50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mari-Liis Sillaots
Õppematerjali autor
VANA-KREEKA EHITUSKUNST Kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt pikema aja vältel. 12. e.Kr tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse dooria, Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia rannikule joonia hõimud. 11. - 8. sajandil e.Kr. oli kreeklaste elu veel lihtne ja looduslähedane. Oluliseks uuenduseks oli raua lai kasutuselevõtt. Tekkisid eraldiseisvad linnriigid, mis omavahel võistlesid, vahel ka sõdisid. Ühtset Kreeka riiki ei tekkinudki, ometigi tundsid kreeklased ennast ühtse rahvana. Kreeklaste usund oli polüteistlik oli mitmeid jumalusi. Jumalaid kujutati nii välimuselt kui käitumiselt inimesesarnasena.
arenedes leiti uusi ehitusvorme. päikesejumala auks auks hakati püstitama ühesti nelinurksest kiviplokis sihvakaid teravatipulisi obeliske (10-32 meetrit). haudhitistest eraldi seisvaid templeid on säilinud peamiselt uue-riigi ajast. tempel oli nelinurkne , kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. templi värav ehitis nimetatakse pülooniks, koosnes kahest ülespoole ahenevast müüriblokist. püloonid, sambad ja müürid olid samuti värviküllased, sest neid katsid värvilised eljeefid ja hieroglüüfkirja märgid. EGIPTUSE TEMPLIARHITEKTUURIS ARENES PÜSTISE SAMBA JA RÕHTSA TALASTIKU KASUTAMINE PEAMISEKS EHITUSTEHNILISKS VÕTTEKS. suurimad templid asusid KARNAK'is, ja LUKSOR'is. Uue-Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, mis ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Uue-Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. KUNINGATE ORG
poolringkujuliselt või ovaalselt esinemisväljakut. Kujunes kreeklaste ja etruskide vabaõhuteatrite eeskujul. Esimesed amfiteatrid ehitati Pompeis (80 e-m-a-).Seal peeti gladiaatorite võitlusi, lavastati kiskjate ajujahte, merelahinguid ja muid teatraliseeritud mänge.Roomas, mille säilinud varemeid tuntakse Colosseumina mahutas u 50 000 pealtvaatajat. · kapiteel Samba pea. Üks templi osa.Üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. · dooria stiil- Kreeka arhitektuuri vanim stiil.Iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad,mistõttu ehitis mõjub raskepärasena ( eriti vanemad templid ), kuid kindlana.Dooria stiil on lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik- kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujulise plaadina abakus. Dooria stiili friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on kaks püstvaokest
Talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine on friis, mis on kaunistatud reljeefidega. Templit kattis madal viilkatus. Templi otstes 3nurksed viiluväljad tümpanonid, millel skulptuurid, katuseserval liist(sima), otstes veesülitid. Sammasterea taga oli risttahukakujuline kivist seintega hämar ruum (naos), naosel oli kassettlagi. Hämaras ruumis jumalate kujud. Kreeka arhitektuuris 3stiili e. orderit: DOORIA oli vanim, lihtne ja range. Madalad, jässakad sambad, puudub baas, kapiteel on kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujuline abakus. Friis koosneb triglüüfidest, millel 2 püstvaokest ja metoopidest, milledel reljeefid. Dooria stiili näited on Lõuna Itaalias Paestumis olev Basiilika (6saj.eKr.) Täiuslikum dooria stiilis tempel on Ateena Akropolil asuv Parthenon (447 432eKr.). See on klassikalise ajajärgu uhkemaid mälestusmärke. Mõõtmed 31x69m, sambaid 8x17. Pühamu koosnes 2 ruumist, naoses oli Athena Parthenose kuju (12,8m)
Alguses kasutati templi ehituseks puitu ja savi, hiljem ka kivi ja marmorit. Kivide sidumiseks ei kasutatud mörti, vaid mettalist klambreid. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumala kuju ning hoone toetus reas seisvatele sammastele. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast kahe või kolme astme võrra kõrgem. Platvormi nimetatakse krepidomaks. Krepidoma viimast astet nimendatakse stülobaadiks. Stülobaadil on sambad ja sammastele toetub talastik koos katusega. Templi ehitamisega käisid kaasa kindlad reeglid, näiteks templi küljel peab olema kaks korda rohkem sambaid kui kitsamal küljel. Kõige iseloomulikum joon kreeka arhitektuuris ongi sammas. Sammas jaguneb kolemeks oskaks: baas, tüves ja kapiteel ja need omakorda veel väiksemateks osadeks nagu ehhiin ja abakus. Kreeka arhitektuuris on kolm stiili dooria, joonia ja korintos. Kõige vanem neist on dooria
1.Kuidas periodiseeritakse Kreeka kunst? Arhailine -600-480 eKr. Klassikaline 480-323 eKr Hellenistlik 323-30pKr. 2.Vanakreeka stiili ja millest on tulnud nende nimed? Dooria(hõim) joonia(maakond ,hõim), korintose (koht) 3.Milles seisneb vanakreeka templite tähtsus? Templitest võtsid eeskuju teised rahvad. 4.Mis on Parthenon ja kellele ta on pühendatud? Ateena linna kaitsejumalannale Athenale pühendatud tempel. 5.Missugune muutus toimus klassikalise ajajärgu skulptuuris? Võeti kasutusele kontrapost(tugijalg ja nõjajalg ), hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi poosidel, igast küljest ilmekad, näod tõsised ja rahulikud. 6.Milles seisneb vanakreeka vaasimaali tähtsus?
Katust piirav liist, mida nimetati simaks takistab vihmavee valgumist viilule. (Remmel, 1989) Sammaste taga asub templi pearuum naos. Paljudes templites asub naosi ees väiksem pronaos ja templi tagaküljel opistodomos. Vastavalt sammaste hulgale ja asetusele eristatakse templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer, pseudodipteer. (Remmel, 1989) 2. Ehitusstiilid Kreeka templiarhitektuuris esineb kolm stiili: dooria, joonia ja korintose. Neid nimetatakse ka orderiteks, sest erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida jälgitakse kõigis üksikehitistes. Dooria stiil on vanim, mida iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid ka kindlana. Stiili iseloomustab lihtsus ja rangus. Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik. Viimane koosneb kettakujulisest ehhiinist ja ruudukujulisest abakusest ehk plaadist. Friisil on
Neid iseloomustatakse peamiselt sammaste arvu ja stiili järgi. Kreeka arhitektuuris oli sammas kõige iseloomulikum detail. Sammas jagunes omakorda kolmeks põhiosaks-baas, tüvi ja kapitee. Tüvest tehti kitsaid püstvagusid-kannelüüre. Kapiteel on üleminek samba ümaralt osalt kandilisele talastikule. Talastiku alumist osa nimetatakse arhitraaviks ja ülemist osa friiks. Templit kattis madal viilkatus. Kreeka arhitektuuris on kolm stiili-dooria, joonia ja korintose stiil. 1. Dooria stiil. See stiil on teistest kõige vanim (7.sajand) -mehine, tugev ja lihtne. Seda iseloomustavad madalad ja jässakad sambad. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja tagasihoidliku kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati alumine on ümmargune ja pealmine nelinurkne. Dooria stiili friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Dooria stiili täiuslikem teos on Ateena linnamäel Akropolil asuv Parthenoni tempel. 2. Joonia stiil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid