Elektroenergeetika eksami kordamisküsimused (0)

NB! Punased küsimused vajavad ülevaatamist 1. Mis vahe on võimsusel ja energial? Too näiteid. (Võimsus jääb alati samaks, seda ei saa summeerida. Energia saab välja lülitada.) Võimsus on energia kasutamise/tootmise kiirus. (W)  Energia näitab tööd ajaühiku kohta (Wh) 2.      Mis  on  maailma  energeetikas  peamisteks probleemideks?  Mis  on elektri tarbimise kasvu peamisteks põhjusteks? Energeetikaprobleemid: ● energiajulgeolek
● keskkonna jätkusuutlikkus
● energia võrdsus Tarbimise kasvu peamised põhjused: ● rahvaarvu kasvamine,
● majanduse kasv,
● tarbimisühiskond,
● elektri kättesaadavus, mugavused 3. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist? Esimesena oli elekter 1882 tehastes Narvas ja Tallinnas  Müügiks hakati tootma Pärnus 1907 (Võimsus oli 100kW) 4.     Mis ajal moodustati Eestis ühtne elektrisüsteem ning miks see tekkis? 1950ndatel, järjest rohkem majapidamisi soovisid endale elektrit ning lisaks kasvas ka nõudlus elektri järele tehastes. 5.   Kui   suure   osa   moodustab   põlevkivist   toodetud   elektrienergia   Eesti   elektri kogutoodangus? Aastal 2020 moodustas 57%.  Milleks seda veel kasutatakse lisaks elektri tootmisele? Põlevkiviõli tootmine Milline võiks olla sinu meelest põlevkivi kasutusala tulevikus (kui palju võiks seda kaevandada ning milleks seda kasutada)? 6.   Kui vanad on tootmisseadmed Narva Elektrijaamades ning milline on nende kasutegur? Milliseid kütuseid seal elektri tootmiseks kasutatakse? Narva elektrijaamad:  ● Balti elektrijaam- kasutegur 30% (kuni 50% puitu)
● Eesti elektrijaam- kasutegur 30% (kuni 50% puitu)
● Auvere elektrijaam-  kasutegur 40% (15% põlevkivi, 35% uttegaas, kuni 50% biomassist) 


● Jaamad ehitatud 60 aastat tagasi. Peamised kasutatavad plokid on aastast 2003 ja 2005.. põlevkivi,puit biomass         7.      Millistest energiaallikatest Eestis peamiselt elektrit toodetakse (ligikaudne võimsus)  ning   kus?   Impordime?   Kõigepealt   taastuvad   allikad,   siis   vastavalt   hinnale   kas   pannakse
põlevkivi jaamad tööle v mitte ● 1.Põlevkivi - 2225 GWh, Ida-Virumaa (2182MW)    “Eesti   suurima põlevkivipõhise   elektrienergia   tootja   Narva   Elektrijaamad   installeeritud
netovõimsus on umbes 1900 MW”(Elering.ee) ● 2.Puiduhake   -   Iru   nt  “  Praegu   on   teadaolevalt   võrguga   liitunud     102   MW     biomassi kütusena kasutavat jaama.”(Elering.ee, 2017) ● 3. Tuuleenergia - 843GWh, mere ääres  (329MW)  “  Eesti   tuulepargid     (ühtekokku     ligikaudu   303  MW)   paiknevad   valdavalt   Kirde-,  Loode-   ning
Lääne-Eesti rannikutel.” (Elering.ee) ● 4. Põlevkivigaas(uttegaas) -  Ida-Virumaa  Põlevkivigaas on lihtsalt gaas, mis tekib   põlevkivi   põletamisel(utmisel),   tänu   millele   saadakse   ühest
põlevkiviühikust   kätte   peaaegu   maksimaalne   energiakogus,   ei   usu,   et   seda
eraldi energiallikana peaks võtma. ● 5. Päike - (Jaanikese, Pärnu) 300MW
● 6. Hüdroenergia - “Eestis on praegu    8 MW     installeeritud hüdroelektrijaamade     võimsust”(Elering.ee)


Millistel kütustel ning tehnoloogiatel võiks sinu meelest tulevikus Eestis elektri
tootmine põhineda ning miks? Tuulegeneraatorid peaksid toitma ära kogu eesti, sest elame ikkagi mere ääres, kus
peaks kasutama seda ruumi ära tuulikute jaoks.  8.    Kui suur on Eestis elektrienergia kogutarbimine ning kui palju ligikaudselt sellest   moodustab   elektri   lõpptarbimine,   elektrijaamade   omatarve,   import
ning võrgukaod. ● Kogutarbimine (8500 GWh)
● lõpptarbimine (7100 GWh)
● omatarve (1000 GWh),
● import (7300 GWh)     //90% kogutarbimisest?
● võrgukaod (375 GWh). 9. Kui suur osakaal elektrienergia tootmises on Eestis taastuvatel energiaallikatel ning millest see elekter toodetakse?  umbes 24%, toodetakse tuulest, päikesest,
rohegaas, väga väiksel hulgal vesi Milliseks kujuneb taastuvelektri toodang lähimatel aastatel.  Suureneb jõudsalt,
kuna EL suunab riike roheenergia poole.  Kui suur võiks sinu meelest taastuvate osakaal tulevikus olla ning miks?  10.  Kui palju ligikaudu maksab kodutarbijale Eestis 1 kWh elektrienergiat ning millest see tasu koosneb? https://elektrihind.ee/paketid


Hinnad varieeruvad paketi kohaselt 14-17 sendi peal Koosneb: võrguteenus, elektrienergia, taastuvenergia tasu, elektriaktsiis ja käibemaks  Milline osa elektrienergia tasust muutub elektrituru tingimustes?  Elektrienergia maksumus ja sellega koos käibemaks.  11.       Mis   on   primaar-   ja   mis   sekundaarenergia?   Millised   on   peamised primaarenergia ja sekundaarenergia allikad Eesti energiabilansis? ● Primaarenergia  on   looduslikes   ressurssides   sisalduv   energia,   mida   saab tarbida ilma seda teisteks energialiikideks muundamata. ● Eestis on primaarenergia allikad: päike, tuul, vesi, biogaas, põlevkivi, puit, turvas, jäätmed ● Sekundaarenergia  on   energia   muundamise   käigus   saadav   energia,   millest saadakse elektrienergia, soojusenergia, rafineeritud või sünteetilised kütused. ● Eestis on sekundaarenergia allikad elektrienergia, soojusenergia, diisel jms  12.    Millised on soojuselektrijaamade, tuumajaamade, hüdroelektrijaamade ja elektrituulikute sarnasused (nii tehnoloogilised kui ka tööpõhimõttelt)? ● Kõik muundavad mehaanilise energia elektrienergiaks. Turbiin vast ka kõigil
● Kõigil on generaator
● Kõigil on sama eesmärk: energia tootmine
● Kõiki   loetakse   taastuvenergia   tootmisviisideks,   juhul   kui soojuselektrijaamades kasutatakse puitu (Uraan taastub? doubt, roheline jah,
aga mitte taastuv) 13.     Millised on auruturbiiniga soojuselektrijaama peamised agregaadid ning üldine   tööpõhimõte?  Kas   Eestis   on   seda   tüüpi   elektrijaamu,   kui   jah   siis
nimeta   mõni.  Mille   poolest   erineb   kondensatsioonielektrijaam koostootmisjaamast? ● Peamised   agregaadid:  aurukatel,   auruturbiin,   elektrigeneraator   (ja   muud seadmed) ● Tööpõhimõte:  kütus   suunatakse   katlasse,   mille   auru   energia   paneb   tööle auruturbiini,   mis   paneb   liikuma   generaatori   ja   tekib   elektrienergia.   Väljub
soojusenergia. ● Eestis: Iru elektrijaam, Balti elektrijaam, Eesti elektrijaam
● Kondensatsioonielektrijaam:   Toodetakse ainult elektrienergiat, Ehitatakse kütuse   leiukoha   lähedale,   Madala   kasuteguriga   (30-45%),   Kasutusel
baaskoormus jaamadena. ● Koostootmisjaam: Toodavad elektrit ja soojust, Ehitatakse soojustarbijate  lähedale, Sõltuvad soojuse koormusgraafikust, Kõrgem kasutegur  (kogukasutegur 70-80%).


14.     Millised on gaasiturbiiniga soojuselektrijaama peamised agregaadid ning üldine   tööpõhimõte?  Kas   Eestis   on   seda   tüüpi   elektrijaamu,   kui   jah   siis
nimeta mõni? Mille poolest erineb gaasiturbiiniga elektrijaam auruturbiiniga
jaamast? ● Väga sarnane auruturbiiniga soojuselektrijaamale, kuid turbiini rootori paneb pöörlema kõrgrõhuline põlemisgaas(heitgaasid) mitte veeaur (erinevus!) ● Peamised agregaadid: põlemiskamber, gaasiturbiin, generaator
● Tööpõhimõte: kütus suunatakse põlemiskambrisse, mille kuuma gaasi energia paneb   tööle   gaasiturbiini,   mis   paneb   liikuma   generaatori   ja   tekib
elektrienergia. Väljuvad kuumad heitgaasid ● Eestis pole gaasiturbiiniga 15.     Millised on kombijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni? Mille poolest
erineb kombijaam teistest elektrijaamadest? ● Agregaadid: põlemiskamber, gaasiturbiin, aurukatel, auruturbiin, generaator
● Tööpõhimõte: kütus suunatakse põlemiskambrisse, mille kuuma gaasi energia paneb   tööle   gaasiturbiini,   sellest   omakorda   liiguvad   kuumad   heitgaasid
aurukatlasse,   milles   tekkiv   auru   energia   liigub   auruturbiini,   kus   tekib
mehaaniline  energia, mis paneb liikuma  generaatori  ja tekib  elektrienergia.
Pärast gaasiturbiini liigub samuti ka mehaaniline energia generaatorisse. ● Erinevus: lisaks gaasiturbiinidele on ka auruturbiinid.
● Eestis pole 16.     Millised on sisepõlemismootoriga elektrijaama peamised agregaadid ning üldine   tööpõhimõte?  Kas     Eestis   on   seda   tüüpi   elektrijaamu,   kui   jah   siis
nimeta mõni?  Millised on sisepõlemismootoriga elektrijaamade eelised ning
kasutusala? ● Agregaadid: sisepõlemismootor, generaator
● Tööpõhimõte:  kütuse keemiline energia muundub soojusenergia vahendusel mehaaniliseks energiaks  sisepõlemismootoris.  Edasine energia  muundamine
generaatoris.   ● Eelised   ja   kasutusala:  kiiresti   käivitatavad   ja   hea   reguleerimisega, täisautomaatsed.   Kasutatakse   teisaldatavate   elektrijaamadena   ja
avariielektrijaamadena. ● Eestis Kiisa


17.     Millised on tuumajaama peamised agregaadid? Nimeta mõningaid meile lähedal asuvaid tuumajaamasid.  Millised on kaks enamlevinud tuumajaama
tüüpi ning mis on nende erinevus? ● Agregaadid:  kütuse   vardad,   juhtimisvardad,   tsirkulatsioonipump,   turbiin, generaator, kondensaator, pumbad ● Tuumajaamad   meie   lähedal:  Loviisa   Soomes,   Kalinin   ja   Sosnovõi   bor Venemaal, Forsmark Rootsis. ● Tüübid: Keevvesireaktoriga ja survevesireaktoriga
● Erinevus: Survevesireaktoril on kaks veeringi (millest üks on radioaktiivne ja teine mitte), keevvesireaktoril on üks ühine veering, mis on radioaktiivne.   18.       Millised   on   hüdroelektrijaama   peamised   agregaadid   ning   üldine tööpõhimõte? Kui suur on Eestis hüdroelektrijaamade koguvõimsus? Nimeta
erinevaid hüdrojaamade tüüpe. ● Agregaadid: veehoidla, tamm, turbiin, generaator
● Tööpõhimõte:  tamm   takistab   vee   voolamist,   vesi   voolab   elektrijaama   läbi toru,   voolav   vesi   paneb   pöörlema   turbiini   rootori   ja   turbiin   paneb   tööle
generaatori, mis toodab elektrienergiat. ● Koguvõimsus: ca 8MW
● Tüübid: Francis, Kaplan (ja propeller) ja Pelton
● Tüübid:reaktiiv-   ja  aktiivturbiinideks.  Reaktiivturbiini  tööratas   pöörleb vees, talle kandub üle vee potentsiaalne ja kineetiline energia. Aktiivturbiini
tööratas pöörleb õhus veejoa kineetilise energia varal. ● Eestis   jägala,   linnamäe https://energiatalgud.ee/H%C3%BCdroelektrijaam 19.   Millised on elektrituulikute peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kui   suur   on   Eestis   elektrituulikute  võimsus?   Nimeta   Eesti   mõni   suurem
tuulepark. ● Agregaadid: tuuleturbiin, ajam, generaator, juhtimissüsteem ja torn
● Tööpõhimõte: muudab liikuva õhu energia elektrienergiaks. Tiivik pannakse pöörlema,   seejärel   hakkab   kiiremini   pöörlema   võll,   mis   paneb   käima
generaatori, mis toodab energiat ● Eestis:  300-400MW  (844 GWh), Virtsu tuulepark, Pakri tuulepark, Paldiski tuulepark 20.       Millised   on   päikeseelektrijaamade   peamised   agregaadid   ja   üldine tööpõhimõte? Kui suur on Eestis päikeseelektrijaamade võimsus? Kui palju
toodab 1 MW võimsusega päikeseelektrijaam ühes aastas elektrienergiat? ● Agregaadid: päikesepaneelid, inverterid
● Tööpõhimõte: Päikesepaneel koosneb fotoelementidest. Fotoelemendid  muundavad päikesekiirgust elektrienergiaks. Paneelid ühendatakse 


vahelduvvoolu võrku inverteriga. Inverter muundab paneeli alalisvoolu 
vahelduvvooluks. ● Eestis:  ~200-300MW(tabel+aeg)  119  GWh??   Aga   palju   võimsust?   See energia ju. 14. mai 2021 Rekordiline võimsus 201,9 MW toodeti 18. aprilli
päikeselisel pärastlõunal VÕIMSUS ON AJAS MUUTUMATU! ● 1 MW võimsusega toodab aastas: ca 1000 MWh 21.       Millised   on   tuule-   ja   päikeseenergia   laialdase   kasutuselevõtuga   seotud probleemid? Nende   hilisem   utiliseerimine,   kõrge   maksumus,   varustuskindlus(talv),   visuaalne reostus 22.       Millistest taastuvatest energiaallikatest Eestis elektrienergiat toodetakse? Millistest taastuvenergiaallikatest on toodang viimastel aastatel kasvanud?
Nimeta   selliseid   soojuselektrijaamasid   Eestis,   mis   kasutavad   kütusena
taastuvaid energiaallikaid.  Eestis   toodetakse   elektrienergiat   tuule-,   hüdro,   päikese,   biomassi   energiat   ja biogaasist. Viimastel aastatel on kasvanud biomassi, tuule, biogaasi, jäätmete ja
päikeseenergia.   Auvere   elektrijaam,   Iru   elektrijaam,   Kiisa
avariireservelektrijaam(diisel), Sillamäe soojuselektrijaam, Tallinna elektrijaam,
lisatud on ka soojuselektrijaamad, mis kasutavad lisaks taastuvale energiaallikale
ka taastumatuid. 23.      Millised   probleemid   on   Eesti   elektri   tootmist   ootamas?   Millised   hetkel kasutatavatest suurematest tootmisüksustest jäävad kasutusse aastal 2031?
Millised on sinu meelest head alternatiivid elektri tootmiseks. Probleemid:   aja   jooksul   tuleb   loobuda   põlevkivist,   (sest   see   saab   otsa/rohepööre) euroopa liit piirab co2 tootlikkust ja seega tuleb vähendada põlevkivi kasutust.
Tuuleparkide kasutusel on varustuskindlus ebastabiilne. Kasutusse   jäävad:   tuuleenergia,   päikeseenergia,   biogaas,   puiduhake,   Auvere elektrijaam, Iru elektrijaam


24.     Mis vahe on energiasüsteemil ja elektrisüsteemil ning elektrisüsteemil ja elektrivõrgul? Energiasüsteem- ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia  ja soojuse         
tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks. a) Energiasüsteem laiemas mõttes - kogu ahela jada: primaarkütus, selle  transport, energia muundamine, võrku edastamine ning tarbija b) Energiasüsteem kitsamas mõttes - sama, mis laiemas mõttes, aga ilma  primaarkütuse ja selle transpordi lülita Elektrisüsteem- ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia tootmiseks, 
ülekandmiseks ja jaotamiseks.  Energiasüsteemi on kaasatud ka soojus, aga elektrisüsteemi pole.  Elektrivõrk = elektriliin + alajaam Elektrisüsteem = elektrijaam + elektriliin + alajaam Elektrisüsteemi on kaasatud ka tootmine, aga elektrivõrku pole.  25.   Kirjelda Eesti elektrisüsteemi ning selle peamiste osade ülesannet.


Eesti   elektrisüsteemi   kui   terviku   toimimise   eest   vastutab   ettevõte   Elering. Elektrisüsteemi   moodustavad   elektrijaam,   elektrivõrgud,   kuhu   kuulub   ka
jaotusvõrk   ja   elektritarbijad.     Elektrijaama   ülesanne   on   toota   elektrienergiat.
Elektrivõrgu  ülesanne on elektri  liigutamine  ühest kohast teise. Elektritarbijate
ülesanne on tarbida elektrienergiat sihipäraselt. 26.     Mis on põhivõrgu peamine ülesanne? Millised pinged on kasutusel Eestis põhivõrgus? Milline ettevõte haldab Eesti põhivõrku? Põhivõrkude   peamine   ülesanne   on   elektrienergia   ülekanne   tootjatelt   suurtele tööstustarbijatele ja jaotusvõrkudeni. Eestis 35?, 110, 220(ei ole enam?), 330 kV.
Elering 27.   Mis on jaotusvõrgu peamine ülesanne? Millised pinged on kasutusel Eestis jaotusvõrgus? Kes on suuremad jaotusvõrgu ettevõtjad Eestis? Kui suured
on ligikaudu võrgukaod jaotusvõrgus? Võrgukaod   jaotusvõrgus   on   ≈   4,1%   (2017   andmetel).(ehk   on uuemaid andmeid kuskil) Jaotusvõrgu   ülesanne   on   toimetada   elektrienergia   põhivõrgu   liitumispunktidest tarbijani. 0,4 kuni 35 kV.  Elektrilevi OÜ, VKG Elektrivõrgud OÜ, Imatra Elekter
AS. Piirkonna- ja jaotusalaljaamad saavad elektrienergia põhivõrgust ehk ülekandevõrgust :) 28.   Millistel juhtudel kasutatakse elektrienergia edastamiseks alalisvoolu liine? Kus Eestis alalisvoolu liine kasutatakse? Kui   on   vaja   edastada   suuri   võimsusi   pikkadel   vahemaadel.   Alalisvooluühendus   võimaldab   süsteemidevahelist   energia   ülekannet
alalisvooluliinide ja alalisvoolumuundusjaamade kaudu. Nii on võimalik kiiresti
reageerida tarbimisvajaduse muutustele eri riikides ja piirkondades.  ehk et muuta
sagedust Estlink 1,2  29. Elektriliinide liigitus ja nende kasutusvaldkonnad. Õhuliinid: AC (Vahelduvvool): (ülekandeliinid 110-330 kV) ● Elektrienergia jaotamine väikelinnades ja maapiirkondades


HVDC (Kõrgepinge alalisvool): ● Elektrienergia transport suurte vahemaade vahel Kaabelliinid: AC: ● Elektrienergia jaotus ja ülekanne tihedalt asustatud piirkonnas HVDC: ● Merekaablid sünkroonalade vahel (kaubandus)
● Merekaablid off-shore tuuleelektrijaamade ühendamiseks Gaasisoleeritud liinid (GIL) : ● Meres paiknevate tuulegeneraatorite ühendamiseks 30. Kirjelda õhuliini ja mastide ehitust. Mille poolest erineb kaabelliin õhuliinist? Õhuliin   koosneb   juhtme   liinidest,   neid   kandvatest   mastidest,   isolaatorketist,   ja
piksekaitsetrossist.  Õhuliine   on   kergem   hooldada   ja   odavam,   kaabelliine   raskem   ja   kallim.   Kaabelliinides
kasutatakse   isolatsiooniks   kummi/plastikut,   PVC,   aga   õhuliinides   kasutatakse   isolaatoriks


isoleertaldrikuid. Kaabelliin on suuresti piiratud mahtuvuse probleemi tõttu(ei saa väga pikalt
paigaldada). 31. Mis on lõhisfaas ning miks seda elektrivõrkudes kasutatakse? Lõhisfaasis   on   mitu   juhet.   Liini   faasijuhtmed   kõrgetel   pingetel   osajuhtmeteks.   Juhtmete
vahekaugused on 25-45 cm. Lõhisfaas suurendab liini pindala jahutamis eesmärgil, vähendab
juhtmete   pinnal   elektrivälja   tugevust.   Veel   positiivset:   väiksemad   koroonakaod   ja
raadiohäired, väiksem induktiivtakistus ja suurem läbilaskevõime. 


32. Millisest võivad olla valmistatud elektriliini mastid ning millisel pingel teatud materjalist maste kasutatakse? Nimeta masti tüüpe. Elektriliini mastide suurused sõltuvad sellest, kui suured on pinged.  330 kV - 40m kõrge, teras 110 kV - 30m kõrge, teras 35 kV  - 20m kõrge, teras 10kV  - 10 m kõrge, immutatud puit / raudbetoon Mastide tüübid: ● Kandemast
● Ankru-nurgamast
● Transpositsioonimast
● Ankrumast
● Nurgamast
● Lõpumast 33. Millest on valmistatud elektriliini juhtmed ja millised on nad konstruktsioonilt? Millistele tingimustele peavad juhtmed vastama? ●    Materjal: ○ Vask -hea materjal, aga kallis
○ Alumiinium – vasest kehvem, odavam
○ Alumiiniumi sulamid ja teras – põhiliselt terasega tugevdatud alumiinium Tingimused: ● ·     Peavad olema hea elektrijuhtivusega, suure mehaanilise tugevusega, vastupidav keemilisele toimele ning soodsa hinnaga. ● ·    Konstruktsioonilt köisjuhtmed – traatidest kihiti kokkukeeratud ● Tihtipeale   koosnevad   õhuliinid   keskel   olevast   terasest   juhtmest,   mis   annab   talle tugevuse,   ning   selle   ümber   on   keritud   vasest   või   alumiiniumi   sulamist   juhe,   mis
kannab siis elektrit edasi. Väljast on nad isoleeritud ruberoidi taolise asjaga ilmastiku
kaitse jaoks 34. Millest   koosnevad   maakaablid   ning   millisel   juhul   kasutatakse   maakaableid õhuliini asemel? Maakaableid kasutatakse piirkondades, kus õhuliine pole võimalik kasutada (linnad ja
veekogud). Võib koosneda nii vasest kui alumiiniumist ja ka mõlemast korraga.


35. Mis   on   isolaatori   eesmärk?   Millisest   materjalist   võivad   olla   valmistatud elektriliini isolaatorid? Kuidas saab isolaatorite arvu järgi määrata elektriliini
pinget? Isolaatori   eesmärk   on   juhtmete   ja   pingestatud   seadme   osade
isoleerimiseks(ümbritsevast keskkonnast eraldama) ja kinnitamiseks. Isolaatorid võivad olla klaasist, portselanist, komposiidist Kui  isolaatorketi  pikkus on umbes 1m (7-8 isolaatorit) siis on 110kV, isolaatorketi
pikkus umbes 3m (20 - 28 isolaatorit) siis on 330kV 36. Millised   on   alajaama   peamised   osad?   Nimeta   ja   kirjelda   erinevaid   jaotlate tüüpe. Alajaam   hõlmab   sisenevate   ja   väljuvate   elektriliinide   otsi,   lülitusseadmestikku,
trafosid, juhtimisahelaid ja hooneid. Seadmed:
transformaatorid ehk trafod  - pinge ja voolu muundamiseks (transformeerimiseks)
kogumislatid  –   jämedamad   juhid,   mille   külge   saab   eraldi   ühendada   mitmeid
elektriahelaid   (liine,   trafosid,   lüliteid) võimsuslülitid  –   lülitusseadmed,   mis   on   võimelised   sisse   ja   välja   lülitama   nii
elektriahela normaal- kui ka anormaalvoolu, näiteks lühise puhul (SF6, õli, vaakum,
õhk)
lahklülitid  –   lülitusseadmed   kaitselahutusvahemiku   loomiseks   avatud   asendis.
Lahklüliti   on   võimeline   elektriahelat   avama   ja   sulgema   kui   katkestatakse   või
lülitatakse   sisse   väga   väikest   voolu. mõõtetrafod, liigpingepiirikud jm.


ülempingejaotla(võimsuslüliti),   alampingejaotla(millesse   kuuluvad   kaitselülitid   või
sulavkaitsmed) 37. Mis   on   alajaamas   lülitite   ülesanne?  Mille   poolest   erinevad   lahklülitid võimsuslülititest? ● Lülitite ülesanne alajaamas on teatud osad võrgust lahti ühendamiseks kas  rikke korral seadmete kaitsmiseks või rutiinseteks hooldusteks ● võimsuslülitid – lülitusseadmed, mis on võimelised sisse ja välja lülitama nii  elektriahela normaal- kui ka anormaalvoolu, näiteks lühise puhul (SF6, õli, 
vaakum, õhk)  ● lahklülitid – lülitusseadmed kaitselahutusvahemiku loomiseks avatud asendis.  Lahklüliti on võimeline elektriahelat avama ja sulgema kui katkestatakse või 
lülitatakse sisse väga väikest voolu. 38. Kirjelda, mis asi on energia trilemma? See   tähendab   tasakaalu   leidmist   kolme   aspekti   vahel:  keskkonnahoid,
varustuskindlustus   ja   konkurentsivõime.   Enamasti   kantakse   võrreldavad   suurused
kolmnurgale. 39. Mis   on   ühendelektrisüsteem   ja   selle   eelised?   Too   näiteid ühendelektrisüsteemidest Euroopas. Ühendelektrisüsteem  on   energiaallikate   ja   energiatarbijate   süsteem,   kus   nii
energiaallikad kui ka tarbijad on ühendatud ülekandeliinidega. Tavaliselt allikateks on
elektrijaamad,   mis   on   ühendatud   kõrgepingeliinidega,   samuti   gaasiväljad,
gaasipuhastid   ja   gaasitorude   võrk.   Ühendelektrisüsteem   võimaldab  kiiresti   ja
ratsionaalselt energiat toota ja üle kanda sinna, kus energia tarbimine suureneb. Samas
ühendelektrisüsteemi  julgeolek ja stabiilsus on suurem, kui süsteemis, mis koosneb
ühest allikast ja tarbijatest. Näited Euroopa ühendelektrisüsteemidest: Eesti- Soome, Norra- Rootsi, Norra- Taani. ● Mandri-Euroopa ühendelektrisüsteem, endine UCTE haldusala;
● Põhjamaade ühendelektrisüsteem, endine NORDEL-i haldusala;
● Suurbritannia elektrisüsteem, endine UKTSOA haldusala;
● Iirimaa elektrisüsteem, endine ATSOI haldusala;
● Baltimaade elektrisüsteem, endine BALTSO haldusala, mis on sünkroonühenduses  Venemaa ühendelektrisüsteemiga (IPS/UPS); ● Islandi elektrisüsteemil ei ole ühendusi teiste elektrisüsteemidega.


Eelised: ● sagedus   püsib   seda   konstantsemana,   mida   enam   on   süsteemis genereerimisvõimalusi ● süsteemide ühendamisega väheneb summaarne genereerimisvõimsus
● koormuse maksimumid on ajas nihutatud 
● summaarne   koormusgraafik   on   ühtlasem     väheneb   summaarne   vajalik võimsuse reserv  ● on võimalik kasutada suurema nimivõimsusega agregaate (ökonoomsemad)  
● suures süsteemis on võimalik efektiivsemalt kasutada eritüübilisi EJ
● energiaressursse on võimalik efektiivsemalt kasutada 
● on võimalik optimeerida uute elektrijaamade ehitamise graafikuid
● suures süsteemis on suured võimalused elektrikaubanduseks ja elektriturgude moodustamiseks jne.  40. Selgita elektrisüsteemi sünkroonsuse mõistet. Milliste riikidega sünkroniseeritult töötab Eesti elektrisüsteem? Elektrisüsteemi   sünkroonsus   tähendab,   et   kõik   elektrigeneraatorid   toodavad
samasuguse sageduse ja faasiga voolu ehk süsteem on stabiilne Eesti   elektrisüsteem   töötab   sünkroniseeritult   teiste   euroopa   riikidega.   (Soome(DC
ju),Poola, Venemaa) 41. Millisel sagedusel töötab Eesti elektrisüsteem, mis põhjusel võib see muutuda ning kuidas sagedust reguleeritakse? Elektrisüsteem   töötab   sagedusel   50Hz.   Sageduse   muutusi   tingivad   elektrivõrgu
koormuse muutused, generaatorite sisse- ja väljalülitamised elektrijaamades jms. Sagedust saab reguleerida elektrijaamade võimsuse suurendamisega (sagedus tõuseb
veidi) /vähendamisega (sagedus langeb veidi). Lisaks saab sagedust muuta koormuse
muutmisega.  42. Mis   oluline   muutus   ootab   ees   Balti   riikide   elektrisüsteeme   aastal   2025   ning milliseid probleeme see võib elektrisüsteemis tekitada? Aastal 2025 toimib desünkroniseerimine Venemaa elektrivõrgust. See võib tekitada
probleeme võrgus sageduse hoidmisega. 


43. Millest võivad olla põhjustatud rikked elektrivõrgus? Mis selle tagajärjel võib tekkida ning kuidas elektrivõrku selle eest kaitstakse? Rikkeid elektrivõrgus põhjustavad enamjaolt looduslikud nähtused. Näiteks kui puu
kukub   elektriliini   peale,   võib   tekkida   lühis   või   liin   katki   minna.   Selle   jaoks
isoleeritakse elektriliine ja hoitakse liinide ümbrus puhtana.  44. Miks on vaja elektrivõrku kaitsta? Mille eest ja kuidas elektrivõrku kaitstakse? Säästa   elu   ja   vähendada   kahju   seadmetele,   sammupinge,   puutepinge.   Rikete
eest(katkestus,   lühis,   kombinatsioon   eelnevatest).     Loodusnähtude,   loomade   ja
lindude, inimtegevuse eest. Loomade ja lindude kaitsmiseks kasutatakse linnutõkkeid,
mastimütse.   Atmosfääriliste   liigpingete   kaitsmiseks   kasutatakse   piksekaitse   maste,
trosse ja liigpinge piirikuid. 45. Mis   asi   on   releekaitse?   Mille   poolest   erinevad   elemendikaitsed   ja süsteemikaitsed? ● Releekaitse – seadmestik elektrisüsteemi rikete või muu anormaaltalitluse  avastamiseks, rikete eraldamiseks, anormaaltalitluse lõpetamiseks ja lisaks  kasutatakse juhtimiskäskude või signaalide andmiseks.  ● Elemendikaitse - elektrisüsteemi elemendi individuaalkaitse,mida võib mõista  kui releekaitset kitsas ja meile seni harjumuspärases mõttes. ● Süsteemikaitse - elektrisüsteemi elementide rühma,süsteemi osa ja kogu  süsteemi kaitse. 46. Milliseid   funktsioone   lisaks   kaitsmisele   võivad   releekaitse   ja   automaatika seadmed täita? Tänapäeva mikroprotsessorreleed täidavad kaitsefunktsioonide kõrval ka automaatika
ülesandeid:   ● Reservlülitused. 
● Taaslülitused. Tõrkekaitsed ja omavaheline suhtlemine. 
● Lüliti seisukorra monitoorimine. 47. Millest on põhjustatud atmosfäärilised liigpinged ning kuidas energeetikaobjekte ja hooneid nende eest kaitstakse?   Tekivad enamasti välgu tagajärjel


   Liigpingete eest kaitsmine: ● Piksekaitsetrossid liinidel
● Piksekaitsevardad
● Välgupüüdursüsteemid
● Liigpingepiirikud   -   seadmed,   mis   kaitsevad   elektriseadmeid liigpingeimpulsside eest. Ülelöögi puhul juhivad liigse voolu maasse. 48. Millised on elektrienergia hajatootmise eelised ja puudused? Eelised: 1. Tänapäevane   energiapoliitika   eeldab,   et   mikro-   ja   väiketootmise laialdane levik aitab suurendada: ● elektrisüsteemi töö- ja varustuskindlust
● sõltumatust (nt naaberriikidest)
● elektrikaubanduse mahtu 2. aitab vähendada:     ● suurte soojuselektrijaamade fossiilkütuste tarbimist
● CO2 õhku paiskamist
● elektrienergia ülekandekadusid Puudused: ● Suure   hulga   ning   väga   erinevatel   tehnoloogiatel   põhinevate mikro- ja väiketootjate lisamine ühendelektri-süsteemi muudab
põhimõtteliselt   ja   suures   osas   senise   süsteemi   ehitus-   ning
talitlusloogikat. ● Endistest   tarbijatest   on   saanud   ka   tootjad   (rikkeautomaatika, ohutuse, kaugseire, saartalitluse jne küsimused). ● Avatud   elektrituru,   tehnoloogiapõhiste   dotatsioonide   ning maksude mõjud


49. Mis   on   inimesele   ohtlikum,   kas   vool   või   pinge.   Kuidas   eemalduda   maha kukkunud elektrijuhtme juurest? Kuidas käituda äikese korral? Pinge ei tapa, vool tapab.  Maha kukkunud elektrijuhtmetest tuleb eemalduda hüpates jalad koos või ühel jalal.
Äikese   korral   tuleb   hoiduda   kõrgetest   ümbritsevatest   punktidest   eemal   (nt   puud).
PÜSI KODUS! Samas ei tasu ise olla kõige kõrgem punkt ala peal. Soovitatav on
kallimad   esemed   vooluvõrgust   lahti   ühendada,   kui   puuduvad   korralikud
liigpingekaitsmed. 50. Mis vahe on puutepingel ja sammupingel ● Puutepinge on pinge, mis tekib elektriseadet puudutanud inimese ja maa vahele.   ● Sammupinge on pinge, mis tekib pingestatud maal kõndimisel, kui sammu astudes  jääb kahe jala vahele piisavalt suur pingete vahe 51. Nimeta elektrienergia säästmise viise. ● Ruumist lahkudes lülitage valgustus välja (kohtlülitid)
●  Hoidke lambid ja valgustid puhtana - valgustustugevus tõuseb kuni 20 %
●  Kasutage maksimaalselt päevavalgust (töölaudade paigutus) 
● Vältige valguse absorbeerumist (heledad laed, seinad, põrandad) 
● Koht- ja suundvalgustus - nõuab 1,5-2 korda väiksema võimsusega lampe
●  Üldkasutatavates ruumides väikese võimsusega (kuni 40 W) lambid
●  Kasutage valgust efektiivselt - moodsad valgustid, reflektorid - sääst 20-50 % 
● Automaatlülitid (aegreleed, fotoelektrilised ja liikumisandurid) - sääst 30-70  % ●  Asendage lambid, mille eluiga on läbi (eriti fluorestsentslambid)
●  Rakendage uut tehnoloogiat (infrapunane lülitussüsteem, uued lambitüübid  jne) ● Kasutage meenutavaid kleebiseid (“Säästa elektrit!”, “Lülita välja!” jms)
● Kasutage suurima kasuteguriga lampe (arvestades värvieralduse nõudeid)
● lülita boiler välja kui kuuma vett vaja pole
● soojusta maja korralikult
● harju madalama temperatuuriga
● kasuta lampide asemel küünlaid  52. Kui palju Eestis aastas elektrienergiat tarbitakse ning kuidas ja miks muutub elektrisüsteemi koormus (nädala ja aasta jooksul)? ● Elektrienergia   tarbimine   koos   võrgukadudega   Eestis   oli   2020.   aastal suurusjärgus 8,44 TWh aastas (elering)


