Bioloogia mõisted teooria (11kl) (1)

anatoomia – bio. teadus, uurib organismide ehitust. Bioloogia – uurib elu kõiki ilminguid (elusolendite ehitus, talitus, suhted keskkonnaga). Biosfäär – maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia – loomade käitumist uuriv bioloogia teadus. Füsioloogia – uurib organismide talitusi ja nende regulatsiooni(elundite, elundkondade talitust ). Humoraalne regulatsioon – organismi elundkondade talitsuste regulatsioon(toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil, on aeglane). Loodusseadus – teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte moodi nii elusas kui ka eluta looduses. Molekulaarbioloogia – uurib elu molekulaarsel tasemel ja uurimisobjektiks on biomolekulid(nt. Sahhariidid , proteiinid jne, DNA). Neuraalne regulatsioon – närvisüsteemi omandamisel toimub loomorganismi elundite ja elundkondade talituste regulatsioon (väga kiire). Populatsioon – samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda, tähtsaim eluavaldus on suguline paljunemine. Pärilikkus – eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Teaduslik fakt – teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud teadmine. Teaduslik hüpotees – teadusliku probleemi eeldatav vastus. Teaduslik meetod – võte, mille abil jõutakse uute teaduslike faktideni. Teaduslik probleem – küsimus, millele teadus veel vastata ei oska. Teooria – teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus. Tsütoloogia – rakuteadus- uurib rakkude ehitust ja talitust. Ökoloogia – bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. Morfoloogia – uurib inimese välisehitust. Histoloogia – uurib hulkraksete organismide kudede ehitust ja talitust. Homöostaas – tähendab bioloogias organismide parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus. Ökosüsteem – arenev ja isereguleeruv looduslik süsteem, mille moodustavad aine – ja energiavahetuse kaudu omavahel seotud organismid koos keskkonna tingimustega.
1) ANATOOMIA:uurib inimese siseehitust. MORFOLOOGIA:uurib inimese välisehitust. FÜSIOLOOGA:käsitleb talitust ja nende regulatsiooni, seoses anatoomiaga. 2) TSÜTOLOOGIA:uurib rakkude ehitust ja talitust, seotud mikroskoopia ja tsütogeenidega. (((Sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega moodustavad koe))). HISTOLOOGIA:uurib kudesid . 3) Loomadel on elundkondade talituste kooskõlastamisel suur osa närvisüsteemil. Selle vahendusel toimuvat elundite ja elundkondade talituste regulatsiooi nim NEURAALSEKS REGULATSIOONIKS. (närvisüsteemi teel!) (kiire). Lisaks reguleeritakse talitusi ka veres esinevate hormoonide ja teiste keem. üh vahendusel, seda nim HUMORAALSEKS regulatsioniks. (AEGLANE). 4) MITTESUGULINE PALJUNEMINE: vegetatiivne , mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel; eoseline, toimub eoste spooride abil, esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel; üherakulistel toimub vegetatiivsel pooldumise teel. SUGULINE PALJUNEMINE: omane peamisel hulkraksete organismidel, neil moodustuvad isas ja emassugurakud nind uus organism areneb üldjuhul viljastunud munarakust, iseloomulik taimedele ja loodamele.
Eluslooduse riigid: taimed, loomad, seened, protistid-rakud päristuumsed, bakterid -puudub rakutuum . Biomolekulidena esinevad ained on ained, mis väljaspool organisme ei moodustu: sahhariidid(suhkur), lipiidid ( rasvad ), nukleiunhapped ja vitamiinid . Ainuraksed: bakterid, algloomad( kingloom , amööb, silmviburlane), vetikad (klorela, koppvetikas ), seened(pärmseen). Hulkraksed : loomad, taimed, vetikad(pruunvetikas), seened. Loomapopulatsioonid – oravad rakvere tammikus, peipsi tint Peipsi järves, karud imevad võmpa. Taimepopulatsoonid – seost. alati teatud asukohaga, nt. Tammed RKV Tammikus, Sarapuud Vinni Tammikus. Põhilised koetüübid – epiteel -, lihas-, närv-, ja sidekude. Elu tunnused 1. Keerukas organiseeritus 2. Rakuline ehitus 3. Aine ja energiavahetus 4. Stabiilne sisekeskkond e. Homoöostaas 5. Paljunemisvõime ja pärilikkus 6. Kasvamine ja areng 7. Reag. Ärritusele. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed – molekulaarne, rakuline, orgaaniline, liigiline , ökosüsteemne. Ökosüsteem – järv, jõgi, raba, põld, kõik metsatüübid. Ühe teadusharu soome tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistust nim teaduslikuks teooriaks. Teooria alusväited on koduseadused. Bioloogias nt. Evolutsioni, raku ja geeniteooria pärilikkus. Teadusliku uurimismeetodi peamised etapid; 1) probleemi püstitamine(määratakse uurmisfakt, püstitakse muutuja – s.o tegur, mille mõju uuritakse. 2) taustinfo kogumine(püütakse saada võimalikult hea ülevaade nii uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest. 3) tuginedes läbitöötatud teaduslike infode saab sõnastada hüpoteesi. Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. 4) hüpoteesi kontrollimine(vaatluste ja katsete korraldamine) 5) tulemuste analüüs ja järelduse tegemine. Bioloogiateaduse uurimisobjektid : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid.
1)kasvamisega kaasneb areng. 2)elundkondi ei saa uurida? Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks, rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. 3) teaduslikud faktid on teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud, ühe valdkonna teaduslikest faktidest tehakse üldistus mida nim teaduslikuks teooriaks. 4) teaduslike teooriani jõutakse eelnevaid etappe läbides. 5) teaduslik probleem erineb hüpoteesist? Probleemile ei osata veel vastata, hüpoteesil on oletatav vastus. 6)miks ei leia hüpotees alati kinnitust? Hõpotees võib vale olla, vead katsetes.