50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ikmmki
Õppematerjali autor
Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu, mis toimib koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Võimalikult tugeva magnetvälja saamiseks
Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu, mis toimib koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Võimalikult tugeva magnetvälja saamiseks
Kool Autode ja masinate remondi osakond Nimi Kuidas töötab alalisvoolumootor Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Alalisvoolumootor Elektrivooluga koos on ka magnetväli. Kui vool läbib juhet, tekib juhtme ümber magnetväli, mille jõujooned on kontsentriliselt ümber juhtme. Voolu suunast juhtmes oleneb magnetvälja suund. Alalisvoolumootor töötab põhimõttel, et magnetväljas paiknevatele vooluga juhtmetele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasina poolustega. Pooluste tekitamiseks on kaks võimalust: tekitada see püsimagnetitega või elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on masina kere ja magnetahela osa. Induktor on masina osa kus luuakse magnetväli. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Mähised on tehtud peenes
Siis on keetta pöördemoment võrdeline mõõdetava aktiivvõimsusega. Elektrienergia mõõtmine: vahelduvvoolu energiat mõõdetakse induktsioonarvestiga. Toodetakse ühe ja kolmefaasilisi arvesteid, mis võivad sõltuvalt vooluvõrgust ola kas kahe või kolmesektsioonilised. Arvesti klemme katva karbi siseküljele on trükitud ühendusskeem, mistõttu tema ühendamine ei tohiks olla probleemiks. Alalisvooluarvesteid enam ei toodeta, sest akude laadmiseks või muuks otstarbeks vajalik alalisvool saadakse vahelduvvoolu aladamisel ning kulutatud energiat mõõdetakse sel juhul vahelduvvooli poolelt. 33. Mitteelektriliste suureuste elektriline mõõtmine Elektrilisel teel saab mõõta kõiki mõõdetavaid mitteelektrilisi suurusi: aeg, kiirus, jõud, rõhk, temp. Jm. Siin ilmnevad elektrimõõtmiste eelised, et elektrimõõteriistad on väga täpsed ha tundlikud saab nendega mõõtea pidevalt ja kuage maa tagant ja automatiseerida ja kontrollida nende abil tootmisprotsesse
Siis on keetta pöördemoment võrdeline mõõdetava aktiivvõimsusega. Elektrienergia mõõtmine: vahelduvvoolu energiat mõõdetakse induktsioonarvestiga. Toodetakse ühe ja kolmefaasilisi arvesteid, mis võivad sõltuvalt vooluvõrgust ola kas kahe või kolmesektsioonilised. Arvesti klemme katva karbi siseküljele on trükitud ühendusskeem, mistõttu tema ühendamine ei tohiks olla probleemiks. Alalisvooluarvesteid enam ei toodeta, sest akude laadmiseks või muuks otstarbeks vajalik alalisvool saadakse vahelduvvoolu aladamisel ning kulutatud energiat mõõdetakse sel juhul vahelduvvooli poolelt. 33. Mitteelektriliste suureuste elektriline mõõtmine Elektrilisel teel saab mõõta kõiki mõõdetavaid mitteelektrilisi suurusi: aeg, kiirus, jõud, rõhk, temp. Jm. Siin ilmnevad elektrimõõtmiste eelised, et elektrimõõteriistad on väga täpsed ha tundlikud saab nendega mõõtea pidevalt ja kuage maa tagant ja automatiseerida ja kontrollida nende abil tootmisprotsesse
+ ´II Kommutaatori · II lestad S S Induktori poolused Joonis 2A. Generaator. Kui ankur Joonis 2B. Mootor. Kui magnetväljas mähisega panna magnetväljas pöörlema asetseva ankrumähisest lasta läbi vool, nooltega näidatud suunas, siis mähises siis ankur hakkab jõumomendi r r r indutseeritakse induktsiooni emj i. M = p m ´ B mõjul pöörlema. Et Hetkel, kui mähise tasand ühtib jõumoment säilitaks oma suuna, tuleb
Vahelduvvoolu sagedus. Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) Vahelduvvoolu nurksagedus. juhtmekeeru pöörlemissagedus ehk nurksagedus = / t on võrdne täisvõngete arvuga 2 sekundi jooksul. ALALISVOOLU ELEKTRIMASINAD 2,5-8 kahtlane! ! ! http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=6555 Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb alalisvoolu elektrimootori töö? Lühidalt: Kõikide elektrimootorite töö põhineb füüsikast tuntud elektromehaanilisel nähtusel, et magnetväljas asetsevale vooluga elektrijuhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma magnetväljaga risti olevas suunas, vt. joonis 6. 5. Joonisel on I elektrivool oma suunaga ja F juhtmele mõjuv jõud oma suunaga.Seega elektrimootori tööks on vajalik magneti olemasolu, mis looks magnetvälja.
kiirusel. Käivitamine abimootoriga. Sünkroonmootor lülitatakse abimootoriga paralleel- talitusse. Ergutatud mootori rootor pannakse pöörlema sünkroonkiiruseni ja lülitatakse sünkroniseerimisseadisega võrku, siis lahutatakse abimootor. Käivitamiseks kas. faasirootoriga asükroonmootorit kahe võrra väiksema pooluste arvuga kui sünkroonmootori pooluste arv. Seepärast, et sünkroon- mootor panna pöörlema ligilähedaselt sünkroonsusele. Asünkroonmootori kiiruse reg. Kasutatakse reostaati rootori ahelas. Asünkroone käivitamine. Sellisel juhul on sünkroonmootori rootori pooluste kingades käivitusmähis (joonis 18.5). Ergutamata sünkroonmootor ühendatakse 3f võrku. Staatori
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid