Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elamistoimingud: füüsiline aktiivsus ja suhtlemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elamistoiming, elamistoimingu, mõjutav, elamistoimingut, suhtlemine, sõltuvus, liigutuse, vanurid, õenduse, kiige, elukaar, sotsiokultuurilised, keskkonnategurid, viisidel, emotsioonid, turvalise, omavalitsus, lähetaja, kanal, vastuvõtja, kehakeel, psühholoogilised, rase, istuv, luud, muusika, igapäevase, ratastooli, ettekujutus, lapseigaTallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12(s) TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat õenduse alustes Juhendaja: Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ELAMISTOIMINGU KIRJELDUS....................................................................................4 2.ELAMISTOIMING LÄBI ELUKAARE............................................................................5 2.1.Lapse- ja noorukiiga....................
ELAMISTOIMINGUD 5. SUHTLEMINE Suhtlemise elamistoiming Inimene veendab suurema osa päevast teiste inimesega erimevatel viisidel suheldes, seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. Suhtlemisprotsess 1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: LÄHETAJA SÕNUM KANAL VASTUVÕTJA Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine.
,,Mängimine" termini kasutamise all mõistame inimese ,,mitte töist ,, tegevust. Mängimisel on erinevaid vorme ning nende esmasteks eesmärkideks on nauding ja ajaviide. Mängimise all võime mõista selliseid sõnu nagu näiteks: vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused, füüsilised tegevused, sport, puhkus. Elukaar ja selle seos töötamise ja mängimise elamistoiminguga. Lähtudes elukaare mudelist, siis see aitab meil meeles pidada seda, et meie elu jooksul muutub iga elamistoimingu sooritamise viis ning toimuvad muutused ka töötamise ja mängimise toimingute omavahelises tasakaalus. · Lapsepõlv ja noorukiiga. Väikelapse ja nooremas lapseeas on mängimine primaarne, lapse jaoks on mängimine universaalne tegevus, millest laps loobub ainult siis kui põeb rasket haigust. Lapse jaoks on mängimise juures oluliseks mänguasjade, mänguruumi, mänguaja ja mängukaaslaste olemasolu. Mänguasjad on mängimise tööriistadeks, mis peavad olema lõbusad- pakkuma
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12 Ita Kuusik Debora Kuusik Merilin Lokk Janno Kuldkepp TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING Referaat Õppejõud: L.Parm Tallinn 2016 Sisukord 2 TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Elamistoimingu kirjeldus Ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa ,,töötamiseks" ning ülejäänud aja kasutamise viisi võib tinglikult nimetada ,,mängimiseks". Töö ja mäng täiendavad teineteist ning on mõlemad elamise põhiaspektid. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 293) Töötamine
(loomulik passiivne immuunsus, loomulik aktiivne immuunsus, kunstlikult omandatud aktiivne immuunsus, kunstlikult omandatud passiivne immuunsus). Vaktsineerimine. V Soki fenomen Põhiliselt on sokk vereringehäire. Kaitsemehhanism haiguste ja vigastuste vastu. Minestamine. Ehmatus (närvipinge). PSÜHHOLOOGILISED TEGURID TKSi psühholoogilised tegurid on tihedalt seotud inimese intellektiga. Kuidas? Teie täpsustav kommentaar! Intellekikahjustustega (trauma, vanurid, geneeteline,haigused) inimesed pole alati võimelised omanadama vastavaid teadmisi ega reageerima kiiresti ja adekvaatselt ähvardavale ohule. See muudab erinevate õppimispuuetega inimesed sõltuvaks teiste inimeste kaitsest ja järelvalvest, laste eest vastutavad nende vanemad ja õpetajad. Tooge näiteid järgmiste tegurite kohta: 1. Suhtumine iseendasse ja ümbritsevatesse Suhtumisega iseendasse väljendab inimene suhtumist teistesse inimestesse 2. Meeleolu
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ15 Ksenia Tammist FÜÜSILISE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL Referaat uurimistöö-ja arendustöö metoodikas Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING...............................................................4 1.1.Väikelapse-ja lapseiga..................................................................................................4 1.2.Motoorne areng.............................................................................................................4 2.1.Bioloogilised tegurid....................................................................................................6 2.2.Psühholoogilised tegurid........
Eritamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 a Eritamise mõiste Eritamine on elamistoiming, mida kõik inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu jooksul. Eritamisprotsess on oluline, eemaldamaks toimuvad ainevahetuse jääkprodukte. Eritamise produktide all mõistame antud käsitluses rooja ja uriini. Eritamist mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Uriini eritamise põhieesmärk on vabaneda organismile mittevajalikust vedelikust ja lahustunud keemilistest ainetest.
Elamistoimi Bioloogilised Psühholoogilised Sotsiokultuurilised Poliitilis- Keskkond ng tegurid tegurid tegurid majanduslikud tegurid Eritamine Suutlikkus Häbelikkus, Eritamiskoha ja Sanitaareeskirjad. Eritamiskohtad ja toimingut sooritada, privaatsuse eritamise kohta Raha vältimaks kätepsu sealhugas tunnetamine. kasutatavad sõnad. kõhulahtisusega võimalused. toimingujärgne Intellketuaalne Tavad ja seotud haigusi. tegevus. võimekus. Väikelaste eritamisjärgne Eritamiselundite õpetamine. Stress hügieen. Teadmised õige võib
muutuvad külmaks; suu kuivab, lima koguneb hingamisteedesse ja hingetõmbed muutuvad korisevaks; teadvusaste võib langeda; lihaspinge kaob ja surija tundub lõdvana; tunde-ja kuulmishaisting, neelamisvõime kaovad; näolihased lõdvestuvad ja näoilme muutub rahulikuks. Sureva patsiendi hooldust nimetatakse terminaalseks hoolduseks või terminaalraviks. Sureva patsiendi õendushooldus on kõige nõudlikum, raskem, aga ka heldeim õenduse ala. Et kindlustada surevale inimesele hea hooldus vajab töötaja teadmisi surija olukorrast: teadmisi patsiendi füüsilisest seisundist, teovõimest, psüühilisest seisundist, sotsiaalsetest suhetest, usust, kultuurist ja turvalisuse saavutamisest. Teiseks vajab õendushooldustöötaja teadmisi keskkonnast, kust patsient tuleb. Patsiendi perekonna ja lähedaste inimeste omavaheliste suhete tundmisest on samuti tähtis. Kolmandaks vajatakse informatsiooni patsiendi tervisliku seisundi ja
SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat Varasem tervishoiuasutuse kogemus Positiivne-kõrg vererõhk Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid Hüpertoonia Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14-1 Kristianna-Maria Haponen LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS Referaat õppeaines uurimis- ja arendustöö metoodika Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2016 Sisukord SISSEJUHATUS..................................
Õ15 SUREMINE Referaat Tatjana Buksha Anna Anufrijeva Kristina Vaher Ksenia Žurina Aljona Gubkina Tallinn 2017 Sisukord: Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2 Suremise elamistoiming ........................................................................................................ 3 Loomulik ja ebaloomulik surm ............................................................................................... 3 Loomulik surm .................................................................................................................... 3 Ebaloomulik surm..............................................................................................................
Õ15 SUREMINE Referaat Tatjana Buksha Anna Anufrijeva Kristina Vaher Ksenia Zurina Aljona Gubkina Tallinn 2017 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Suremise elamistoiming......................................................................................................3 Loomulik ja ebaloomulik surm.............................................................................................3 Loomulik surm................................................................................................................. 3 Loomulik surm on näiteks raske südameataki või tõsise õnnetuse tagajärjel või eelneb sellele suremisprotsess
· NREM 1 faas: · NREM 2 faas: · NREM 3 faas: · NREM 4 faas 1 · REM-uni: Mida sügavam uni, seda madalam on aju aktiivsus. Kuigi iga inimese uni koosneb tsükltest, on erinevate inimeste magamisvajadus väga erinev. Magamise tähenduse kohta on kaks põhiteooriat: Uuenemisteooria: Talletamisteooria: SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS SELLE ELAMISTOIMINGU SOORITAMISEL Erinevalt teistest elamistomingutest on inimene magamisel teistest täiesti sõltumatu. Nagu ka paljud teised elamistoimingud, on ka magamine otseselt seotud mudeli elukaare komponendiga. Kuidas? NB! Une vajadus ööpäevas elukaare etappide kaupa 2 MAGAMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID Nii nagu kõiki teisi elamistoiminguid, mõjutavad ka magamist mitmesugused tegurid. Millised? · · · · ·
Juba ammusest aegadest alates on inimene pööranud tähelepanu oma isiklikule hügieenile. Iga ajaloolise perioodi vältel on toimunud naha, küünte, juuste ja hammaste puhastamise vahendite pidev täiustumine. Sama palju on arenenud ka riide- ja moetööstus. Elamise mudel ja õendusmudel annavad antud elamistoimingu põhihinnangu, vaadeldes seda meie õenduskäsitluse ühe osana. Pesemine ja vanniskäimine Kätepesemine Intiimhügieen Juuste hooldamine Küünte hooldamine Suu ja hammaste hooldamine Riietus Väikelapseiga hoolitseb keegi teine. Lapseiga isikliku hügieeni eest hoolitsemise ja riietumise oskuste omandamine. Noorukiiga tuleb pöörata erilist tähelepanu suurenenud kaenlaaluste higistamise, kõõma, akne tõttu. Katsetatakse
….7 6. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………. SISSEJUHATUS Mitte ainult arengumaades, vaid ka arengumaailmas kasvab üle 65-aasaste inimeste arv- neid on arengumaades 182 miljonit ning Läänes 145 miljonit. Vanurite hea enesetunde säilitamiseks ja nende üldiseks heaoluks tuleb neid ergutada, et nad säilitaksid oma liikumusharjumused. Lisaks sellele on ka juba majanduslikust vaatest oluline, et vanurid pööraksid tähelepanu enda tervise edendamisele, sest nende tervishoiuteenustele kulub palju raha tervishoiu piiratud eelarvest. (Roper jt 1999: 270-271). Aastate lisandudes saabub aeg, mil enamus inimesi kaotavad oma kehakaalu ning omavad vähem energiat ja vajuvad kössi. Füüsilise aktiivsuse elamistoimingut ei mõjuta ainult vanadus, vaid ka söömise ja joomise, iskliku puhtuse ja riietumise, töötamis ning mängimise liikumisdimensioonid. (Roper jt 1999: 270-271).
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING EAKATEL Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING................................................................................4 2. SÖÖMIST JA JOOMIST MÕJUTAVAD TEGURID JA HAIGUSED EAKATEL.........................5 3. ÕENDUSABI EAKALE INIMESELE............................................................................................7 4. ARUTELU........................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................
Iga õppeasutuse (lasteaed, üldhariduskoolid) psühhosotsiaalne keskkond sõltub suuresti kultuurikontekstist. Väikelapsed on kõikvõimalikele mõjutustele vastuvõtlikud ning omandavad ümbritseva kultuuri stereotüübid hõlpsasti. Keskkondliku raamistiku osatähtsust lapse arengus rõhutavad alastimulatsiooni ja käitumispiirangute teooriad. Alastimulatsiooni teooria väidab, et kui keskkond last piisavalt ei stimuleeri, siis keskkonnaga suhtlemine ei anna lapsele uusi kogemusi ega arenda last. Käitumispiirangute mudel seletab laste käitumist kui keskkonna üle kontrolli saavutamist (Liik, 1998: 52). Isiksuse aktiivsuse ja arengu seisukohalt on oluline keskkonna üle kontrolli tunnetamine. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga (nimetatakse ka bioökoloogiliseks mudeliks). Siin defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad
Koolis võib laps oma madala enesehinnangu ja soovimatuna tundmise pärast jääda tahaplaanile. Sellistel juhtudel ta ei loo kontakti eakaaslastega ning võib koolitöödes teistest maha jääda, mis omakorda tekitab aga uusi probleeme ning süvendab arengust mahajäävust. Samuti on teada, et enamasti on väärkoheldud lastel puudulikud suhtlemisoskused ning vähe sõpru, kuna neil puuduvad oskused luua ja säilitada inimestevahelisi suhteid (Põldsepp 1997). Inimestega suhtlemine, eriti eakaaslastega, on aga üheks aluseks lapse normaalsele funktsioneerimisele. Sotsiaalne saamatus, suutmatus suhelda teiste inimestega, madal enesehinnang, enesesse tõmbumine jt. väärkohtlemise tagajärjed mitte ainult ei häiri lapse normaalset arengut ja ei Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö mõju mitte ainult praegusele lapsele, vaid avalduvad ka aastaid peale väärkohtlemist, need
esteetilist, eetilist ja sotsiaalset arengut.(Piisang & Laanes 2003: 4) Oskuste ja teadmistega varustamine on samuti kehalise kasvatuse ülesanne. Seepärast tuleb leida aega eri liikumisvormide omandamiseks. See võib aga ammutada lõviosa kehalise kasvatuse tunnist vaid siis, kui võib kindel olla igapäevases tunnivälises harjutamises. Liikumine soodustab lapse motoorset ja füüsilist arengut, sellele lisaks toetab kogu õppimist ja arengut. Liikumine mõjutav ka lapse minapildi ja eneseväärikustunde tugevnemist. Kehalise kasvatuse ainekava 1.peatükk 1.6 kohaselt lasub kooli juhtkonnal ja õpetajatel vastutus õpilassõbralike ja ohutute harjutuspaikade loomise/tagamise eest nii kehalise kasvatuse tundide kui ka klassiväliste spordiürituste tarbeks. (RT I, 2002) Programmis ettenähtud materjali läbivõtmise põhivormiks on kehalise kasvatuse tund, millest olenevadki õppeprotsessi sisu ja tulemused
Kogukonna ja ühiskonna elus osalemine (enese potensiaali realiseerimine) 4. Tervise ja heaolu dimensioonid ja nende vastastikused seosed. Heaolu dimensioonid Füüsiline/kehaline dimensioon (tervis, sport) • Normaalne anatoomiline areng • toimetulek igapäeva-tegevustega • füüsiline vorm (fitness) • tervislik/normaalne toitumine • vältida kuritarvitusi Sotsiaalne dimensioon (sotsioloogia, poliitika, majandus) • Suhtlemine • Lähedustunne • respekt ja tolerantsus teiste suhtes • turvalisus, kindlustunne Emotsionaalne dimensioon (rahulolu, enesehinnang) • toimetulek stressiga • emotsioonide väljendusvõime • Eluga rahulolu Intellektuaalne dimensioon • Õppimisvõime • võime kasutada infot efektiivselt Spirituaalne dimensioon • usk kõike ühendavasse jõusse Keskkondlik dimensioon • Võime edendada tervise mõõdet, mis parandab
emotsionaalne aspekt – õnnelikkus - the Affectometer 2 (Kammmman, Flett 1983) - the Affect Balance Scale (McDowell, Newell 1987) Globaalne mõõde - elukvaliteet - the Quality of Life Profile (Univ. of Toronto) - Sense of Coherence Scale (Antonovsky 1993) --- Laps ja tervis *Lapse tervise kujunemisel on oluline: geneetiline eelsoodumus, üsasisene areng, prenataalnse abi süsteem, perinataalne kahjustus, varane lapseiga, vanemate teadmised, sotsiaalne taust, arstiabi ja õenduse kvaliteet ja kättesaadavus, ühiskonna suhtumine. *Eesti laste ja noorte sagedasemad terviseriskid seoses eluviisi ja keskkonnaga: vigastused, vähene kehaline aktiivsus, uimastite tarbimine, riskialdis seksuaalkäitumine, ebatervislik toitumine. * Lapsevanemad määravad lapse elutingimuste ja arengukeskkonna kvaliteedi, mis mõjutab laste heaolu, kuid perekonna võimalused sõltuvad sellest, millised on sotsiaalmajanduslikud tingimused ühiskonnas.
Psühhosomaatilised häired on haigused, mida mõjutavad emotsionaalsed tegurid. Psühhosomaatiline haigus on pikaaegne, seletamatu, krooniline inimest ja tema perekonda piirav häire, mille põhjust tuleb otsida psüühikast. Psühhosomaatlistel haigustel ei ole ainupõhjust, nende taga on füüsilised kui ka psüühilised probleemid. Iga kehaline häire, tavalisest külmetusest vähini, on teatud määral psühhosomaatiline. Psühhosomaatilisi haigeid iseloomustab suurem passiivsus, teistest sõltuvus, vähesem eneseanalüüsi- ja eneseväljendusoskus, nad kalduvad haigusnähte ignoreerima. Tervisehäire nimetamine psühhosomaatiliseks tähendab, et esineb kehaline haigus, mille tekkes, kulus või ravile allumises on suur tähtsus psüühilistel faktoritel, milleks võivad olla traumeerivad sündmused, isiksuslik tasakaalustamatus või meeleolu muutus. Paljude seisundite põhjused on KNS-s, psüühikas ja emotsionaalsetes häiretes, kuid nende välised avaldusvormid on kehalised
3. Katse ehk eksperiment - Loomulik katse (toimub inimese tavaümbruses) - Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis) TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID TEADVUS - ... -ks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist. - ... on keerukate elusorganismide ajus loodud töökeskkond, mida põhjustab miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö. Spontaansed teadvuse seisundid - Unistamine - Uni ja unenäod Esilekutsutud teadvuse seisundid - Hüpnoos - Meditatsioon - Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. Uni - ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. - Miks inimene magab? o Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks Une staadiumid
ÕENDUSTEGEVUSE EESMÄRGID HÕLMAVAD ● funktsionaalse liikuvuse parandamist, ● sõltumatuse säilitamist ADL-ide teostamisel, 4 ● soole optimaalse eliminatsiooni saavutamist, ● vastuvõetava toitumisseisundi saavutamist ja säilitamist, ● tõhusa suhtlemise saavutamist ja positiivsete toimetulekumehhanismide väljatöötamist(Matt.2019) PARKINSONI TÕVE PÕETAMISE DIAGNOOSID ● Häiritud verbaalne suhtlemine (00051) ● Häiritud kehaline liikuvus (00085) ● Tasakaalustamata toitumine: vähem kui keha nõuded (00002) ● Soole elimineerimise häired, mida tõendab aeglustunud liikumisega / peristaltikaga seotud kõhukinnisus (00015) ● Enesehoolduse defitsiit, mis on seotud neuromuskulaarse nõrkuse, jõu languse, lihaste kontrolli / koordinatsiooni kadumisega( 00108) ● Vigastuste oht/ risk (00035) ● Ebaefektiivne toimetulek (00069)
Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, millesse suhtlejad toovad kaasa enda isiksusliku eripära, senise elukogemuse, soovid, eesmärgid, kujunenud väärtused ja omaksvõetud normid. · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Isikuväliseks teguriks, mis suhtlemist mõjutab on isik, kellega me suhtleme. Suhe tähendab interpersonaalseid interaktsioone arenedes seega mitme osaleja kavatsuste ja isikupära vastastikusel toimel. · Suhtlemine kui sotsiokultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel. Inimeste reaktsioonid suhtlemise käigus on reguleeritud normide, reeglite, tavade jne. poolt. Situatsioonilised tegurid nagu nt. eesmärgid konkreetses olukorras, roll ja reeglid, millest tuleb kinni pidada, ruum, kus suhtlemine aset leiab, võivad avalduda isikutele ebatüüpilised jooned ehk siis sellised, mis tavaliselt käitumises ei ilmne või siis nõuab olukord nö rituaalset-
2) emotsionaalne tervis – kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista 3) sotsiaalne tervis – mina-pilt, suhted teistega 4) eetiline/spirituaalneaspekt – väärtushinnangud 5) saavutuslikaspekt – kuidas olla edukas 6) füüsiline/kehaline tervis 7) seksuaal-ja reproduktiivtervis Heaolu dimensioonid 1) Füüsiline/kehaline dimensioon: toimetulek igapäeva-tegevustega, füüsiline vorm (fitness), tervislik/normaalne toitumine, vältida kuritarvitusi 2) Sotsiaalne dimensioon: suhtlemine, lähedustunne, respekt ja tolerantsus teiste suhte 3) Emotsionaalne dimensioon: toimetulekstressiga, emotsioonide väljendusvõime 4) Intellektuaalne dimensioon: õppimisvõime, võime kasutada infot efektiivselt 5) Spirituaalne dimensioon: usk kõike ühendavasse jõusse 6) Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab elatustaset/elukvaliteeti 7) Töödimensioon: võime saavutada töö ja puhkuse tasakaal 5
Heaoluseisund sõltub ühelt poolt paljude ekso- ja endogeensete faktorite kombineeritud toimest ning teiselt poolt indiviidi reageerimise iseärasustest välis- ja sisekeskkonnast tulenevatele mõjuritele. Elukvaliteedi all mõeldakse inimeste endi hinnangut oma kohale elus, eesmärkidele, ootustele, standarditele, ning suhetele ümbritseva kultuuri ja väärtushinnangute süsteemiga. Tegevusvõime – toimetulek igapäevaelu (liikumine, riietumine, söömine, pesemine), suhtlemine teiste inimestega on aluseks inimese autonoomsusele e iseseisvusele elus. Tegevusvõime psühholoogilised eeldused on otsustusvõime ja mälu, info hankimine ja töötlemine, uskumuste kujunemine, õppimine ja oskuste kasutamine töös ja sotsiaalsete suhete hoidmiseks. Turvalisus: Lootus oma olemasolu jätkumiseks - Füüsiline ja psüühiline puutumatus - Isiksuse eheduse säilitamise võimalus 15. Isiksus, hoiakud ja uskumused tervisemõjuritena.
TALLINNA ÜLIKOOL SLAAVI KEELTE JA KULTUURIDE INSTITUUT Referaat ,,Laste ja noorukite ülekaalulisus, selle reguleerimise olulisus ja võimalused" Autor: Olga Privalova, SKVOM-I Õppejõud: Meeli Roosalu Tallinn 2012 Sisu Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3 Üldised ülekaalulisuse tunnusjooned lastel ja noorukitel ......................................................... 4 Ülekaalulisuse di
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lapse heaolu.............................................................................................................. 3 Kehaline aktiivsus ning selle vajalikkus......................................................................4 Tervislik toitumine....................................................................................................... 7 ................................................................................................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 11 1 Sissejuhatus Laste füüsilise heaolu peamistek
rahutus, unetus. Õpitud käitumine -> igat käitumist saab õppida, nii head kui ka halba (positiivne kinnitus). Suitsetamine alkohol narkootikumid Alkoholisõltuvus ikaajalise alkoholi tarvitamise tagajärjel krooniline haigus. Pidev vastupandamatu alkoholimõju, võõrutussündroom, alkoholitolerantsus (järjest suuremad kogused). Liigtarvitamisega kaasnevad sotsiaalsed probleemid, tõusutendents Euroopa riikides, eriti Eestis. Naiste sõltuvus kujuneb palju kiiremini kui meestel (palju kahustavam). Toitumine diabeet, vähk, südamehaigused jms. Järjest suurneeb probleem laste ülekaalulises. Põhjused: ajapuudus (valmistoidud), võimalused, positiivsed emotsioonid. Väga palju on erinevaid soovitusi, raske leida tõde, mida süüa ja kuidas süüa. Otsitakse teid teadmiste ühtlustamiseks. Füüsiline aktiivsus aktiivsus, regulaarsus. Bioloogia Sugu, vanus, geneetiline tagasiside. - Elustiil tuleb ka bioloogiasse.
väärtus ja juured sügaval. Õenduse ameti arenemise käigus on tekkinud palju erinevaid õendusteooriaid. Selle artikli kirjutamise eesmärk oli esitada mõningaid juhtivaid õendusteooriaid ja mudeleid. Joonistatud puu esitab visuaalse kujutluse peamistest teooriatest ja mudelitest. Puu juured on neli metaparadigmat mida defineeritakse kui inimest, keskkonda, tervist ja õendust. Kuna Florence Nightingale on tituleeritud esimeseks õenduse teoreetikuks, on tema puu tüvi. Puu kolm oksa kujutavad teooria või mudeli kolme haru klassifikatsiooni: vastastikuse mõjutamise/ interaktiivseid, süsteemi- ja arenduslikke teooriaid. Igast harust väljuvad jämedad oksad kujutavad endast järjest edasi arenevaid ja seetõttu eriti olulis oksi Elavast Puust. Õendusalases kirjanduses on termininit mudel sageli kasutatud ka teooria tähenduses. Selles artiklis on mõlemat terminit kasutatud
suunatud TÖÖSTRESSI MÕJUTAVAD TEGURID: 1. Rolli iseloomustavad tunnused Ebaselgus Üle- või alakoormatus Konflikt Nõudmiste vaheline Nõudmiste sisene Isiksuslik Rollide vaheline 2. Tööd iseloomustavad tunnused Töö tempo (kiirus, tähtajad) Rutiinsus Töö aeg sh vahetustega töö Töö ülesandega seotud tunnused: Variatiivsus Autonoomsus, otsustusulatus Töö nõuded: teadmised ja oskused Suhtlemine Vastutus (sh vigade tagajärjed) 3. Inimeste vahelised suhted Suhted töökaaslastega (ametlikud ja mitteametlikud) Suhted juhiga Suhted klientidega Mikrokliima Töö ja pere ning pere ja töö konflikt 4. Juhtimine Organisatsioonikultuur Muutuste ennustatavus Koolitus Tagasiside. Hüvitised Konkurents Uue tehnikaga kohanemine Muutused karjääris, töökoha vahetus Edutamine Uus ülemus Pensionile jäämine Ametialane suletus 5. Füüsilised tingimused
annaabi.ee 
