1782 Friedrich Wilhelm Willmanni „Juttud ja Teggud” ning Friedrich Gustav Arweliuse „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” – populaarsed rahvavalgustuslikud juturaamatud. 1781 esimene kokaraamat, „Köki ja Kokka Ramat”, mille on rootsi keelest tõlkinud Johan Lithander. 1821–1823; 1825 Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Leht”. 1813–1832 Johann Heinrich Rosenplänteri eesti keele ja kultuuri küsimustele pühendatud ajakiri „Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache” (20 numbrit). 1838 luuakse Õpetataud Eesti Selts – estofiile koondav kultuuriselts. Olulisemad keeleõpetused: 1732 Anton Thor Helle „Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache” – grammatika koos sõnastiku ja eestikeelsete tekstinäidetega. August Wilhelm Hupeli grammatika ja sõnaraamat „Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte” (I trükk 1780; II, täiendatud trükk 1818). Tekstinäide F. W
1. SÜNTAKSIST EESTI GRAMMATIKATES Esimesed grammatikad (17.18. saj.) olid rakenduslikud, olid mõeldud muulastele (nt saksa vaimulikud) maarahvaga suhtlemiseks. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 1637 H. STAHL "Anführung zu der Ehstnischen Sprach" süntaksiosa puudub 1648 J. GUTSLAFFI lõunaeesti grammatika "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" sisaldab ptk. "Syntaxis": käändevormide funktsioone. 1660 H. GÖSEKENI põhjaeesti grammatika "Manuductio ad Linguam Oesthonicam". Aluse ja öeldise ühildumine 1693 J. HORNUNG "Grammatica Esthonica". Sihitise käändevaheldus 1732 A. THOR HELLE "Kurzgefaszte Anweisung zur Ehnistschen Sprache". Ühildumisest, sõnajärjest, käände- ja pöördevormide kasutamisest.
ANTON THOR HELLE 1683 - 1748 ©MAREK KÜNNAPAS Oli saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees. Õppis Kieli ülikoolis usuteadust. Oli Jüri ja Kose kiriku pastor, aastast 1715 ka Eestimaa konsistooriumi assessor. Asutas 1721 Jüris köstrikooli, mis tegutses aastani 1726, ja õpetas seal ka ise. 1732. aastal koostas keelekäsiraamatu „Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache” ("Lühike sissejuhatus eesti keelde"). See sisaldab lühikest grammatikat, ulatusliku eesti-saksa sõnaraamatut (umbes 7000 sõna; tugineb Salomo Heinrich Vestringi materjalidele), 525 vanasõna ning kõnekäändu, 135 mõistatust ja õpetlikke moraliseerivaid kahekõnesid. Aastast 1728 juhtis Helle Piibli tõlkimist ja hiljem, 1739, Tallinnas selle
Kristjan Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas
sajandi lõpus. 1816. aastal Eestimaal ja 1819. aastal Liivimaal Isiklikult vaba, pärisnimi; puudus liikumisvabadus, maa mõisniku omandis Teoorjad 1841 Pühajärve sõda 1849 talurahvaseadus 1802 TÜ taasavamine Õppisid: K.J.Peterson, F. R. Kreutwald, F.R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele arvestamine
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet.
Vana Testamendi tõlkimisel oli Thor Helle osa suurem ja tõenäoliselt määravgi. Tegelikke tõlkijaid oli aga palju ja seni pole päris selge, kas Thor Helle ise midagi üldse tõlkis, kuid üldiste tõlkepõhimõtete väljatöötajana ning valminud tõlke parandaja ja täiustajana täitis ta selle suurteose puhul tänapäevases mõttes peatoimetaja osa. Teine tähtis raamat, mis Thor Hellega seostub, on 1732. aastal ilmunud eesti keele käsiraamat ,,Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache" (,,Lühike sissejuhatus eesti keelde"), mis n-ö kirjeldab piiblitõlkes kasutatud keelt teoreetiliselt. Selle väljaandjana seisab tiitellehel Pühavaimu koguduse abiõpetaja Eberhard Gutsleffi nimi ning Thor Helle koostatud ongi vaid raamatu grammatikapeatükk ja mingi osa lisas avaldatud dialoogidest. Kolmanda Thor Helle kaastöös valminud suurteose tähendus ei ole tänapäeval enam nii selgelt teadvustatud, kuid oma ajas
Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819–1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku
1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis(värsivihik), kusjuures saksakeelsel kultuuriajastul polnud siinmail maarahva keeles luuletuste kirjutamine tavaline nähtus. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust.li XIX sajandi esimese poole silmapaistvaim lüürik. Tema 21 eestikeelset luuletust, valdavalt
kirjutaja · Tutvus murretega kaua aega · Lõi uusi grammatika termineid(rikastas · Eesmärgiks oli kirjeldava grammatika sõnavara) täiendamine · Andis panuse eesti keele korraldusse · Töötas läbi eesti keelese kirjanduse · Vormiõpetus Wiedemann Hermann Näited: 1875 ,,Grammatik der ehstnischen N: võttis kasutusele käändenimetused, koostas Sprache", koostas eesti-saksa keelse ,,Eesti keele grammatik", lõi sõnaliikide sõnaraamatu, 9 aastat tutvus murretega nimetusi. 20. saj alguse keeletedlane 20. saj alguse keeletedlane · Keeleuuendusliku mõtte algataja ja · Taotles keelenormide teaduslikult ja propageerija täpset ja ühest fikseerimist
5 käänet. 1710-1720 Salomo Heinrich Vestring ,,Lexicon Esthonico Germanicum" Käsikiri, eesti-saksa sõnastik, esimene eesti - muu keele sõnastik. 8000-9000 sõna. Järgmiste sõnastike aluseks. Kasutusnäiteid, selgitusi, paralleelvorme, liitsõnu. 1715 Uus Testament Forseliuse - Hornungi ortograafias. Uuendusmeelsed (Bengt Forselius, Johann Hornung) nõudsid ortograafia reeglistamist ja vastavust rahvakeelele. 1732 Anton Thor Helle ,,Kurtzgefaßte Anweisung zur Ehstnischen Sprache" Käsiraamat: grammatika, eesti-saksa sõnastik (7000 sõna), tekstid (vanasõnad, mõistatused, dialoogid koos saksa tõlgetega), kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend). Oma aja kirjakeele norm koos ATH jt. Piiblitõlkega (esimene eestikeelne täispiibel 1739) 1780 August Wilhelm Hupel ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" Grammatika koos eesti- saksa ja saksa-eesti sõnastikuga, 17 000 sõna
Ajakirjandust hakati hindama kui tulutoovat toodet, mitte kui sotsiaalse väärtusega teksti Toimus trükisõna tiraažide langus 1991-94 tekkis juurde ligi 30 uut kohalikku ajakirja Meediamaastik läänestus ja mitmekesistus Johann Heinrich Rosenplänter Rosenplänter oli saksa päritolu ja sündis 1782 Lätimaal Ta õppis Tallinna Gümnaasiumis, Riia Toomkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna 1813-1832 andis ta välja teaduslikku ajakirja “Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache” Ajakirjas avaldati uurimusi eesti keele, kirjandusi ja rahvaluule kohta Rosenplänteri arvates pidid kõik sakslased, kes maarahvaga pidevalt suhtlesid, valdama eesti keelt Üks “Beiträge” vihik oli koostatud gümnaasiumi õpikuks Rosenplänter hakkas esimesena koguma andmeid eestikeelsete raamatute ja käsikirjade kohta Tänu temale on säilinud näiteks K.J. Petersoni luuletused ja O. Masingu kirjad Rosenplänter suri aastal 1846
Järgnesid õpingud Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumi aastad 1815-18 tähistasid Kristjan Jaak Petersoni vaadete kujunemise ja oma mõtete värssidesse vormimise algust. 1819 astus ta Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda, mille lõpetas 1820 aastal. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Kristjan Jaak Petersoni arengut tollase Euroopa valgustusideed rahvuskultuuride, keelte, usundite tähtsusest.
1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" (1648) - Lõunaeesti grammatika, saksa-ladina-lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. 5 käänet; eesti käänamine ei sobi süsteemi, uuendus: rektiiv. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (1660) Põhja-eesti sõnastik (9000 saksa ja ladina
talurahvaseaduste ja kohtudokumentide tekste, mis on temast teinud eestikeelse juriidilise ja arstiteadusliku sõnavara rajaja. Üks tema tõlgitud seadustekste on eestimaa talupoegade regulatiiv ,,Igaüks..." Valgustusideede veendunud esindajana hindas Holtz mõistust kui maailma rumaluse hävitajat: ,,Kange rammgi ei woida tarkust ärra, ja kuidas tallitseks Loja ma-ilma, kui rummaluse kätte voit jääks." Johann Heinrich Rosenplänter Ajakiri ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probeleemidele. Rosenplänteri suhtumine eesti keelde oli sügavalt lugupidav. Sellega ühenduses väärib märkimist ,,Beiträge" XI vihik, mis oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile, arvestusega, et maakeel võetakse seal õppekavasse. Rosenplänteri arvates pidid kõik maarahvaga suhtlevad sakslased arstid, mõisnikud, kaupmehed, kohtunikud ja igasugused muud ametimehed oskama eesti keelt
Anton Thor Helle ja teiste Eestimaa pastorite huvi eesti keele vastu hõlmas lisaks vaimulike tekstide tõlkimisele ja toimetamisele ka keeleteoreetilist poolt. Seetõttu püüdsid nad koostada ka keelenormeeringuid ja grammatikaid. Just Helle eestvedamisel seati 1732. aastaks kokku saksakeelne lühiülevaade eesti kirjakeelest, pealkirja all: „Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache". Ehkki Helle enda panus selle sisusse oli küllaltki väike ja töö oli kollektiivne, ilmus see eestkätt tema organiseerimisel, grammatika normeerimisega oli pastor vaeva näinud juba 1713. aastast peale, mil ta Jüri kirikuõpetajaks sai. Lühigrammatika koostamine oli oluliseks sammuks ka selle aja suurimal kirjandusalasel ettevõtmisel: eestikeelse Piibli tõlke ettevalmistamisel. Omaaegse eesti
Riias ja suri 4. augustil (23. juuli vkj) 1822 Riias. Ta oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas
katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4. Heinrich Stahl, kirikuõpetajana P-Eesti kogudustes töötanud õpetaja, koostas ja avaldas 2 eesti-saksakeelset kogumikku. Esimene, ,,Hand- und Hauszbuch für..." (,,Käsi- ja Koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal"1632-38), sisaldas Lutheri väikese katekismuse, evangeeliumid, lauluraamatu ja psalme, palveid, laule. Teine, ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (,,Juhatus eesti keele õppimiseks" 1637), ei sisalda süstemaatilist grammatikat, vaid juhatuse eri vormide või konstruktsioonide moodustamiseks ning sõnastiku. 17.s ilmub veel eri autorite grammatikaid (Hornungi oma reeglistab vana kirjaviisi) ja J. Rossihniuse lõunaeestikeelsed evangeeliumid, epistlid, katekismus. 5. 1686 ,,Wastne Testament" 1739 Piibel 6. Eestikeelne juhuluule. Reiner Brocmann, Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor, kirjutas sakslastest
See Sjögreni- Wiedemanni töö on senini parim, mis liivlaste kohta kirjutatud. 4 Seejärel töötas ta eesti keele kallal. Elades Peterburis, käis ta 1861-1868 uurimisretkedel Eestis ning andis 1869 välja eesti-saksa sõnaraamatu. Kui see oli ilmunud, asus ta eesti keele grammatikat koostama. Selle jaoks oli ta materjali kogunud koos sõnaraamatu ainestiku kogumisega. (Ariste 1973:58) Grammatik der Ehstnischen Sprache ilmus 1875 ning selle alguses on omakorda esimene eesti keele uurimise ajalugu käsitlev ülevaade. Kolmas eesti keele alane uurimusteos ilmus 1976. Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten sisaldab ülevaadet eesti rahvaloomingust: seal on vanasõnu, võrdlusi, needusi, hüüdnimesid; perekonnaelu tutvustust: pulmade jt pidustuste kombestiku kirjeldused ning sellal lauldavad laulud, igapäevaelu tutvustust jm. Wiedemann oli ka eesti kirjakeele kohendaja
püstitatud mälestuskivi. Johann Wilhelm Ludwig von Luce Luce juhtis esimesena tähelepanu Saaremaa floora omapärale. Ta uuris ravimtaimi ja andis taimedele kõnekeelseid termineid (jännesi munnad = käpalised; jänesekapsast, merikapsast ja oblikat teatakse siiani). Ta botaanilised uurimused õpetavad maarohtusid kasutama. Ta avaldas Johann Willem Luddi Ludse nime all kaks osa "Sarema Jutto Ramatut" (1807-1812) ja tegi Johann Heinrich Rosenplänteri "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprachele" kaastööd. Luce asutas 1817. aastal Kuressaares esimese eesti küsimuste uurimise ühingu "Ehstnische Litterarische Gesellschafti" (Kuressaare Eesti Selts). See jäi aga asukoha ja väheste kaastööliste tõttu siiski känguma ja lõpetas tegevuse asutaja kadumisega. Ometi on seda peetud isegi 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi üheks eeskujuks. Luce oli kümmekonna kodu- ja välismaise teadusseltsi liige. Luce on maetud Kudjape kalmistule. Friedrich Gustav Arvelius
seotud leksikat, nt Kal (=kala) all on kaalikad, kalju ja kala; kala all on toodud kalaliigid. Vestring esitab olulisemaid sõnavorme, põhiliselt genitiivi, harvem akusatiivi. Helle - väga hea eesti k tundja, kellele usaldati põhjaeestikeelse piibli suurema osa tõlkimine ja väljaandmine. Tema ajaks olid juurdunud Forseliuse-Hornungi kirjaviisi põhimõtted. Tema suurim teene on põhjaeesti k grammatika 1732 "Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache" koostamine. Ta oli grammatika tegelik autor, kuigi tiitellehel kirjas vaid väljaandja Gutsleff. Raamat on mahukam kui kõik senised grammatikad, I osa on grammatika, II osa on sõnastik, ülejäänud osa on muu materjal (vanasõnad, mõistatused, religioossed proosadialoogid). Grammatika näitab, et Helle tundis hästi rahvakeelt. Grammatika on mõeldud praktiliseks keeleõpetuseks pastoritele, kes vajasid ametitalitustes eesti k, ja oli piibli tõlke alus
kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. 1721 annab välja esimese olulisema töö eesti keele ala „Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos“. Lisaks vaimulike tekstide tõlkimisele ja toimetamisele ka keeleteoreetilist poolt. Seetõttu koostasid ka keelenormeeringuid ja grammatikaid. 1732 saksakeelne lühiülevaade eesti kirjakeelest „Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache" (lühike sissejuhatus eesti keelde). Lühigrammatika koostamine oli oluliseks sammuks ka selle aja suurimal kirjandusalasel ettevõtmisel: eestikeelse Piibli tõlke ettevalmistamisel. Omaaegse eesti kirjakeele süsteemi edasiandjana on Helle eestvõttel koostatud grammatikal väga oluline keeleajalooline tähtsus. • Anton Thor Helle oli juhtivaid tegelasi põhjasõjajärgsel ajal Tallinnas ja selle ümbruses
poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 4. Eesti kirjakeele kujunemine. Lühidalt: a) Kelle kirjaviisianarhiat korrastavale grammatikale tugineb varane, saksapärane kirjaviis? Millal see grammatika ilmus, kellele oli suunatud? 1637 Heinrich Stahli grammatika ("Anführung zu der Ehstnischen Sprach") annab kirjakeelele aluse, ei arvesta eesti keele häälikusüsteemiga. b) Kes ja mis perioodil lõid vana kirjaviisi? Kelle tarbeks? Bengt Gottfried Forselius (u 16601688) otsustab kirjaviisi eesti keele häälikusüsteemiga vastavusse viia. Ettepanekud: saksa tähti c, f, q, x, y, z eesti kirjavaiisis mitte kasutada ning ära jätta pikendusmärgina kasutatav h, jätta eitavas käändes ära pöördelõpud jm. Pastorite vastuseis.
