Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

USA / Jaapan (0)

1 Hindamata
Punktid
Majanduse areng(USA)
Pärast teist maailmasõda välditi vigu, mis tehti esimese maailmasõja järel. USA majandus kasvas tänu toodangu ekspordile. Maailmaturg vajas nii toiduaineid kui tööstuskaupu sest sõjast laastatud riigid ei suutnud ise neid piisavas koguses toota. Tänu majanduslikule tõusule sai dollarist tunnustatud rahvusvaheline valuuta. Igasugused muudatused USA majanduses mõjutasid ka ülejäänud maailma majandust.(ameerika aevastab, euroopa saab nohu ) USA kriisideta areng tagas 50 ja 60 aastatel ka Lääne- Euroopa õitsengu.
Ainsana valmistas USA-le muret NSV liit kes suutis toota vaatamatta madalale elatustasemele palju relvi ja saatis ka esimese astronaudi kosmosesse. Usa jõudis järgi ja esimene inimene kuul oli ameeriklane.
1970. tabas USA majanduskriis ja toimus pööre parempoolse poliitika poole.
Sisepoliitika (USA)
Seadusandlik võim kuulus Kongressile, mis koosnes esindajate kojast ja senatist. Jätkus vabariikliku ja demokraatliku partei võimuvõitlus. Mõnikord kasutati kriminaalseid võtteid.
Ameeriklaste hirm kommunismi üle viis selle vastu võitlemiseni nii väljaspool kui ka riigis sees. 1940 algas USA-s vasakpoolsete vast suunatud rünnak. Mõne ajapärast leiti et selline poliitika ohustab riiki ja vasakpoolsete tagakiusamine lõpetati.
Suureks probleemiks on siiani mustanahaliste olukord. Neegrite õiguste piiramine ja ahistamine jätkus ka peale teist maailmasõda eriti lõunaosariikides, Piirati valimisõigusi, lapsed ei saanud käia valgetega ühes koolis, ja töökoha hankimine oli raskendatud. 1954. a. Tunnistas Ülemkohus eraldi koolid põhiseaduse vastaseks. See tekitas palju vastuseisakuid ja Presidendil tuli kasutada armeeüksuseid.
1960.aastail toimus murrang neegrite olukorras mil töötati välja seadused neegrite elu parandamiseks.
Vietnami sõda
usa abistas nende riikide valitsusi kus oli kommunistliku riigipöörde oht. 1950 osaleti korea sõjas . 1960-70 suurim probleem-sündmused kagu aasias ja indo hiina poolsaarel.1954 jagunes vietnam 2 diktaatorlikuks riigiks. Nsvl ja hiina toetusel põhja vietnam , usa ja prantsuse mõju all lõuna vietnam. Vastuolud. Lõuna vietnami rahvuslik vabastusrinne. Doominoteooria. Et purustada sisside varustusteid pommitas usa laose ja kambodza alasid. Nsvl saatis põhjaosale relvi. Pommitamised, mürkained. usa üliõpilase streik. 1973 sõja lõpetamise kokkulepe. Vietnamis sai ühtne kommunistlik riik. Usa kaotas 56000 meest,haavati 300000 . hingeline kriis. 1980. Ronald reagan –asus majandust reformima . Reagonoomika-tema majanduskava . ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjate piirangute tühistamine, maksude alandamine . Usa pidi loobuma pingelõdvendustest. Idablokk muutus nõrgemaks ja ei suutnud majanduslikult enam usaga võistelda.
Jaapan
1951.aastani USA okuoatsioon Jaapanis , San Fransisco rahuleping . maareform (kaotati suurmaaomadus , anti talupoegadele maad). suuretevötete (dzaibatsude) tegevuse piiramine. 1946 Jaapani pöhiseadus(meie , jaapani rahvas, toimides parlamenti seaduslikul viisil valitud esindajate jaudu). Pöhiseaduslik monarhia , keisri öigusi piirati. mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. 1960 körge koht tööstustoodangus. kiire majanduskasv 1950-60( Jaapani majandusime ). 1970 energia- ja majanduskriis. piirati tööstusharusid. eelistati teaduse saavutustel pöhinevaid alasid , mis 1970 muustus keskonna saatamise pärast suureks probleemiks. praegu on jaapan hästiarenenud riik. edusammude taga on rande kord ja jaapanlaste pingeline töö , riiklik poliitika, jaapan ei pea tegema suuri kaitsekulutusi. 1951 sölmiti usa-ga julgeolekupakt , mille alusel USA söjaväebaasid on jaapani territooriumil. Peale 2.MS oli välispoliitika suunatud koostöö arendamisele USA-ga ja normaalsete suhete loomisele Aasia riikidega. 1950 palju vastavaid leppeid Kagu- ja Löuna-Aasia maaga. 1960 normaliseerusid suhted Koreaga. vaenulikud suhted Pöhja-Korea ja Hiinaga . 1950-60 USA-Hiina vastasseis ei lasknud jaapanil hiinaga suhelda. 1970 Jaapani-Hiina koostöö arendamine. lahendamatud probleemid NSVL ja venemaaga. 1956 diplomaatilised suhted , rahuleping allakirjutamata. siiski alates 1950 aastate löpust alates venemaaga majanduskoostöö. aktiivne majanduspoliitika 1960-90 ja katsed maailmas uusi turge höivata muutsid pingeliseks suhted Lääne-Euroopa ja USAga. Jaapanlaste uus maailmavaade peale 2.MS muutis vöimalikuks Jaapani muutumise majanduslikuks suurriigiks. rahvatraditsioonid. Soov öppida , distsipliin , vanemate ja lähedaste austamine , körge töökultuur. ida ja lääne süntees.
USA- Jaapan #1 USA- Jaapan #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ValgedPapud Õppematerjali autor
konspekt, mis peaks hõlmama ühte või poolt peatükki 9. klassi õpikust.üsna põhjalik.
Majanduse areng(USA)
Sisepoliitika (USA)
Vietnami sõda
Jaapan

Sarnased õppematerjalid

USA-SAKSA LIITVABARIIK
2
docx

USA, SAKSA LIITVABARIIK

AMEERIKA ÜHENDRIIGID * 1945aasta aprillis sai USA riigipeaks Harry Truman. * Ta kuulutas, et USA-st peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning seisma vastu kommunismi levikule maailmas. * USA-st sai üliriik, kellest sõltus kogu läänemaailma käekäik. ,,KUI AMEERIKA AEVASTAB, SIIS EUROOPA SAAB NOHU" * USA majandus taastus pärast Teist maailmasõda kiirelt, välditi varasemaid vigu. * Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse, sest maailmaturg vajas nii toiduaineid kui ka tööstuskaupu, sest sõjas laastunud riigid ei suutnud neid ise piisavalt toota. * Dollarist sai tunnustatud rahvusvaheline valuuta. * Muudatused USA majanduses mõjutasid teiste riikide majandusi, eelkõige Euroopa riikide. Sellest tulenevalt tekkis ütlus: "Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu." * Ameeriklastele tekitas murest NSV Liit. * Nõukogude inimeste elatustase oli küll madalam, kuid nad suutsid toota piisavalt relvastust, et ähvardada USA julgeolekut. * Nõukogude Lii

Ajalugu
Aeg pärast II maailmasõda
7
doc

Aeg pärast II maailmasõda

Põhjalike ümberkorraldustega algas Jaapani majanduse kiire taastumine ning areng. Veidi rohkem kui kolmekümne aastaga suurenes tööstustoodang 24 korda. Jaapani imetlusväärselt kiiret arengut hakati nimetama Jaapani majandusimeks. 1970.aastate keskpaiku puhkenud energia-ja majanduskriis mõjutas tugevasti ka Jaapanit. Kriisi ületamiseks hakati piirama selliste tööstusharude arengut,mis nõudsid palju toorainet ja energiat. Tänu paindlikule majanduspoliitikale on Jaapan tänapäeval rikas ja õitsev maa,üks maailma tähtsamaid teaduse-ja tehnikakeskusi. Kõigi Jaapani edusammude taga on range kord ja jaapanlaste pingeline töö. Oluline on see,et Jaapan ei ole pidanud tegema suuri kaitsekulutusi,sest põhiseadus keelab omada suurt sõjaväge. Julgeoleku tagab Jaapanile 1951.a USAga sõlmitud julgeolekupakt. Pärast II maailmasõda oli Jaapani välispoliitika suunatud eeskätt koostöö arendamisele USAga ning normaalsete suhete loomisele Aasia riikidega

Ajalugu
Külm sõda
13
doc

Külm sõda

Koreast. Sõtta sekkus Hiina · 1953 sõlmiti lõpuks vaherahu. Korea jäi jagatuks ja on seda siiani. Esimese tippkohtumiseni jõudsid Korea riigid alles 2000. aasta suvel · sõjas hukkus üle 3 miljoni korealase, miljon hiinlast, 54 246 ameeriklast. Sõja-aastail õhutati kommunistlikes riikides Lääne-vastast ja Läänes kommunismivastast hüsteeriat, hoogu sai võidurelvastumine. Kui Korea sõjal üldse võitjat oli, siis oli see sõjast kõrvalejäänud Jaapan, mil Jaapan pääses lõplikult vaenlase staatusest, muutudes hinnatud liitlaseks. Suuresti just tänu Korea sõjale sai Jaapan tagasi oma iseseisvuse, võis teha lõpu okupatsioonireziimile ja panna tänu ohtratele sõjalistele tellimustele kindla aluse aastakümneid jätkunud majandusbuumile, mida on nimetatud Jaapani majandusimeks Ungari ülestõus 1956 · Stalini surm 1953 tõi muutusi ka Ida-Euroopasse

Ajalugu
Lähisajalugu-Külm sõda
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

 Miljonid inimesed pidid raudse eesriide taga taluma nõukogude võimu vägivalda ka pärast rahu saabumist  Maailma oli muutunud väiksemaks: info, inimesed, tooted ja kultuur liikusid järjest kiiremini. Arenema hakkas televisioon  1950ndatel olid televiisorid kodudes, hakkasid ilmuma esimesed värvilised telesaated  Jätkus kultuuriline üleilmastumine (televisioon, kino, raadio), USA filmid levisid üle maailma, suured filmitootjad olid India ja jaapan  Moodi oli lisandunud sõjaväelaslikku jooni: naistel kõrgendatud õlgadega pintsakud. Küllaltki ruttu aga hakati taastama naiselikkust: kloššseelikud, pikad kindad, peen piha, korsetid, bikiinid.  Bikiinidel oli suur roll naiste eneseteadvuse tugevnemisel ja seksuaalsuse vabastamisel  Arhitektuuris oli valdavaks vabaplaneering: hooned seisid eraldi, moodustamata tänavat  Rõivastuses, mööblis, arhitektuuris ja mujal domineeris sõjaeelne stiil

Ajalugu
Ajaloo arvestuse küsimused 24 11 2017
28
docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali. Oma võim suudeti säilitada 1917-1920 toimunud kodusõjas, kus enamlaste (e punaste) vastu võitlesid valged (kodanlike ja teiste vasakpoolsete parteide esindajad), rohelised (talurahvaarmeed), anarhistid ning äärealade väikerahvad (nt kasakad). Vene kodusõtta enamlaste kukutamiseks sekkusid valgete poolel ka välisriigid (nt USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan jt; intervensioon - välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse). Kodusõja ajal (1918) hukati enamlaste poolt Nikolai II koos perekonnaga.- Lenini käsk. Arvatakse, et Lenini viha sai alguse sellest hetkest, kui Lenini vanem vend hukati 17-a. tsaari tapmise eest. Vend ei palunud isegi armu. Juba noorena hakkas Lenin osalema poliitilistes rühmitustes. Lenin valitses 1917-1924. “Võim vedeleb tänaval, korjake see üles.” Asutas

Ajalugu
Ajaloo riigieksami kordamine 2010
23
docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

Bolsevikud monarhistid töölised (15%) kodanlikud parteid talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud) ääremaade rahvuslased, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) 30* Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa + tsehhide-slovakkide korpus (I maailmasõja aegsed Austria-Ungari vägede ülejooksikud).Välisriigid osalesid sõjategevuses vähe, kuid andsid valgetele peamiselt finantsilist ja materiaalset abi. 31* Välisriigid sekkusid kodusõtta, sest: 60* kartsid maailmarevolutsiooni levikut. 61* soovisid Venemaal enamlaste kukutamist ning Venemaa taastamist endistes piirides (lepitud oleks ehk Poola ja Soome iseseisvusega).

Ajalugu
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

Maks Planc - kvant teooria. Albert Einstein - relatiivsus teooria (üld ja eri). Nils Bohr - täiustas Ruthrfordi aatomi mudelit. Sigmund Freud - psühho analüüs, uuris alateadvust. 1.10.2 KUNST Fovism ­ "Metsik kundt." Henry Matisse - fovistide esindaja. Kubism - esindaja Pablo Picasso. Futurism - Bella "Jalutav koer." Ekspressionism - tervate tundmuste ja elamuste väljendamine. Abstraktsionism - Kandinski. Värvi laikude maalijad. 1.11 VENE-JAAPANI SÕDA (1904-1905) Põhjused: Venemaa ja Jaapan olid huvitatud oma mõjusfääride laiendamisest kaug-idas. Jaapanile ei meeldinud, et Venemaa rentis Hiinalt Liadongi poolsaare. Venemaa hakkas Liadongi poolsaarele Port-Arthuri merekindlust rajama - vaikseookeani laevastiku keskus oleks pidanud sellest saama. Jaapani laevastiku admiral - Togo. Vene laevastiku admiral - Makarov. Venemaa kõige andekam ja kaasaegsema mõtlemisega ohvitser. Jaapani poolel olid ka Inglismaa ja USA.

Ajalugu
Ajalooarvestus
22
docx

Ajalooarvestus

laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 4. II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka esimese maailmsõja jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõda vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Teise maailmasõja sõdivad pooled ja sõjatandrid Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan (kokku 11 riiki) Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukoguse Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki). II maailmasõda kujunes välja: Lääne- ja Idarinne. Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja- Aafrika piirkonda. Kaug- Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu- Aasias ja Okeaanias. 2. Külma sõja väljendusvormid.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun