11. klassi füüsika konspekt (0)

• Elektrinähtuste tekkepõhjus ja  elektrilaeng
Elektrinähtuste tekkepõhjuseks on asjaolu, et maailmaruumi kogu aine sisaldab elektriliselt 
aktiivseid algosakesi – elektrone prootoneid ioone jms Elektrilise aktiivsuse annab osakestel nende 
elektrilaeng – elektrilaeng on elektriõpetuse  keskne  mõiste. Elektrilöaeng kui füüsikaline suurus 
iseloomustab keha või aineosakese elektrilise aktiivsuse astet ja näitab kui tugevasti osaleb keha või 
osake elektrinähtustes. Elektrilanegu tähiseks on keha korral täht Q ja punktlaengu korralt täht q.
Punktlaneguks nimetatakse laetud kehi mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende 
vahekaugusega. Punktaleng on keha mudel mille korral keha laengut võib vaadelda koondununa 
ühte punkti. Elektrilaengu mõõtühikusks SI-s üks  kulon  (1 C) Ühikut nimetatakse nii prantsuse 
füüsiku Ch. A. De  Coulomb `i järgi. 1 C on väga suur elektrilaeng. Näit. Kaks 1 C suurust 
elektrilaengut, mis asetsevad teineteisest 1 km kaugusel mõjutavad teineteist veel 9000 njuutinilise 
elektrilise jõuga.
Tavaliselt kasutatakse ühikuid:
1 yC = 10 `-6 C
1nC = 10`-9 C
1pC = 10`-12 C
Looduses leidub kahte liiki laenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja 
negatiivseteks. Selline tähistusviis võimaldab lanegu liiki väljendada märgiga arvväärtuse ees (+ või 
Sama nimeliselt laetud keahde vaehel mõjub tõukejõud erinimeliselt laetud kahede vahel aga 
tõmbejõud.
Aatomeid hoiab koos tuuma positiivsete prootonite ja tuuma ümber liikuvate negatiivsete 
elektronide vahel mõjuv elektriline tõmbejõud.
Väikseimat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks selle tähis on e ja väärtus 1,6 * 10`-19 C
Igal  elektronil  on leang -e ja igal prootonil +e laeng puudub.
Keha elektrilaeng on alati elemntaarlaengute täisarv kordne Q= +- ne
kus n – neutraliseerimata elektronide arv.
Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeturd süsteemi  kogulaeng  on jääv suurus.
Q1+ Q2 + ..... + Qn =  const
Süsteem on elektriliselt isoleeritud, kui laetud osakesed ei lahku süsteemist ega lisanud sinna. 
Süsteemisisesel laengute ümberjaotumisel jääb süsteemi kogulaeng.
Laengu jäävuse seadust võib ka tõlgendada kui maailma üldise keskmise neutraalsuse seadust. 
Mingi keha laadumisega kaasneb vastupidise märgiga laengu  ilmumine  teisele kehale
Küsimused ja ülesanded
• Millised  algosakesed  kas  prootonid neutronid või elektronid liiguvad eboniitpulga 
elektriseerimisel ühelt kokkupuutes olevalt kehalt teisele? Milliselt  millisele  ?
V: Eboniitpulk omandab hõõrdumisel negatiivse laengu – elektronid liiguvad villaselt 
eboniitpulgale
• Kas Kahe keha hõõrdumisel teinste vastu võivad mõlemad kehad saada positiivse 
elektrilaengu ? Põhjenda
V: Ei hõõrdumisel ei pea aga võib ühe keha elektrone loovutada (muutub + laenguga kehaks) teine 
võib neid omandada (- laenguks)
• Kuidas mõjuvad teinsteist kaks riidega hõõrutud klaaspulka? Põhjenda
V: klaasplugad omandavad hõõrdumisel alati + laengu Nad tõukuvad
• Kas on võimalik elektrilaeng suurusega 10*10´-10 C Põhjenda
V: Ei ole võimalik kehal saab olla laeng mis on valemi Q = +-ne põhjal täisarv kornde 
elementaarnlaengut veel nimetada elektron laengut
• Kui suuro n metallkuuli elektrilaeng, kui tal on 2*10´-10 C Liigset elektroni
V; Q= +-ne Q= (-2 * 10`10)* 1,6 * 10`-19 C = -(3,2) * 10`-9 C = -3,2 pC
• Plastjoonlaud sai hõõrdumisel laengu (-2)*10`-7 C Mitu elektroni sai ta juurde ?
V: Andmed: Q= -ne põhjal n = -Q/e        n= -(-2) * 10`-7C/1,6*10`-19 = 1,25* 10`12 elektroni
• Elektriliselt isoleeritud süsteemi moodustavad elektrilaengu 2*10`-9 C. (-5)*10`-9C ja 10`-9C. 
Milline on süsteemi kogulaeng ?
V: Q= Q1+Q2+Q3              Q=2*10`-9 + (-5)*10`-9 + 10`-9 =(-2)*10`-9C
•  Elektrooniliselt  isoleeritud süsteemi moodustavad kaks ühesugust metallkuulikest, Neist 
esimelse on elektrilaeng (-7)*10`-8 C  teisel 5*10`-8C Kuulikesed viidi kokkupuutesse ja eemaldati 
endisele kaugusele kui suur on kummagi kuulikese elktrilaeng laengute übmerjagamist ? V:Q1,2 = 
Q1+Q2/2 
Q1,2 = (-7)*10`-8C+5*10`-8C/2 = -10`-8
2. columbi  seadus
Coulombi  seadus on elektrostaatika  põhiseadus mis võimaldab määrata kahe punktlaengu vahel 
mõjuva elektrijõu suuruse.
Seadus sõnastatult:
Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline  nede  laengute 
korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kaugse ruuduga ning sõltub keskkonnast milles 
laengud  asetsevad
Seadus valemina:
Fe – kq1q2/r2e
kus F(N) – punktlaengute vahel mõjuv elektrijõud mis on suunatud piki laenguid ühendavat sirget
Jõu suunda vüib iseloomustada märgiga selle arvväärtuse ees:
tõukejõudu loetakse kokkuleppelistel  positiivseks  laengud samamärgilised nende korrutis on 
positiivne tõmbejõudu aga negatiivseks laengud eri märgilised korrutis negatiivne
k(Nm`2/C`2 ) --- konstant (võrdetegur)
k= 9*10`9 Nm`2 / C`2
q1 ja q2 (C) – punktrlanegute 1 ja 2 suurused n (m) – punktlanegute  vahekaugus
E – suhteline dielektriline läbitav vees mis näitab mitu korda vähnedab mingi keskkond või aine 
kahe laengu vahel mõujuvat elektrijõudu võrreldes vaakumiga mõnede ainete dielektriline 
läbitavust  vaakumis  : vaakum 1 õhk 1 paber 2 õli 2,5 klaas 7 puhas vesi 81
Küsimused ja ülesanded
• Kahe teineteisest 20 cm kaugusel paikneva punktlaengu vahel mõjuv elektrijõud on 18mN
kui suur on nendevaheline jõud siis kui laengud viia teineteisest 60 cm kaugsule põhjenda vastust
V:Et vahekaugus suurenes 60/20 =3korda siis laengute vahel mõjuv elektrijõud vähene 3“ *= 9
korda ja on 18mN/9 = 2 mN
• Mida tähendab väide räni dielektriline läbitavus on 12 ?
V: See tähendab et räni nõrgendab võrreldes vaakumiga laengute vahel elektrijõudu 12 korda
• Kaks pilve mille laengud on vastavalt 10 C ja .-20 C paiknevad teinteisest keskmiselt 20km 
kaugusel kui suure jõüuga mõjutavad need  pilved  teineteist
Fe= k*q1*g2/E*r`2    Fe= 9*10`9 Nm`2/C`2 * 10C * (-20)C/ 1,0 * (20*10`3 m) `2 = -4,5 kN
V: Fe= -4,5 kN
• kaks punklaengut milledest ühe suurus on 4 nC asuvad vaakumis teineteisest 3cm kaugsel kui 
suur peakso lema teine punklaneg et laengute vahel mõjuks elektrijõud 80mN
Fe `= k*q1*q2/E*r`2 
q2= Fe*E*r´2/k*q1
q2= 1,0*(3*10`-2m)`2 / 9*10`9 Nm`2/C´2*4*10`-9 = 2nC
Vastus q2= 2nC
Mõiste võttis kasutusele endine füüsik ja  keemik  Michael Farady 1791-1867
Ta väitis et;
Kõiki eletrilaenguga kehi ümbritseb elektriväli mis on tingitud nende eletrilangeust
Elektrivälja tähendusesks on olla omamoodi vahelüli eletrijõu mõju edastamisel ühest 
eletriklaenguga kehalt teisele.
*Defintisioonid:
Elektrivälja nimetatakse elektri laenguga keha või osakeste ümbrust milles mõjuvad elektrijõud.
See ümbrine e. Elektriväli on elektrilaenguga kehade eletriline vastastiku mõju vähendaja.
Elektrivälja iseloomulikud omadused
Pole vahetult inimmeeltega tajutav
Levib tühjuses kiirusega mis on võrdne valguse kiirusega 300000 km/s
on ulatuselt lõputu kuid nõrgeneb kiiresti
on pidev ja  katkematu
ei sega teisi elektrivälju
omab energiat
Elektrivälja  graafiline  kujutamine
Elektrivälja graafiliseks e piltlikukus kujutamiseks kasutatakse jooni mille abil saab määrata 
elektrivälja mistahes punktis mõjuva elektrijõu suuna, Need jooned võivad olla  sirged või 
kõverjooned neil on kindel suund neid nimetatakse elektrivälja jõujoonteks
Definitsioon;
Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont mille igas punktis on eletrijõu suund selle joone 
puutuja sihil.
Elektrivälja jõujoone suund;
elektrivälja jõujoone suunaks loetakse kokkuleppeliselt suunda mis ühtib elektrivälja asetatud 
positiivse eletrilaenguga keha  liikumis  suunaga. Seega  suunduvad jõujooned positiivse 
elektrilaenguga kehalt negatiivse laenguga kohale või lõpmatusse-
Üksiku positiivse ja üksiku negatiivse elektrilaenguga keha C punktalengu elektrivälja jõujooned
Seal kus elektriväli on tugevam paiknevad jõujooned tihedamalt  see võimalab võrrelda elektrivälja 
tugevust välja erinveates punktides.
Kahe lähestikku asetatud erinimelise ja kahe samanimelise elektrijõuga keha eletrivälja jõujooned
Erinimeliste laengute koosmõjul tekkiva elektrivälja jõujooned liituvad ühisteks joonteks.
Samanimeliste lanegutega kahedelt väljuvad jõujooned püüavad teinteist tõugata ja nimetuda 
omvahel parallelseks. Kahe erimõrgilise laenguga plaadi vahel homoheense elektrivälja jõujoond on 
suunatud ühesugune
Elektrivälja tugevus
Mingile puntklaenule või elektrilaengule kehale elektriväljas mõjuv jõud sültub selle punktlanegu 
enda elektrilanegust, Jõu ja laengu suhe punktlanegus elektrilaengust aga enam ei sõltu ning sobib 
eseloomsutama elektrivälja. Seda suhet nimetatakse elektrivälja tugevnemiseks ja tähistatakse 
tähega E
E=F/q või E=F/Q
Kus E (N/C) – elektrivälja tugevus
F (N) – punktlaengule või elektrilaneguga elektriväljas mõjuv elektrijõudu
q(C) või Q(C) – punktlaneguga või elektrilaengugua elektrilaengu suurus.
Elektrivälja suurus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikutele suurusega (= 1C)
positiivsele punktlaengule või positiivse elektrilaenguga kehale.
 Definitsiooni valemi kohaselt on elektri välja tugevuse mõõtuhikuks 1 njuuton kuloni kohta 1N/C 
See on võrdväärne enamkasutatava ühikuga üks Volt meetri kohta 1V/m   
Näited:
põleva elektrilambi hõõgniidis ........ 400.......700 N/C
õhus vahetult enne välgu lööki kuni 5*10`5 N/C
Elektrisädeme tekkimist kuivas õhus 3*10`5
Elusa raku membraamis 2*10 N/C
Vesiniku aatomisse kuuluva elektroniasukohas 5*10`11 N/C
Keha laenguga a tektitab endast kaugusel r asuva punktis elektrivälja tugevuse:
E=kQ/Er`2
kus E (N/C) – elektrilaenguga keha tekitatud elektrivälja  tugevuses  kauguselt r
Q(C) – elektrivälja tekitatud keha elektrilaengu suurus
r(m) – vaadeldava punkti kaugus elektrivälja teitanud kehast
k (Nm`2/C`2) – võrdtegur konstant k= 9*10`9 Nm2/C2
E – keskonna suhteline dielektriline läbitavus
Küsimused ja Ülessanded
1 Kas elektrivälja tugevus iseloomustgab elektriväljas mõjuvat jõudu ? Kui jah siis kuidas ?
V: Jah välja tugevus näitab millise jõuga mõjutraks see väli elektrivälju
2) Kui suure jõuga mõjutab elektriväli tugevnedes 1N/C temas asuvadt punktlaengut 1*C
V: Valemi E=F/q , kui E=1N/C
a) q=1nC = 10`-9 C on F 10`-9
b) q= 1NC = 10`-6 on F 10`-6
jne
järeldus sama  tugevusega  elektriväli mõjutab laengut seda suurema jõuga miad suurem välja 
paigutatud laeng
• Kui suur on elektrivälja tugevus välja paigjutatud punktlangule 3*10`-9 C  mõjub jõud 6*10`-6 
N
Andmed =
3*10`-9C
6*10´-6N
Lahendus
E=F/q
E`= 6*10`-6/3*10`-9=2*10`3 N/C
• Elektriväljas on punktlaeng  4yC Kui suure jõuga mõjutab elektriväli punktalengut Kuid 
väljatugevus on 200n/c
E`= F/q – F= E*q
F= 2*10`2 N/q * 4*10`-6 `= 8*10`-4 N
5)Elektrivälja tekitab keha mille elektrilaeng on 4 nC kui suur on elektrivälja tuebus kehast 30 cm 
kaugusel kui keskonnaks on õhk?
6)Elektrivälja pontsiaal ja pinge 
Elektrivälja vaadeldava punkti pontstisaali tähis q ja mihi kahe vaadeldava punkti potentsiaalide 
erinevus ehk elektriline pinge tõhis U on füüsikalised suurused mis iseloomustavad elektrivälja 
temas peituva enertgia seisukohalt need suurused on elektrivälja  energeetilised  iseloomustajad
Punktlanegul või elektrilaenguga kehjal on elektriväljas asendi ehk potensiaalne energia see on 
sarnane pontesiaalide energiaga mida gravitatsiooniväljas omab punktmass või keha
Punktlaengu pontentsiaalse energia suurus sõltub tema asukohast elektriväljast ja laengust
Suuurust mis iseloomustab elektriväljas asuva punktlaengu laenguga keha potensiaalsest energiat 
niematatekse elektrivälja pontensiaaaliks
fi = Wp/q või fi= Wp/Q
kus fi (V) = elektrivälja vaadeldava punkti  potentsiaalid
Wp (J) – elektrivälja vaadeldavas punktis asuva puinktalengu pontesiaalne energia
q (C) / Q (C) – vaata ees pool on
Elektrivälja vaadeldava punkti  potensiaal  näitab kuis suur on selles punktis asuva ühikulisse 
suurusesega.
Potentsiaali mõõtühik on 1 volt Ühikut nimertatakse nii Itaalane Adessandro Volta järgi . Ühiks 1V 
opn valemi fi= wp/q aluses võrdne ühikuga 1J/C:1V=1J/V
Elektrivälja vaadeldava punkti potnesiaal on 1 vold kui selles punktis asuva 1C suususega 
punkalengu potensiaalne enrgia on 1J
• mida tähendab väide „Elektrivälja vaadeldada punkti pontensiaal on 25V ?“
V: Et elektrivälja antud punktis asuva ühe C suurusega elektrilaengu pontensiaalne energia on 25J 
fi= wp/q 25V=25J/1C
• Elektrivälja vaadeldava punktide  potensiaalid  on 230 V ja 0 V kuis suur on nende punktide 
vaheline pinge
3)V: valemi v= f1-f2 aluses V= 230v-0v = 230v
• Pinge elektrivälja kahe punkti vahel on 1000 V kuidas sa selgitaksid seda väidet sõbrale kes ei 
tea elektrivälja pinge tähendsut
V: Et kui pinge on 1000V  , siis on a) elektrivälja vaadelvate punktide potensiaalide erinevus on 
1000V
b) Elektriväli teeb laengu 1C (kulon) viimisile selle välja ühest punktist teise tööd 1000 dzauli
c) Siis välja ühest punktist teeise  viidud laengu liikumisenrgia suurenes 1000 dzauli
• Kui suur on elektrivälja vaadeldavate punktide vaheline pinge, kui punktalengu 1C ühest 
punktist teise üleviimisel tegi väli tööd: A) 1J b) 3.6J c)220J d) 0,5J e) 1mJ
V: valemi U= A/q põhjal kui q= 1C ja
a) A=1J on U=1V
b)A=3,6J on U = 3.6V
c) A= 220J on U=220V
d)A=0,5J on U=0,5V
järeldus: tulemustest järeldame et elektriväli teeb sama suurusega laengu 1C nihutamisel seda enam 
tööd, mida suurem on selle välja vaadeldavate punktide vaheline pinge.
• Kui suur on elektriväljade vaadeldavate punktie vaheline pinge, kui punktlaengu 10C ühest 
punktist teeise üleviimisel teeb väli tööd  
a) 10J b) 120J c)2300J d) 0,1J e) 10mJ
V:valemi U=A/q põhjal kui q=10C ja
a) A=10J on U=1V
b)A=120J on U=12V
c)A= 2300J on U=230V
d)A= 0,1J on U=0,01V
• Elektrivälja kahe vaadeldava punkti vaheline pinge on 200V Kui suure punktlanegu nihutab väli 
ühest punktist teise, kui ta teeb tööd 50mJ
V:
U= A/q-> q=A/U
q=5*10`-2J/2*10`2V = 2,5*10`-4C
q= 2,5*10`-4 C
• Kui palju teeb elektriväli tööd punktlaengu 3*10`-8C üleviimisel punktist potensiaaliga 500V 
punkti potensiaaliga 300V
V:
U=A/q --> A=U*q
V=fi1-fi2, siis A=(fi1-fi2) * q 
A= (500V-300V) * 3*10´-8C = 6*10´-6 J
A= 6*10´-6 J
• Elektrivälja vaadeldavate punktide potensiaalid on 230V ja 130 V Kui suure punktlaengu 
nihutab väli ühest punktist teise, kui ta teeb tööd 1,5J
V: U=A/q   --> q=A/U
U=fi1-fi2 , siis q= A/f1-fi2 
q=1,5*10´-6J/230V-130V= 1,5*10´-6 C
• Elektriväli nihutas punktlaengu 8nC väljapunkti potensiaaliga 100V ja tegi seejuures tööd 
10,4*10`-3J. Millise potensiaaliga väljapunktis asus punktlaeng enne nihutamist?
V: U=fi1-fi2   --> fi1= U+fi2     U=A/Q siis fi1= A/q+fi2
fi1= 10,4*10`-3J / 8*10`-2C + 100V = 230V  fi1=230V
Pinged elektriväljast
Esitad näiteid elektivälja pingete kohta eluta looduses
V: kõige suurema pinge tekitab äiksepilve osade või pilve ja maavahel võivad ulatuda  kuni miljoni 
voldini
Selgita pinge tekkimist äiksepilves lisa selgitav joonis
V: Vesi  aurustub õhku ja kui teha on piisavalt tekib pilv ning sealt hakkab vihma samaga ja kui +ja- 
laengud kpokku puutuvad tekib äike
Esita näiteid elektrivälja  pingest  kohta elusas looduses  
V:kõige suurema pingega on eletrikalad Elektri  angerjad võivad tekitada pinge kuni 600V 
Suhteliselt väikesed on pinged, mis kaasnevad oranismide tavalise elutegevusega
Selgita inimese närvikiu elektrilist tööpõhimõtet, lisa selgitavad joonised
V: Närvikuid on taru , mille seinte paksus ei ületa sajatunadikku millimeetrit siseosa on negatiivse 
laengu all  Erutus  muudab närvikiu seina läbilaskvust ja positiivsed  ioonid  tungivad kiu sisemusse  
siis tekib pinge kuni 40MV väliskeskonna suhtes
 
Loe läbi  alateemad  elektrikardiograafia elektroensefotograafia ja kserograafia ning püüa aru saada 
vastavate seadme tööpõhimõtetest.
Juhid Elektriväljas
1, selgita elektrilise indiktsiooni nähtust lisa selgiav skeem
V: Juhi  sattumisel  eltrivälja hakkavad vabad laenud  kandjad juhis liikuma. Positiivsed 
laengudkandjad liiguvad elektrivälja suunas ja negatiivsed vasassuunas Seal kus välja jõujooned 
juhti sisenevad tekib negatiivne laeng Pinnale millest jõujooned väljuvad ilmub positiivne laeng. 
Nende tekkimist tuntakse kui elektrilise induktsiooni nähtuseks
• Selgita elektrivälja muutumist juhi sees lisa selgitav skeem (J 247)
Lanegute indukseerimine juhi ablele kestab seni kuni jõjub vastav jõud See lõppeb siis kui 
indukseeritud laengute elektriväli on juile mõjuva välja tasakaalsutanud.
Dielektrikud elektriväljas
• Kuidas mõjutab elektiväli laenukandjat dielktrilus? Kuidas nimetatakse sellega kasenvat nähtust
V: Elektrivälja olemasolu korral mõjub laetud aineosakestele elektrijõud mis lükkab positiivseid 
osakesi välja suunas ning negatiivseid vasupidises suunas Sellega kaasenvat nähtust nim. 
Dielektrikuks
• Selgita üksiku aatomi palariseerumist lisa selgitav skeem
V: Laengukandajte nihkumine viib netraalsus ainepartsus sisaldavad positiivse ja negatiivse laengu 
kandjad ruumis lahku kuid need osakkesd jäävad endiselt seotuks
• Mida nim dinaaliks ? Kuidas käituvad dinaalid elketriväljas?
V:  Aatom  on muutnud kahest ühesuurusest kuid erimärgilisest alengust kaasnevaks süsteemiks 
sellist süsteemi nim dinaaliks Nad tekitavad ainele mõjuva elektrivälja suhtes vastas suunalise välja 
nii nõrgendavad nad elektrivälja aines
• Miso n dinaalmolekulid? Selgita  mikrolaineahju  tööpõhimõtet
V: dinaalmolekul on vee molekuli käitumisel põhinev molekul
Mikrolainete perioodiliselt muutuva suunaga elektrivälja mõjul hakkavad veemolekulid toidus 
perioodiliselt ümber orienteeruma ja seega võnkuma Hõõrdjõudude olemasolul hakkabki toid 
soojenema.
• Millies seisenb pusoelektriline pöördefekt ? Kus ja kuidas seda nähutst kasutatakse?
See seisneb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul.
Andurite tegemisel mikrofonides kvartskellades
• Milles seisneb pusaelektriline efekt ? Kus ja kuidas seda nähtust kasutatakse?
V: Ained mis on suutelised palariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel Kellades andurtes 
mikrofonides
• Millal ja miks toimub deelkriku läbilöök
V : valede laengukandjate arv kasvab seeläbi nagu lumelaviin mägedes ning deelektrik muutb 
juhiks sellist nähtust nim. Deelektriku läbilöögiks. Tavaliselt on läbilöök lühiajaline kuna pinge ja 
seega ka väljatugevus vähenevad kiiresti voolu läbiminekult  ainesse   dielektriku  vähesed vabad 
laengukandjad võivad tugevas elektriväljad kiirennevalt liikudes omdandada energia mis on piisav 
elektronide väljalöömiseks keemilisest  sidemest .
Elektrimahtuvus
Elektrimahtuvus on suurus mis iseloomsutab elekttrit juhtiva keha võimet võtta vastu ja säilitada 
endas elektrilaengut. Lühidalt:  Mahtuvus  on keha laadumisvõime iseloomustaja, selle tähiseks on 
täht C.
Keha elektrimahtuvus näitab, kui suure elektrilaengu ülekandmisel kehale tekib tema potentsiaali 
ühikulise suurusega (=1V) muutus C = Q/fi
kus C(F) – keha elektrimahtuvus
Q(C) – keha elektrilanegu suurus
fi (V) – keha elektriline potentsiaal.
Rangelt  võttes on elektrimahtuvus alati kahe keha omavaheline mahtuvus.  Andes  ühele kehale 
mingi elektrilanegu peame selle laengu jäävuse seaduse kohaselt võtma ära mingilt  teiselt  kehalt . 
Kahe keha vahel avaldub aga ponteniaalide erinevus ehk pinge
Kahe keha omavaheline  elektrimahutavus  näitab kui suure elektrilaengu ülekandmisel ühelt kehalt 
teisele tekib nende vahel ühikulise suurusega (1V) pinge.
E=a/U
kus E keha omavaheline eletrilaengu mahutavus
Q (C) – ühe keha elektrilanegu suurus
U(F) - kahe kahea vaheline pinge.
Kehade elektrimahtuvause tegelik suursu sõltub nende kehade mõõtmetest kujust ja vastastikudest 
asenditest.
Elektrimahutavuse mõõtühik on üks  farad (1F) ühikut nimetatakse nii inglise füüsiku Michael 
Farady järgi Ühik 1F on valemite C=Q:fi ja C=Cq/u alusel võrdeline ühikuga 1C/V
1F on sellise keha mahtuvus millele tuleb anda elektrilaengu 1C et suurendada tema pontsiaali 1V 
võrra.
Või 1F on sellise kahe keha omavahlise mahtuavus millede puhul tuleb ühel kehalt teisele kanda üle 
elektrilaeng 1C et suurendada nende kehade vahelsit pinget 1V võrra.
Et 1C on väga suur lektrilaeng siis on ka 1F väga suur elektrimahutavus Seetõttu kasutatakse 
praktikas enamasti ühikuid:
üksmikro farad 1yF= 10`-0F
üks nanofarad 1nF = 10`-9F
üks pikofarad 1pF = 10`-12F
ElektriKondensaatorid
Kas kondensaatori mahtuvus iseloomustab ka kondensaatoisse salvestavat laengut ? Kui jah siis 
kuidas
Jah see näitab kui suure elektrilaengu andmisel tema ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge 
1V võrra
Kui suur on kondensaatori mahtuvus kuis tema laengu muutmisel 10`-6 C võrra suureneb pinge 1V 
võrra?
V: Valem C= Q/U kohaselt kui U= 1V C=Q ja mahtuvus on 10`.6 F= 1pF
Kui suur on kondensaatori mahtuvus, kui tema laengu muutisel 10`-9 C võrra suureneb pinge 20V 
võrra ?
V: Valemi C=Q/U kohaselt C = 10`-9/ 20 V = 0,05 * 10`-9 F= 50 pF
Kondensaatori mahtuvus on 5 pF ja laeng on 5* 10`-8 C Millise pingeni on kondensaator laetud ?
C`= 5pF
Q = 5*10`-8 C  
C=Q/U ---- U Q/C
U= 5*10`-8 C/ 5*10`-12 F = 10 kV
Fotovälguti toidetakse kondaatorist mille mahtuvus on 800 pF ja mis on laetud pingeni 300V kui 
suur on kondensaatori katete laeng?
C= 800pF
U= 300V   
C=Q/U---------/ Q=C*V
Q`=810`-4 * F 3*10*2 V = 0,24C
C = E``0 E S/ d
6)Õhkdielktikuga plaatkondensaator on laetud pingeni 24V tema kummagi plaadi pindal on 80cm2 
ja plaatide vaheline kaugus on 4mm kui suur on kondeaatori mahtuvus
U=24V
S= 80Cm“
d= 4mm
E=1,0
E0= 8,85*10`-12F/M  C=E`0 * E *S/ d
C = 8,85*10`-12 F/M * 1*8*10`-3 m`` /// 4*10´-3 = 425F = 0,425 nF