● Tarbimine muutub kuude kaupa, nagu siinuse graafik: juunis, juulis tarbitakse vähem, jaanuar, detsember rohkem. Tuleneb sellest, et talvel on külm (küte) ja
vähem valgust ● Argipäeviti   kell   5   hommikul   hakkab   tarbimine   kasvama.
Tarbimine kasvab umbes kella 8-ni, ning peale seda on üsna
stabiilne   (esmasp.   tarbimine   tipptundidel   ∼1320MW/h,
elering live) kuni 17-ni. Alates keskööst on taas madal. ● Nädalavahetustel on tarbimine umbes poole väiksem, sest inimesed puhkavad. 53.     Kuidas ning miks muutub elektrisüsteemi koormus, mis on baas-, tipu- ja
pooltipukoormus?  Too   näiteid   erinevate   elektrijaama   tüüpide   sobivusest
koormuse katmiseks. Mis vahemikus muutub Eesti elektrisüsteemi koormus? 1) Elektrijaama  baaskoormus  annab pideva elektrikoormuse, mis toimub kogu päeva jooksul.   Tippkoormusega   elektrijaam   töötab   tipptundidel   elektrivajaduse
rahuldamiseks. Baaskoormus  on   tavaline   koormus,   mis   toimub   pidevalt   kogu   päeva   jooksul.
Seevastu   termin  tippkoormus  viitab   tipptundidele,   mil   elektrinõudlus   kasvab   üle
baaskoormuse.  Kogu   koormust   (energiatarbimist),   mis   jääb   suure   baaskoormuse   ja   madala
tippkoormuse punkti vahele, nimetatakse pooltippkoormuseks (vt pilti). 2) Päikesepaneelid, tuulikud ja tuumaelektrijaam sobivad baaskoormuse katmiseks. Hüdroelektijaamad, soojuseelektrijaamad (fossiilkütus), geotermaal elektrijaamad   sobivad   nii   tippkoormuseks   kui   ka   baas-   ja   pooltipukoormuseks,   kuna   saab
reguleerida nende võimsust. 3) Eestis,   nii   nagu   ka   mujal   muutub   koormus   süsteemis   vastavalt   kellaajale   ning aastaajale - öösel on koormus väiksem kui päeval, ning talvel on koormus suurem kui
suvel. Ehk koormus sõltub inimeste ärkvelolekust ning kliimast


● Elektrijaama tüübid
● Vahemik (650 - 1200 mWh?) Miks   ei   arvestata   varustuskindluse   hindamisel   päikese-   ja
tuuleelektrijaamadega? ● Varustuskindluse hindamisel ei arvestata tuule- ja päikeseenergiat, sest tuule puhumist ja päikse paistmist ei saa kindlalt ette ennustada. 54. Milliste riikidega on ühendatud Eesti elektrisüsteem? Kui suur on elektriliinide ülekandevõimsus Eesti ja Soome ning Eesti ja Läti vahel? ● Eesti on ühendatud Soome, Läti ja Venemaa süsteemidega
● Ülekandevõimsus Eesti ja Soome vahel 1016 MW mõlemat pidi
● Ülekandevõimsus Eestist Lätti 1000MW ja Lätist Eestisse 879MW 55. Kuidas   kujuneb   elektrituru   hind   elektribörsil?  Hinna   määrab   viimasena   turule pääseja.   Ehk   siis   ennustatakse   kui   suur   on   järgmise   päeva   tarbimine   ja   vastavalt
sellele tehakse vaadatakse kui palju tootjaid on vaja minema võimsuse jaoks vaja. See
kes on viimane vajaminev tootja, et tarbimine ära katta, selle hind määrab hinna ka
teistele. Millised   riigid   kuuluvad   Nord   Pool   Spoti   kauplemispiirkonda?  Lisaks   Eestile
hõlmab Nord Pool Spot ka Norrat, Rootsit, Soomet, Taanit, Lätit ja Leedut. Kui suur on ligikaudne elektri turuhind Nord Pool Spotil? 14.12 Eesti  keskmine
hind on 205,71(euro/MWh). 


56. Millest on tingitud viimase aja kõrged elektri hinnad elektribörsil? Mil määral on see mõjutanud kodutarbija elektriarvet? Norra väike reserv, rohepööre, taastumine koroonast -> suur energiatarbimine, külm
ilm. Meie piirkonnas on mitmed jaamad remondis (Nt Auvere või Balti elektrijaama
11. plokk).  57. Millistel   elektrijaamadel   on   tüüpiliselt   kõrged   investeerimiskulud?   Millistel madalad investeerimiskulud?             Tuumajaam, tuulepark - kõrgemad             Soojuselektrijaam, põlevkivielektrijaam, päikesepark  - madalamad 58. Milline on hea (õiglane) elektrienergia hind? Kuidas mõjutab elektri hind kogu energiamajandust? Hea elektrihind on see, mis sobib nii tarbijale kui tootjale. Kui elektrihind on kõrge
saab tootjatel tekkida rahaline puhver, millega on võimalus teha uusi investeeringuid
ja teha juurde uusi tootmisüksusi. Kui hind on madal, siis seda võimalust ei teki. 59. Kus on Eesti elektrisüsteemis konkurents ning kus monopol?


“Loomulik monopol” - elektrivõrkude puhul, sest dubleeritud elektrivõrkude ehitus ei
ole majanduslikult mõistlik. Saad osta ainult neilt kelle juhe tuppa tuleb. Konkurents - Elektrienergia tootmises. Igaühel on vabadus püstitada oma elektrijaam
ja hakata seal elektrit tootma. Saab osta mitmelt erinevalt ettevõttelt.       60. Nimeta vähemalt kolm lähiaastate elektrituru fookusteemat Eestis.  Elektrihind, tuulepark, tuumajaam, roheenergia, põlevkivist loobumine, vesinik odav,   taastuv,   roheline,   varustuskindlus,   tipu   tarbimine,   juhitav   võimsus,   elektrikvaliteet,
sünkrooni hoidmine, hajatootmise koormus võrgule.