Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eksootilised puuviljad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
avokaado, viljad, viljaliha, füüsal, granadill, salatite, vilju, guajaav, maasika, püree, õuna, toitude, durian, hurmaa, pähkli, tera, malaisia, koorega, jaka, ostmine, noaga, mehhiko, lõika, sidruni, kana, datlid, serveeri, kaki, persimon, puuviljad, sorte, kaalust, vajutades, toored, banaan, kiirest, datlipalm, peruu, troopikas, karusmarjaTALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TÖ21Mk EKSOOTILISED VILJAD Juhendaja: Aive Antson TALLINN 2010 · Eksootilised viljad 1. Karamboola 2. Cherimoya või pannoona 3. Ananass 4. Mango 5. Kuningkookos 6. Punane banaan 7. Rambutan 8. Liti 9. Shiso lehed 10. Füüsal 11. Artiokk 12. Papaia 13. Durian 14. Jaka · Kuidas serveerida · Kuidas poes eksootilisi puuvilju valida · Kokkuvõtlik ülevaade eksootiliste puuviljade kasutamisest Eksootilised viljad 1. Karamboola ingl carambola, ladina Averrhoa carambola, soome karambola, tähtihedelmä Kirjeldus Karamboola-averroa kodumaa on India ja Malaisia, kuid tänapäeval viljeldakse seda ka Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas
2 Hurmaa Vanad kreeklased nimetasid hurmaad jumalate toiduks – pole küll teada, kas mõnusa maitse, kena välimuse või hoopis kasulikkuse tõttu. Diospüür ehk hurmaa ehk jaapani kakiploom ehk hiina datliploom ehk jaapani aprikoos ehk persimon ehk hiina küdoonia . Ajalugu: Pärinevad arvatavalt Hiinast. Viljad on olnud ajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, Koreas kui ka Jaapanis. Looduslik hurmaa kasvab Hiina metsades. 19. sajandil viidi ka USA-sse ja Lõuna-Euroopasse. Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili. Välimus: Vilja läbimõõt on 6-8 cm, meenutab kujult ja suuruselt pisut õuna. Keskmine kaal 100-300g. Õhukese ja sileda koore värvus varieerub kollasest punaseni. Maitse: Poolvalminult on vili suure tanniinisisalduse (parkained) tõttu kõva ja mõrkjas.
............................................18 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................19 2 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias SISSEJUHATUS Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Antud töös annan ülevaate erinevatest puuviljadest nende liikidest ja sortidest. Samuti lisasin erinevaid retsepte, kus kasutatakse puuvilju. Toetudes Toiduaine õpetuse konspektile, kui ka internetis leitule. 3 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 1. PUUVILJAD
............................................18 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................19 2 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias SISSEJUHATUS Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Antud töös annan ülevaate erinevatest puuviljadest nende liikidest ja sortidest. Samuti lisasin erinevaid retsepte, kus kasutatakse puuvilju. Toetudes Toiduaine õpetuse konspektile, kui ka internetis leitule. 3 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 1. PUUVILJAD
EKSOOTILISED VILJAD Kokkuvõte Tallinn 2010 SISUKORD Eksootilised viljad SISSEJUHATUS Sageli on poodides müügil ostjale tundmatuid puuvilju, millest pole teada, on nad magusad või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDAJA Älis Saadjärv VIRSIK, NEKTARIIN JA PASSION Referaat Toiduaineõpetuses Pärnu 2010 VIRSIK ladina keeles: Prunus persica inglise keeles: peaches vene keeles: itaalia keeles: pesco prantsuse keeles: pêcher soome keeles: persikka rootsi keeles: persika saksa keeles: Pfirsich Kirjeldus Virsik on väga hinnatud puuvili nii kauni välimuse kui mahlase viljaliha meeldiva maitse tõttu. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne. Luuseeme on 34 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju Nende jaoks, kelles virsiku karvane pind
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Kristian Talviste Puuviljad Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus Füüsal 4 Passion 5 Viigimari 6 Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus Puuviljad on ühed kõige toitaineterikkamad viljad terves maailmas. Nad sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid jne. Puuviljad on välimuselt väga värvikirevad ja erisuguste kujudega. Enamasti kasvavad puuviljad soojemates maades ja troopilistes piirkondades. Oma referaadis kirjutan ma füüsalist, passionist ja viigimarjast. Füüsal Füüsali tuntakse meil teise nimega ka juudikirsi all. Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest.
EKSOOTILISED PUUVILJAD MANGOSTAN Mangostani tumepunase ja kõva kesta all on valge viljaliha. Selle maitse meenutab virsikut, kuid on veidi hapuka nüansiga. Ostmisel peaks katsuma mangostani koort ja see peaks olema veidi pehme. Süüa võib mangostani viljaliha värskelt ja puuviljasalatitesse lisatuna. Kilohind 25,05 eurot (392 krooni). Tema lehti ja juuri kasutatakse kõhuvalu, kõhulahtisuse ja põletike raviks. http://www.youtube.com/watch?v=pGPD64DiwxQ&feature=Play List&p=E9695FD7213586F7&index=4 TAMARILLO EHK PUUTOMAT Tamarillo on pärit Peruust ning kuulub kartuli ja tomatiga ühte sugukonda. Toored tamarillo’d on kollakaspunased, kuid muutuvad küpsedes tumepunaseks
Karamboola Malai saarestikust (kusagil Austraalia ja Aasia mandri vahel) pärit karamboola ehk tähtvili on müügil enamikes supermarketites. Tähtvili on ristipidi viiludeks lõigatuna ideaalne kookide kaunistaja. Kuigi vilja maitseomadused pole küll nii huvitavad kui välimus, on tegemist siiski värskendava ja mahlase suupistega. Mõni karamboola on maitsvam kui teine, kuid välimuse järgi seda kahjuks kindlaks teha ei saa. Vali poes ilma plekkideta kollaseid vilju ning looda parimat! Tähtvilja ei koorita, seda süüakse viilutatuna ning lisatakse puuviljasalatitesse. Cherimoya või annoona Huvitav südamekujuline vili on pealt roheline. Koore all aga ootab kreemjasvalge, pudingilaadne, suuri pruune seemneid sisaldav ja ülihea viljaliha.
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE1 “EKSOOTILISED VILJAD” Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1.EKSOOTILISED VILJAD................................................................................................... 3 1.2 Cherimoya või annoona............................................................................................ 3 1.8 Artisokk..................................................................................................................... 6 1.9 Küdoonia................................................................................................................... 7 1.10 Passion...
Ühel põõsal on ligi 60 õit. Taim hakkab vilja kandma 3. eluaastal ja kannab umbes 40. eluaastani, andes kuni 50 vilja aastas. Vili on piklik kupar, pärast töötlemist on ta 12-35 sentimeetrit pikk ja 0,5-0,9 sentimeetrit jäme. Viljad korjatakse poolvalminult, kui nad kollakaks tõmbuvad. Tähtis on viljade töötlemine, umbes kuu aega kestev kääritamisprotseduur, mis eri maades toimub mõneti erinevalt. Madagaskaril näiteks kastetakse vilju korduvalt umbes 60 kraadi temperatuurini soojendatud vette, kastmiste vahel laotatakse kuprad mõneks tunniks päikese kätte kuivama. Töödeldud, tugevasti kokku tõmbunud kuprad on hea aroomiga, tumepruunid kuni mustad, nende pinnale võivad ilmuda nõeljad vanillikristallid. Peamist toimeainet, glükosiid-vanilliini on töödeldud kupardes, vanillikepikestes ehk vanillis 1,5-3%. Maailmaturul tuntakse vanillisorte tootmismaade järgi, parimaks peetakse mehhiko vanilli, mille
Lõuna-Aafrikas, Iisraelis, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias jm. kasvab ligi 40 mangoliiki, sorte aga 1000 piires. Rikkalikus mangosortide valikus on Euroopas suurim osatähtsus hästi säiliv, keskmise suurusega, ovaalse või neerukujulise kollase viljaga sort Alphonso, mida imporditakse peamiselt Lääne-Indiast. Välimus : Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga . Kaalub keskmiselt 300g kuid võib olla ka kuni 2kg raskuseid vilju . Vili võib olla ümmargune , muna või silindikujuline , neerule või sidrunile sarnanev ,värvuselt rohekaskollakas kuni punaseni . Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. Vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas mahushapu aprikoosivärvi viljaliha , millest sisaldub suur kiuline , munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme . Maitse : Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise
Juhendaja: Katrin Jurs Nimi: Kaldin Raidväli Grupp: K113 Kool: Tartu khk Millise marjaga on tegemist ? 1.Valdav osa läheb veini valmistamiseks, umbes kümnendik tarbitakse toorelt ja veelgi väiksemast osast valmistatakse rosinaid. Värvus võib olla kollakasrohelisest kuni sinakasmustani. Ka suurus ja kuju võivad olla erinevad. Tavaliselt on neis seemned, kuid aretatakse ka seemneteta sorte. Süüakse värskelt, suurepäraselt sobivad nad ka juustuvaagna, salatite, tortide ja muu garneerimiseks. Marjade toiduenergia oleneb suurel määral nende suhkrusisaldusest. Suhkrutest on enam glükoosi ja fruktoosi. Sisaldavad palju K, vitamiin C sisaldus on väga madal. Rosinaid saadakse seemneteta õhukesekooreliste viinamarjade kuivatamisel kas päikese käes või kunstlikus soojuses. Rosinate tähtsaks kvaliteedinäitajaks on suhkrusisaldus, mis peab olema kõrge. Esile tuleb tõsta rosinate suurt kaaliumisisaldust. Korindid on
Uute sortide aretamise, transpordivõimaluste avardumise ning riikidevaheliste kaubandussuhete laienemise tulemusena on nendest toiduviljadest saanud tähtis kauba- ja ekspordiartikkel. Seetõttu on paljud lõunamaise päritoluga puu- ja köögiviljad saanud laialdaselt kättesaadavaks ka põhjapoolsemates piirkondades. Eksootilistest puuviljadest on viimasel ajal eriti suurenenud ananassi, kiivi, avokaado, karambooli ja papaia pakkumine ning tarbimine. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:7) Töö alustamisel tuli selgeks teha, millised puuviljad ja pähklid referaati valida. Maailmas on liike ja sorte väga palju. Seekord sai otsus langetatud sellistele troopilistele puuviljadele ja pählitele, mis on Eesti kaubanduses pidevalt kättesaadavad. Referaati sai sisse võetud ka köögivilju, mida tarvitatakse ja säilitatakse nagu puuvilju (nt arbuus).
kuivatatult väga dekoratiivne oma oranzhide laternataoliste õietuppede tõttu. Füüsalise vili on paljuseemneline mari (sisaldab kuni 500 väikest seemet), mis meenutab tomati vilja, kuid on kaetud nahkja kotiga- õietupega. Olenevalt sordist sisaldab vili 6-8% kuivainet, kuni 4% sukrut, 25-30 mg% C-vitamiini, orgaanilisi happeid ja pektiini. Füüsalist kasvatatakse nagu tomatit. Sügisel kogutakse taime küljest mahalangenud vilju, sest need on füsioloogiliselt valminud. Esimesed öökülmad parandavad viljade maitset. Maasikafüüsalist nimetatakse ka rosinafüüsaliseks, kuna ta viljad sobivad väga hästi kuivatamiseks. Maasikafüüsalise viljad on magusamad, maasika maitsega ja lõhnaga. Vilju kasutatakse keedise ja sukaadi valmistamiseks. Peruu füüsalist tehakse ka veini. Kuivatatud viljadest tehakse kompotti. Füüsalis sobib hästi salatiks, püree ja ikra valmistamiseks ning
Säilitada jahedas (2-5 kraadi). KAKTUSVILI SISSEJUHATUS Väga huvitav vili, mis kasvab nagu kartul suurte kaktuste küljes ning maitse järgi võiks ajada kaktusvilja segamini melonimaitselise arbuusiga. Viljaliha on tugevalt punane ning äärmiselt tugevate väikeste seemnetega. Maitse on magus ja isegi pisut lääge. Pärast neelamist on tunda ka karamelli. KAKTUSVILI Kaktusvilja viljaliha on erkpunane, mõnikord ka kollakasroheline. Maitselt meenutab samuti lahjendatud arbuusi. Kaunivärvilist viljaliha lisatakse puuviljasalatitesse, samuti võib neid püreestada (seemned sõelu välja). Seemned on tegelikult söödavad, aga kivikõvad. Kaktusvili on poulaarne Ladina-Ameerikas ja Vahemeremaades. DRAAKONVILI SISSEJUHATS Draakonvili on äärmiselt värskendava ja magusa maitsega valge viljalihaga mis on kasutuses nii salatites kui kastmetena.
Toiteväärtus: 100 g kuivatatud punet sisaldab valke 13g, süsivesikuid 64g ja rasvu 3,8g. Kasutamine kulinaarias: Sobib pitsadesse, taimetoitudesse ja risotodesse aga ka kala ja liha maitsestamiseks.Kasutatakse ka kurkide soolamisel ja vorstide valmistamisel. Salvei- Iseloomustus: Maitsetaim.Säilitatakse kuivatatult. Toiteväärtus: 100 g kuivatatud salveis on valke 11,1g, süsivesikuid 62g, rasvu 9,4g. Kasutamine kulinaarias: Maitseainena kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatault salatite, pajaroogade, seene- ja makaronitoitude, pitsade, toorsalalatite, tomati-, herne- ja oaroogade, liha- ja kalaroogade maitsestamiseks.Kuivatatult kasutatakse ka tee valmistamiseks. Rucola- Iseloomustus: Maitseb teravalt ja mõrkjalt, meenutab veidike redist. Toiteväärtus: Sisaldab palju A- ja C-vitamiini. Kasutamine kulinaarias: Sobib salatitesse, võileibadele, pastakastmetesse, pitsadele, seene- ja liharoogadesse, pirukatesse, suppidesse ning lahtistesse pirukatesse
Lõhnaained annavad aroomi, tähtsamal kohal eeterlikud õlid: tsitruselised, petersell, seller, till. Fütontsiidid bakterivastase toimega annavad viljale maitse ja lõhna sibul, küüslauk, mädarõigas Puu- ja köögiviljade säilitamine - mõjub kvaliteedile ja maitsele - halvad tingimused soodustavad riknemist - säilitamises arvestada järgmiste teguritega: temperatuur, niiskus, etüleeni eritumine, valgus, aroom - viljad jagada temperatuuri järgi 3 rühma - viljad jagada etüleeni tootvateks ja etüleenikartlikeks - jälgida, et laoruumis ei oleks tuuletõmmet Temperatuur mida kauem säilitada, seda täpsem temperatuur · +1...+5 kraadi salat, kapsas, porgand, peet, seller, roheline sibul, till, kartul. Õun, ploom, aprikoos, nektariin, virsik, tsitrused, pirn, granaatõun · +10...+15 kraadi melon, kõrvits, kurk, tomat, paprika. Ananass, avokaado, mango, grip · +17 +18 kraadi banaan, annoona
7-8 emastaime kohta on vaja vähemalt 1 isastaim. Niisiis viljaks kutsutakse "kiivi"-t. Kiivid kasvavad taimel kobaratena ning neid võib ühe taime kohta moodustuda kuni 70 kg ja rohkemgi. Kiivi on piklikmunajas või ruljas, 5-8 cm pikk, kuni 5 cm jäme ja kaalub 65-100 g. Kiivil on algul roheline, valmides roostepruuniks muutuv õhuke, kuid kõva, kare ja kaitseks ülemäärase auramise vastu karuselt karvane kest. Kesta all paikneb rohiroheline valkjate kiirtega mahlane, veidi sültjas viljaliha. Viljalihas on rohkesti väikseid musti seemneterakesi. Kiivi on kõrge C-vitamiini sisaldusega (100 g-s umbes 300 mg). Sisaldab ka provitamiini A , D-vitamiini, kaltsiumi-, kaaliumi- ja rauaühendeid. Kiivis leiduv proleolüüthape pidavat lagundama inimorganismis kolesterooli ja soodustama vereringet. Energeetiline väärtus: 100g/40 kcal. Viljad on küpsed ja tarbimiskõlblikud, kui sõrmega kergelt vajutades koor veidi järele annab
Kokk Lenne Lõiv Puuviljad referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Papaia 2)Tähtvili 3)Lichi Sissejuhatus Teen referaadi erinevatest puuviljadest. Puuviljad, mida kirjeldan on: papaia, tähtvili ja lichi. Papaia Millist puuvilja kutsutakse inglite viljaks? Selleks on papaia, mis oma toimega võib kaitsta isegi vähkkasvaja eest. Papaia on melonitaoline puuvili, mille viljaliha on kollakas-oranž ning koore värvus võib olla nii roheline ja oranž kui ka roosa. Papaia täpne päritolumaa on teadmata, kuid usutakse, et tema levik sai alguse Mehhiko lõunapoolsetelt aladelt, üldisemalt Kesk-Ameerikast. Tänapäeval kasvatatakse papaiat teisteski troopilise kliimaga riikides nagu India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Sri Lanka. Praegu on kõige suuremaks papaiade importijaks Brasiilia. Papaiast tehakse komme, moosi, mahla jm, teda kasutatakse isegi energiajookides.
elumootor, pantoneenhape e. ainevahetuse stimulaator; koliin (B4) e. aju töö aktiviseerija; püridoksiin (B6) e. looduse ime. Püridoksiini on 100 g-s kreeka pähklis 0,68 mg. Püridoksiinipuudusega võib seletada rohkem kui 100 tervisehäiret. See vitamiin täidab paljusid ülesandeid. Rohkelt leidub kreeka pähklites ka koobaltit, mis on vajalik kõhunäärme normaalseks tegevuseks ja adrenaliini aktiivsuse reguleerimiseks. Huvipakkuv fakt on see, et kreeka pähklite viljaliha ja seemnekest sisaldavad ka ellaaghapet, millel on rahustav toime ja ühtlasi ka vähki tõkestavad omadused. Kreeka pähkel sobib eriti hästi juustukõrvaseks. SARAPUUPÄHKEL Umbes 70% maailma sarapuupähkli toodangust tuleb väikestest Türgi farmidest Musta mere lõunarannikul, 20% pärineb Itaalia rannikualadelt ja ülejäänud 3% toodetakse Ühendriikide edelaosas Vaikse ookeani rannikul. 100 g sarapuupähkleid sisaldab rasva 62,4 g, proteiini 12,6 g, karbohüdraate 13,7 g,
Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised, - laia kolmnurkse lehelabaga, - tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega (olenevalt sordist ja kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud (tekib krobelise pinnaga liitvili). Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse: - toorelt, - keedetult, - küpsetatult, - konserveeritult, - marineeritult Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite,
...................................9 8. KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................10 Tsitrusviljad Tsitrusviljad on happelised puuviljad, mis on rikkad C-vitamiini sisalduse poolest. On olemas erinevaid tsitrusviljade liike, millel on palju kasulikke mõjusid meie tervisele. Tsitrusviljadel, mida kutsutakse ka happeviljadeks, on palju terapeudilisi kasusid tänu nende neutraliseerivale olemusele. Tsitrusviljapuid kutsutakse ka ilupuudeks, kuna nende viljad on mitmesuguse kuju ja suurusega, alustades väikestest kuni suurteni ja ümaratest ovaalseteni. Tsitrusviljad on väga hästi tuntud oma maitse, aroomi ja mahlakuse poolest. See võib olla tingitud sidrunhappe, flavonoidide ja limonoidide olemasolust. Need puuviljad sisaldavad rikkalikult C-vitamiini. Kuigi tsitrusviljade täpset päritolumaad ei teata, usutakse, et need pärinevad umbes 8000 aastat tagasi kusagilt Kagu-Aasiast. Nüüd neid vilju kasvatatakse
Puuviljade tükeldamisel ja koorimisel tuleb kasutada ainult roostevaba nuga, tavaline terasest nuga tumeneb ise ja rikub ka puuvilja lõikepinna. 3 Marjad ja puuvili lisanditega Kõige tervislikum on järelroaks süüa värskeid puuvilju või marju, talvel nendest valmistatud hoidiseid. Magustoiduks antakse lauale ka mõningaid aedvilju, nagu melon, arbuus, rabarber, porgandid, kõrvits. Toorelt söömiseks valitakse küpsed ja terved viljad ning marjad. Marjad valitakse läbi, eemaldatakse praht, riknenud viljad, tupplehed, viljarootsud jms., uhutakse sõelal jooksva vee all ning nõrutatakse. Puuvilju tuleb väga hoolikalt pesta, eriti kui on tegemist importviljadega. Viimaseid on kasvu ajal mitmeid kordi pritsitud mürkkemikaalidega kahjuriputukate ja haiguste tõrjeks, seetõttu on nende pind väga kõvasti saastunud. Puuviljade keetmisel pannakse ettevalmistatud viljad kas tervelt või
Pekaanipähkel Pekaanipähkel on pärit USA Mississipi jõe orust Puid kasvatatakse spetsiaalsetes istandustes, aretustöö tulemusena on saadud sadu sorte, mille vilja-kandvus algab varem Pekaani-hikkoripuu hakkab vilja kandma alles 10 aastaselt. Heal aastal võib ühe puu saak ulatuda 180 kg-ni Puud on kõrged. Saagi kogumine on päris tülikas ja vaevarikas, seetõttu puid kas raputatakse spetsiaalsete masinatega või korjatakse küpseid mahalangenud vilju maapinnalt Pekaanipähklitest pressitakse läbipaistvat ja õrna maitsega õli. Otseselt süüakse neid pähkleid kolmel viisil: naturaalselt, röstitult või soolatult. Ameerikas kasutatakse puhastatud ja peenestatud pähkleid traditsiooniliselt kondiitritoodete, šokolaadide ja jäätiste koostises Avokaado Avokaado on pirni kujuga, 7–20 cm pikk ning vilja sees on suur kõva seeme Avokaado viljaliha on õlirohke (kuni 30%) ning
SISUKORD SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS 2 2. MANGO ÜLDKIRJELDUS 3 3. KASVUPIIRKONNAD JA KLIIMATINGIMUSED 3 4. VALMINUD PUUVILJADE KIRJELDUS JA KEEMILINE KOOSTIS 4 5. KASUTAMINE TÖÖSTUSES JA LAUAPUUVILJANA 5 6. RETSEPTE MANGO KASUTAMISEKS 5 6.1 TERVISLIK MANGOSMUUTI 5 6.2 CAMPARI SORBETT 6 6.3 MANGIJOGURITDESSERT 6 6.4 MANGOKREVETISALAT 7 7. ALLIKAD 7 • SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade troopilisest puuvilast mangost. • MANGO ÜLDKIRJELDUS Mango on 1030meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, munavõi silindrikujuline, neerule või sidrunile
puuviljadele ka võõramaiseid puuvilju, nagu litsimarjad, karabool e. tähtvili ja papaia. Neil on suurepärane, kuid omapärane maitse. Inimesed saavad tavaliselt maitseelamusi restoranis ja kohvikutes või muudes toidu kohtadest, inimestel poleks huvitav minna restorani ning süüa seal sama toitu mida kodus seega on igasuguste erinevate ja kõigile mitte nii hästi tuntavate viljade kasutamine kasulik ja populaarne kuna see meelitab kliente kellel meeldivad eksootilised viljad mida igapäevaelus ei sööda (Eestis) ning kes tahavad uusi maitseelamusi kogeda. Alati on hea teada puuviljadest mida sa serveerid või kasutad oma toitudes, see annab sulle eelise paremini kasutada ning hoida neid vilju, kuid see on ka hea silmaringi avardamiseks. 3 Tähtvili e. Karambool Indiast ja Maleesiast pärit tähtvilja 6-13 cm pikkused viljad on
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
Koostajad: Mariliis Allas Kuressaare 2008 2.12.2012 Eessõna Kõrvitsa algseks kodumaaks loetakse Ladina-Ameerikat, sest Mehhikos kasvatati neid vilju juba 9000 aastat tagasi, kohalike indiaanlaste toidulaual oli kõrvits oluline kõhutäide. Euroopasse jõudis see taim alles 16. sajandil.Botaanilisi lähisugulasi on kõrvitsal palju: kõrvitsa perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab kasutada ka lehti ja õisi. Kõrvitsa vili on oma olemuselt tegelikult mari. Kõrvitsaliste perekond Harilik kõrvits ehk Cucurbita pepo on suur üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk-Euroopas ja mujal parasvöötmes, sealhulgas ka Eestis. Kõrvits on rohttaim. Tema roomavad varred võivad kasvada kuni 5 meetri pikkuseks.
......10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 APELSIN Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili. Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahl täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid kuni 15%, sidrunhapet 1- 2% ja vitamiine, eriti C-vitamiini. Kahekümnendail aastail läksid moodi nõndanimetatud veriapelsinid, mille viljalihal on punakas varjund, sest see sisaldab värvainet antotsüaani. Moepuhang läks nii valdavaks, et
Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Küprosel, Iisraelis, Marokos, ka USA-s, Hiinas, Kalifornias jm. Viljade kuulsusele ja tuntusele lisab sära ka nende sage mainimine piiblitekstides. Mandlid kasvavad õunapuu suurustel (10m) ja kujulistel puudel. Eriti kaunis õitsemise ajal, õied on kas valged või roosakad. On pikliku, lameda kujuga 4-5cm pikkune luuvili (kui teistel luuviljalistel on söödav osa luuümbris e viljaliha, siis mandlil on söödavaks osaks seemnetuum, sarnane virsikukivisse peidetud seemnetuumaga), mis sisaldab 2cm pikkust helepruuni kergelt kortsulise koorega (kestaga) kaetud valget mandliseemet. Konsistentsilt elastne. Viljalu on kerge, urbne ja hõlpsasti purunev. Vilja üks ots on teravdunud. Jaguneb magus- ja mõrumandel (on mõnevõrra väiksemad ja teravama tipuga – sisaldavad amügdaliini, mille koosseisu kuulub mürgine sinihape, valmistatakse
teisi vitamiine ja mineraalaineid enam-vähem samas koguses kui sibul. Hinnatud on nii sibulas kui pealsetes leiduvad sulfiidseid ühendeid sisaldavad eeterlikud õlid, mis suurendavad söögiisu ja soodustavad seedimist. Toiduks tarvitatakse nii sibulat kui ka rohelisi lehti (pealseid). Sibulat tarvitatakse põhiliselt toitude maitsestamiseks ja lisandina mitmeti: toorelt, praetult, keedetult, marineeritult, kuivatatult jne. Pealseid kasutatakse peamiselt värskelt eelkõige salatite, aga ka teiste toitude valmistamisel. Allikas www.eestitoit.ee Küüslauk Küüslauk on üks vanemaid kultuurtaimi, mida sumerid nii kulinaarsetel kui ka meditsiinilistel eesmärkidel juba 5000 aastat e.Kr. kasutasid. Oletatavalt pärineb ta Edela-Aasiast, Sise-Aasia steppidest või Indiast. Tänapäeval viljeletakse küüslauku laialdaselt kogu maailmas. Peamised küüslaugu tootjad on Hiina, Korea ja India. Rohkesti viljeletakse küüslauku ka USA-s, Egiptuses ja Türgis. Euroopas
........................ 13 1.18Furšettlaud..................................................................................................... 14 2Aedviljatoidud ja supid........................................................................................... 15 2.1Nimeta juurvilju ja too välja 3 kasutusvõimalust toiduvalmistamisel...............15 2.2Nimeta mugulaid, mida toiduks tarvitame.......................................................15 2.3Iseloomusta järgmisi aedvilju: avokaado, fennel/fenkol, pastinaak..................16 2.4Gratineerima.................................................................................................... 17 2.5Timbaalid.......................................................................................................... 17 2.6Terriin............................................................................................................... 17 2.7Coulis.......................................................................
annaabi.ee 
