Anton Thor Helle (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

docx

18. saj Eesti valgustajad

1766­1767 (41 numbrit). Saksakeelse teksti koostas arst Peter Ernst Wilde, Hupel tõlkis selle eesti keelde. 7. 1771. a. ilmub Hupelilt teine samateemaline raamat "Arsti ramat". 8. Esinevad rahvapärased haiguste nimetused, nt kollatöbbi, rouged, lange többi, süggelissed, pallawas `palavik'. 9. Hupeli keelealane peateos on eesti grammatika I trükk 1780, II trükk 1818. See on koostatud Thor Helle käsiraamatu eeskujul (käänamine ja pööramine sama, ainult sõnarühmad teised), materjali saadud ka Vestringi käsikirjalisest sõnaraamatust. 10.Käsiraamatu I trükis sisaldub umbes 17 000 eesti sõna, II trüki tarvis kogub Hupel sõnu juurde, selles on umbes 20 000 sõna. Slaid 11 ­ JOHANN GOTTFRIED HERDER(1744-1803) 1. Saksa kirjanik ja filosoof 2. Ta tegeles eelkõige poliitilise filosoofiaga 3. 1960ndatel Riias õpetaja 4

Ajalugu

4

docx

Anton Thor Helle

Anton Thor Helle 1683 ­ 1748 Päritolu ning haridus: Anton Thor Helle sündis Tallinnas samanimelise saksa kaupmehe pojana. Tema täpne sünniaeg ei ole teada, sest säilinud on vaid andmed ristimise kohta Tallinna Niguliste kirikus 28. oktoobril 1683. Esimese hariduse sai ta Tallinna gümnaasiumis, mille järel läks Saksamaale Kieli ülikooli usuteadust õppima. Tagasi tulek kodumaale: Tema tagasituleku ja Põhjasõja-aegse käekäigu kohta puuduvad andmed. 1713. aastast töötas Thor Helle kirikuõpetajana Tallinna lähedal Jüri (St

Ajalugu

2

docx

Eesti 18. sajandi isikud (Peeter I, Katariina II, Anton Thor Helle jne.)

3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega reduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775. aastal sisse seatud uus halduskorraldus, millega muudeti Balti provintside valitsemine sarnaseks Venemaa omaga. Kaotati tollipiir Eesti-Liivimaa ja Venemaa vahel. Anton Thor Helle Asutas 1721.aastal Jüris köstrikooli, kus koostas keelekäsiraamatu, mis sisaldas kõnekäändu, vanasõnu, grammatikat ja eesti-saksa sõnaabi. 1728. aastal juhtis Helle Piibli tõlkimist ja hiljem 1739. aastal selle väljaandmist. Piibli tõlge avaldas olulist mõju eesti kirjakeelele ning mõjutas nii vaimuliku kui ka ilmaliku kirjanduse keelt. Helle tõlge oli kasutusel rohkem kui 200 aastat. Keeletarvituses tugines Helle

Ajalugu

12

docx

KT 3 kirjakeele ajalugu

gooti kirjas tekste ja leida neis vana kirjaviisi tunnuseid). Harjuta klassis loetud töölehe põhjal! http://www.murre.ut.ee/vakkur/Gooti/Kiri/kiri.htm 7. Piibli tõlkimine eesti keelde ● Esimesed väljaanded 1686 – lõunaeestikeelne WT – Wastne testament, Adrian Virginius 1715 – põhjaeestikeelne UT - Eberhard ja Heinrich Gutsleff 1739 – piibel – A. Thor Helle ● A. Thor Helle piiblitõlke eestvedajana ja grammatikuna - Anton Thor Helle oli üks nendest 18. sajandi alguses tegutsevatest Eestimaa pastoritest, kes tundsid elavat huvi eesti kirjakeele arendamise vastu. Sellele lisandus ka pietistlik soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele

Eesti keel

8

doc

Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused

seisukohad. Olulisemad uurijad: Saareste (vanade kirjakeeletekstide iseloomustamine murrete põhjal) ja Mägiste (tekstide viimine soomeugrilisele taustale, püüdes tuvastada omasõnu laensõnadest). Hiljem on kirjakeele ajaloo probleemidega põhjalikumalt tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad). 2. Vana kirjakeele mõiste ja kirjakeele ajaloo periodiseerimine (A. Kase ja H. Laanekase järgi) Vana kirjakeel ­ nähtus, millega tegeleb kirjakeele ajalugu. Alguseks peetakse esmaseid kirjapanekuid 13

Eesti keele ajalugu

13

doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

tuletusalustega. Käändeid 5 (nominatiiv, genitiiv, akusatiiv, daativ, ablatiiv), käänamisreeglid vastavad üsna hästi tegelikule keelekasutusele. Esitab 9 käändsõnatüüpi, kuigi väidab ühe deklinatsiooni olemasolu. Ka eitavad vormid. Pigem deskriptiivne, kui õpik Salomo Vestring: põhjaeesti murdeline eesti-saksa sõnastik, käsikiri. Aluseks kõigile 18.saj trükist tulnud eesti sõnastikele. Esimene eesti-saksa sõnaraamat. Anton Thor Helle ,,Kurzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache" (,,Lühike eesti keele õpetus"): eesti keele käsiraamat, sisaldab lugemisharjutustena 525 vanasõna, 135 mõistatust ja 10 saksakeelse tõlkega varustatud dialoogi. Selles raamatus on esimene eesti keele oskussõnastik ­ taimenimetused eesti, saksa ja ladina keeles, valik Põhja-Eesti kohanimesid jm. August Wilhem Hupel ,,Ehsnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalischen und den dörptschen"

Eesti keel

7

docx

Eesti kirjandus enne ärkamist

Tõlkijateks olid Andreas ja Adrian (isa ja poeg) Virginius. Ligi 30 aastat hiljem, 1715. aastal avaldati sama teos Tallinnas põhjaeestikeelsena pealkirja all ''Uus Testament'' Selle tõlkimise ja trükkitoimetamisega oli seotud rida inimesi, tähtsamaid nende seal oli aga Kullamaa pastor H. Gutsleff. Teos on hinnatav veel selle poolest, et sissejuhatuses antakse esmakordselt ülevaade eesti kirjandusest. Piibli tõlkis rida inimesi, tööd juhtis Jüri koguduse pastor Anton Thor Helle (1638-1748), kes oli hea eesti, kreeka ja heebrea keele tundja. Käsikiri valmis 1736. aastal ja pärast kirjastaja leidmist ilmus 1739. aastal Tallinnas J. Köhleri trükikojas 1415-leheküljeline teos pealkirjaga ''Piibli Ramat/ se on keik se Jummala Sanna...'' Piibel fikseeris ja ühtlustas eesti kirjakeele ja ­viisi, mis tugines põhjaeesti murdele. Kuni tänapäevani (1992) on Piiblit avaldatud eesti keeles 45. trükki.

Kirjandus

21

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused

See järgmise sajandi algul käibele tulnud kirjaviis on tuntud vana kirjaviisina. Hornungi käsiraamat on meie vanematest eesti keele käsiraamatutest ainus, milles puudub sõnastikuosa.Peetakse 17. sajandi eesti keele kirjelduse tipuks Ta loobub vormidest, mis olid senistesse grammatikatesse kunstlikult toodud eeskujukeelte täpseks järgmiseks, muuhulgas vokatiivist, võõrapärasest konjunktiivist ja futuurumist. 1732 Anton Thor Helle: Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache (P- E) (Lühike sissejuhatus eesti keelde) järgib eelmiste grammatikatega sama malli, kuid on põhjalikum, näiteks esitab ta ebareeglipäraste verbide näidisparadigmad. J. Hornung (1693) oli teavitanud nende olemasolust ning andnud põhivormid, varasemad kirjutajad aga ei maininud mingeid erinevusieesti tegusõnade muutmises. 10. Tee eestikeelse piiblini. Kirikukirjandus Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)