Rakvere Reaalgümnaasium Uurimistöö SAKSAMAA Kaupo Rebane 12.T klass 2010 Riik: Saksamaa Geograafiline asend: Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kaart 1: Kaart 2: (Saksamaa Euroopa kaardil) (Saksamaa looduskaart) Riigi üldandmed:Pealinn: Berliin Pindala: 357 023 km2 Riigikeel: saksa Rahvaarv: 82 002 400 (2008) Rahvastiku tihedus: 230 in/km2 Iseseisvus: 843. aastal Riigikord: parlamentaalne liitvabariik President: Horst Köhler ...
* õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. * õigus perekonnale ja elule KULTUURILISED ÕIGUSED * õigus haridusele ja kultuurile * õigus rahvuskultuurile ja -keelele * õigus teabele POLIITILISED ÕIGUSED JA VABADSED * õigus rahvusele ja kodakondsusele * usu- ja mõttevabadus * sõnavabadus * koosoleku- ja ühingutevabadus * hääleõigus SOTSIAALMAJANDUSLIKUD ÕIGUSED * õigus tööle, töötasule ja puhkusele * õigus puhtale toidule ja joogiveele * õigus väärikale elatustasemele * õigus arstiabile * õigus sotsiaalsele kaitsele
- Õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumisele. - Õigus korrakohasele kohtumõistmisele. - Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. - Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused. - Õigus rahvusele ja vabadusele. - Usu- ja mõttevabadus. - Sõnavabadus. - Liikumisvabadus. - Koosoleku- ja ühengutevabadus. - Hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused. - Õigus tööle, töötasule ja puhkusele. - Õigus väärikale elatustasemele. - Õigus sotsiaalsele kaitsele. - Õigus arstiabile. Kultuurilised õigused. - Õigus haridusele ja kultuurile. - Õigus rahvuskultuurile ja keelele. - Õigus teabele. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja Eesti Vabariigi inimõigustealased põhidokumeendid ÜRO Eesti Euroopa Euroopa Vabariik Liit Nõukogu põhidoku Inimõigus Eesti Euroopa Euroopa ment te Vabariigi Liidu inimõigus
c) õigus pöörduda riigiasutustesse d) õigus usu ja mõte vabadusele e) õigus kuuluda erinevate organisatsoonidesse ( parteid, erakonnad) 3. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused a) õigus valida elukutsest ja ametit b) õigus tegeleda oma ettevõttega c) õigus tööle ja puhkusele d) omandi haldamisõigus ( vaimne omand) e) õigus tervise kaitsele ja arsti abile f) õigus inimväärsele elatustasemele g) õigus kvaliteetsele toidule h) õigus koonduda liitutesse 4. Kultuurilised õigused a) õigus haridusele ja kultuurile b) õigus saada teavet, mis on avalik c) õigus kuuluda kirikutesse ja usuühingutesse d) õigus rahvakultuuri- ja keele säilitamisele
3. Kodakondsuse saamine eriteenete eest. 7.Millist rolli täidavad riigis erakonnad ja mille poolest nad üksteisest erinevad? Erakonnad erinevad üksteisest erinevate maailmavaadetega ja seisukohtadega. Erakonna roll riigis on esindada samade seisukohtade ja maailmavaadetega inimesi. 8.Nimeta 3 inimõigust mille tagamisega peaks Eesti riik midagi ette võtma. Põhjenda. a. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele( ei ole kõige paremas korras) b. Õigus inimväärsele elatustasemele( miinimumpalk ei ole siiski piisav) c. Perekond( perevägivald) 9.Tahkuranna vald otsustas oma 2006. aasta kõige olulisema tegevusena hakata tegelema kalatööstuse arendamisega. Kuidas kommenteerite seda ettevõtmist lähtuvalt kohaliku omavalitsuse seisukohalt? Kuna rannajoon on suhteliselt pikk oleks kalatööstuse arendamine oluline. See pakuks tööd paljudele inimestele ning tooks raha valda sisse !??
Üheks selliseks väljakutseks on praegune majanduslangus, mis on kestnud juba päris kaua ning lõppu ei paista niipea tulevat. Masu tõttu on Eestis kõrge töötuse määr ning muud probleemid, mis pidurdavad majandusarengut. Sellistes oludes on esmatähtis teha kõik, et langusest võimalikult kiiresti välja tulla. Selleks peaks hoolikamalt jälgima mille peale raha kulutada ning mis ei ole praegustes oludes kõige tähtsamal kohal. Soov Euroopa keskmisele elatustasemele kiiresti lähemale jõuda eeldab Eesti majanduse teadmiste- ja tehnoloogiamahukuse radikaalset suurendamist soodustades nii Eestis kui mujal väljatöötatud tehnoloogiate kiiret ja laialdast kasutuselevõttu kõikides eluvaldkondades. Tähtis on investeerida just haridusse ja tehnoloogia arendamisse, mis on terve riigi majanduse aluseks. Paralleelselt investeeringutega uute kompetentside kujundamisse tuleb Eesti
• Õigus elule (§ 16) • Õigus mittediskrimineerimisele (§ 12) • Õigus inimlikule kohtlemisele (§ 18) Poliitilised õigused • Usu- ja mõttevabadus (PS § 40) • Sõnavabadus • Koosoleku- ja ühingutevabadus • Õigus rahvusele ja kodakondsusele • Hääleõigus Sotisaalmajanduslikud õigused • Õigus tööle, töötasule ja puhkusele • Õigus puhtale toidule ja joogiveele • Õigus väärikale elatustasemele • Õigus arstiabile • Õigus sotsiaalsele kaitsele Kultuurilised õigused • Õigus haridusele ja kultuurile • Õigus rahvuskultuurile ja –keelele • Õigus teabele Euroopa inimõiguste kaitse süsteem • EIÕK – määratakse kindlaks iga üksikisiku võõrandamatud õigused ja vabadused • EIÕK alusel võib pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole • Euroopa Sotsiaalharta (1996) – sotsiaalpoliitika kujundamine ja põhiliste
· Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele · Õigus teabele Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. Päeva mõte on tänada ja avaldada austust inimestele, kes on ühiskondlikult aktiivsed kodanikud. Kodanikuks saadakse: · Sündides aluseks on vähemalt ühe vanema kodakondsus
● Poliitilised õigused ● õigus rahvusele ja kodakondsusele, ● usu- ja mõttevabadus, ● Sõnavabadus, ● liikumisvabadus, ● vabadus koosolekuid pidada ja ühinguid luua, ● Hääleõigus. https://www.youtube.com/watch?v=UN-ZPk1Ilc4 https://www.youtube.com/wat Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused ● õigus tööle, ● puhkusele, ● toidule, ● joogi-veele, ● inimväärsele elatustasemele, ● sotsiaalsele kindlustatusele, ● tervisekaitsele ja arstiabile ● Kultuurilised õigused ● õigus haridusele ja kultuurile, ● teabele, ● õigus rahvuskultuuri ja –keele säilitamisele. ● Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste elluviimine sõltub iga maa arengutase-mest. ● Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas ning kehtivad enamjaolt nende inimeste kohta, kes on vastava riigi kodanikud.