See järgmise sajandi algul käibele tulnud kirjaviis on tuntud vana kirjaviisina. Hornungi käsiraamat on meie vanematest eesti keele käsiraamatutest ainus, milles puudub sõnastikuosa.Peetakse 17. sajandi eesti keele kirjelduse tipuks Ta loobub vormidest, mis olid senistesse grammatikatesse kunstlikult toodud eeskujukeelte täpseks järgmiseks, muuhulgas vokatiivist, võõrapärasest konjunktiivist ja futuurumist. 1732 Anton Thor Helle: Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache (P- E) (Lühike sissejuhatus eesti keelde) järgib eelmiste grammatikatega sama malli, kuid on põhjalikum, näiteks esitab ta ebareeglipäraste verbide näidisparadigmad. J. Hornung (1693) oli teavitanud nende olemasolust ning andnud põhivormid, varasemad kirjutajad aga ei maininud mingeid erinevusieesti tegusõnade muutmises. 10. Tee eestikeelse piiblini. Kirikukirjandus Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi algul
märts 1801 Riia 4. august 1822 oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica", 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821 arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada
Peterson oli esimene, kes kirjutas käänetest. Kuna Beiträges puudutati ka eesti ortograafiasüsteemi, siis tõi Masing esimest korda kasutusel Õ. 4. Eduard Ahrens. keeleteadlane, eesti keele grammatika ja kirjaviisi uuendaja. Ta on tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor Pani ette üle minna vanalt, saksa keele eskujul loodud kirjaviisilt eesti keele hääldusega sobivamale soomepärasele kirjaviisile 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus)- kasutas selles uut kirjaviisi- ainestik oli rahvakeeln, keelekirjeldusmall oli laenatud soome keele grammatikatest, eesti keelt hakati kirjeldama eesti malli järgi ja otsiti keele omadusi ja grammatikareegleid keelest endast. Pandi tähele, et eesti keele ehitust ja sõnavara saab kirjeldada soome keele järgi tänu nende omavahelistele sarnasustele. Rosenplänter ütles, et soome keel on kõigi eesti keele murrete ema
Selleks, et vastata küsimusele, kuidas ja millistel tingimustel saab rahvuskultuur üldse areneda, tuleb natuke rohkem ajas tagasi minema-eelärkamisaega. 1.1 Eelärkamisaeg Ärkamisaja esimesel poolel olid rahvuskultuuri ja eestluse liikumise valdavaks kandijaks estofiilid. Tuntuimad neist on F.R. Faehlmann ja J.H. Rosenplänter. Viimase eestvedamisel, kes ise oli oma ametilt kirikuõpetaja, hakkas juba 1813. aastal Pärnus väljaandma ajakirja "Beiträge zur genauern Kennstniss der ehstnischen Sprache"(Autori märkus "Sissemaksed täpsed teadmised eesti keele" (otsetõlge Google Translater)). Juba varsti koondusid selle väljaande ümber eesti keele, kultuuri ja rahvuse huvilised Eestis. Teiseks suurkujuks eelärkamisajal oli F.R. Faehlmann. Tema suurim teene oli, et ta vastandas orjuse süngetele sajanditele eestlaste muistse vabaduspõlve, mida ta romantilise 4 hooga ülistas
kui vihane isa nende lembusest teada saab, tõukab ta Adolari kaljult merre, mida nähes viskub vetevoogudesse ka Adda. Looduse karistusena purustab piksenool röövlikoopa, kuid röövlipealiku kuju näeb rahvas tihti öösiti rahutult ringi hulkumas. 3. kolmanda Refraktoris värsistatud „eesti rahvajutu” autoriks on Tartu ülikooli kantselei direktor, luuletaja ja Tartu kirjanduselu edendaja karl von Borg (1794– 1848) ja see kannab pealkirja „Junker Heins. Zum Theil nach einer Ehstnischen Volkssage”. Jutt on kurikuulsast junkur Heinsist, kes võrgutas tütarlapsi ja jättis nad siis maha häbisse. kui kurat teda pattude pärast endaga kaasa viia tahab, tõmbab ta ka kuradil naha üle kõrvade. 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. •I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; • Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika;
Sõna süntaktilised ja morfoloogilised tunnused (nt verb) <-> substantiiv Semantilised baaskategooriad (PROTSESS, ASI, AINE jne) <-> aine, vedelik Stereotüüpsed tunnused <-> värvitu, läbipaistev, maitsetu, lõhnatu Ekstensiooni kirjeldus <-> H2O 31.31. Ülevaade eesti leksikoloogiast. 32.Eesti leksikoloogia alguseks võib lugeda 19. sajandi algust, mil ilmus teaduslik ajakiri ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (181332). Tollal tegutses ka oma aja parim sõnavaratundja O. W. Masing, kelle ,,Marahwa Näddala-Leht" tõi eesti kirjakeelde hulgaliselt uusi sõnu, avardades rahva silmaringi. Eksisteeris veel kaks kirjakeelt, 19. sajandi leksikoloogia oli suuremalt jaolt sõnade (väljendite) kogumine ja publitseerimine. Sajandi lõpupoole hakatakse looma uusi eesti sõnu, tegeldakse teadlikult laenamise ja sõnamoodustusega. Esimesed eesti keele sõnavara kogujad ja sedakaudu ka uurijad olid
rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); • arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); • eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus) 19.saj. alguses Nt Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846): – andis välja ajakirja “Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache” (1813-1832); – avaldas selles laule, vanasõnu, mõistatusi, rahvajutte; – väärtustas eesti keelt; 14. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika kui teadusharu kujunemist? • käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; • käsitlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie);
Eestisse XIX sajandi esimesel poolel. Sel ajal hakkas eesti keele ja kultuuri vastu suuremat huvi tundma eesti päritolu haritlaskond ning hakkas ilmuma esimene eesti 5 keele ja kultuuri rahvaajakiri. Seda sajandit võib lugeda eesti keele grammatika ajaloos murdepunktiks, sest just siis lõi eesti keeleteaduse suurkuju Ferdinand Johann Wiedemann kaks tööd – “Ehstnisch-deutsches Wörterbuch” ja „Grammatik der Ehstnischen Sprache“ –, mida loetakse esimeseks eesti keele teaduslikuks grammatikaks. (Erelt jt. 2007: 32-33) Pärast 1905. aastal toimunud revolutsiooni, kui tsaarivalitsus pidi venestushaaret lõdvendama, hakati eesti keelt rohkem kirjeldama ja korraldama. Et kirjakeel oleks ühtne ning seda saaks lugeda üldkasutatavaks keelekujuks, oli oluline jälgida, et tekstid vastaksid õigekeelsusallikates määratud normidele. Ühtlustatud kirjakeele levik ning Eesti iseseisvumine 1918
keel ja traditsioonid; käsitlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni "Ossiani lauludest"; vendade Grimmide tegevus). 19.saj. alguses Nt Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846): andis välja ajakirja "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (1813- 1832), avaldas selles laule, vanasõnu, mõistatusi, rahvajutte ning väärtustas eesti keelt. 13. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika kui teadusharu kujunemist? Käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid. Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); · eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James
Karl August Hermanni eesti keele grammatika (1884). Teooria arendas lõpuni Paul Ariste 1953. aasta ,,Eesti keele foneetikas". Lisaks jagunevad diftongid ja konsonantühendid kaheks foneemiks vastavalt sellele, missugune on nende välde (Q2 või Q3) Probleem: diftongid ja konsonantühendid ning välde; foneemide hulk piiritlematu. Kolme väldet ei saa taandada üksikfoneemide omaduseks. Silbivälteteooria - Ferdinand Johann Wiedemanni ,,Grammatik der Ehstnischen Sprache" (1875). Jagab pearõhulised silbid lühikesteks nõrgalt rõhutatud silpideks ja pikkadeks kerge rõhuga või raske rõhuga silpideks. Põhiküsimus: kas käsitleda välteid binaarsete või ternaarsete vastandustena. Rõhulise silbi kestuslikud (ja tonaalsed) erinevused on piisavad, et eristada välteid omavahel. Valter Tauli on käsitlenud välteid binaarse vastandusena: silbitasandi kerge ja raske (silbi)aktsent (II ja III välde, resp.).
F. R. Kreutzwald – „Kalevipoja” koostamine eesti rahvamuistenditest, muinasjuttude kogum „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (mis ainestikult küll eesti, aga stiililt rahvusvahelised motiivid), kogu vanasõnu ja rahvalaule. A. H. Neus – nt arvustas ja uuris eesti regivärsse, kogus rahvalaule, uurimus eesti veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu „Ehstnische Volkslieder” kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann – käsitleb eesti rahvaluule keelt („Grammatik der Ehstnischen Sprache” G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen – eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt – emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja. Kollektiivne kogumistöö algataja, teaduslike väljaannete rajaja jne. Üleskutse „Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele”, mis tõi talle palju materjali. Arvudest: 170 köidet 122 000
F. R. Kreutzwald ,,Kalevipoja" koostamine eesti rahvamuistenditest, muinasjuttude kogum ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" (mis ainestikult küll eesti, aga stiililt rahvusvahelised motiivid), kogu vanasõnu ja rahvalaule. A. H. Neus nt arvustas ja uuris eesti regivärsse, kogus rahvalaule, uurimus eesti veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu ,,Ehstnische Volkslieder" kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann käsitleb eesti rahvaluule keelt (,,Grammatik der Ehstnischen Sprache" G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja. Kollektiivne kogumistöö algataja, teaduslike väljaannete rajaja jne. Üleskutse ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", mis tõi talle palju materjali
Ingerimaa superintendendiks. 1632.a hakkas välja andma paralleelselt eesti ja saksa keeles kirjutatud kirikuõpetajatele mõeldud käsiraamatut ,,Hand- und Hausbuch." 1638 aastani ilmus neli köidet, mis sisaldasid Lutheri väikese katekismuse, kirikulaule, piiblilugusid, palveid, aga ka tarvilikke eeskirju kuradi väljaajamiseks. 1637.a ilmus trükist esimene eesti keele grammatika käsitlus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach", võttes Eesti kirjakeele eeskujuks saksa keele kasutas ta seejuures tähti c, f, z, x. Eesti keele kasutamisega pani aluse nn. Stahli-aegsele kirjaviisile. Postijaam Aastal 1636 rajati Rootsi võimude korraldusel Eesti suuremate maanteede äärde postijaamad. Rootsi aja tähtsamateks postiteedeks Eesti alal kujunesid Riia-Pärnu- Tallinn, Riia-Tartu-Rakvere, Tartu-Helme-Pärnu ning Tartu-Vastseliina. Postieeskiri
4. august (23. juuli vkj) 1822 Riia) oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku
Selles räägitakse etümoloogiateadusest, eesti tüvevara ajaloost. Sisaldab sõnaraamatu ülesehitust, kirjandust, lühendeid-hääldusmärke, sõnaartikleid (põhimärksõnad, viideartiklid) ja registrit. 11. Mida peetakse eesti sõnavarauurimise sünnihetkeks? Eesti leksikoloogia ehk sõnavarauurimise üheks sünnihetkeks võiks pidada 19.saj algust ja esimeseks teadusväljaandeks ajakirja „Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache” (1813–1832) – aega, mil tegutses ka tolle aja parim sõnavaratundja O. W. Masing. Kuid kirjakeeli oli toona veel 2, seega ei saa rääkida ühtse eesti kirjakeele leksikoloogiast. 19.saj leksikoloogiatöö tähendas peamiselt sõnade (väljendite) kogumist ja publitseerimist. 19.saj II poolel tulid kasutusele üldistavad mõisted „eesti keel” ja „eestlased”, võeti omaks uus kirjaviis, kujunes ja ühtlustus rahvuslik kirjakeel. 19.saj
sündinud Lätimaal Valmieras postijaama-pidaja pojana. Omandas Tartu Ülikoolis(1803-1806) pastorikutse, mis ametis ta oli aastail 1808-1809 Toris ja pärast seda elu lõpuni Pärnu eesti koguduses, ilmutades siin hinnatavat aktiivsust koolielu korraldamisel. Ühtlasi avaldas Rosenplänter mõned kooliõppevahendid jm. brosüürid. Need jäävad aga varju tema algul kaks korda aastas väljaantava ajakirjana mõeldud"Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache"("Lisandusi eesti keele lähemaks tundmaõppimiseks") kõrval, mida ilmus aastail 1813-1832 kakskümmend vihku (kokku üle 3500 lk.). Väljaanne sisaldas mitte ainult saksakeelseid uurimusi ja arvustusi, vaid ka eestikeelseid materjale ja tekste. "Beiträge" kaastööliste hulgas, kelle eesotsas seisid O.W. Masing, K.J.Peterson, jt, domineerisid balti- saksa pastorid, esines aga ka eestlasi, muuseas külaharitlasi ja soomalsi. Rosenplänter suutis
...................... *Vanemuine on laulujumal 19. sajandi keskpaigast alates välja kujunenud rahvusromantilises eesti kunstmütoloogias, mille peamised loojad olid Friedrich Robert Faehlmann ning Friedrich Reinhold Kreutzwald. Vanemuise kuju loomise allikaks oli tõenäoliselt Kristjan Jaak Petersoni poolt saksa keelde tõlgitud ja kommenteeritud ning 1822. aastal Johann Heinrich von Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kentniß der ehstnischen Sprache" ilmunud Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica" ("Finnische Mythologie"). Peterson märgib oma kommentaarides, et eesti rahvaluules on viiteid laulujumalale, kelle nime ei nimetata, kuid kelle lähedaseks vasteks on soome Waine-moinen (Väinämöinen). Väinämöinen võis 19. sajandi eesti haritlastele tuttav olla ka Garlieb Merkeli teose "Die Vorzeit Lieflands" (1798) kaudu. Faehlmann hakkas Vanemuise kuju kasutama oma kunstmuistendites, Kreutzwald tõi ta sisse
nende seas oli aga Kullamaa pastor H. Gutsleff. Teos on hinnatav veel selle poolest, et sissejuhatuses andakse esmakordselt, ülevaade eesti kirjandusest. „Pibli Ramat...“ Niisugune oli üldjoontes Piiblile eelnenud ajaloolis-vaimne taust. Piibli tõlkis rida inimesi, tööd juhtis Jüri koguduse pastor Anton Thor Helle (1683-1784), kes oli hea eesti, kreeka ja heebrea keele tundja. Juba varem oli ta avaldanud eesti keele grammatika ja sõnastiku („Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache“, 1732), mis fikseeris eesti kirjakeele enam kui sajandiks. Tõlkides puututi kokku paljude raskete keeleprobleemidega – sõnavara, stiili, aga ka murde (põhja- või lõunaeesti) seisukohalt. Tuli leida sõnalisi vasteid lõuna- ja idamaistele nähtustele (taime- ja loomanimed, geograafilis-etnograafilised detailid) ning mitmesugustele antiikkultuuri mõistetele, mida eesti keel sel sajandil veel ei tundnud. Tööd kroonis siiski edu. Käsikiri valmis 1736
Eesti päritolu, ta isa oli eestlane (Köster) ja ema oli balti-sakslane, Rootsi aadli soost. Võttis kasutusele "õ" tähe. Välja paistev vaimulik ja keele uuendaja. Johann Heinrich Rosenplänter- Pastor Pärnus. Mõjutas Pärnu magistraati, kes avas olulise õppe asutuse ehk Eesti koolmeistrite kooli, õppeasutus kus valmistati ette õpetajaid Eesti talurahva koolidele. Andekamatele talu lastele ta andis eraldi õppust oma kodus. "Beiträge zur genauern KenntniB der ehstnischen Sprache" 1813-1832 "Lisandusi eesti keele paremaks tundmaõppimiseks". Oluliste raamatute ja käsikirjade koguja, tänu temale on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused. Eduard Ahrens- Kuusalu pastor. Murrangulise tähtsusega mees, kes rajas uue kirjaviisi. Sellega pani aluse 1843 eesti keele grammatikale. Enne teda varasemalt eesti keelt püüti kirjutada saksa keele ja ladina keele reeglite järgi. Ta ütles, et õige eesti keel on see, mida eesti talupojad räägivad
annaabi.ee 
