50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kabanoss13
Õppematerjali autor
.................................................7 Arvutusmudeli tulemused (punkt 8)........................................................................................7 Leida elektrivõrgu eriosade ehitusmaksumused etteantud ühikhindade alusel (punkt 9) ..........8 Leida kogu elektrivõrgu ehitusmaksumus (punkt 10) ..............................................................9 Leida ekspluatatsioonikulud 50 aasta kohta (40% elektrivõrgu maksumusest) (punkt 11) .....10 Leida kaoenergia ja selle maksumus 50 aasta kohta (punkt 12) .............................................10 Koostada variantide võrdlustabel (esialgne ja minimeeritud) (punkt 13) ...............................10 Arvutusmudeli tulemused minimeeritud elektrivõrgus ......................................................13 Leida minimeeritud elektrivõrgu eriosade ehitusmaksumused etteantud ühikhindade alusel ........................................................................................................
ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega. Õhuliinid peavad suutma vastu pidada mehaanilistele koormustele, keemilistele mõjuritele ja temperatuuri muutustele. Keskpingeõhuliinid koosnevad juhtmetest, mastidest, isolaatoritest, traaversitest, tõmmitsatest ja tugedest ning kinnitusdetailidest. Õhuliinide tähtsamad parameetrid (joonis 5.14) on visangu pikkus l (õhuliini kahe naabermasti vaheline lõik), juhtmete ripe f, liini maagabariit (juhtmete minimaalkaugus maapinnast) h ja masti kõrgus H
Elektrivõrkude kompleks ja vastastikune toime allub paljudele füüsika- seadustele. Nendest tuleneb rida “põhitõdesid”, millest lähtutakse elektri- varustussüsteemide planeerimisel ja projekteerimisel: 1. Majanduslikult ökonoomsem on edastada elektrienergiat kõrgel pin- gel. Mida kõrgem on pinge, seda madalam on kulu edastatava kilovatti kohta. 2. Mida kõrgem on pinge, seda suurem on elektriülekande edastusvõime, kuid seda suurem on ülekande seadmete maksumus. Seega − kuigi kõrgepingeliinide edastusvõime on tunduvalt kõrgem, on nende mak- sumus samuti palju suurem madalama pingega liinide omast. Seetõttu on kõrgem pinge õigustatud ainult siis, kui tõesti on vaja edastada suu- ri energiakoguseid. 3. Madalpinge 240/400 V (USA-s 120/240 V), mis on enamasti lõpptar- bimise pingeks − ei sobi suurte energiakoguste edastamiseks kauge maa taha. Majanduslikult sobib selline pinge ainult elektrienergia ko-
1. Sissejuhatus 1.1. Phimisteid Elektrivarustuseks nimetatakse tarbijate varustamist elektrienergiaga. Tarbijate all mistetakse tehaseid, organisatsioone, kellede elektrienergia vastuvtjad on hendatud vrku ja tarbivad elektrienergiat. Elektrienergia tarbijad, edaspidi tarvitid, on seadmed, milledes toimub energia muundamine teisteks energialiikideks selle rakasutamise eesmrgil. Elektrivarustus phineb enamasti elektrienergia saamisel avalikest elektrijaamadest ja energiassteemidest - s.o. tsentraliseeritud elektrivarustus, nende kauguse, kohapealse elektri odavuse vms. korral ka kohalikust, tarbija juurde kuuluvast toiteallikast - s.o. autonoomne elektrivarustus. Mlemat toiteviisi vidakse rakendada koos. Selles kursuses vaatleme tstusseadmete elektrivarustust. Tstuslikud elektritarbijad vib jagada 4 gruppi. 1
o EVS-EN 1993-1-10 Teraskonstruktsioonide projekteerimine: Materjalide valik hapra purunemise vältimiseks ja paksusesuunaliste omaduste arvestamiseks o EN 1993-1-11 Teraskonstruktsioonide projekteerimine: Terasest tõmbeelementidega konstruktsioonide projekteerimine. AVALDATUD ILMUMAS 2008 või 2009 alguses Teras 1 5 1. Teras, selle tootmine ja põhiomadused 1.1 Üldist Teras = raud + süsinik; C < 2%; ehitusterastes C < 0,3%. Tooraine: ~ 70% - rauamaak: Fe3O4 - magnetiit + Fe2O3 - hematiit ~ 30% - vanaraud Kõrgahjus - rauamaagist eraldatakse hapnik koksi (C) abil. Ülalt pannakse rikastatud maak ja koks sisse, altpoolt puhutakse kuuma õhku (ja vahel ka kütteõli). Eraldub CO ja H2, kuumad gaasid kuumutavad ülespoole liikudes tooraineid
2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaandatud elektrivõrk 3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk 3.2. Sünkroonkompensaator 3.3. Kondensaatorpatarei 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4. Sulavkaitse 4.4.1
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................
Esimest liiki vea tegemise suurimat lubatavat tõenäosu m olulisuse nivoo, mille korral saab konkreetse valimi põhjal sisukat hüpoteesi tõestada. poolsete hüpoteeside korral kontrollitakse seda, kas keskväärtus erineb mingist etteantud väärtusest. Erinevus võib olla mõlemale pool oolset hüpoteesi kasutatakse siis kui on oodata kindlasuunalist kõrvalekallet keskväärtusest Nullhüpoteesi ei ole võimalik tõestada. Selle vastuvõtmine tähendab, et kui uurija tahab mingit erinevust, mõju või seos erinevuse, mõju või seose olemasolu). See on raske viga, mis tähendab, et uurija "tõestas" erinevuse, mõju või seose mida tegelikult ei ole, vaid mis juhuslikult ilmnes mõ ea tegemise suurimat lubatavat tõenäosust nimetatakse olulisuse nivooks e. riskiprotsendiks. Olulisuse nivood tähistatakse tähega a. usest. Erinevus võib olla mõlemale poole, kriitiline piirkond koosneb kahest osast
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid