Bioloogia mõisted (0)

Maksa ülesanded:Vere glükoosisisalduse regulatsioon , aminohapete sisalduse regulatsioon, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees.
Neerude ülesanded: kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, osmootse rõhu säilitamine, happe–leelis-tasakaalu regulatsioon, jääkainete eemaldamine organismist, bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon , vereloome regulatsioon, arteriaalse vererõhu regulatsioon.
Viirused kui patogeenid :viirused on objektid,mis koosnevad valgust ja nukleotiidhappest.On eluta.Omavad pärilikkuse ainet, mille abil ta ennast paljundab elusas rakus.Võib paljuneda lüütiliselt (lagundab peremeesraku), lüsogeenselt (liitub peremeesraku pärilikkuse ainega ja võib olla pikka aega mitteaktiivne ja mingil põhjusel võib ta end avaldada-siis läheb lüütilisele tsüklile üle). Viirused on redutseeritud organismid. Nende pärilikkuseainet, DNA-d või RNA-d, kaitseb valgukiht, mis tavaliselt on moodustunud vaid mõnest erinevast valkaine tüübist. Viiruseid on nii kestatuid adenoviirus kui ka kestaga (nt HIV ja herpesviirused ). Nende vastu on ainult antikehad .
Bakterid kui patogeenid: Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine , mis kutsuvad esile koekahjustusi. Toksiinid on reeglina valgulised. Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid . Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk oisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu ja neid teid on veelgi.Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine , ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel.
Kaasasündinud kaitsemehhanismid nakkuste vastu: A)kaitstud barjäärid- terved katted, vigastuste korral vere hüübimine, limad , ripsmed, karvad , maohape(ph on alla 2, sellises keskkonnas paljud patogeenid hävivad), sülg, pisarad , higi. B) Mittespetsiifiline immuunreaktsioon-tekib punetus, paistetus, temperatuur. Histamiin -mobiliseerib keha kaitseseisundisse, stimuleerib antikehi ja toksiine.
Omandatud immuunsüsteem: Suudab kaitsta vaid selliste patogeenide eest, mida on ’’tundma õpitud’’ s.t millega on kokku puututud: Haigus on läbi põetud; Vaktsinerimine-organismi viiakse nõrgestatud haigusetekitajad. Kuna iga haigusetekitaja vastu on vastavad antikehad, siis tekib immuunsus vaid teatud haiguse suhtes. Omandatud immuunsuse kestus võib ulatuda mõnest kuust elu lõpuni. Teatud haiguste (tuulerõuged, läkaköha ja mumps ) vastu tekib inimesel omandatud immuunsus ja ta ei põe neid enam kunagi uuesti. Seevastu osade haiguste vastu ( gripp , düsenteeria) tekib meil ajutine immuunsus ja mõne aja pärast võime me neisse uuest haigestuda. Omandatud immuunsus ei ole pärilik.
Energiaallikad füüsilise tegevuse puhul: Glükoos on energiaallikas tavalisel igapäevasel aktiivsusel, kui me oleme piisavalt söönud. Rasvade kasutuselevõtt nõuab aega, kuid kui nende lagundamine on kord alanud, tagab see püsiva ja stabiilse energiavaru pikaks ajaks. Valkude lagudnamisest saab organism tavaliselt kuni 5% energiast. Valkude lagundamine energia saamiseks intensiivistub üksnes nälgimise ajal, kui selleks ei ole enam võimalik kasutada ei süsivesikuid ega rasvu.
Organismi vastus füüsilisele pingutusele: Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad. Lihaste intensiivse hingamise tulemusena suureneb vere süsihappegaasisisaldus ja tekib piimhape . Veresuhkur ja glükogeen vähenevad.Langeb ka vere pH. Vereringe nahas intensiivistub. Lihaste töö tulemusena tekib liigne soojus , mis tuleb kehast eemaldada. Suureneb higistamine . Higinäärmed eritavad naha pinnale soolast vesilahust, mis aurustudes neelab soojust. Suureneb glükogeeni lagundamine.
ATP- annab trantspottvalgu molekulile energiat, et see saaks oma kuju muuta.