1) Nõuetekohaselt ettevalmistatud teravili (tavaliselt oder, mais või riis) 2) Humalad (Humulus lupulus) 3) Puhas vesi 4) Pärm Neist iga komponent avaldab mõju õlle maitsele, värvusele, karboniseerumisele, alkoholisisaldusele ja teistele õlle valmistamise protsessis toimuvatele muutustele. 2. Kirjeldada lühidalt linnaste valmistamise põhietappe Linnase valmistamise võib jagada järgmisteks etappideks: · Odra varumine, ladustamine, järelvalmimine, puhastamine, sorteerimine · Odra leotamine veega tera idanemiseks vajaliku niiskuse sisalduseni Odra niiskus säilitamisel on keskmiselt 14%. Sellise niiskusega tera ei idane. Idanemise alustamiseks peab tera vee sisaldus olema vähemalt 37%. Leotamise eesmärk on tõsta niiskuse sisaldus teras idanemiseks ja linnastamiseks sobivaima niiskuseni 43- 45%. · Odra idanemine kindlatel, etteantud tingimustel. Roheline linnas Linnaseid kasvatatakse temperatuuril 15-17 C, 6-7 päeva (kaasajal ka 4-6 )
Inimtegevuse ja looduslike protsesside käigus tekkivate lisandite hulk muutub ajas ja ruumis, st lisandid paiknevad ebaühtlaselt. Lisandite looduslikku fooni ületav sisaldus õhus alates teatud kontsentratsioonist avaldab inimese tervisele kahjulikku toimet. Selle kontsentratsiooni määrab saastetaseme piirväärtus (SPV). Et lisandit saaks käsitleda saasteainena, peab sellele olema kehtestatud lubatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Väävli ühendite eraldamine gaasidest Väävli ühendie eraldamiseks saab kasutada järgmisu protsesse, milliseid võib jagada kolme gruppi: - märgmeetodid, - poolkuivmeetodid, - kuivmeetodid. Märg-, poolkuiv- ja kuivmeetodil reageerib suitsugaaside SO2 kaltsiumühenditega, moodustades kaltsiumsulfiti, mis oksüdeerub edasi kaltsiumsulfaadiks. Märgpuhastusmeetod Märgpuhastusmeetodite puhul juhitakse väävlit sisaldavad suitsugaasid pesurisse, kus nad
KÜSIMUSED ja vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused SO2 NOx PM10 Pb benseen CO PAH x Cd x As x Ni x Hg x 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). Tavaliselt ei saavutata
3. Osoonikihi hõrenemine, osooniaugud 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). Ülevaate saamiseks õhukeskkonna olukorrast Eestis : 1. kohalikud õhusaaste emissioonide mõõtmised nii paiksetest kui liikuvatest objektidest 2. tuleb töötada välja vabariiki jälgiv seiresüsteem, mis annaks pidevalt ülevaadet õhusaaste (kriitiliste koormuste) mõju kohta elusloodusele. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Vastus: Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus) sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel filtrimine märgpuhastus sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) (Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse
Osoonikihi hõrenemine, ―osooniaugud‖ 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). Ülevaate saamiseks õhukeskkonna olukorrast Eestis : 1. kohalikud õhusaaste emissioonide mõõtmised nii paiksetest kui liikuvatest objektidest 2. tuleb töötada välja vabariiki jälgiv seiresüsteem, mis annaks pidevalt ülevaadet õhusaaste (kriitiliste koormuste) mõju kohta elusloodusele. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Vastus: Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus) sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel filtrimine märgpuhastus sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus)
Osoonikihi hõrenemine, "osooniaugud" 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). Ülevaate saamiseks õhukeskkonna olukorrast Eestis : 1. kohalikud õhusaaste emissioonide mõõtmised nii paiksetest kui liikuvatest objektidest 2. tuleb töötada välja vabariiki jälgiv seiresüsteem, mis annaks pidevalt ülevaadet õhusaaste (kriitiliste koormuste) mõju kohta elusloodusele. 2.Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: - sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus) - sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel - filtrimine - märgpuhastus - sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) (Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu
Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal avastas inglise füüsik ja keemik
aineid: liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3. Osoonikihi hõrenemine, - osooniaugud 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). 3. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise meetodeid: 1. Sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus): Lihtsam seade on tolmusadestuskamber, tänapäeval kasutatakse gaasi eelpuhastamiseks. Suuneltolmupüüdur – väiksemate osakeste püüdmiseks. Eelis: lihtne, odav. Puudus: sobib jämefraktsioonidele. 2
Kõik kommentaarid