Töötamise ja mängimise elamistoiming (4)

Töötamise ja mängimise elamistoiming
Inimene veedab põhiliselt ühe kolmandiku oma elust magades. Teist osa ehk ärkveloleku aega kasutab inimene põhiliselt „töötamiseks“ ja ülejäänud aega „mängimiseks“. Need mõlemad on inimese elamise põhiaspektid. Sellel elamistoimingul on palju mõõtmeid sõltuvalt asendist elukaarel tõlgendatakse nende olemust ja sihte mitmel erineval viisil.
„Töötamine“ on kasutusel indiviidi igapäevaste põhitegevuste kirjeldustena ning põhiliselt seostatakse seda tulusa teenimisega.
„Mängimine“ termini kasutamise all mõistame inimese „mitte töist „ tegevust. Mängimisel on erinevaid vorme ning nende esmasteks eesmärkideks on nauding ja ajaviide . Mängimise all võime mõista selliseid sõnu nagu näiteks: vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused , füüsilised tegevused, sport, puhkus.
Elukaar ja selle seos töötamise ja mängimise elamistoiminguga.
Lähtudes elukaare mudelist, siis see aitab meil meeles pidada seda, et meie elu jooksul muutub iga elamistoimingu sooritamise viis ning toimuvad muutused ka töötamise ja mängimise toimingute omavahelises tasakaalus.

• Lapsepõlv ja noorukiiga .
  

Väikelapse ja nooremas lapseeas on mängimine primaarne, lapse jaoks on mängimine universaalne tegevus, millest laps loobub ainult siis kui põeb rasket haigust. Lapse jaoks on mängimise juures oluliseks mänguasjade, mänguruumi, mänguaja ja mängukaaslaste olemasolu. Mänguasjad on mängimise tööriistadeks, mis peavad olema lõbusad- pakkuma lapsele väljakutset, võimaldama õppida, avastada , aitavad leida tasakaalu esemete visuaalse manipuleerimise ja intellektuaalse tegevuse vahel. Tänapäeval tunnustatakse üldiselt mängimist varajasel eluperioodil.

• Täiskasvanu- ja pensioniiga.
  

Nii töö kui mängimise tippsaavutuseni jõutakse täiskasvanueas. Vananemisprotsessi mõju mängimisele ja töötamisele oleneb oluliselt töö või mängimise toimingu olemusest, indiviidi tervisest ja psühholoogilisest sooritusvõimest. Täiskasvanute mängimistoimingud on väga erinevad ja neil on ka erinevad eesmärgid. Pensionäridel jääb palju vaba aega tegevusteks, mis kuuluvad „mängu“ kategooriasse.
Töö ei pea olema alati seotud rahateenimisega. On olemas mitmesuguseid töö mittetulunduslikke vorme, millega saab pensionipõlves tegeleda.
Seega on selge, et sedamööda kuidas indiviid liigub ühelt elukaare astmelt teisele, toimuvad ka suured muutused tema töötamise ja mängimise elamistoimingutes. Kuigi täiskasvanueas domineerib töötegemine ja nooruses mängimine, on mõlemad tegevused elukaare iga astme terviklikud ja olulised aspektid ning nende tasakaalu rikkumine võib kahjustada tervist.

• Sõltumatuse ja sõltuvuse järjepidevuse kaasamine koondab tähelepanu faktile, et
  

inimese elus on teatud sõltuvuse ja sõltumatuse perioodid. Laste mängimisoskuse arendamine lapsepõlves sõltub nende vanematest ning vanemas eas sõltuvad lapsed haridussüsteemist. Täiskasvanu- ja pensionieas seostatakse inimest tavaliselt majandusliku sõltumatusega, mille inimene saavutab tööst saadava sissetuleku abil.
Elukaare ülejäänud osas säilib töötamise ja mängimise kontroll nende toimingute üle. Erinevatel põhjuste puhul on inimesi, kes ei ole suutelised saavutama kontrolli töötamise ja mängimise toimingu üle.
Töötamise ja mängimise elamistoimingut mõjutavad tegurid.
Töötamise ja mängimise elamistoiming on oma olemuselt mitmepalgeline ning selles toimuvad elukaare jooksul suured muutused. Isegi samaealiste inimeste töötamise ja mängimise toimingutes on väga suuri erinevusi, kuna seda elamistoimingut mõjutavad mitmed tegurid.

• bioloogilised tegurid
  
• psühholoogilised tegurid
  
• sotsiokultuurilised tegurid
  
• keskkonnategurid
  
• poliitilis-majanduslikud tegurid
  

Kõige suuremat mõju avaldab inimesele poliitilis- majanduslik tegur.
Erinevad tegurite puhul on mitmeid viise, mis mõjutavad inimest.
Muutused tekivad inimese töötamise ja mängimise elamistoimingus vastavates harjumustes.
Kokkuvõte.
Eelnevatel lehekülgedel olen lühidalt kirjeldanud töötamise ja mängimise elamistoimingut, selle seost elukaarega ning seda elamistoimingut mõjutavaid tegureid. Paljudel juhtudel ei ole vaja dokumentidesse kirja panna indiviid ehk kliendi töötamise ja mängimisega seotuid asjaolusid vaid seda peab otsustama õde ja lähtuma oma professionaalsusest.