalsete antikehade kasutamine. Mille poolest erineb uuritavast objektist tavalise fluorestsentsmikroskoobi abil saadav kujutis konfokaalse fluorestsentsmikroskoobi abil saadavast kujutisest?
on üles ehitatud aminohapetest. Valgud jaotatakse liht- ja liitvalkudeks. Lihtvalgud e. proteiinid koosnevad ainult aminohapetest. Liitvalgud e. proteiidide koostisse kuuluvad peale aminohapete veel mitmesugused lämmastikku mittesisaldavad komponendid, nagu fosfor- ja nukleiinhapete jäägid, süsivesikud, rasvad jt. ühendid. Valkude tähtsus: · plastiline tähtsus - nad on kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks · valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks elusas koes · suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks fermentideks · mõningad hormoonid on valgulise ehitusega · valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse juhtivuse · lihaskontraktsioon toimub nelja valgu müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena · hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin · lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin
tiipselt k6iki teadaolevaid fakte. 1.10. Loodusseadu- Loodusseadused aitavad meil paremini aru saada looduses toimu- sed kehtivad i.ihte- moodi nii looduse vast (joon. 1.10.). Nendele tuginedes saavad inimesed juhtida Maal elusas kui ka eluta toimuvaid protsesse. Ka meie igapdevane tegevus peab arvestama osas. loodusseadusi - ainult nii saavutame soovitud tulemusi. ELsrned Koigil loodusteadustel on oma kindlad uurimisobjektid. 17 / IllERIKOTKAS
27 29. Milliste mootorvalkude ja milliste tsütoskeleti valkude interaktsioon toimub loomaraku tsütokineesis? Müosiin ja aktiin kontraktiilne rõngas. Tsütohalasiin B on mikrofilamentide moodustumist takistav ühend. See ühend seetõttu takistab tsütokineesi. Meetodid rakubioloogias Milliseid geenitehnoloogilisi meetodeid kasutatakse valgu lokalisatsiooni muutuse jälgimiseks elusas rakus? Valk märgistatakse fluorestseeruva aminohappe järjestusega, mida valk endaga kaasas veab ja mida on fluorestsentsmikroskoobis näha. Kuidas toimite, kui tahate näha ühe spetsiifilise valgu lokalisatsiooni rakus? Monoklonaalsete antikehade kasutamine. Mille poolest erineb uuritavast objektist tavalise fluorestsentsmikroskoobi abil saadav kujutis konfokaalse fluorestsentsmikroskoobi abil saadavast kujutisest?
puhastusvahendite mõjul, kuivamisel, kuumusega § Vabanevad kas pungumisel või peremeesraku lüüsil § Peavad olema märjas keskkonnas § Ei jää hästi ellu seedetraktis § Levivad suurte piiskadega, kehavedelikega, siirdatavate organitega ja vereülekandel § Levimiseks ei ole vajalik peremeesraku surmamine § Kaitseks on vajalikud rakuline immuunsus ja antikehad § Põhjustavad ülitundlikkust ja põletikureaktsioone. Replikatsioon § Viirused paljunevad vaid elusas rakus! Peremeesorganismi raku poolt on energia, sünteesimehhanismid ja madalamolekulaarsed ehituslikud prekursorid. Viiruse poolt on geneetiline informatsioon kõige selle sünkroonseks ja harmooniliseks koostööks. § Viirused omavad erinevaid replikatiivseid strateegiaid, kuid välja saab tuua mõned üldised seaduspärasused (universaalsed staadiumid). Replikatsioon § Kinnitumine (attachment) - toimub raku retseptorile. §
Kuidas RNA sünteesitakse? Sünteesi reguleerib iga geeni regulatoorne element. DNA keerdub geeni kohalt lahti. RNA transkribeeritakse 5' 3' suunas matriitsilt (3' 5'). Sarnane DNA sünteesiga va: NTP, mitte dNTPs ( deoksü), Ei ole vaja praimerit, Ei ole korrektuuri (proofreading), Uratsiil, mitte tümiin, RNA polümeraas. Transkriptsiooni kolm staadiumi: 1. Initsiatsioon 2. Elongatsioon 3. Terminatsioon Ühesugune pro- ja eukarüootidel. Elongatsioon on konserveerunud kogu elusas looduses. Initsiatsioon ja terminatsioon on erinevad pro-ja eukarüootidel. 1-Initsiatsioon RNA polümeraas ühineb sigma faktoriga (valk), mille järel moodustub RNA polümeraasi holoensüüm. See tunneb ära promootori ja initseerib transkriptsiooni. Sigma faktorit on vaja, et efektiivselt saaks polümeraas ühineda. Erinevad sigma faktorid tunnevad ära erinevad promootor piirkonnad. RNA polümeraasi holoensüümi ühinemisel DNAga viimane keerdub sellelt kohalt lahti
annaabi.ee 
