SUHTLEMISE ELAMISTOIMING Inimene on sotsiaalne olend ja veedab suurema osa päevast teiste inimestega erinevatel viisidel suheldes. Seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. ELU KAAR: MÕJU SUHTLMISELE Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel Imikud ja lapsed oskused kasvavad/kujunevad välja suhted Noorukiiga oskuste/suhete laienemine Täiskasvanud erinevused toimingu sooritamisel Vanurid toimingu aeglane hääbumine/oskuste ja suhete taandareng BERLO SUHTLEMISMUDELID Lähetaja Sõnum Kanal Vastuvõtja BIOLOOGILISED TEGURID Kõnelemine Kuulamine Kirjutamine Lugemine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intelligentsi tase Emotsioonid Inimsuhted Ettekujutus oma kehast SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sõnaline keel Rass/etniline päritolu Tehniline keel Kehakeel Väärtushinnangud/arusaamad Düaadid ja organisatsioonid KESKKONNA TEGURID Keskkonna hääled võivad mõjutada suhtlemist. Osal inimestel on kergem
ELAMISTOIMINGUD 5. SUHTLEMINE Suhtlemise elamistoiming Inimene veendab suurema osa päevast teiste inimesega erimevatel viisidel suheldes, seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. Suhtlemisprotsess 1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: LÄHETAJA SÕNUM KANAL VASTUVÕTJA Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine. Parakeel tegeleb pigem sellega, kuidas me kasutame oma keelt ja mida me ütleme. Ta hõlmab hääletooni, rääkimiskiirust, täiendushäälitsusi nagu „hmm“ ja „ahh“, ja see on pigem vokaalne suhtlemine.
edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. (Ülemus ütleb, et kollektiiviga liitus uus kolleeg.) Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoog, mis nõuab informatsiooni edastajalt enam planeerimist, kavandamist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlemist, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist. 2. Kommunikatsioonimudel (Minu teada on kõige populaarsem Berlo komm.mudel googelda seda ja saad kohe aru :) ) 3. Mida tähendavad: saatja – (inimene kes edastab uudise, nt avalike suhete juht), kood (ehk see kuidas sa infot edastad, nt pressiteade), kodeerimine (tähenduste tõlkimine märgiliste signaalide keelde; ühe ja sama tähenduse edastamiseks on erinevaid vahendeid ehk koode NT: tahad edastada uudist, siis saab seda teha kirjalikult, heliklipina, videoklipina jne.), teade (ehk sõnum, mida soovid edastada nt
6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele · Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel · Imikud ja lapsed oskused kasvavad/kujunevad välja suhted · Noorukiiga oskuste/suhete laienemine · Täiskasvanud erinevused toimingu sooritamisel · Vanurid toimingu aeglane hääbumine/oskuste ja suhete taandareng 6. 2. Suhtlemisprotsess Küberneetikaalased uurimused on palju kaasa aidanud suhtlemise paremaks mõistmiseks. Juba 1960. a. pakkus Berlo ühes oma klassikasse kuuluvas töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: · Lähetaja · Sõnum · Kanal · Vastuvõtja Suhtlemine toimub siis, kui ühel isikul (lähetajal) on sõnum, mille ta teatud kindla vahendi (kanali) kaudu edastab vastuvõtjale (sõnumi saajale). See protsess toimub kahes suunas, sest sõnum ajendab vastuvõtjat sellele vastama. Vastamisprotsessis muutub sõnumi saaja
annaabi.ee 
