11. klassi füüsika konspekt (0)

• Elektrinähtuste tekkepõhjus ja  elektrilaeng
Elektrinähtuste tekkepõhjuseks on asjaolu, et maailmaruumi kogu aine sisaldab elektriliselt 
aktiivseid algosakesi – elektrone prootoneid ioone jms Elektrilise aktiivsuse annab osakestel nende 
elektrilaeng – elektrilaeng on elektriõpetuse  keskne  mõiste. Elektrilöaeng kui füüsikaline suurus 
iseloomustab keha või aineosakese elektrilise aktiivsuse astet ja näitab kui tugevasti osaleb keha või 
osake elektrinähtustes. Elektrilanegu tähiseks on keha korral täht Q ja punktlaengu korralt täht q.
Punktlaneguks nimetatakse laetud kehi mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende 
vahekaugusega. Punktaleng on keha mudel mille korral keha laengut võib vaadelda koondununa 
ühte punkti. Elektrilaengu mõõtühikusks SI-s üks  kulon  (1 C) Ühikut nimetatakse nii prantsuse 
füüsiku Ch. A. De  Coulomb `i järgi. 1 C on väga suur elektrilaeng. Näit. Kaks 1 C suurust 
elektrilaengut, mis asetsevad teineteisest 1 km kaugusel mõjutavad teineteist veel 9000 njuutinilise 
elektrilise jõuga.
Tavaliselt kasutatakse ühikuid:
1 yC = 10 `-6 C
1nC = 10`-9 C
1pC = 10`-12 C
Looduses leidub kahte liiki laenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja 
negatiivseteks. Selline tähistusviis võimaldab lanegu liiki väljendada märgiga arvväärtuse ees (+ või 
Sama nimeliselt laetud keahde vaehel mõjub tõukejõud erinimeliselt laetud kahede vahel aga 
tõmbejõud.
Aatomeid hoiab koos tuuma positiivsete prootonite ja tuuma ümber liikuvate negatiivsete 
elektronide vahel mõjuv elektriline tõmbejõud.
Väikseimat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks selle tähis on e ja väärtus 1,6 * 10`-19 C
Igal  elektronil  on leang -e ja igal prootonil +e laeng puudub.
Keha elektrilaeng on alati elemntaarlaengute täisarv kordne Q= +- ne
kus n – neutraliseerimata elektronide arv.
Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeturd süsteemi  kogulaeng  on jääv suurus.
Q1+ Q2 + ..... + Qn =  const
Süsteem on elektriliselt isoleeritud, kui laetud osakesed ei lahku süsteemist ega lisanud sinna. 
Süsteemisisesel laengute ümberjaotumisel jääb süsteemi kogulaeng.
Laengu jäävuse seadust võib ka tõlgendada kui maailma üldise keskmise neutraalsuse seadust. 
Mingi keha laadumisega kaasneb vastupidise märgiga laengu  ilmumine  teisele kehale
Küsimused ja ülesanded
• Millised  algosakesed  kas  prootonid neutronid või elektronid liiguvad eboniitpulga 
elektriseerimisel ühelt kokkupuutes olevalt kehalt teisele? Milliselt  millisele  ?
V: Eboniitpulk omandab hõõrdumisel negatiivse laengu – elektronid liiguvad villaselt 
eboniitpulgale
• Kas Kahe keha hõõrdumisel teinste vastu võivad mõlemad kehad saada positiivse 
elektrilaengu ? Põhjenda
V: Ei hõõrdumisel ei pea aga võib ühe keha elektrone loovutada (muutub + laenguga kehaks) teine 
võib neid omandada (- laenguks)
• Kuidas mõjuvad teinsteist kaks riidega hõõrutud klaaspulka? Põhjenda
V: klaasplugad omandavad hõõrdumisel alati + laengu Nad tõukuvad
• Kas on võimalik elektrilaeng suurusega 10*10´-10 C Põhjenda
V: Ei ole võimalik kehal saab olla laeng mis on valemi Q = +-ne põhjal täisarv kornde 
elementaarnlaengut veel nimetada elektron laengut
• Kui suuro n metallkuuli elektrilaeng, kui tal on 2*10´-10 C Liigset elektroni
V; Q= +-ne Q= (-2 * 10`10)* 1,6 * 10`-19 C = -(3,2) * 10`-9 C = -3,2 pC
• Plastjoonlaud sai hõõrdumisel laengu (-2)*10`-7 C Mitu elektroni sai ta juurde ?
V: Andmed: Q= -ne põhjal n = -Q/e        n= -(-2) * 10`-7C/1,6*10`-19 = 1,25* 10`12 elektroni
• Elektriliselt isoleeritud süsteemi moodustavad elektrilaengu 2*10`-9 C. (-5)*10`-9C ja 10`-9C. 
Milline on süsteemi kogulaeng ?
V: Q= Q1+Q2+Q3              Q=2*10`-9 + (-5)*10`-9 + 10`-9 =(-2)*10`-9C
•  Elektrooniliselt  isoleeritud süsteemi moodustavad kaks ühesugust metallkuulikest, Neist 
esimelse on elektrilaeng (-7)*10`-8 C  teisel 5*10`-8C Kuulikesed viidi kokkupuutesse ja eemaldati 
endisele kaugusele kui suur on kummagi kuulikese elktrilaeng laengute übmerjagamist ? V:Q1,2 = 
Q1+Q2/2 
Q1,2 = (-7)*10`-8C+5*10`-8C/2 = -10`-8
2. columbi  seadus
Coulombi  seadus on elektrostaatika  põhiseadus mis võimaldab määrata kahe punktlaengu vahel 
mõjuva elektrijõu suuruse.
Seadus sõnastatult:
Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline  nede  laengute 
korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kaugse ruuduga ning sõltub keskkonnast milles 
laengud  asetsevad
Seadus valemina:
Fe – kq1q2/r2e