Suvise silmualtsiooni puhul tuli kõikide alajaamade koormused jagada kahega, samuti tuli poole võrra vähendada toodetavat võimsust. On näha, et ka suvine simulatsioon töötab ja pinged on korras. Aktiivkaod antud võrgus suvel on 30,2 MW. 12 Kokkuvõte Kokkuvõtteks tuleb arvestada, et liinid peavad vastu 50 aastat. Veel tuleb leida Ekspluatatsioonikulud, mis on 50% ehituskuludest ja 50 aasta kaod. 50a kadude puhul arvestatakse, et suvetunde on 2000h ja talvetunde on 3000h. VARIANT 1: Ehituskulud: 462,45 Ekspluatatasioonikulud = 462,45 ∙ 50% = 231,2 M€ 50a kaod = 50 ∙ (suvetunnid ∙ kaod suvel + talvetunnid ∙ kaod talvel) = = 50 ∙ (2000 ∙ 14,9 + 3000 ∙ 66,9) = 11,5 M€ Kogukulud= ehitusmaksumus + ekspluatatsioonikulud + 50 a kaod = = 462,45 + 231,2 + 11,5 = 705,15 M€ VARIANT 2: Ehituskulud: Ekspluatatasioonikulud =
Elektroonikafirma kavatseb asendada ühe oma käsitsijuhtiva tootmisliini täielikult automatiseeritud masinaga. See asendamine vabastab õhe töölise, säästes sellega palga ja täiendavad väljamaksed tööjõule. Leidke allpooltoodud informatsiooni põhjal: projekti rahavood, tasuvusaeg, praegune puhasväärtus, kasumiindeks. Praegune olukord: Üks operaator, palk ja sotsiaalmaks 25 000 USD aastas Ekspluatatsioonikulud 2000 USD aastas Praagikaod 6000 USD aastas Vana masina soetamismaksumus 50000 USD Vana masina jääkmaksumus 25 000 USD Vana masin kavatsetakse müüa 5000 USD eest Oodatav eluiga 10 aastat Vanus 5 aastat Oodatav likvideerimismaksumus 5.a. pärast 0 Tulumaksumäär 34%. Vaadeldav projekt: Masina hind 60000 USD Tasu seadistamise eest 3000 USD Tasu transpordi eest 3000 USD Ekspluatatsioonikulud 3000 USD aastas Praagikaod 3000 USD aastas Oodatav eluiga 5 aastat Likvideerimishind 20000 USD
Ülesanne: Elektroonikafirma kavatseb asendada ühe oma käsitsijuhtiva tootmisliini täielikult automatiseeritud masinaga. See asendamine vabastab ühe töölise, säästes sellega palga ja täiendavad väljamaksed tööjõule. Leida: projekti rahavood; tasuvusaeg; praegune puhasväärtus; kasumiindeks. Praegune olukord: Üks operaator, palk ja sotsiaalmaks 25 000 USD/aasta Ekspluatatsioonikulud 2000 USD/aasta Praagikaod 6000 USD/aasta Vana masina soetamismaksumus 50000 USD Vana masina jääkmaksumus 25 000 USD Vana masin kavatsetakse müüa 5000 USD eest Oodatav eluiga 10 aastat Vanus 5 aastat Oodatav likvideerimismaksumus 5.a. pärast 0 Tulumaksumäär 34%. Vaadeldav projekt: Masina hind 60000 USD Tasu seadistamise eest 3000 USD Tasu transpordi eest 3000 USD Ekspluatatsioonikulud 3000 USD/aasta Praagikaod 3000 USD/aasta
.......................................6 Sisestame elektrivõrgu arvutusmudelisse (punkt 7).................................................................7 Arvutusmudeli tulemused (punkt 8)........................................................................................7 Leida elektrivõrgu eriosade ehitusmaksumused etteantud ühikhindade alusel (punkt 9) ..........8 Leida kogu elektrivõrgu ehitusmaksumus (punkt 10) ..............................................................9 Leida ekspluatatsioonikulud 50 aasta kohta (40% elektrivõrgu maksumusest) (punkt 11) .....10 Leida kaoenergia ja selle maksumus 50 aasta kohta (punkt 12) .............................................10 Koostada variantide võrdlustabel (esialgne ja minimeeritud) (punkt 13) ...............................10 Arvutusmudeli tulemused minimeeritud elektrivõrgus ......................................................13 Leida minimeeritud elektrivõrgu eriosade ehitusmaksumused etteantud ühikhindade alusel ...........
..............................................................................................11 2.6. Tarbitud elektrienergia maksumus............................................................................11 2.7. Kulutused kuivati kütusele........................................................................................ 12 2.8. Töötasu...................................................................................................................... 13 2.9. Seadmete ekspluatatsioonikulud............................................................................... 13 2.11. Teraviljakompleksi rentaablus ja seadmete tasuvusaeg.......................................... 15 .........................................................................................................................................15 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS.................
Kaalutletud valik- deliberate choice Ettenägematud asjaolud- unforeseen circumstances Meist sõltumatud asjaolud- circumstances beyond our control Halvustatud märkused- nasty/derogatory comments Pöörane/absurdne kaebus- preposterous comment Halvad ilmastikuolud- adverse weather conditions Ta seisukord halvenes- His condition deteriorated Vältimatu tagajärg- inevitable consequence Nende kontrolli alt väljas- beyond their control Rasestumisvastased vahendid- birth control Ekspluatatsioonikulud- running costs Omast käest teadma- know to one's cost Terav kriitika- harsh criticism Täismaja (nt. teatris)- capacity crowd WORD FORMATION 1. Explain-explanation 2. Shake-unshakeable 3. Deep-depth 4. Lie-underlying 5. Success-unsuccessful 6. Go-undergone 7. Notice-noticeable 8. Suspect-suspicious 9. Far-further 10. Disaster-disastrous PREPOSITIONS 1. Faithful--to 2. Foundations--of 4. in(the)--belief 5. Fight--for 6. Sympathetic--to 7. for--a good cause 8. Jump--at 9. Damage--to 10
need kergemini puruneda. · Kompressori töökindlus kuna padjad võivad ajapikku hakata lekkima, siis peab kompressor pidevalt töötades tagama vajaliku rõhu, selle pärast peab kompressor taluma raskeid koormusi. · Sõiduki trantsport raskendatud kui mõni vedrustuse komponente peaks purunema, siis on sõidukit raske teisaldada, kuna sõiduk on väga madalal (õhkpadjad on tühjad) · Suuremad ekspluatatsioonikulud tavaliset vedrud on palju töökindlamad kui õhkvedrustus, samuti on seal palju vähem erinevaid komponente, mis võivad puruneda. Kokkuvõtteks Kui hoolduskulud pole määravad, sõiduki töös on vajalik õhkvedrustuse olemasolu, või soovitakse mugavat ja pehmet sõitu, siis on õhkvedrsustus selleks väga sobilik. Kuid tavalise tänavasõidu auto puhul oleks mõtekam kasutada tavalist vedrudega vedrustust. See on palju töökindlam ja odavam.
elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumakütuse jäägid on väga ohtlikud, radioaktiivsed, nende lagunemiseks kuulub tuhandeid aastaid. Elektrijaamad ei saasta õhku, kütust kulub vähe, tekib vähe tahkeid jäätmeid. Hüdroelektrijaam Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamade ehitamine on kulukas kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Maailma võimsaim elektrijaam, kus kasutatakse vett, on LõunaAmeerikas Parana jõel. Ta võimsus on kokku 12,6 miljonit vatti. Soojuselektrijaam Soojuselektrijaam (SEJ) on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergia saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus. Tavaliselt saadakse soojuseneergia kütuse põletamisel ja selletõttu rajatatakse SEJd nendele
Eesti elektrituru seaduse järgi on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Hüdroenergia Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamade ehitamine on kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. Vesi on kohalik energiaallikas ning veevarude kasutamine elektritootmiseks ei ole Eestis maksustatud. Samas on hüdroenergia kasutamise maht Eestis piiratud, teoreetiliselt on seda hinnatud 30 MW, millest tegelikult on kasutatav vaid kolmandik.Eestisse on rajatud märkimisväärne hulk hüdroelektrijaamasid, kuid maailmamastaabis on need siiski mikro-hüdroelektrijaamad. Kuigi
loobumiskulu käib selle alla. Ladustamiskulu- laopinna rendikulu,elekter,valve,laopersonali kulu. Riskidega seotud kulud- kindlustus,kauba riknemine,kauba aegumine,vargused,kahjustused. Finantskulud-raha kinni varude all. Veakulud - täiendavad kulud transpordis, laonduses, klienditeeninduses jt logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks. Kulude klassifikatsioon transpordis • Sõidukikulud – Ekspluatatsioonikulud,Nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud – Kapitalikulud, Nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad. • Infrastruktuurikulud – Ekspluatatsioonikulud, Nt hooldus, tarvikud, tööjõukulud – Kapitalikulud,Nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad 6. Kuluarvestussüsteem Kuluarvestussüsteem - Kulu- ja juhtimisarvestuses kasutatavad meetodid, põhimõtted, eeskirjad, juhendid, protseduurid, reeglid ja tegevused, mis on vajalikud kulude arvestuseks ja juhtimiseks.
Strateegiline logistiline plaan peaks sisaldama: Logistilise strateegia üldise kirjelduse Logistika eesmärkide püstitamise. Peab arvestama kulusid ja teenindustaset Logistilise strateegia eesmärke toetavad tegevuste nagu klienditeeninduse, laovarude juhtimise, laomajanduse, transpordi, tellimisprotsessi jne kirjeldust Logistilise finantsaruande, mis detailiseerib ekspluatatsioonikulud, kapitalivajaduse ja rahavood. LOGISTILISE STRATEEGIA KAVANDAMINE Tähtsad põhimõtted strateegilisel planeerimisel: Eesmärgiks tuleb seada klientide vajaduste rahuldamine ja logistiline kett tuleb organiseerida nii, et see teenindaks seda eesmärki. Ettevõtetel tuleks kaaluda võimalust lükata selliste osade, mida tarbija soovid ja harjumused mõjutavad, valmistamine ja toodetesse liitmine võimalikult hilisemasse ajajärku.
Masinate soetamiskulud ja ajagraafik Arvestades eelmise harjutuse kasutatavat maavara kogust arvuta välja tootmise omahind Graafik: omahinna kujunemine ja toodetavate toodete kogus Omahind = kogu kulu / toodangumaht ühikutes välja tootmise omahind (ilma keskkonnatasusid arvestamata) Tabel 1 Tootmiseks vajalikud kulud Kulu liik FIM/m3 Kaptalikulud 0.86 ekspluatatsioonikulud 0.19 puurterad 0.16 kütus 0.06 tööjõud 0.14 Summa 1.41 * Puurtööde puhul arvestatakse eraldi kapitali- ja ekspluatatsioonikulusid, puurterade kulu, kütusekulu ja kulutusi tööjõule. Tamrocki teatmiku järgi on puurtööde hind 1m3 kohta 1,42 FIM/m3.
omamise kogukulu B. Tegevuspõhine (integreeritud) kuluarvestus, algus loengus 5 Definitsioon - arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega Elluviimise vahendid: kululiikide arvestus – peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad organisatsioonis Näide: analüütilised kontod ettevõtte raamatupidamise kontoplaanis. Sõiduki ekspluatatsioonikulud – veoautokütus, hooldustarvikud, sisseostetud hooldusteenused, kohustusliku liikluskindlustuse preemiad, autojuhi palgakulu Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad + Kulukandjate (-objektide) arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud kulusid. Kulukandjad – näited – nn kulukohad: vastutuspõhise kuluarvestuse puhul vastutuskeskused
tulemuste süstematiseerimine. 2)kui otsustatakse ehitada veetöötlusjaam on vajalik korraldada veepuhastusjaama veehaarde ja torustike ning kaabelliinide asukoha ametlik valimine. Seejuures on vaja maavaldajatelt saada nõusolek. 3)korraldada valitud maa-alade ning trasside topogeodeetilised ning insener- geoloogilised uurimised. 4)leida või luua organisatsioon, mis suudaks pakkuda linnale kõige sobilikum lahendus vee töötluse tehnoloogia, seadmed, rajamise- ja ekspluatatsioonikulud veetöötlusjaama erinevate võimsuste puhul. 5)ühistöö arendamine, sest terves Eestis on põhjavee töötluse küsimus lahtine, mitteküllaldaselt laboratoorseid analüüse ja mõned arvamused seega poolikud. 6)Veepuhastusjaama projekteerimine - kui tehnoloogilisse skeemi on valitud järgmised põhiseadmed: 1. Aereerimine - kaskaadaeraatoriga 2. Filtreerimine - lahtiste filtritega 3. Desinfitseerimine - bakteritsiidlampidega või naatriumhüpoklooritiga 4
hälvete heastamiseks. loobumiskulu- kauba riknemine (toit), kauba aegumine (elektroonika), vargused, kahjustused. LIFO vs FIFO b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu) Sõidukikulud - Ekspluatsioonikulud – nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud - Kapitalikulud – nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad Infrastruktuurikulud - Ekspluatatsioonikulud – nt hooldus, tarvikud, tõõjõukulud - Kapitalikulud – nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad
nagu seda kaasaegsed operatsioonisüsteemid ja programmid enamasti omavadki. Ka hiir ühendatakse arvuti tagapaneeli külge tavaliselt PS/2 liidese abil. Uuemad hiired on samuti USB-liidesega. http://tyrigy.tyri.ee/laine/algopetus1_fil es/image001.gif Printer Printeri abil saame välja trükkida dokumente. Printerite põhiliigid on: - laserprinterid (kallid ja kvaliteetsed) - tindiprinterid (odavad, kuid ekspluatatsioonikulud on suured) ja - maatriksprinterid e nõelprinterid (odavad ja võimaldavad printida isekopeerivate paberite puhul mitu eksemplari korraga). Printer ühendatakse arvuti tagapaneeli küljes oleva paralleelpordi kulge nn Centronics -kaabli abil. Nüüd üleminek arvuti riistvarale, mis on arvuti sees. Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad
legeeritavad komponente Ni, Cr, Mn, Si, Cu, Al, Ti jt, nimetataksee legeeritud teraseks. · Kõrged tugevusnäitajad, tõmbetugevus 300-600 N/mm2 'Materjali homogeensus · Väikesed mahumuutused ja pikenemised temp.muutuste puhul võrreldes plastmasside ja betooniga · Eelpingestamise võimalus, elastne materjal · Lai tootevalik · Keevitatavus Ehituses piiravad teraste kasutamist: · Metalli korrusioon ja sellega seotud ekspluatatsioonikulud · Roomavusnähtuse tekkimine pideva, purustavast koormusest väiksema jõu mõjul · Väsimuse tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine · Madal püsivus kõrgetel temp. millest tekkib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsione tule eest · Vajadus konstruktsioonide jäigastamiseks. · Korrosiooniks nim.materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu.
f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) i. omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Varudega seotud kulud b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu) · Sõidukikulud - Ekspluatsioonikulud nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad · Infrastruktuurikulud - Ekspluatatsioonikulud nt hooldus, tarvikud, tõõjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad 7. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid Juhtimisarvestus juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organistasiooni elementidele ja
kasutama ka veskites jahu jahvatamiseks. 19 saj lõpus hakati kasutama hüdroenergiat elektri tootmiseks. Selleks ajaks asendus vesiratas turbiiniga. Hüdroelektrijaam (HEJ) on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas, kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Ariidsetes piirkondades on hüdroelektrijaamade veehoidlad olulised asulate ja põllumajanduse veega varustamisel. Jõgedel, mille äravool on aasta läbi ühtlane või mille orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada, on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta, kus jõeoru põhi langeb piisavale sügavusele pealevoolukanalist, ehitatakse elektrijaam ise.
Kaasaegsete laotõstukite kasutamisel kehtivad põrandapinna siledusele ja tugevusele suhteliseIt ranged nõuded. Nii näiteks peab lao põrand siirdetõstukite kasutamisel pidama vastu survele vähemalt 100 kg/cm 2. jõuallikas Sisepõlemismootorites kasutatakse kolme kütuseliiki: diiselkütus, bensiin ja gaas. Diiseltõstukid on sobivad töötamiseks õues ja suurtes, hästi ventileeritavates siseruumides. Diiseltõstuki ekspluatatsioonikulud on madalad ja vastupidavus suur. raskuskese Iga objekti raskuskeskmeks on üks punkt, milles objekt on igas suunas tasakaalus. Raskuskese on üks punkt, milles objekt on igas suunas tasakaalus. Raskuskese on teiste sõnadega homogeensete objektide massikeskpunkt (näiteks kuubi kujulise homogeense puukoorma raskuskese on kuubi keskel). Mittehomogeensete objektidest koosneva koorma
Praegune olukord: Ühe täiskohaga töötava operaatori palk: 52 800 kr aastas Ületunnitöö lisatasud: 10 000 kr aastas Tööjõu kaudsed eelised: 1 000 kr aastas Praagikahju: 6 000 kr aastas Oodatav eluiga oli: 15 aastat Vanus: 10 aastat Vana masina praegune turuväärtus: 12 000 kr Aastased ekspluatatsioonikulud: 0 kr Vaadeldav projekt: Täielikult automatiseeritud liin: operaatorit pole Masina hind: 50 000 kr Tasu transpordi eest: 1 000 kr Montaazikulud: 5 000 kr Oodatav tööiga: 5 aastat Jääkväärtus 5 aasta pärast: 0 kr Aastased ekspluatatsioonikulud: 1 000 kr Praagikahju: 1 000 kr
kaks uut ABC Kinga kauplust, I.L.U. uus kauplus. Samas 2011-ndal on Eesti müügitulu osa natuke vähenenud 0,44% võrreldes 2010-ndaga, mis võib olla seotud mitmete kaupluste sulgemisega (Zeppelini ABC King, Foorumi Stepper , Hiiumaa SHU ja Soldino Selver) seoses vähese tootlikkuse ja perpektiiviga. Tegevuskuludest kõige suurema osakaaluga on rendikulu, mis viitab sellele, et ettevõtte rendib palju vajaminevat pinda. Järgnevad ekspluatatsioonikulud, soojus- ja elektrienergiakulu ning reklaamikulu. Ülejäänud tegevuskulud jäävad alla 10%. 10 Vertikaalanalüüsist on näha trastiline muude äritulude langus, mille struktuuri uurides on näha, et ära on kadunud ühisreklaamitulu, mis 2009-ndal aastal moodustas 43,52% ja 2010-ndal 52,25% muudest ärituludest. Selle tulu ära jäämine näitab, et lõpetati ära allrentnike ja hankijatega ühiste reklaamikampaaniate korraldamine
b) Hüdroelektrijaamad - Elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus paisuga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Ariidsetes piirkondades on hüdroelektrijaamade veehoidlad olulised asulate ja põllumajanduse veega varustamisel. Jõgedel, mille äravool on aasta läbi ühtlane või mille orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada (orgu uputada), on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta, kus jõeoru põhi langeb piisavale sügavusele pealevoolukanalist, ehitatakse elektrijaam ise.
86 Ehitusplatsi ekspluatsioonimaterjalid ja energia 861 Elekter 3 Kuu 500 kr 1 500 kr 862 Vesi ja kanalisatsioon 864 Kütus ja muus kulutused Tellija sõiduautodele 87 Ehitusplatsi transport Ehitustehnika vedu 8h 700 kr 5 600 kr 8 EHITUSPLATSI EKSPLUATATSIOONIKULUD KOKKU 70 100 kr Tabel 11. Ehitusplatsi ekspluatatsioonikulud. 9 EHITUSPLATSI ÜLDKULUD 91 Tööde juhtimine üldprojektijuht 3 1 inimene 40 000 kr 120 000 kr Teede ehituse objektijuht 3 1 inimene 32 000 kr 96 000 kr
Üldiselt Hüdroelektrijaama tööst Hüdroelektrijaam (HEJ) on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb 3 langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas, kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Ariidsetes piirkondades on hüdroelektrijaamade veehoidlad olulised asulate ja põllumajanduse veega varustamisel. Jõgedel, mille äravool on aasta läbi ühtlane või mille orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada, on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta, kus jõeoru põhi langeb piisavale sügavusele pealevoolukanalist, ehitatakse elektrijaam ise.
hüdroelektrijaamade rajamiseks. Hüdroelektrijaam on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. õgedel, mille äravool on aasta läbi ühtlane või mille orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada (orgu uputada), on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta, kus jõeoru põhi langeb piisavale sügavusele pealevoolukanalist, ehitatakse elektrijaam ise. Hüdroelektrijaamade ehitamisega kaasneb ka elanike evakueerimine (piirkondadest kuhu tahetakse jaam rajada), kuna sealsed piirkonnad ujutatakse üle
10. Laevareisi majandusnäitajate arvutamine ja hindamine Brutokasum kujutab endast laeva (laevandusettevõtte) tegevusest saadud tulude ja tegevusega seotud kulude vahet enne riiklikke ja kohalike maksude tasumist. Matemaatiliselt laevandusettevõtte brutokasum väljendub: ���= Σ�� − Σ� kus: ��� – brutokasum Σ�� – laevandusettevõtte tegevusest saadud tulu Σ�� – laevandusettevõtte ekspluatatsioonikulud Tulude laekumise intensiivsus: ���� = Σ�� �� kus: ���� – tulude laekumise intensiivsus Σ�� – tulude kogusumma vaadeldava ajavahemiku jooksul ��– laevareisi või muu perioodi ajaline pikkus (ööpäevad, tunnid) 26 Veetud lastitonni keskmine tulusus: ��� = ΣF ΣQ
25. Loop 25. Silmus 26. Loose material 26. Lahtine materjal 27. Lorry-mounted crane 27. Autokraana 28. Lubricant, Lubrication 28. Määre, määrdeomadused 29. Luminous intensity 29. Valgustugevus 30. Macadam foundation 30. Killustikalus 31. Main connecting road 31. Tugimaantee 32. Maintenance 32. Korrashoid 33. Maintenance costs 33. Ekspluatatsioonikulud 34. Malm 34. Mergel 35. Management 35. Juhtimine, korraldamine 36. Mapping 36. Kaardistamine 37. Margin 37. Äär 38. Marshy ground 38. Soopinnas 39. Masout 39. Masuut 40. Mat foundation 40. Alusplaat 41. Means of transport 41. Transpordivahendid 42. Measuring accuracy 42. Mõõtetäpsus
862 Vesi ja kanalisatsioon - - - - kr 864 Kütus ja muus kulutused Tellija sõiduautodele - - - - kr 87 Ehitusplatsi transport - - - - kr Ehitustehnika vedu 8 620 kr 4 960 kr 8 EHITUSPLATSI EKSPLUATATSIOONIKULUD 50 800 kr KOKKU 9 Ehitusplatsi üldkulud 91 Tööde juhtimine üldprojektijuht 2 1 inimene 38 000 kr 76 000 kr Teede ehituse objektijuht 2 1 inimene 27 000 kr 54 000 kr Asfalteerimise juht 1 1 inimene 29 500 kr 29 500 kr
keskonnasäästu - Üleminek täppisviljelusele, mis aitab optimeerida väetiste, taimekaitsevaendite ja põllutöömasinate kasutamist - Tootmisprotsesside juhtimisel laialdane infotehnoloogia - Paremad ergonoomilised omadused Põllumajandustehnikat iseloomustavad suundumused on ühetüübiliste masinate kasutamine , et ei oleks olulisi erinevusi põhi ja abimaterjalidel. Võib piirduda ka ainult ekspluatatsiooni kulude väljaselgitamisega. Ekspluatatsioonikulud koosnevad järgmistest kulurühmadest: 1. palgad 2. vahendite amortisatsioon. 3.jooksvaremondi ja tehnilise hoolduse kulud.4. kasutatud kütus ja määrdeained. + lisanduvad kulud tehnika hoidmisega. 17:Põllumajandustootja ülesanded ja valikud seoses tehnika käsutamisega. Põllumajandustootja ülesanded 1. Tehnoloogia valik 2. Masinate valik ja soetamine- Nt. traktorite ja kombainide puhul on olulised tegurid: - hind, teeninduspunkti kaugus, masinate töökindluse naitajad
nt teravilja tootmiskulude ja omahinna arvutamiseks on vaja teada teravilja saagitaset, erineva mullastikuga põldudel on see erinev ja sellest tulenevalt ka masinatöökulu. 17. Põllumajandustehnika arengut iseloomustavad suundumused. Põllumajandustehnikat iseloomustavad suundumused on ühetüübiliste masinate kasutamine, et ei oleks olulisi erinevusi põhi ja abimaterjalidel. Võib piirduda ka ainult ekspluatatsiooni kulude väljaselgitamisega. Ekspluatatsioonikulud koosnevad järgmistest kulurühmadest: 1. palgad 2. vahendite amortisatsioon. 3.jooksvaremondi ja tehnilise hoolduse kulud. 4. kasutatud kütus ja määrdeained. + lisanduvad kulud tehnika hoidmisega. 18. Põllumajandustootja ülesanded ja valikud seoses tehnika kasutamisega. 1. Tootmistehnoloogiate valik 2. Masinate valik ja soetamine- nt traktorite ja kombainide puhul olulised tegurid: hind, teeninduspunkti kaugus, masinate töökindluse näitaja 3
Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist kui ka pöörlemist. - Elektrimootor neid toidetakse võrgust või masina enda generaatorilt. Need jagunevad vooluallika alusel: vahelduvvoolumootorid ja alalisvoolumootorid. Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suurt ülekoormust, väikesed ekspluatatsioonikulud. Kasutamist piiravad sõltuvus energiaallikast, suur elektrikahjustuse oht, elektriskeemi keerukus suurtel võimsustel. - Pneumomootoreid kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks. Liigitatakse konstruktiivse lahenduse alusel: kolbmootorid, rootormootorid, turbiinmootorid. Kolbmootorid kuna need on suhteliselt keeruka konstruktsiooniga, siis neid ei kasutata pöörleva liikumise saamiseks. Levinud on need löök- ja löök-pöördtoimelistes käsimasinates, kus nende kolb
34 10. LAEVAREISI MAJANDUSNÄITAJATE ARVUTAMINE JA HINDAMINE Kvantitatiivsed näitajad: Brutokasum kujutab endast laeva (laevandusettevõtte) tegevusest saadud tulude ja tegevusega seotud kulude vahet enne riiklikke ja kohalike maksude tasumist. Matemaatiliselt laevandusettevõtte brutokasum väljendub: Kbr = Fe - Re kus: Kbr brutokasum Fe laevandusettevõtte tegevusest saadud tulu Re laevandusettevõtte ekspluatatsioonikulud Delta Pioneer 1 reis: Kbr=777 000-217 119 = 552 881 eur 1 aasta: Kbr=18 500 000 -5 080 857.6 = 13 419 142.4 eur Deep Blue 1 reis Kbr= 777 000-214 067.5 = 555 932.5 eur 35 1 aasta: Kbr= 18 500 000 5 053 620.97=13 446 379.03 eur Netokasum on brutokasum, millest on maha arvatud kõikvõimalikud maksud. Matemaatiliselt netokasum väljendub: Knet = Kbr - M kus: Knet netokasum
Kaugõpe I 2000 Kaugõpe II 2200 Kutsharidus (tasuline) 1598 Õppemaksud on igal aastal ligi 10% tõusnud. Seda seostatakse elatustaseme tõusuga. Täiendõppetoodete hinnakujunduses lähtutakse samadest põhimõtetest. Kuna lühiajaliste koolitustega ei kaasne püsikulusid ning rendi- ja ekspluatatsioonikulud kantakse täiendõppe eelarvest, toodab täiendõppe osakond siiski kasumit. Kohviku hinnakujunduses lähtutakse: • Tooraine maksumus • Transpordikulud • Töötasud Kuna teenust osutatakse ruumides, mis EHTE õppeköögina kasutusel, ei arvestata ruumide renti kohviku eelarvesse. Kuna tootlus on väike ja sööjaid vähe, kujuneb keskmise lõuna hind kooli kohviku kohta siiski suhteliselt kalliks (praad 3.00 – 3.50€, supp 1,50 – 2.00€ jne).
ettevõtte kontoplaan on ülesehitatud juhindudes kasumiaruandele skeem 2. 31 Tabel 3. Ettevõttes avatud kulukontode grupid Kulukonto grupp Nimetus 31998 Müüdud kaupade, teenuste kulu 50999,60999 Palk ja palgamaksud 51999,61999 Kindlustuskulud 52999,62999 Transpordikulud 53999,63999 Sidekulud 54999,64999 Lähetuskulud 55999,65999 Ekspluatatsioonikulud 56499,66499 Müügi edendamise kulud 56999,66999 Reklaamikulud 57999,67999 Vastuvõtukulud 58999,68999 Mitmesugused muud kulud 59199,69199 Kulum 75999 Muud ärikulud 84999 Intressikulud 86989 Muud finantskulud 99190 Tulumaks Tabelist 3 on välja toodud kulukontode grupid, mis ettevõttes kasutusel on. Vaadeldes
x Psühholoogilis-esteetilised o vormi kunstipärasus o vastavus tootmisesteetika ja psühholoogia nõuetele o organoleptilised omadused o ohutustehnilised, tööhügieenilised ja muud näitajad. x Majanduslikud o kvaliteedikulud o praagi suurus ja osatähtsus o omahind o ekspluatatsioonikulud tarbija juures. x Õiguslikud o patendid o sertifikaadid o kaubamärgid o kvaliteediauhinnad. o kvaliteedigarantiid x Mõõdetavate omaduste arvu järgi o üksiknäitajad o komplekssed näitajad o integraalsed näitajad x Määramisstaadiumi järgi
x Psühholoogilis-esteetilised o vormi kunstipärasus o vastavus tootmisesteetika ja psühholoogia nõuetele o organoleptilised omadused o ohutustehnilised, tööhügieenilised ja muud näitajad. x Majanduslikud o kvaliteedikulud o praagi suurus ja osatähtsus o omahind o ekspluatatsioonikulud tarbija juures. x Õiguslikud o patendid o sertifikaadid o kaubamärgid o kvaliteediauhinnad. o kvaliteedigarantiid x Mõõdetavate omaduste arvu järgi o üksiknäitajad o komplekssed näitajad o integraalsed näitajad x Määramisstaadiumi järgi
70000 NPV = - 30000 + ------------- = 13460 krooni ( 1+ 0,10 ) 5 Saadud tulemus on võrdne eespool arvutatud ekvivalentsete annuiteetide vahega taandades 10 aasta peale NPV = (18466 16275 ) APV1 10 a ; 10% = 2191 x 6,1446 = 13460 krooni ÜLESANNE 25 Pika elueaga vara kohta, mis tähendab, et vara või hoone on kasutusel lõputult pika perioodi vältel. Linnavalitsus sai annetusena 50 milj. krooni kontsertsaali ehitamiseks ja korrashoiuks. Aastased ekspluatatsioonikulud on prognoositud 150 000 krooni ja iga 10 aasta järel on vaja teha remonti, mis maksab 250 000 krooni. Kui palju saab kulutada ehitusele ehk kui suur on hoone ehitusmaksumus, et hoonet hoida lõputult pika perioodi jooksul kasutuskõlblik (korras). Raha saab paigutada fondi, mis teenib 6% intressi aastas Kuna on tegemist lõputult pika ajaperioodiga, siis on arvutustes kasutatud kapitaliseeritud väärtust ehk raha pannakse fondidesse teenima tulu tulevikus tehtavate tööde tarbeks
70000 NPV = - 30000 + ------------- = 13460 krooni ( 1+ 0,10 ) 5 Saadud tulemus on võrdne eespool arvutatud ekvivalentsete annuiteetide vahega taandades 10 aasta peale NPV = (18466 16275 ) APV1 10 a ; 10% = 2191 x 6,1446 = 13460 krooni ÜLESANNE 25 Pika elueaga vara kohta, mis tähendab, et vara või hoone on kasutusel lõputult pika perioodi vältel. Linnavalitsus sai annetusena 50 milj. krooni kontsertsaali ehitamiseks ja korrashoiuks. Aastased ekspluatatsioonikulud on prognoositud 150 000 krooni ja iga 10 aasta järel on vaja teha remonti, mis maksab 250 000 krooni. Kui palju saab kulutada ehitusele ehk kui suur on hoone ehitusmaksumus, et hoonet hoida lõputult pika perioodi jooksul kasutuskõlblik (korras). Raha saab paigutada fondi, mis teenib 6% intressi aastas Kuna on tegemist lõputult pika ajaperioodiga, siis on arvutustes kasutatud kapitaliseeritud väärtust ehk raha pannakse fondidesse teenima tulu tulevikus tehtavate tööde tarbeks
70000 NPV = - 30000 + ------------- = 13460 krooni ( 1+ 0,10 ) 5 Saadud tulemus on võrdne eespool arvutatud ekvivalentsete annuiteetide vahega taandades 10 aasta peale NPV = (18466 16275 ) APV1 10 a ; 10% = 2191 x 6,1446 = 13460 krooni ÜLESANNE 25 Pika elueaga vara kohta, mis tähendab, et vara või hoone on kasutusel lõputult pika perioodi vältel. Linnavalitsus sai annetusena 50 milj. krooni kontsertsaali ehitamiseks ja korrashoiuks. Aastased ekspluatatsioonikulud on prognoositud 150 000 krooni ja iga 10 aasta järel on vaja teha remonti, mis maksab 250 000 krooni. Kui palju saab kulutada ehitusele ehk kui suur on hoone ehitusmaksumus, et hoonet hoida lõputult pika perioodi jooksul kasutuskõlblik (korras). Raha saab paigutada fondi, mis teenib 6% intressi aastas Kuna on tegemist lõputult pika ajaperioodiga, siis on arvutustes kasutatud kapitaliseeritud väärtust ehk raha pannakse fondidesse teenima tulu tulevikus tehtavate tööde tarbeks
· volfram annab väga kõva terase 4.1.1.1 Terase omadused Määratakse katselisel teel. Ehitusteraseid iseloomustavad omadused on: · Kõrged tugevusnäitajad(Tõmbetugevus 340-1000 N/mm2;) · Materjali homogeensus ja isotroopsus · Väikesed mahumuutused ja pikenemised temperatuurimuutuste puhul võrreldes plastmasside ja betooniga · Eelpingestamise võimalus · Keevitatavus Ehituses piiravad teraste kasutamist: · Metalli korrosioon ja sellega seotud ekspluatatsioonikulud · Roomavusnähtuse tekkimine pideva, purustavast koormusest väiksema jõu mõjul · Väsimuse (fatigue) tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine · Madal püsivus kõrgetel temperatuuridel, millest tekib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsioone tule eest · Vajadus konstruktsioonide jäigastamiseks Tulekindlus. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel
- tööde juhtumine ja tööde kontroll on adekvaatne tehastes, ettevõtetes ja ehitusplatsil; - ehitustöid teevad vilumustega ja kogemustega isikud; - kasutatavad materjalid vastavad EPN 6 (Kivikonstruktsioonide projekteerimisnorm) või vastava toote standardi nõuetele; - konstruktsiooni hooldatakse vastavalt nõuetele; - konstruktsioone kasutatakse eesmärgipäraselt. Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta - jääb kasutatavakse kogu projekteeritud kasutusea vältel; - ekspluatatsioonikulud ei ületa kavandatud kulutusi; - on võimeline kandma kõiki ehitamise ja ekspluatatsiooni ajal tõenäoliselt esinevaid koormusi. Võimalikke vigastusi tuleb piirata või ära hoida järgmiste abinõudega: - konstruktsioonile ohtlike situatsioonide ärahoidmise või vähendamisega; - valides konstruktsiooni niisuguse kuju, mille puhul üksiku elemendi purunemine ei vii konstruktsiooni tervikuna rivist välja; - sidudes konstruktsioonid omavahel. 2.2
Koostas: Meeli Kams 17 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 18 Hoone osad EPMÜ 4. SEINAD Välissein on hoone tähtsaim konstruktsioonielement, millest sõltub suurel määral nii hoone väljanägemine kui ka tehniline kvaliteet ekspluatatsioonikulud, vastupidavus, hoone mikro- kliima. Välisseinte kestvus peab olema võrdne kogu hoone kestvusega. Välisseinad tuleb ehitada nõnda, et oleks tagatud kindel kaitse väliskeskkonna ebasoovitavate mõjude eest. Välisseinad peavad olema: - tugevad ja püsivad kogu ekspluatatsiooniea vältel - piisavalt helipidavad - võimalikult odavad, kerged ja loodussõbralikust materjalist - seinte süttivus- ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusklassile
Poldritammi ülesanne on kaitsta poldrit üleujutuste eest suubla kõrgveeseisu ajal. . Piirdekraavid rajatakse poldri kõrgemale küljele. Nende abil juhitakse kõrgematelt aladelt pealevalguvad veed ja poldrit varem läbinud väikesed veejuhtmed poldrist mööda. Piirdekraavid rajatakse trapetsikujulistena. Nende lang peab olema vähemalt 0,3%o. Piirde-kraavide dimensioonimiseks tehakse vajaduse korral hüdraulilised arvutused. Piirdekraavid õigustavad end siis, kui rajamis- ja ekspluatatsioonikulud on väiksemad kõrvalejuhitava vee pumpamise kuludest Veelask ehitatakse poldrivee ärajuhtimiseks isevoolu teel, kui see madalveeperioodil on võimalik, ning välisvee sisselaskmiseks poldri niisutamise tarvis kuival ajal. Kas isevoolu teel on võimalik vett ära juhtida, otsustatakse veeseisude järgi. Tavaliselt on see võimalik jõepoldritel ning nende järvede ääres, kus suurveeperiood saabub hiljem kui poldril (näiteks Emajõel).
alusel. Masintundide arvu leidmisel on aluseks põhitööle, aga ka ettevalmistuslõpetustööle , tööliste puhkusele . Vaheaegadele kuluv aeg. Masintunni maksumus= masintundide arv×hind. Tunnihinnad 100-150 krooni. Tunnihind sõltub erinevatest kasutuskuludest: 1) masinajuhi palk 2) nn. aastakulud arvestavad masina uuesti soetamiseks vajaliku amortisatsiooni summasid; laenu % 3) ekspluatatsioonikulud (remondikulud, hoolduskulud, tööosade vahetus, kütuse ja määrdeainete kulud). 2 varianti hindade määramisel: 1) üldine tunnihind ehitusplatsil(arvestatakse kogu aega %na, maksmine ühtse tariifi alusel) 2) eraldi arvutatud töötunni ja seisutunnihind(eraldi arvestus töös ja seisus) Ehitusmasinate saamise allikad: · antud firma billanssi kuuluvad · ehitusmasin ostetud, antud projekti tarbeks · võetud väljaspoolt Hindade saamine. Aluseks:
katkestamata, kui hõlma vähe tõsta. Puistang tasandatakse allalastud hõlmaga buldooseri tagurpidikäigul. Risthõlmaga buldooserid saavad pinnast teisaldada üksnes liikumissuunas, pöördhõlmaga masinad lükkavad pinnast ka piki hõlma kõrvale. Sel moel saab kinni ajada kraave, kaevata astmeid nõlvadel jm. Buldooseri peamised head omadused on konstruktsiooni lihtsus ja küllaldane töökindlus, suur tootlikkus teisalduskaugustel alla 100 m, hea manööverdusvõime, väikesed ekspluatatsioonikulud, võime teha mitmesuguseid töid. Buldooseri täituri põhiosa on keeviskonstruktsiooniga hõlm, mis koosneb lauplehest, äärisest ning alumisest ja ülemisest jäikusribist. Hõlma alläärele on kinnitatud kulumiskindlast terasest lõiketerad. Hõlm on ühendatud baasmasinaga tõukeaisade abil, mis koos hõlmaga moodustavad jäiga karbikujulise tõukeraami. Universaalbuldooseril on hoburauakujuline universaalraam. Raami keskosas on
1) teravilja saagitaset erineva mullastikuga põldudel ja selle sõltuvust väetistest ja taimekaitsevahenditest; 2) Masinatöökulude ( alates künnist kuni vilja säilimiseni ) suurusi 3) Teravilja müügihindasid Ühetüübiliste masinate kasutamisel, kui ei esine olulisi erinevusi põhi-ja abimaterjalide (seeme, väetised jt.) kulutamisel, võib piirduda ka ainult tehnika ekspluatatsioonikulude väljaselgitamisega. Ekspluatatsioonikulud koosnevad järgmistest kulurühmadest: 70 1) palgad 2) vahendite amortisatsioon 3) jooksva remondi ja tehn hoolduse kulud 4) kasutatud vedelkütuse ja määrdeainete maksumus Lisanduvad ka kulud, mis on seotud masinate hoidmisega ( masinakuuri amortisatsioon) Kui on tegemist masinate süsteemiga, tuleb kalkuleerida põhikulud ( või toodangu omahind) Põhikulude
4>JI-03KK. Neid vedeldatakse seguga 50 % lakibensiinist ja Kuna vastavaid hoolduspunkte on vähe ja nad paikne - 50 % ksüloolist. Nitrotselluloosemailide põhilist kruntvärvi vad sageli kaugel, tuleb enamik hooldustöid teha juhil ene- nr. 147 saab vedeldada lahustiga nr. 646 ja 647 või lahjen- sel. Sel on ka omad kasulikud küljed. Esiteks vähenevad diga PBfl. Spetsiaalse kruntvärvi puudumisel võib selle ekspluatatsioonikulud. Teiseks, mis olulisem, õpitakse asendajana käsutada puhta värnitsaga segatud pliimenni- masinat paremini tundma ja saadakse oskusi rikete ku - kut. Toatemperatuuril vajavad kruntvärvid kuivamiseks reks kõrvaldamiseks. 3fr... 48 tundi. Paremaid tulemusi annab kuivatamine tem- Mootorratta (motorolleri, mopeedi) ekspluatatsioonil peratuuril 100. . . 110°C. võime eristada kahte iseloomulikku ajajärku: sissesõidu-
Kaubavagunite keskmine arvestuslik ekspluatatsiooniiga on 30–35 aastat. Raudteevagu- nite kasutusaeg on suhteliselt pikk peamiselt seetõttu, et tegemist on kõigest lastiruumi ja lihtsa ning töökindla veermikuga, erinevalt mootorit ja keerukaid seadmeid omavatest veduritest, mille ekspluatatsioonikulud kasvavad koos eaga. Sel põhjusel on alates raudteevedude algusest 150 aastat tagasi arendatud ja toodetud kõigest 4-5 vagunite põlvkonda. Iga vagun on märgistatud olulise kaheksakohalise vaguni numbriga, mis sisaldab kodeeri- tud infot vaguni liigi, telgede arvu, vaguni põhiandmete, omandi staatuse (üldpargi- või eravagun)
annaabi.ee 
