MHX0065 Mehhatroonikasüsteemide komponendid Praktikum Alalisvoolu mootor aruanne Kuupäev: 6.12.12 Meeskonnaliikmed: 1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö ULN2003 on kõrgpingeline ja kõrge vooluga darlingtontransistor, mis koosneb seitsmest emitteriga darling- toni paarist. Transistori nimivoolu tugevus on 500 mA, kuid see suudab taluda kaa 600 mA voolu. Darlingtontransistor koosneb kahest bipolaarsest transistorist, mis on ühendatud sedasi, et esimesest tran- sistorist tulev vool võimendatakse veelgi enam teise transistori poolt. Püsimagnetiga alalisvoolumootorid on laialt levinud erinevates rakendustes, kus olulised on väikesed mõõt- med, suur võimsus ja madal hind. Nende suhteliselt suure pöörlemiskiiruse tõttu kasutatakse neid tihti koos ülekandega (reduktoriga) madalama kiiruse ja suurema pöördemomendi saavutamiseks. Püsimagnetiga alali
Tartu Kutsehariduskeskus Kuidas töötab alalisvoolu mootor? Autor: nimi kursus Tartu 2012 Sisukord 1. Alalisvoolumootori põhimõte ................................................................................................ 2 2. Kuidas alalisvoolumootor töötab? ......................................................................................... 3 Kokkuvõte...................................................................................................................................4 1. Alalisvoolumootori põhimõte Alalisvoolu (ehk DC) mootor on üks kõige lihtsam mootor. Tema mehaani
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelavade ehitus Argo Pihtjõe ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2011 2 SISUKORD: Sissejuhatus.........................................................................................................................4 1. Ajalugu.............................................................................................................................5 2. Püsimagnetiga elektrimootori tööpõhimõtte....................................................................6 3. Mõisted........................................................................................................................... 7 4. Elektrimootoreid kasutatakse...........................................................................................9
Tartu Kutsehariduskeskus Autoremont Autotehniku eriala Nimi ,,PÜSIMAGNETERGUTUSEGA ALALISVOOLU MOOTOR" Õpetaja Nimi Tartu 2010 Alalisvoolumootor on seade, mis muundab alalisvooluenergia mehaaniliseks energiaks. Alalisvoolumootori eeliseks on väga hea kontroll mootori pöördemomendi ja kiiruse üle. Alalisvoolumootori tööpõhimõte seisneb nähtusel, et magnetväljas paiknevale elektrivooluga juhtmele mõjub mingi jõud. Elektrivooluga juhtmele magnetväljas mõjuva jõu F suuruse määrab voolutugevus, juhtme pikkus ja magnetvoo tihedus e. magnetiline induktsioon B. Mõjuva jõu suunda saab määrata ,,vasaku käe reegliga": Kui vasak käsi asetada nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ja sõrmed näitavad voolusuunda, näitab pöial vooluga juhile mõjuva jõu suunda. Ku
Kool Autode ja masinate remondi osakond Nimi Kuidas töötab alalisvoolumootor Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Alalisvoolumootor Elektrivooluga koos on ka magnetväli. Kui vool läbib juhet, tekib juhtme ümber magnetväli, mille jõujooned on kontsentriliselt ümber juhtme. Voolu suunast juhtmes oleneb magnetvälja suund. Alalisvoolumootor töötab põhimõttel, et magnetväljas paiknevatele vooluga juhtmetele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasina poolustega. Pooluste tekitamiseks on kaks võimalust: tekitada see püsimagnetitega või elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on masina kere ja magnetahela osa. Induktor on masina osa kus luuakse magnetväli. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Mähised on tehtud peenes
Aku ehk akumulaator on korduvalt laetav keemiline vooluallikas. Akut kasutatakse liikurseadmete toite- allikana, kohtkindla reservtoiteallikana katkematu toite süsteemides (UPS uninterruptible power 28 supply), avarii- ja signalisatsioonisüsteemides, elektrijaamades jne. Aku koosneb anumast, elektrolüüdist (mis uuemal ajal on sageli geelitaoline) ja sellesse sukeldatud elektroodidest ehk plaatidest, mida hoiavad üksteisest eemal separaatorid. Aku laadimiseks juhitakse temast läbi alalisvool ning elektrienergia salvestub seal keemilise energiana. Töötamisel muutub keemiline energia elektri- energiaks ning aku tühjeneb. Akud liigitatakse · happe- ehk pliiakud · leelisakud: raudnikkelaku kaadmiumnikkelaku hõbetsinkaku hõbekaadmiumaku õhktsinkaku tsinkklooraku naatriumväävelaku Pliiaku anum 7 on isoleermaterjalist, elektrolüüdiks on väävelhappe lahus, positiivsed plaadid 6 on
Aku ehk akumulaator on korduvalt laetav keemiline vooluallikas. Akut kasutatakse liikurseadmete toite- allikana, kohtkindla reservtoiteallikana katkematu toite süsteemides (UPS uninterruptible power 28 supply), avarii- ja signalisatsioonisüsteemides, elektrijaamades jne. Aku koosneb anumast, elektrolüüdist (mis uuemal ajal on sageli geelitaoline) ja sellesse sukeldatud elektroodidest ehk plaatidest, mida hoiavad üksteisest eemal separaatorid. Aku laadimiseks juhitakse temast läbi alalisvool ning elektrienergia salvestub seal keemilise energiana. Töötamisel muutub keemiline energia elektri- energiaks ning aku tühjeneb. Akud liigitatakse · happe- ehk pliiakud · leelisakud: raudnikkelaku kaadmiumnikkelaku hõbetsinkaku hõbekaadmiumaku õhktsinkaku tsinkklooraku naatriumväävelaku Pliiaku anum 7 on isoleermaterjalist, elektrolüüdiks on väävelhappe lahus, positiivsed plaadid 6 on
Alalisvool SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................................................. 1 1.Elektrivool. Voolutugevus. ..
Kõik kommentaarid