Bioloogia evolutsioon spikker (0)

Evolutsioon -mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerukamaks muutmine. Bioloogiline evolutsioon-elu ajalooline
areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. 4 ev.vormi- füüsikaline-ebapüsivatest
elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide, galaktikate teke ning edasine areng; keemiline- aatomite ühinemine molekulideks
ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke; bioloogiline- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste
eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingumustega, liigistumine -liigilise mitmekesisuse
teke, organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks v lihtsamaks; sotsiaalne-inimühiskonna areng, so.
kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Charles Darwin -isa oli arst, kelle soovitusel läks ka ta arstiteadust õppima. Hiljem ka usuteadust, kumbki amet aga ei sobinud talle.
Elutee määras osavõtt ümbermaailmareisist purjekal Beagle 1832 -1836. Uuris Lõuna-ameerika, Galapagose saarte, austraalia, aafrika taimestikku ja loomastikku ning fossiile .
Otsis põhjendusi et liigid ei ole loodud muutumatuna, vaid põlvnevad varem elanud liikidest muutuste kaudu. „Liikide tekkimisest“-teooria kirjas. Tõestas, et liikide ajalooline
muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Liikide muutumise põhjuseks pidas looduslikku valikut. See tulenes 3st faktist: kõigi liikide
isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem kui saab ellu jääda; sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus-isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast; iga populatsiooni
indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Fossiilid -mida sügavamas kihis asuvad, seda vanemad peaksid olema. Väga sügavates kihtides
leiduvad jäänused sarnanevad vähe v ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega , mida pinnapoolsemaks, seda rohkem tekib sarnasusi. Mõned fossiilid näitavad selgeid
vahevormi tunnuseid organismitüüpide vahel. Esineb ka ehituse järkjärgulisi üleminekuridu iidsetest vormidest tänapäevaste liikideni, mis viitab otseselt fülogeneesile.
Suhteline vanus-näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus- kivististe tegelik vanus, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid.
Geokronoloogiline skaala-maailma eri piirkondade kivististe järjestuste võrdlemisel saadud ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega.
Võrdlus- evolutsiooni toimumise ja käigu kohta annab tõendeid ka nüüdisaegsete organismide omavaheline võrdlemine väljasurnud organismidega. Feneetilised võrdlused-
hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Ehitusplaani poolest sarnased organid on homoloogilised -nt.selgroogsete loomade jäsemeluud.
Molekulaargeneetika - protsessid ( replikatsioon , transkriptsioon ja translatsioon ) on põhimõtteliselt ühesugused kogu elusas looduses, geneetiline kood on sama. Need
tõendavad Maa elu ühtset päritolu. Pseudogeenid - mittekodeeritavad nukleotiidijärjestused. Moodustavad suurema osa genoomidest. Need on normaalsete, talitlevate
geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Nende võrdlus eri organismidel näitab ka nende järjestuste sarnasuse määra, mis on kooskõlas vastavate organismide klassifikatsiooniga
muude tunnuste järgi. See on seletatav ainult põlvnemisega ühistest eellastest. Molekulaarkell- dna nukleotiidse või valkude aminohappelise järjestuse erinevustel põhinev
fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang. Võimaldab määrata liikide või kõrgemate taksonite ligikaudset lahknemisaega ja sel viisil mõnikord täpsustada
paleontoloogiliste andmete järgi leitud aegu. Sordi ja tõuaretus- tõestab, et muutuvad aja jooksul. Keemiline evolutsioon- Oparin esitas seisukoga, et elu tekkele eelnes keemiline
evolutsioon, mida võimaldasid noore Maa iseärasused. Selles pidi puuduma vaba hapnik, osoonikiht puudus, ürgookean. Atmosfäri läbid ultraviolettkiirgus , radioaktiivsus. Atmosfäär
koosnes gaasidest nagu vesinik , lämmastik, ammoniaak , vesiniktsüaniid, metaan, süsinikoksiidid, vesiniksulfiidid ja veeaur. Leidus ka fosfaate. Keemilise evolutsiooni protsessid- 1 aste:
bioloogiliste monomeeride teke( aminohapped , lämmastikalused, monosahhariidid , nukleotiidid ) 2 aste: bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid) 3aste:
polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks-see oli üleminek keemilistelt evolutsioonilt bioloogilisele. Milleri katse- aminohapete abiootilise sünteesi
võimalikkuse kohta. Katsesüsteemis kuumutatud vesi ja gaasisegu vesinik, metaal ja ammoniaak ning veeaur. Gaasisegus tekitati pidevalt elektrilahendusi-välke. Saagiseks oli 4
erinevat aminohapet. Atmosfääris tekkinud orgaanilised ühendid pidid sadenema maad katvatesse veekogudesse ning võisid kontsentreeruda madalates rannikuvetes ja lompides,
moodustated ürgpuljongi, milles võisid toimuda edasised keemilised reaktsioonid. Rna maailm-elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid iseprodutseeruvad
rna-molekulid, ribosüümid. Elu tekkimine tänapäeval-hapnik oksüdeeruks ära, elusorganismid mis praegu elavad sööks veekogudesse tekkivad organismid ära(konkurents). Vanimad
elusorganismid-bakretid ja arhed. Esimesed loomad vees-käsnad. Esimesed hulkraksed-enne kambriumi ajastu algust. Kambrium - toimus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide
areng, mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Devon-meres rüükalad ja kilpkalad.vihtuimsetest kaladest põlvnesid esimesed
neljajalgsed- kahepaiksed . Karbon-arenes välja taimestik -puukujulised osjad , kollad ja sõnajalad. Kasvas lülijalgsete rühmade ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus , ilmusid esimesed
roomajad, sauruste esivanemad, osal putukatest tekkis lennuvõime. Keskaegkond - suurenesid roomajate mõõtmed, oli hiidsisalike, dinosauruste ja tiib -ja kalasisalike valitsemisaeg .
Kriit-lõpus suur väljasuremine, hävisid dinosaurused.