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Sotsiaalministeerium Kellelt: Missioon Missioon on kujundada Eesti riigis elukeskkond, kus inimestel on võrdsed võimalused inimväärseks eluks. Visioon Sotsiaalministeerium näeb Eestit sotsiaalselt ja majanduslikult tasakaalustatult arenenud jätkusuutliku innovaatilise riigina, kus elujõulised peresuhted, üldine sotsiaalne sidusus ja kvaliteetne elukeskkond on aluseks sotsiaalsele turvatundele, heaolule ning kõrgele elatustasemele. Eesti rahvastiku vähenemine on peatunud ning iive on positiivne. Eesti ühiskond hindab jätkuvalt põhiväärtusi ja on avatud ning mõistev kultuurilise ja sotsiaalse mitmekesisuse ning erisuste suhtes. Ühiskonna liikmed hoiavad ja arendavad oma elukeskkonda, kasutades keskkonnaressursse jätkusuutlikult ning säästlikult. Tänu elukeskkonna paranemisele ja tervise suuremale väärtustamisele on inimesed võimelised
Näidendi „Kirsiaed“ probleemid on meie aja probleemid. Elu jooksul kujunevad inimestel vastavalt elatustasemele välja erinevad arusaamad ja suhtumised keerukatesse olukordadesse. Anton Tšehhov on oma tragikomöödilises teoses „Kirsiaed“ väga hästi välja toonud ja kirjeldanud erinevatest ühiskonnakihtidest pärit inimeste suhtumist finantsprobleemi, mis ähvardab jätta hulga inimesi ilma aastate jooksul neile kalliks saanud mõisast ja kirsiaiast. Teoses olid mõtlevad ja tegutsevad inimesed just need, kes polnud oma rikkust pärinud või rikkad olnudki
võrdsusele, kodakondsusele töötasule ja kultuurile isikupuutumatusele Usu- ja puhkusele Õigus Õigus korrakohasele mõttevabadus Õigus puhtale toidule rahvuskultuurile ja kohtumõistmisele Sõnavabadus ja joogiveele -keelele Õigus kaitsele julma Liikumisvabadus Õigus väärikale Õigus teabele ja alandava Koosolekute- ja elatustasemele kohtlemise eest ühinguvabadus Õigus sotsiaalsele Õigus perekonnale ja Hääleõigus kaitsele eraelule Õigus arstiabile 2)Miks nimetatakse Euroopat inimõiguste sünnikohaks? Sellised väärtused nagu elu, vabadus ja sallivus kuuluvad eurooplaste maailmavaate juurde. Kristlusest kandusid need ideed valgustusfilosoofide ja hiljem ka liberalistide töödesse. 3)Selgita sotsiaalse kodakondsuse põhimõtet
lahendus, kuid see-eest kordi odavam. Arvestatavaks variandiks võib pidada ka seda, kus õpilastel palutakse kooli õppetöö läbiviimiseks kaasa võtta võimaluse korral enda isiklik nutiseade või selle puudumisel paluda lastevanematel see osta. Sellisel juhul peaks aga kindlasti uurima perekonna majandusklikku võimekust ja vastavalt sellele hüvitama mingisuguse osa seadme maksuvusest. Mõeldes aga koolide rahastamisele ja elanikkonna üldisele elatustasemele Eestis, siis üleriigiline e-õpikute peale üleminek kindlasti lähitulevikus veel toimuma ei saa. Olgugi, et 21. aajandit iseloomustab suuresti tehnika ja tehnoloogia areng, ei pruugita alati kõikide tõusvate trendidega kaasa minna. Nii on ka õpikute digitaliseerimisega kui ühed koolid teevad innuga suuri samme e-õpikute kasutuselevõtuks, siis teised üritavad sellest ideest mööda vaadata nii suure kaarega kui vähegi võimalik. Asi ei pruugigi olla halvas idees,
õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest 5. õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused (kodanikuõigused) on: 1. õigus rahvusele ja kodakondsusele 2. usu ja mõttevabadus 3. sõnavabadus 4. liikumisvabadus 5. koosolekute ja ühingutevabadus 6. hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused: 1. õigus tööle ja puhkusele 2. õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele 3. õigus inimväärsele elatustasemele 4. õigus sotsiaalsele kindlustatusele 5. õigus tervise kaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuuri vallas: 1. õigus haridusele ja kultuurile 2. õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele 3. õigus teabele 1. Inimõiguste eripärad võrreldes teiste õigusliikidega : · inimõigustest kinni pidamiseks vajalikud tingimused peab looma riik ja valitsus
Maailmaturg vajas nii toiduaineid kui tööstuskaupu sest sõjast laastatud riigid ei suutnud ise neid piisavas koguses toota. Tänu majanduslikule tõusule sai dollarist tunnustatud rahvusvaheline valuuta. Igasugused muudatused USA majanduses mõjutasid ka ülejäänud maailma majandust.(ameerika aevastab, euroopa saab nohu) USA kriisideta areng tagas 50 ja 60 aastatel ka Lääne- Euroopa õitsengu. Ainsana valmistas USA-le muret NSV liit kes suutis toota vaatamatta madalale elatustasemele palju relvi ja saatis ka esimese astronaudi kosmosesse. Usa jõudis järgi ja esimene inimene kuul oli ameeriklane. 1970. tabas USA majanduskriis ja toimus pööre parempoolse poliitika poole. Sisepoliitika (USA) Seadusandlik võim kuulus Kongressile, mis koosnes esindajate kojast ja senatist. Jätkus vabariikliku ja demokraatliku partei võimuvõitlus. Mõnikord kasutati kriminaalseid võtteid. Ameeriklaste hirm kommunismi üle viis selle vastu võitlemiseni nii väljaspool kui ka riigis sees
kultuurilised õigused. Põhiõigused on : õigus elule, õigus vabadusele, õigus korrakohasele õigusemõistmisele, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, õigus eraelule. Poliitilised õigused on: õigus rahvusele ja kodakondsusele, usu ja mõttevabadus, liikumisvabadus, hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused on: õigus töökohale ja puhkusele, õigus kvaliteetsele toidule ja veele, õigus inimväärsele elatustasemele, õigus sotsiaalsele kindlustamisele, õigus arstiabile. Kultuurilised õigused on: õigus haridusele, õigus rahvuskultuuri-ja keele säilitamisele, õigus teabele. Laste õigused: igal lapsel on õigus osalemisele, tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades, diskrimineerimine ei ole lubatud, igal lapsel on õigus elule ja arengule. On olemas Euroopa inimõiguste kohus, kuhu tohib pöörduda igaüks.
Õigus elule, vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele. Õigus kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest. Õigus kaitsele rassilise, rahvuselise, soolise või usulise deiskrimineerimise eest, sõnavabadus jt... Riik ei tohi takistada nende õiguste järgimist. millised õigused kuuluvad sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste õiguste hulka ning milline on riigi roll nende tagamisel Õigus toidule, inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele, tööle, haridusele ja osalusele ühiskonna kultuurielus, vara kaitsele, perekonnale jt ... Riik peab nende õiguste tagamiseks välja töötama vastavad programmid. mida kujutab endast Euroopa inimõiguste konventsioon, milline roll on selle juures Euroopa Inimõiguste kohtul See on rahvusvaheline leping, millega Euroopa Nõukogu liikmesriigid püüavad tagada kõigile oma kaitse all olevatele isikutele nende inimõigused ja põhivabadused
4) Õigus kaitsele julma ja alandava käitumise eest. 5) Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused on : 1) Õigus rahvusele ja kodakondsusele. 2) Õigus usu ja mõttevabadusele. 3) Õigus sõnavabadusele. 4) Õigus liikumisvabadusele. 5) Õigus koosolekute ja ühingutevabadusele. 6) Hääleõigus. Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on : 1) Õigus tööle ja puhkusele. 2) Õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele. 3) Õigus inimväärsele elatustasemele. 4) Õigus sotsiaalsele kindlustatusele. 5) Õigus tervise kaitsele ja arstiabile. Inimõigused kultuuri vallas on : 1) Õigus haridusele ja kultuurile. 2) Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele. 3) Õigus teabele. 1. Inimõiguste eripärad võrreldes teiste õigusliikidega : o Inimõigustest kinnipidamiseks vajalikud tingimused peavad looma riik ja valitsus. o Inimõigused on kujunenud välja rahvusvaheliselt. 2. Inimõigused tõusid päevakorda peale II MS.
(õigus elule; vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele; korrakohasele õigusemõistmisele) 2) Poliitilised õigused(kodanikuõigused) ja vabadused seotud eelkõige demokraatliku valitsemiskorraga. (õigus rahvusele ja kodakondsusele; usu ja mõttevabadus; sõnavabadus) 3) Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused eeldab arenenud majandust, piisavalt töökohti, tugevat sotsiaalpoliitikat. (õigus tööle ja puhkusele; kvaliteetsele toidule ja joogiveele; inimväärsele elatustasemele) 4) Kultuurilised õigused (õigus haridusele ja kultuurile; rahvuskultuuri ja keele säilitamisele; teabele) Kodanikkond elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet. Kodanik ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadustega sätestatud õigusi ja kohustusi. Kodakondsuse omandamise viisid: 1) Kodanikuks sünnitakse aluseks on sel juhul kas sünnikoht või vanemate kodakondsus. 2) Kodakondsus saadakse vastava
töökohta. Kedagi ei saa tööle sundida. Artikkel 24. Igal inimesel on õigus puhkeajale ja vaba aja veetmisele, kaasa arvatud tööpäeva mõistlik lühendamine ja tasutav perioodiline puhkus. Artikkel 25. Igal inimesel on õigus sellisele Sisult on samad § 28. elatustasemele, mis on nõutav tema enda ja perekonna tervise ja heaolu hoidmiseks Artikkel 26. Igal inimesel on õigus Sisult samad § 37 haridusele. Artikkel 27. Igal inimesel on õigus EVPS-s:Teadus ja kunst ning § 38 ühiskonna kultuurielust nende õpetused on vabalt osa võtta vabad.
Koosolekute- ja ühingutevabadus, sõnavabadus, Usu-ja mõttevabadus, Õigus rahvusele ja kodakondsusele, Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, Õigus korrakohasele õigusemõistmisele, Liikumisvabadus. Näiteks kommentaarid internetis, delfi jne... 12.slaid Majanduslikud, sotsiaalsed kultuurilised õigused. Õigus tööle ja puhkusele, Õigus toidule, Õigus eraelule, Õigus tervise kaitsele ja arstiabile, Õigus haridusele ja kultuurile, Õigus inimväärsusele elatustasemele, Õigus sotsiaalsele kindlustusele. Nt : turvalisus ja privaatsus.... probleemid meditsiiinis pikad järjekorrad... 13.slaid Kellele teatada inimõiguste rikkumistest? Kohtule, Õiguskantslerile, Euroopa Inimõiguste kohtu poole, kui siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta oma ammendatud ja kaus on läbinud kõik kohtuinstantsid. 14.slaid Kodanikuõigused: Ainult kodanikel on õigus kuuluda erakondadesse. Kodanikul on hääleõigus Riigikogu
Seaduskuulekas käitumine Elu- ja looduskeskkonna hoidmine Poliitilised õigused: õigus... ...rahvusele ja kodakondsusele ...mõttevabadusele ...sõnavabadusele ...liikumisvabadusele ...koosolekute- ja ühinguvabadusele ...hääletada Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused (Euroopa riikides): õigus... ...tööle ja puhkusele ...kvaliteetsele toidule ja joogiveele ...inimväärsele elatustasemele ...sotsiaalsele kindlustatusele ...tervisekaitsele ja arstiabile Kultuurilised õigused: õigus... ...haridusele ...rahvuskultuuri ja keele säilitamisele ...teabele 5. Jätkusuutlikkuse eesmärgid Heaolu kasv (tasakaalustatud rahanduspoliitika) Loodusressursside mõistlik kasutamine Ühiskonna sidusus (horisontaalne ja vertikaalne) kultuuri kestmine 6. Riik
konfiskeeritud valdused, samuti suurtaludest tehtud äralõiked. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30ha. Uusmaasaajate jagatud juurdelõigete tulemusena tekkis hulk ebarentaableid väikemajandeid ning teravnesid sotsiaalsed vastuolud. Sotsialistlikest suurmajanditest said eestlastele esimesena tuttavaks sovhoosid. Üheks eelduseks kolhoseerimisel oli talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil. Rahva elatustasemele mõjus halvalt 1940. Aastal tehtud rahareform. Sundindustrialiseerimine · Põlevkivitööstus · Sillamäele salajane sõjatehas · Masina- ja metallitööstus s.h. NSV Liidu sõjatööstuskompleksi kuuluvad tehased · Kergetööstus · Võõrtööjõu sisstetoommine tööstuse ja ehituse tarbeks Kollektiviseerimine · 1944 jätkatakse 1940 aasta maareformi elluviimist (talude maksim. Suurus 30ha)
Asjad läksid aga veelgi hullemaks, kui riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada 1934. aastal 12. märtsil sõjaväelise riigipöörde. Sügisel algas Vaikiv ajastu, mis kujutas endas sisuliselt autoritaarset diktatuuri. Rahvas hoiti poliitikast eemal, otsused võeti vastu kitsas ringkonnas. Ajakirjandus allutati tsensuurile, mis kulmineerus sellega, et lõpuks puudus igasugune avalik arvamus. Rahva elatustasemele mõjus halvalt 1940. aasta novembris teostatud rahareform. Teiseks asjaoluks oli kindlasti olukord mujal maailmas ja Euroopas. Sõlmiti Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP), toimus Talvesõda ning II Maailmasõda. Eestlasi mõjutas kindlasti MRP, mille alusel jagati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Poola; Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema lepinguga ka Leedu) tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Mõlemad riigid olid huvitatud uutest territooriumidest
kuulu s1 alla 11. Konkur.poliitika K/poliitika peamised valdkonnad on: monopolide ja kartellide vastane võitlus,ühinemiste kontroll,turu liberaliseerimine,riigiabi 12.Eelarve poliitika Finantsperspektiiv:eelarve suurus 2014-2020a on 960mljr.Kokkulepe aitab Ellareneda ja uuendadapoliitikaid,säilitada Elikonkurentsivõimet maailmas,samuti aitab Eli uutel liikmesriikidel jõuda järele vanade liikmesriikide elatustasemele. 13. Neli põhivabadust 1.isikute/kaupade/teenuste/kapitali vaba liikumine 14. Euroopa Üh.õigusaktid 1957a Rooma leping.Lepingu alusel tulid Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergia- ühendus 15.Mida peab tegema EUriik määruse puhul? määrust tuleb kohaldada vahetult ja muutmata kujul. 16.Mastrichti kriteriumid ·Riigi eelarve puudujääk peab olema alla kui 3% SKPst. Riigivõlg peab olema väiksem kui 60% SKPst.
poliitilised õigused- õigus elule ja vabadusele; võrdsusele ja isikupuutumatusele; oma õigussubjektsuse tunnustamisele; kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest; kaitsele rassilise, rahvuselise, soolise või usulise diskrimineerimise eest; mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele, sõnavabadus, ühinemisvabadus, õigus eraelu kaitsele. majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused õigus toidule; inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele; tööle, haridusele ja osalusele ühiskonna kultuurielus, vara kaitsele ja perekonnale. inimõiguste ülddeklaratsiooni võttis vastu ÜRO Peaassamblee 10. detsembril 1948 resolutsiooniga Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon on 1950. aastal Euroopa Nõukogu egiidi all Roomas vastu võetud ja 1953. aastal jõustunud vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane välisleping. Inimõigused on inimese ja riigivõimu vahelisi suhteid käsitlev valdkond
Eesti NSV-s pandi maksma stalinlik konstitutsioon ja Nõukogude seadused. Politsei asendati Tööliste ja Talupoegade Miilitsaga. Eesti sõjavägi reorganiseeriti Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks. Teostati maareform, natsionaliseeriti tööstus- ja transpordiettevõtted, kaubandusfirmad ja rahaasutused, samuti suuremad elumajad. Et saaks teostada kolhoseerimist, oli vaja läbi viia talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil. Rahva elatustasemele mõjus halvavalt novembris 1940 teostatud rahareform, mille käigus vahetati kroonid rublade vastu 8 korda väiksemate kursside põhjal, kui oleks pidanud. Loomulikult algasid ka arreteerimised (esimese 17. juunil 1940), tõelise hoo said need sisse aga Eesti inkorporeerimisega NSV Liitu. Repressiivpoliitika kulmineerus 14. juunil 1941, kui pandi toime massiküüditamine kõigis kolmes Balti riigis. Eestist deponeeriti üle 10 000 inimese, keda peeti potentsiaalselt ohtlikuks. 22
· õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; · õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused: · õigus rahvusele ja kodakondsusele; · usu- ja mõttevabadus; · sõnavabadus; · liikumisvabadus; · koosolekute- ja ühingutevabadus; · hääleõigus. Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused: · õigus tööle ja puhkusele; · õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele; · õigus inimväärsele elatustasemele; · õigus sotsiaalsele kindlustatusele · õigus tervise kaitsele ja arstiabile. Kultuurilised õigused: · õigus haridusele ja kultuurile; · õigus kultuuri ja keele säilitamisele; · õigus teabele. 7. Põhiõigused, vabadused ja kohustused on sätestatud Põhiseaduse II peatükis. 8. Lk 104, ül 2. Inimõiguste universaalsus tähendab seda, et inimõigused on üldised, kõikehaaravad. «Igal inimesel on [inim]õigused lihtsalt seetõttu, et ta on inimene.»
· viidi läbi massiküüditamine · inimesi mõisteti süüdi vene seaduste järgi ilma kohtu süüdimõistva otsuseta · KGB organiseeris inimeste jälitamist · rahvas kaotas õiguse valida Lubati suurendada ainelist EI TÄIDETUD heaolu · rahareform mõjus rahva elatustasemele halvasti · talurahva igakülgne vaesustamine -> eeldus kolhoseerimisele · tekkis kaupade defitsiit -> mingi üle kaardisüsteemile · kaupade hinnad tõusid Lubati edendada Kooliprogrammi toodi õppeaineteks NSVL ajalugu, vene rahvuskultuuri keel ja marksism-leninism
Juhindub põhimõtetest, et igal inimesel peab olema võimalus teenida tööga elatist endale ja oma perele; et miinimumpalk oleks 60% keskmisest, töötuskindlustus ja töövõime taastamine. Majanduslike-, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste tagamine eeldab riigilt aktiivset sekkumist ja nende realiseerimine sõltub vahenditest ja võimalustest, mis riigil on kasutada. Näiteks õigus tööle, õigus kutsealasele väljaõppele, õigus küllaldasele elatustasemele on küll olulised õigused, kuid riigi suutlikkuse neid õiguseid tagada määravad paljuski ära majanduslikud võimalused. Peamised majanduslikud, sotsiaalsed ning kultuurilised õigused on: õigus tööle ja puhkusele õigus toidule õigus inimväärsele elatustasemele õigus haridusele ja kultuurile õigus sotsiaalsele kindlustatusele õigus kodule ja perekonnale õigus tervise kaitsele ja arstiabile Indiviid ja riik
ühiskonnalt ja riigilt kaitset. PS § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, Artikkel 25 töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, Igaühel on õigus elatustasemele, mis tagab tema ja ta perekonna tervise ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. ja heaolu toidu, riietuse, eluaseme, arstiabi ja elementaarsete Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti sotsiaalteenuste osas; samuti on igal inimesel õigus kindlustatusele
liikumisvabadus; vabadus koosolekuid pidada ja ühinguid luua; hääleõigus. Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas ning kehtivad enamjaolt nende inimeste kohta, kes on vastava riigi kodanikud. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused eeldavad, et riigis on arenenud majandus, piisavalt töökohti ning tugev sotsiaalpoliitika. Peamised sotsiaal-majanduslikud õigused on õigus töötada ja puhata; õigus saada kvaliteetset toitu ja joogivett; õigus inimväärsele elatustasemele; õigus sotsiaalsele kindlustusele; õigus saada tervisekaitset ja arstiabi. Kultuurilised õigused on õigus haridusele ja kultuurile; õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele; õigus teabeabile. Peamine vastutus inimõiguste tagamisel lasub riigi valitsusel, kuid palju oleneb ka iga inimese kodanikuaktiivsusest. Isikute põhiõigused, vabadused ja kohustused Eesti Vabariigi põhiseaduses.
koosolekute- ja ühingutevabadus; hääleõigus. Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas ja kehtivad enamjaolt nende inimeste suhtes, kes on vastava riigi kodanikud. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused eeldavad, et riigis on arenenud majandus, piisavalt töökohti ning tugev sotsiaalpoliitika. Peamisteks sotsiaal-majanduslikud õigused on õigus tööle ja puhkusele; õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele; õigus inimväärsele elatustasemele; õigus sotsiaalsele kindlustatusele; õigus tervisekaitsele ja arstiabile. Kultuurilised õigused on õigus haridusele ja kultuurile; õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele; õigus teabele. Peamine vastutus inimõiguste tagamisel lasub riigi valitsusel, kuid palju oleneb ka iga inimese kodanikuaktiivsusest. Põhiseaduse ja seaduste järgimist riigis kontrollib õiguskantsler. Ta on tegevuses sõltumatu
a. Õigus elule b. Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele c. Õigus korrakohasele õigusemõistmisele d. Õigusele kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest e. Õigus perekonnale ja eraelule 43) Poliitilised õigused ja vabandused ehk kodanikuõigused on a. Õigus kodakondsusele b. Hääleõigus 44) Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on a. Õigus tööle ja puhkusele b. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele c. Õigus inimväärsele elatustasemele d. Õigus sotsiaalsele kindlustatusele e. Õigus tervise kaitsele ja arstiabile 45) Kultuurilised õigused: a. Õigus haridusele ja kultuurile b. Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamiseks c. Õigus teabele 46) Juhtum. 1999. aasta mais pani Saare maakonna elanik oma 13-aastase kasupoja ketiga puu külge kinni, et too kodust ära ei jookseks ja ei huligaanitseks. Noormees oli varem korduvalt tabatud varguselt ja vanematel oli tema pärast
isikupuutumatusele, õigus kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest, õigus kaitsele rassilise, rahvuselise, soolise või usulise diskrimineerimise eest, õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele, sõnavabadus jne. Nende õiguste järgimist ei tohi riik takistada ega keelata. Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused : õigus toidule, õigus inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele, õigus tööle, õigus haridusele ja osalusele ühiskonna kultuurielus, õigusvara kaitsele, õigus perekonnale jne. Riik peab nende õiguste tagamiseks välja töötama ja ellu viima vastavad programmid. On tavaks, et riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse esmasust siseriikliku õiguse ees ning nende vastuolu korral antakse prioriteet rahvusvahelisele õigusele. Nii sätestab rahvusvahelise ja siseriikliku õiguse vahekorra ka Eesti Vabariigi põhiseadus.
1.PÕHILISED INIMÕIGUSED- ÕIGUS: elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, korrakohasele kohtumõistmisele, kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, perekonnale ja eraelule 2.POLIITILISED ÕIGUSED JA VABADUSED: õigus rahvusele ja kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, hääleõigus, koosoleku-ja ühingutevabadus 3.SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD ÕIGUSED: õigus tööle, (õiglasele) töötasule, puhkusele, puhtale toidule ja joogiveele, väärikale elatustasemele, sotsiaalsele kaitsele, (kvaliteetsele) arstiabile 4.KULTUURILISED ÕIGUSED: õigus haridusele ja kultuurile, rahvuskultuurile ja –keelele, õigus teabele * ÕIGUSLIKUD ÕIGUSED: inimest ei tohi enda süüdlaseks tembeldada, kui kohus on seda teinud (süütuse presumptsioon), võrdsus seaduse ees, aus ja erapooletu õigusemõistmine ÜRO EESTI VABARIIK PÕHIDOKUMENT: Inimõiguste PÕHIDOKUMENT: Eesti Vabariigi põhiseadus
1941. Aasta alguses alustasid tööd NSV Liidu Naftatööstuse Peavalitsuse Vabariiklik Hulgikontor "Glavneftsbõt" ja Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi Toidu- ja Maitseainete Varustuse Komitee. Samal ajal likvideeriti kõik kaubanduslikud aktsiaseltsid ja hindade noteerimise börs. Kaubandus- Tööstuskoda oli oma tegevuse lõpetanud juba 1940. aasta juulis. EKP Keskkomitees moodustati kaubandusosakond eesotsas Dmitri Kuzminiga. Rahva elatustasemele mõjus halvavalt 1940. aasta novembris teostatud rahareform, mille käigus Eesti kroonid vahetati rublade vastu kursiga 1 kroon võrdub 1.25 rubla (tegelik kursivahe pidanuks olema 1 kroon 10 rubla vastu). Ühtlane valuuta soodustab kaubavahetust (Lisa 2), väärtuste takistamatut vahetamist, isemajandamist, loob stabiilsuse majanduses. Sellele järgnes tööstuskaupade ja toiduainete hindade järsk tõus. Kehtestati piirangud kaupade ostmiseks. Nii ei võinud ühele isikule müüa
Juhindub põhimõtetest, et igal inimesel peab olema võimalus teenida tööga elatist endale ja oma perele; et miinimumpalk oleks 60% keskmisest, töötuskindlustus ja töövõime taastamine. Majanduslike-, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste tagamine eeldab riigilt aktiivset sekkumist ja nende realiseerimine sõltub vahenditest ja võimalustest, mis riigil on kasutada. Näiteks õigus tööle, õigus kutsealasele väljaõppele, õigus küllaldasele elatustasemele on küll olulised õigused, kuid riigi suutlikkuse neid õiguseid tagada määravad paljuski ära majanduslikud võimalused. Peamised majanduslikud, sotsiaalsed ning kultuurilised õigused on: · õigus tööle ja puhkusele · õigus toidule · õigus inimväärsele elatustasemele · õigus haridusele ja kultuurile · õigus sotsiaalsele kindlustatusele · õigus kodule ja perekonnale · õigus tervise kaitsele ja arstiabile
ratifitseeriti parlamendi poolt 2000. Juhindub põhimõtetest, et igal inimesel peab olema võimalus teenida tööga elatist endale ja oma perele; et miinimumpalk oleks 60% keskmisest, töötuskindlustus ja töövõime taastamine. Majanduslike-, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste tagamine eeldab riigilt aktiivset sekkumist ja nende realiseerimine sõltub vahenditest ja võimalustest, mis riigil on kasutada. Näiteks õigus tööle, õigus kutsealasele väljaõppele, õigus küllaldasele elatustasemele on küll olulised õigused, kuid riigi suutlikkuse neid õiguseid tagada määravad paljuski ära majanduslikud võimalused. Peamised majanduslikud, sotsiaalsed ning kultuurilised õigused on: õigus tööle ja puhkusele 29 õigus toidule õigus inimväärsele elatustasemele õigus haridusele ja kultuurile õigus sotsiaalsele kindlustatusele õigus kodule ja perekonnale õigus tervise kaitsele ja arstiabile 5
Õigus rahvusele ja kodakondsusele; Usu- ja mõttevabadus; Sõnavabadus; Liikumisvabadus; Koosoleku- ja ühingutevabadus; Hääleõigus. 3) Sotsiaal-majanduslike õiguste hulka kuuluvad: Õigus tööle, töötasule ja puhkusele; Õigus puhtale toidule ja joogiveele; Õigus väärikale elatustasemele; Õigus sotsiaalsele kaitsele; Õigus arstiabile. 4) Kultuuriliste õiguste hulka loetakse: Õigus haridusele ja kultuurile; Õigus rahvuskultuurile ka –keelele; Õigus teabele. 10.3. Võrdõiguslikkus: Inimõiguste kaitses on eriti olulisel kohal võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keelud.
· Sõnavabadus; · Liikumisvabadus; · Koosoleku- ja ühingutevabadus; · Hääleõigus. 3) Sotsiaal-majanduslike õiguste hulka kuuluvad: · Õigus tööle, töötasule ja puhkusele; Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer · Õigus puhtale toidule ja joogiveele; · Õigus väärikale elatustasemele; · Õigus sotsiaalsele kaitsele; · Õigus arstiabile. 4) Kultuuriliste õiguste hulka loetakse: · Õigus haridusele ja kultuurile; · Õigus rahvuskultuurile ka keelele; · Õigus teabele. 10.3. Võrdõiguslikkus: Inimõiguste kaitses on eriti olulisel kohal võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keelud.
Orjuse keeld Jt Inimõigusi rühmitatakse: Kodaniku- ja poliitilised õigused (õigus elule, vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele, kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise või karistamise eest, kaitsele diskrimineerimise eest, südametunnistuse- ja usuvabadusele, ühinemisvabadusele, eraelu kaitsele jne) Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (õigus toidule, inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele, tööle, haridusele, osalusele ühiskonna kultuurielus, vara kaitsele, perekonnale jne) Kollektiivsed õigused (õigus arengule, rahule, rahuldavale keskkonnale, saada kasu inimkonna ühisest pärandist, humanitaarabile jne) Inimõiguste kaitse süsteemid jaotuvad: 1. Globaalsed (1945 ÜRO põhikiri, 1948 inimõiguste ülddeklaratsioon, 1966 kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1966 majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste
See omakorda põhjustab hindade tõusu, kui nõudlus pole muutunud. Kuluinflatsioon põhjustab ka töötuse kasvu. Inflatsioonispiraal Inflatsioonispiraal kujutab endast inflatsiooni ülekandumist ühest sfäärist teise. Näiteks hinna ja palga spiraali korral toob nõudluse kasv kaasa hinnatõusu, mis tekitab vajaduse tõsta palkasid ja see omakorda suurendab nõudlust ning põhjustab uue hinnatõusu. Inflatsiooni mõjud 1) Mõju inimeste elatustasemele: toimub jõukuse ümberjaotus nende kahjuks, kelle nominaalsissetuleku kasv jääb inflatsioonist maha. Põhjuseks on nominaalintressi jäikus. Nominaalintress on määr, mis tuleb tasuda rahaliste vahendite kasutamise eest teatud perioodil. Reaalintress on hüviste väärtuses väljendatud määr, mis ligikaudu võrdub nominaalintressimäära ja inflatsioonimäära vahega. 2) Raha hoiustamise ja investeerimise pidurdumine
õigus elule, vabadusele ,võrdusele , isikupuutumatusele, korrakohasele õigusemõistmisele, kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, perekonnale , eraelule Poliitilised õigused: õigus rahvusele ja kodakondsusele ; usu ja mõttevabadus; sõnavabadus ; liikumisvabadus; koosolekute ja ühingutevabadus ; hääleõigus. Peamised sotsiaalmajanduslikud õigused: õigus tööle ja puhkusele; kvaliteetsele toidule ja joogiveele; inimväärsele elatustasemele; sotsiaalsele kindlustatusele, tervise kaitsele ja arstiabile. Kultuursed õigused: õigus haridusele ja kultuurile ; teabele; rahvuskultuuri ja keele säilitamisele. Kodanikud ja kodakondsus. Kodanikkond elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet.(kodakondsust) Kodanik inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodakondsuse võib omandada kahel viisil : Kodanikuks sünnitakse
Kodaniku- ja poliitilised õigused (õigus elule, vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele, kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise või karistamise eest, kaitsele diskrimineerimise eest, südametunnistuse- ja usuvabadusele, ühinemisvabadusele, eraelu kaitsele jne) Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (õigus toidule, inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele, tööle, haridusele, osalusele ühiskonna kultuurielus, vara kaitsele, perekonnale jne) Kollektiivsed õigused (õigus arengule, rahule, rahuldavale keskkonnale, saada kasu inimkonna ühisest pärandist, humanitaarabile jne) Inimõiguste kaitse süsteemid jaotuvad: 1. Globaalsed (1945 ÜRO põhikiri, 1948 inimõiguste ülddeklaratsioon, 1966 kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1966 majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste
ettevõtluskeskkonnast. Täpsemalt vaadeldakse käesolevas töös kultuurilise, poliitiliseks, seadusandliku ja tehnoloogilise keskkonna raamistikku. (Vihalem 1999, 21) Majanduskeskkond näitab riigi praegust ja tulevast tarbimist. Majanduslikud faktorid on olulised inimeste ostujõu kujunemisel.(Vihalem 1999, 22) Rahvusvahelise majanduskeskkonna analüüsimisel tuleb lisaks jaekaubanduse all käsitletud elatustasemele ja majanduse kogutoodangule arvestada ka rahvusvahelise raha stabiilsuse, majanduse tüübi ja arengutaseme ning ettevõtluse tasemega. Valuuta stabiilsus on rahvusvahelises majanduses oluline, sest raha suur kõikumine mõjutab käivet ja kasumit.(Vihalem 1999,22) Tänapäeval tuntakse kahte tüüpi valuutakursse: fikseeritud kurss ja ujuv kurss. Ujuvkursi eelisteks on asjaolu, et see annab võimalust majanduspoliitikat rahvuslikul tasemel mõjutada, hoiab paindlikust, sunnib ettevõtted
Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas ja kehtivad enamjaolt nende inimeste suhtes, kes on vastava riigi kodanikud. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused eeldavad, et riigis on arenenud majandus, piisavalt töökohti ning tugev sotsiaalpoliitika. Peamisteks sotsiaal-majanduslikud õigused on õigus tööle ja puhkusele; õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele; õigus inimväärsele elatustasemele; õigus sotsiaalsele kindlustatusele; õigus tervisekaitsele ja arstiabile. Kultuurilised õigused on õigus haridusele ja kultuurile; õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele; õigus teabele. Kodakondsus - isiku ja riigi suhe, mille kaudu on määratud mõlema poole õigused ja kohustused Kohustused Olla lojaalne riigile Kaitsta riiki Õigused Osaleda riigi juhtimises *valida ja olla valitud Riik kaitseb kodanikke nii siseriiklikult kui välismaal Kodakondsus saadakse
Igal inimesel, kes töötab, on õigus õiglasele ja rahuldavale tasule, mis tagab inimväärilise elatuse temale endale ja ta perekonnale, ja mida vajaduse korral täiendatakse sotsiaalse kaitse teiste vahenditega. Igal inimesel on õigus oma huvide kaitseks luua ametühinguid ja ametühingutesse astuda. Artikkel 24 Igal inimesel on õigus puhkusele ja vabale ajale, sealhulgas tööaja mõistlikule piirangule ja perioodilisele tasustatavale puhkusele. Artikkel 25 Igal inimesel on õigus elatustasemele, mis on piisav tagamaks tema ja ta perekonna tervise ja heaolu toidu, riietuse, eluaseme, arstiabi ja elementaarsete sotsiaalteenuste osas; samuti on igal inimesel õigus kindlustatusele tööpuuduse, haiguse, invaliidsuse, lesestumise ja vanaduse või mõnel muul elatusvahenditest ilmajäämise juhul, mis ei olene temast endast. Emadel ja lastel on õigus saada erilist hoolitsust ja abi. Kõigile lastele, olgu nad sündinud abielust või
stalinistide ja nooremate liikmete vahel. (Arvids Pelse) - Leedu oli ainuke, mis suutis vältida kommunstliku partei juhtkonna puhastust. Antanas Snieckus oli kõige pikaajalisem juht, kes suutis osavalt kohanedes olla võimul pea 40 aastat. - 1957.a rahvamajanduse nõukogude moodustamine, pidi siiski kinni pidama viisaastakuplaanist, mille koostas Moskva Riiklik Plaanikomitte. -> sõjaeelne tootmis- ja elatustasemele tõus. Likvideeriti 1965.aasta reformiga, mis pani veel rohkem sõltuma üleliidulistest ministeeriumitest. Täideti üliliidulise nõudmise vajadusi.-> katastroof majandusele - Olukord paranes 1958.a, kui kolhoosides hakati maksma rahapalka ja lubati osta traktoreid ja muud tehnikat. - 1960.a kultuuriõitseng. Balti liiduvabariigid omandasid NSV Liidus ,,Nõukogude Lääne" maine. Tallinn ja Vilnius olid NSV Liidu dzässmuusika peamised keskused.
(1990), Venemaa (1996), Ühendkuningriik (1949). Konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse · elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; · õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades; · valida ja olla valitud; · südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele; · sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); · omandile. Ei taga sotsiaalseid õigusi: õigust tööle, teatavale elatustasemele, eluasemele, kodakondsusele jne. Konventsioon keelab · piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; · surmanuhtluse; · konventsiooniga tagatud õiguste ja vabaduste kasutamise diskrimineerimise; · oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; · välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan. Asub Strasbourgis, kohtunikke 47, st üks igast EN liikmesriigist
annaabi.ee 
