Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geneetika kordamisküsimuste vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliselt geeniosalt algab transkriptsioon?
  • Millisel geeniosal lõpeb transkriptsioon?
  • Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp?
  • Millisel põhimõttel toimub koodon- antikoodon paardumine?
  • Miks võib öelda et nii replikatsioon transkriptsioon ja translatsioon on universaalsed protsessid?
  • Kust saadakse valgusünteesiks vajalik energia?
  • Mida nimetatakse geeni avaldumiseks?
  • Miks rakus ühed geenid avalduvad teised aga mitte?

  • geneetika - bioloogia haru, mis uurib pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi
  • geen - DNA molekuli lõik
  • genoom - liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal
  • genotüüp - organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime
  • DNA replikatsioon - protsess, mille käigus kopeeritakse DNA molekul
  • transkriptsioon - protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel
  • translatsioon - valkude sünteesimine ehk aminohappeahela koostamine vastavalt mRNAs olevatele juhistele
  • promootor - geeni algusosa
  • terminaator - geeni lõpuosa
  • geneetiline kood - seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidkolmikutele vastavad aminohapped
  • koodon - ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik
  • antikoodon . mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNAs, mis tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi
  • initsiaatorkoodon - algusosa, algab valgussüntees
  • stoppkoodon - mRNA lõpuosa, valgussüntees lõppeb
  • Milliselt geeniosalt algab transkriptsioon? promootor
  • Millisel geeniosal lõpeb transkriptsioon? terminaator
  • Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp? lugemisraamiga
  • Millisel põhimõttel toimub koodon- antikoodon paardumine ? komplementaarsus põhimõte
  • Miks võib öelda, et nii replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on universaalsed protsessid? Toimuvad kogu elusas looduses ühtemoodi.
  • Kust saadakse valgusünteesiks vajalik energia? ATP makroergilistest ühenditest.
  • Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? kui geenil toimub transkriptsioon.
  • Miks rakus ühed geenid avalduvad, teised aga mitte? Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd
  • Too 1 näide selle kohta, kuidas mõjutab geenide avaldumist keskkond: keskkonna temperatuur
  • Too 1 näide: a) mutatsioonide kohta; liigsõrmsus
    b) kromosoomide arvu häirete kohta: DOWNI sündroom
    c) keskkonna toimest, mis põhjustab geenide avaldumise häireid: vähkkasvaja
    1
  • Geneetika kordamisküsimuste vastused #1
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Makijou Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ - MOLEKULAARGENEETIKA
    3
    docx

    BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ - MOLEKULAARGENEETIKA

    BIOLOOGIA KT MOLEKULAARGENEETIKA MÕISTED Geneetika ­ bioloogia haru, mis uurib pärilikkust, geenide struktuuri ja funktsioone. Geen ­ pärilikkuse tegur, mis antakse nt vanemalt edasi Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal DNA replikatsioon ­ 1 DNA molekulist 2 ühesugugust DNA molekuli Transkriptsioon ­ sünteesitakse DNA molekulist RNA molekul Translatsioon - päriliku info avaldumine, valkude süntees Promootor ­geeni alguses asuv piirkond, RNA-polümeraas peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma Terminaator ­ Geneetiline kood ­ seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikutele vastavad aminohapped Koodon ­ ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik geneetilises koodis Antikoodon ­ mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNA-s, tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi Initsiaatorkoodon ­ mRNA algusosa Stoppkoodon ­ mRNA lõpposa, millel lõpeb valgusüntees Milliselt ge

    Bioloogia
    Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused
    3
    docx

    Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused

    DNA ja RNA on päriliku info kandjad Pärilikus ­ tunnuste edasikandumine(pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. Nukleiinhapped ­ DNA ja RNA; päriliku info kandjad ehk pärilikkusaine. Nukleotiid ­ koosneb suhkrust(DNAl ­ desoksüriboos, RNAl ­ riboos), fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Komplementaarsus printsiip ­ lämmastikaluste paardumise seaduspärasus. Kromosoom ­ tervilik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. Kromatiin ­ rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega. Tuumake ­ rakutuumas asuv pärilikkusaine, kus sünteesitakse rRNA ja moodustavad ribosoomid. Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp ­ organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime. Aluspaar ­ kaks omavahel seotud vesiniksidemetega seotud nukleotiidi. DNA ülesanne ­ pärilikusinfo sisaldumine. RNA ülesanne ­ DNAs sisalduva info ülekandmine tsütoplasmas asuv

    Bioloogia
    Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid
    15
    docx

    Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

    DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped ­ DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer ­ polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid ­ nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip ­ lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom ­ terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin ­ rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake ­ rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp ­ organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar ­ kaks omavahel vesiniksidemetega seot

    Bioloogia
    Molekulaarbioloogia
    6
    doc

    Molekulaarbioloogia

    Kordamine Molekulaarbioloogia 1. Mõisted genotüüp, fenotüüp, seosed nende vahel. Vastus: Genotüüp - ühe organismi geenide kogum Fenotüüp - organismi tunnuste kogum Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus k

    Bioloogia
    Molekulaarbioloogia
    3
    odt

    Molekulaarbioloogia

    1. Mõisted genoüüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime fenotüüp – isendi avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna koostoimel. seosed nende vahel – Fenotüüp kujuneb genotüübi alusel, keskkonna mõjul. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalust

    Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
    Pärilikkus
    5
    doc

    Pärilikkus

    3. DNA - viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA 4. Fenotüüp ­ isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 5. Geen ­ DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 6. Geeniteraapia ­ geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. 7. Geneetika ­ teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 8. Geneetiline kood ­ mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgumolekulis. 9. Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. 10. Genotüüp ­ isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. 11

    Bioloogia
    MOLEKULAARBIOLOOGIA
    6
    docx

    MOLEKULAARBIOLOOGIA

    MOLEKULAARBIOLOOGIA PÕHIPROTSESSID *Rakus on RNA peamiseks ülesandeks geenides sisalduva info ülekandmine rakutuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. *DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid, mis on moodustunud fosfaatrühmast, desoksüriboosist ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk on kõigis nukelotiididies samasugune. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest(A,T,C,G). *A ja T vahel on 2 vesiniksidet, G ja C vahel 3. Vesinikside katkeb kergesti, see on oluline DNA toimimisel. *DNA nukelotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. *Rakus leidub kümneid RNA tüüpe. Olulisemad on mRNA(informatsiooni), tRNA(transport), rRNA(ribosoomi). *mRNA= viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse *rNA= kuulub ribosoomi ehitusse *tRNA= toob ribosoomidesse vajalikud aminohapped *Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib/määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. *Kromosoomid koosnevad DNAst ja sellega se

    Kategoriseerimata
    Geneetika
    14
    docx

    Geneetika

    Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA  A adeniin A adeniin  C tsütosiin C tsütosiin  G guaniin G guaniin  T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs sisalduva info ribosoomi

    Geneetika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun