Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? (0)

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?
21. sajandit iseloomustatakse eelkõige infotehnoloogia ja tehnika arengu poolest. See areng pole mõjutamata jätnud ühtegi tähtsat eluvaldkonda, kaasa arvatud haridust. Seetõttu olemegi tänaseks jõudnud teelahkmele, kus ühel pool terendab uuenduslik idee õpikute täielikust digitaliseerimisest ning teisel pool harjumus jätkata õppimist traditsiooniliselt vanade heade paberkandjal õpikutega. Kui aina arenev ning uuenev ühiskond viitab selgelt, et valituks peaks saama esimene variant, siis paraku pole see idee siiski kõigile üheselt nii vastuvõetav ja selle idee elluviimine sugugi nii kerge toiming, kui esmapilgul näida võib.
Üheks suurimaks ning määravamaks plussiks õpikute digitaliseerimise puhul on kindlasti see, et nende kasutuselevõtt kergendaks oluliselt õpilaste koolikotti. See muutus oleks kindlasti märkimisväärselt oluline just algklasside õpilaste ning muretsevate lastevanemate jaoks. Käesoleval ajal on paljudele kindlasti tuttav vaatepilt , kus tänaval tuleb vastu algklassiõpilane, kes lisaks käeotsas tassitavale trennikotile, kehalise kasvatuse kotile ja/või pillikotile tassib seljas ka meeletult palju kaaluvat ranitsat või koolikotti. Arvestades siinkohal ka veel fakti, et üldjuhul ootavad algklasside õpilasi pärast kooli ees veel mitmed erinevad huviringid, trennid või muusikakoolid, mille tõttu tuleb noorel lapsel raske koormaga ringi liikuda terve päeva vältel päris arvestatav teekond. Olgugi, et tänapäeva seljakotid ja ranitsad reklaamivad end olevat väga tervise- ja lapsesõbralikud, ei pruugi kõik kotid seda siiski tegelikult olla. Ainuüksi üks esimese klassi aabits kaalub juba üle ühe tahvelarvuti kaalu, rääkimata siis veel kõikide õpikute kogukaalust, mis ühe koolipäeva raames kaasa peab võtma. Seetõttu näivad e-õpikud pakkuvat ideaalset lahendust probleemile, kuidas ära hoida õpilaste seas rühiprobleeme ning seda, et õpilased muutuksid kottide raskuse all kannatavateks koorma eesliteks.
Loomulikult pole üksi hea asi ilma vigadeta ning nii ilmutab vigasi ka digitaliseeritud õpikute kasutuselevõtt. Tahvelarvutite kasutuselevõtt eeldab lisaks sellele, et koolidel oleks olemas toimiv plaan kuidas korraldada nende hankimist, haldamist ja kasutamist, ka seda, et koolidel oleks olemas ka vastav rahalineressurss. Paraku pole mitte kõik haridusasutused Eestis võimelised tegema sedavõrd suuri kulutusi, et osta igale õpilasele oma isiklik nutiseade . Siinkohal on võimalik teha mõningasi mööndusi ja leida ka alternatiivseid lahendusi, mis ei pruugi kõikidele osapooltele niivõrd meeldivad olla. Üheks võimaluseks oleks näiteks jätta kõrvale idee osta igale õpilasele isiklik tahvelarvuti ning lahendada probleem igale klassile mõeldud üldkasutatavate nutiseadmete näol. See poleks tõesti võibolla, et väga mugav lahendus, kuid see-eest kordi odavam. Arvestatavaks variandiks võib pidada ka seda, kus õpilastel palutakse kooli õppetöö läbiviimiseks kaasa võtta võimaluse korral enda isiklik nutiseade või selle puudumisel paluda lastevanematel see osta. Sellisel juhul peaks aga kindlasti uurima perekonna majandusklikku võimekust ja vastavalt sellele hüvitama mingisuguse osa seadme maksuvusest. Mõeldes aga koolide rahastamisele ja elanikkonna üldisele elatustasemele Eestis, siis üleriigiline e-õpikute peale üleminek kindlasti lähitulevikus veel toimuma ei saa.
Olgugi, et 21. aajandit iseloomustab suuresti tehnika ja tehnoloogia areng, ei pruugita alati kõikide tõusvate trendidega kaasa minna. Nii on ka õpikute digitaliseerimisega – kui ühed koolid teevad innuga suuri samme e-õpikute kasutuselevõtuks, siis teised üritavad sellest ideest mööda vaadata nii suure kaarega kui vähegi võimalik. Asi ei pruugigi olla halvas idees, vaid pigem teostusvõimaluses. Kui ikka vastavaid vahendeid ja ressursse napib, siis ei saa üritada võimatut. Iga kool ja selle õpilased on erinevad ning nii peabki iga kool õpikute digitaliseerimise idee lahti mõtestama enda jaoks personaalselt ning alles siis vaatama, kas plussid kaaluvad ülesse miinused või vastupidi.