REBEKKA VAINOV EETILISED KÜSIMUSED TÄNAPÄEVAL 1) Kas surmanuhtlus peaks olema lubatud? (Wikipedia) POOLT VASTU Surmanuhtlus hirmutab kurjategijaid, mille Igal inimesel on õigus elule, see on absoluutne tõttu jäävad paljud väärteod tegemata. väärtus. Kurjategija peaks kandma karistust Kurjategijad kardavad sama karistust saada. pikka aega aga elu võtta ei ole eetiliselt õige. (Videvik) Hukatud mõrvariga ei kaasne rohkem ohvreid. Kurjategijal peaks olema õigus patukahetsusele Kui mõrvar hukatakse ei pea muretsema, et ja paranemisele. Iga inimene on võimeline vanglast välja saades leiab ta uue ohvri. vaimselt paranema kui selleks on soov ja alati (Delfi uudised) aitab profesionaalne abi. Inimesest, kes kunagi ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse Instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool EETILINE JUHTIMINE Referaat õppeaines Juhtimine (TMO0010) SISSEJUHATUS Viimase kümne aasta jooksul on ettevõtete eetilisusele pööratud järjest rohkem tähelepanu. Elu näitab, et majanduslikult edukamad on ettevõtted, kes on eetilisemad. Nendega koostöö tegemiseks peame ka ise eetilised olema. Ka ülikoolides pööratakse järjest rohkem tähelepanu juhtimise eetilisusele. Samas teadus eetilise juhtimise kohta on veel väga noor. Antud teema tundus aktuaalne ja huvitav. Valisime sellise teema kuna soovisime välja selgitada, kuidas ettevõttes eetilisuse taset tõsta. Samuti soovisime me teada mis mõjutab eetilist juhtimist ja mis kasu e...
mürgised, siis tihtipeale oli tulemuseks patsiendi surm. Samuti sooritati katseid, kus kõrvaldati eraldi sümptomid narkootiliste ainete abil. 1933. aastal oli tõestatud, et skisofreenia haigetele mõjub hästi insuliinist põhjustatud kooma ja krambid. Aasta hiljem tõestas kuulus teadlane, et veel paremini mõjub elektrisokk. Peale elektrisokki, haiged peaaegu ei väljendanud oma vaimse elu sümptomeid. Meetod võeti laialdaselt kasutusele, kuid oli end kiiresti diskrediteerinud, nii eetilisest kui ka praktilisest seisukohast. 20. sajandi teisel poolel algas psüühiliste haiguste praktiline ravi aju dissekteerimise abil. 1952. aastast arenes paralleelselt ka biokeemiline suund. Juhuslikult märgati, et mõned ained võivad põhjustada ükskõiksuse tunnet, vähendada hallutsinatiivset aktiivsust. LSD ja muud ained, mis just provotseerivad hallutsinatsioone, hakati kutsuma psühodisleptilisteks aineteks. http://iraz1999.nm.ru/Article_shizo.htm
mürgised, siis tihtipeale oli tulemuseks patsiendi surm. Samuti sooritati katseid, kus kõrvaldati eraldi sümptomid narkootiliste ainete abil. 1933. aastal oli tõestatud, et skisofreenia haigetele mõjub hästi insuliinist põhjustatud kooma ja krambid. Aasta hiljem tõestas kuulus teadlane, et veel paremini mõjub elektrisokk. Peale elektrisokki, haiged peaaegu ei väljendanud oma vaimse elu sümptomeid. Meetod võeti laialdaselt kasutusele, kuid oli end kiiresti diskrediteerinud, nii eetilisest kui ka praktilisest seisukohast. 20. sajandi teisel poolel algas psüühiliste haiguste praktiline ravi aju dissekteerimise abil. 1952. aastast arenes paralleelselt ka biokeemiline suund. Juhuslikult märgati, et mõned ained võivad põhjustada ükskõiksuse tunnet, vähendada hallutsinatiivset aktiivsust. LSD ja muud ained, mis just provotseerivad hallutsinatsioone, hakati kutsuma psühodisleptilisteks aineteks. http://iraz1999.nm.ru/Article_shizo.htm
kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle genoomi. Geenivektorid ehk siirdajad. Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973. aastal Transgeensed loomad Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirusi või siirdatakse vajalik geen mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Esimene transgeenne hiir saadi 1981.a. roti kasvuhormooniga kasvas 2 X suuremaks. Transgenees inimesel on nii teaduslikust kui ka eetilisest küljest vastunäidustatud. Transgeensed taimed Peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel. Geenivektori ülekandeks kasutatakse tavaliselt agrobakterit. Transgeensete taimede loomine on lihtsam kui transgeensete loomade. Esimene geenitehnoloogiliselt muundatud taimesort lubati USA turule 1994
"Ristideta hauad" Raamatu autor on Arved Viirlaid, kes sündis 11. aprillil 1922 aastal Harjumaal Padise vallas ja on Eesti kirjanik. Ta alustas oma teekonda luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. Selle raamatuga ta räägib täpselt mida tehti inimestega Eestis tol ajal ja kuidas nende elu oli.Teose pealkiri läheb raamatu sisuga väga hästi kokku. Tegu 1952. aastal kahes köites ilmunud romaaniga
Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse teemat käsitleb rida kaasajaainelisi toeseid romaanid "Inger", "Rippsild" ja jutustused "Kohvioad" ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud
Oli Soti filosoof, kes elas aastatel 1723 Teine tase 1790 ning ka ühiskonnaja Kolmas tase majandusteadlane. Neljas tase Smith sai kuulsaks oma 1759 avaldatud Viies tase teosega eetilisest käitumisest. 'Rahvaste rikkus''(''The Wealt of Nations'') oli ta kuulsaim raamat. ,,lady in blue" (Thomas Gainsborough) Tsitaadid ,, Liitmuljed ja liitideed saadakse lihtmuljeteja lihtideede liitmisel" ,,Kõik inimesed võiksid olla türannid, kui nad seda saaksid" (D.Defoe) Tsitaadid ,,Kus ei ole omandit, seal pole õiglust" (John Locke) ,, Ükski ühiskond ei saa olla õitsev ja õnnelik, kui
Varbla kihelkonnas sündinud. Elas Rootsis, eesti kirjanike kooperatiivi esimees Looming: Tallinna triloogia: ,,tuli ja raud" ,,Hingede Öö" Ajaloofilosoofiline sari: ,,Põlev Lipp", ,,Lohe Hambad", ,,imede saar", ,,Mõrsjalinik Suurim romaanikirjanik. Arved Viirlaid Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. "Ristideta hauad" "Seitse kohtupäeva" Helga Nõu August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik. Rannarahva kirjanik, pärit saaremaalt ,,Kesaliblik, ,,õisev meri"
Tallinna Materjaliteadu Üliõpilane: Õpperühm: Töö nr. KK laboratoorne töö Adsorptsiooni u Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Üliõpilane: Teostatud: 07.03.2012 Õpperühm: YASB41 Töö nr. 1KK KK laboratoorne töö nr.1 Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Arvutused ja graafikud on teisel leheküljel. KATSETULEMUSED Uuritav aine on propanool 1) Arvutan pindpinevuse igale kontsentratsioonile Pindpinevus arvutatud valemiga Katse temperatuur: 25C 74 1 45,95 72 0,5 54,87 70 Pindpinevuse sõltuvus ...
hoogustub kasvuhooneefekt. Brasiilia on üks maailma suuremaid kasvuhoonegaaside tootjaid. Kolm neljandikku riigi kasvuhoonegaasidest tulebki metsade mahavõtmisest, mitte tööstustest. Vihmametsade hävitamisega kasvab väljasurevate taime- ja loomaliikide arv, mis on korvamatu kahju liikide ajaloolisele arengule ehk evolutsioonile. Looduslikud kooslused kaotavad tasakaalu. Kohalike hõimude elupaikade hävitamine toob kaasa ka hõimude kadumise, mis on eetilisest seisukohast lubamatu. Metsade langetamine suurendab maalihete ja erosiooni ohtu. Vihmametsadel on tähtis osa suures veeringes, sest taimed seovad palju vett. Maakera kliimaolud halvenevad. Mõtlematult raisatakse puitu, mis on oluline loodusvara. Brasiilia metsapoliitikast Brasiilia valitsus on astumas konkreetsemaid samme, mis teeksid lõpu vihmametsade hävimisele. Aastaks 2015 loodab Brasiilia jõuda nii kaugele, et vihmametsade pindala riigis enam ei vähene
olema, et töötajate tervist ohustavad tegurid avastatakse enne, kui nende toime realiseerub. Töökeskkonna ohutute tingimuste saavutamine ja säilitamine on tänapäeval väga aktuaalne teema ning avaldab otsest mõju töösuhetele. Keegi meist ei taha töötada ettevõttes, kus on halb sisekliima, havlad kolleegid, halvad töö tingimused jne. Tervishoid ja ohutus on osa ettevõtte sotsiaalsest ja eetilisest rollist. Ettevõtted ei pea teadvustama mitte ainult kulusid, vaid ka lisaeeliseid, mis võivad kaasneda ohutuse ja tervishoiu nõuetekohase korraldusega. Levinuim väide on, et töökeskkonna eesmärks peaks olema töötaja rahulolu tõstmine, olen sellega täiesti nõus ja tahan siia juurde lisada, et hea ja meeldiv töökeskkond on kasulik mõlemale poolele nii töötajale, kui ka tööandajale. Tööandjale on see kasulik, kuna, terved
eetilisuse probleemidega end ei vaevata. Samas ei ole siiski õige äri ja eetikat omavahel väga tugevalt siduda. Äri ise ei saa olla ei eetiline ega ka ebaeetiline. Neid omadussõnu saab kasutada vaid nende inimeste kohta, kes äriga tegelevad. Põhimõtteliselt on äritegevuse eesmärk vaid üks teenida kasumit. Erinevused tulevad esile siis, kui võrrelda, kuidas ja milliseid vahendeid kasutades üritatakse tulu saada ning siinkohal saab juba hakata rääkima eetilisest ja ebaeetilisest käitumisest. On vale arvata, et edukas saab olla vaid ebaeetiliselt käitudes. Vastupidi, kui ettevõtja/ettevõte on omandanud sellise kuulsuse, võib see hakata eemale tõrjuma nii (potentsiaalseid-) kliente, töötajaid kui ka koostööpartnereid. Ebaeetiliselt käitumine on tihti kergema tee valimine, mis võib lõppeda ka väga halvasti. Probleemi üks tahk on lihtsalt halva maine tekkimine, kuid leidub ka teisi. Ebaeetiline käitumine võib olla
udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse teemat käsitleb rida kaasajaainelisi toeseid romaanid "Inger", "Rippsild" ja jutustused "Kohvioad" ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud
valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning 1953. aastast Kanadas. Pikka aega oli Viirlaid Eesti PEN-klubi esimees. Viirlaid alustas kirjanikuteed luuletajana. Tema varases luule on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulasaja elamused ning armastusteema. Hilisemas loomingus süvenevad pettumusmeeleolud, luuletaja süüvib ühiskonna ning üldinimlikesse probleemidesse. Tunnustuse on Viirlaid pälvinud eelkõige proosakirjanikuna. Tema romaanid on kantud ühest eetilisest põhimõttest : rääkida maailmale tõtt sellest, mis juhtus Eestis Teise Maailmasõja ajal ja pärast seda. Teostes kujutatakse sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, Vene vangilaagrite tegelikkust, pagulaskonna probleeme ning vastuolusid. Viirlaiu proosaloomingut on nimetatud luhtunud vabadusvõitluse ja reedetud sugupõlve saatuse looks. Kirjanikult on ilmunud üheksa romaani, millest olulisemad on "Ristideta hauad" I-II (1952) ning triloogia "Vaim ja ahelad" (1961). Ristideta hauad
rajatud stoitsism. Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi põhjalikult ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust. Võib väita, et just antiikfilosoofid sõnastasid esimestena väga kõrged eetilised standardid, mida Albert Schweitzer nimetas absoluutseks eetikaks. Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: · Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust (nt Kanti eetika); · Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); · Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks
Patsiendil on voli loobuda teatud meditsiinilest nüansist, näiteks operatsioonist, uuringust jms. See aga tekitab pingeolukordi, sest näiteks nii arstid kui lähedased ütlevad, et peaks olema nõus antud uuringuga, mis on ka hädavajalik ellu jäämiseks, aga patsient ei anna oma nõusolekut. See tekitab eetika küsimuse, et kas arstidel või lähedastel on õigus patsiendi nõusolekuta läbi viia näiteks uuring, ning teha seda, mis on patsiendile parem tervise mõttes. Näide eetilisest olukorrast: Naine tuleb erakorralisse meditsiini osakonda ja kaebab kõhuvalu. Tehakse uuring ning diagnoositakse kõhuaordi aneurüsm. Arstid ütlevad, et ainult kirurgiliselt on see võimalik eemaldada, aga operatsiooni ellujäämis tõenäosus on 50/50. Arstid toonitavad veel, et ajaga on kitsas, sest kui aneurüsm peaks lõhkema, sureks ta kõiges paari minutiga. Naine on elukutselt tantsija, ning ta muretseb, et operatsioon jätab armkoe, mis mõjub negatiivselt tema tööle
Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse teemat käsitleb rida kaasajaainelisi toeseid romaanid "Inger", "Rippsild" ja jutustused "Kohvioad" ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi
teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Neist seisab omakorda eraldi metaeetika, mis uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust, hinnatakse toimingu laadi (motiiv) (nt Kanti eetika); Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks
juhtimine, kalligraafiat ja arvutamist--- kuid moraalsust pidas ta kõige tähtsamaks. Konfutsiuse pedagoogilised meetodid on tabavad. Ta ei jutlusta aine sügavuti, selle asemel esitab ta küsimusi, tsiteerib lõike klassikute teostest, või kasutab vaimukaid võrdlusi, ja eeldab et õpilased jõuaksid õigete vastusteni. Konfutsius luges teistest hoolimist kutsumuseks ja missiooniks, mille eest peaks olema valmis surema. Poliitiline teooria Konfutsius`e poliitiline teooria tuleneb tema eetilisest teooriast ja parim valitsemine on see kui valitsetakse läbi inimeste loomuliku moraalsuse ehk enesedistsipliini- nende ren`i, selle asemel, et võtta altkäemaksu ja sundust kasutada. ("Vesteid ja vestlusi). Ta uskus, et inimesed on oma loomult head ning neist tuleb hoolida. Halvasti käitumise sundus surutavat neile peale aga väljastpoolt. Kuna ta jälestas ainuvõimsa Keisri ideed, sisaldusid vastavad valitsejate võimu piiravad elemendid, ka tema filosoofias. Ta rõhutas kõne vastavust
Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse teemat käsitleb rida kaasajaainelisi toeseid romaanid "Inger", "Rippsild" ja jutustused "Kohvioad" ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning
19451953 Inglismaal, kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning aastast 1953 Kanadas. 1954. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu fondi auhinna. 1997. aastal loobus ta president Lennart Meri poolt talle määratud Riigivapi III klassi teenetemärgist. Looming: Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. ``Ristiteta hauad`` Arved Viirlaiu "Ristideta hauad" annab meile masendava pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Siin jutustatakse kodumaale saabunud Soomepoiste saatusest,
Ehk siis sotsiaalne isolatsioon. Au saab taastada vägivalla kaudu. Pluralistlikud Lääne-Euroopa riigid pidasid kaua aumõrvu "vähemuskogukonna kultuuriliseks eripäraks". Ajalehedki ei tahtnud moslemi vähemusse kuuluvate naiste allasurutusest eriti kirjutada, sest kartsid, et seda tõlgendatakse kui soovi suruda vähemuskogukonnale peale euroopalikke väärtusi ning et neid hakatakse pidama rassistlikeks või sallimatuteks. Selline lähenemine on kantud puhtakujulisest eetilisest relativismist: usust, et teiste kultuuride ja vähemuskogukondade tavade üle ei tohi kohut mõista. Ning tuleb "sallida" nii moslemi naiste allasurutust kui ka näiteks tüdrukute ümberlõikamist Aafrika islamiriikides (mida praktiseerivad ka sealt pärit sisserändajad Euroopas). See mõtteviis ütleb: pole olemas universaalseid, üldkehtivaid moraaliprintsiipe, moraal on kultuuri suhtes relatiivne ning
tüdrukuga” (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus “Avalikud laulud” (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. Kogu “Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks” (LR 1972). Luuletaja mina ja ühiskonnakorra vahelisest eetilisest konfliktist tulenev psüühiline pinge otsib lahendust lõõpivais “Laadalauludes”. “Kõrtsilaulude" tsüklist alates avanevad pingete tagamaad ning kõnesse tulevad kirjutamisaja valuprobleemid. Vastandlikud meeleolud ja tundmused väljenduvad ka kogus “Mõru ning mööduja” (LR 1976). On võimetustunnet, tüdimust, masendust “päeva mürgisest viljast”, soovi vabaneda pseudoväärtuste, valede ja reetmiste ahelaist. Ängistavalt mõjub rahvuse
on sinu tuttav ja tema hääletab sinu pool o Ebaeetiline käitumine on ka see, kui jooksed maratoni ja paned kaasvõistlejale jala ette o Ebaeetiline käitumine, kui sa oled firmajuht, ja sa pead koondama kahest lihttöölisest ühe, ja sa jätad tööle oma poja, kuigi tema teeb tööd viletsamalt, kui see teine töömees 1. Milliseid hindamiskriteeriumeid võiks kasutada juhtumi analüüsimisel eetilisest aspektis? –juhtumi analüüsimisel võiks kasutada erinevaid aspekte nagu näiteks: Formaalselt(kas juhtum on kooskõlas..kas on vastuolus kuldreegliga),- Mitteformaalsed(intuitiivsed)-testid nagu: Ema-test(kas avaldad oma otsuse oma lähedastele), TV-test(avaldad üldsusele oma arvamuse),-Lõhna test(teise nahas olemine),-Turu test-kas teie otsus annab turulise eelise II. Lühike arutlus /essee/
Siiratav geen peab olema ka varustatu koespetsiifilise promootoriga, mis tagaks geeni avaldumis täpselt sealt, mil soovitakse. Kulukas on transgeensete imetajate saamine seetõttu, et kogu protseduur on kui õnnemäng, kus tulemus saadakse suurte korduste arvuga. Õnnestunud geenisiirdega loom saadakse tavaliselt 100- 200 katsetuse tulemusena ja seega võib üks elujõuline hiir maksta 200-300 tuhat krooni. Minu arvates ei ole nende loomine õigustatud, kuigi sellega tahetakse head. Eetilisest küljest tekib küsimus, et miks me teeme seda loomadega, kes ei saa ennast kaitsta ja öelda, et ma ei soovi, et minuga tehtaks selliseid katseid, kui me ise endaga oleme ära keelanud, ka meie oleme ju loomad, mille poolest erineme meie teistest loomadest, seetõttu, et nad ei saa ennast kaitsta meile arusaadavas keeles? Teaduslikult on selline teguviis arendav, kuid me teame, et me suudame ,,jumalat" mängida, kuid kas me peame sellega edasi minema?
Seoses vihmametsade põletamisega suureneb CO2 osatähtsus atmosfääris ja hoogustub kasvuhooneefekt. Vihmametsade hävitamisega kasvab väljasurevate taime ja loomaliikide arv, mis on korvamatu kahju liikide ajaloolisele arengule ehk evolutsioonile. Looduslikud kooslused kaotavad tasakaalu. Kohalike hõimude elupaikade hävitamine toob kaasa ka hõimude kadumise, mis on eetilisest seisukohast lubamatu. Metsade langetamine suurendab maalihete ja erosiooni ohtu. Vihmametsadel on tähtis osa suures veeringes, sest taimed seovad palju vett. Maakera kliimaolud halvenevad. Mõtlematult raisatakse puitu, mis on oluline loodusvara. http://www.hot.ee/praakel/Kool_Vihmametsad.htm
Käesolevas essees käsitlen läbi alkoholismi sallivuse teemat ja püüan leida vastused kahele küsimusele: Kas alkoholisimi ravi peaks olema riigi poolt tasustatud? Kas alkoholimüügi piirang diskrimineerib ettevõtjaid ja kahjustab majandust? Selleks, et hinnata Eesti ühiskonda sotsiaaleetiliselt positsioonilt, tuleb lahti kirjutada sotsiaaleetika mõiste. Sotsiaaleetika on üks praktilise eetika harudest, mis uurib problemaatilisi sotsiaalset laadi küsimusi eetilisest aspektist, analüüsib ja püüab leida lahendusi (Eetikaveeb). ,,Sotsiaaleetika laiemas mõttes uurib inimliku ühiselu moraalseid norme ja põhimõtteid. Siin on käsitluse objektiks ühiskonnakorraldus, ühiskonna poliitiline elu, võimu kasutamist ja elulaadi puudutavad probleemid, eriti indiviidi, pere ja avaliku võimu vahelised vastutus- ja õigussuhted", on määratlenud Hämäläinen (vt. Tiko, 1997 järgi). Hinnata Eesti ühiskonda
igale inimesele oluline oskus edasi liikumiseks ning tööturul konkurentsis püsimiseks. Lisaks leian, et ülesanded on üles ehitatud ka projekt- või avastusõppe meetodeid kasutades, et tagada veelgi parem kirjanduslikest teoste läbimõtestamine ning järeldamine. Õnnestunud ülesanne: Kirjandusteadlane Epp Annus on artiklis ,,Eetilised hoiakud A. H. Tammsaare romaanis ,, Tõde ja õigus" (Vikerkaar 1-2, 2005) mõtestanud Mäe Andrese elu, tööd ja suhteid eetilisest aspektist. Kirjelda artikli abil Andrese väärtussüsteemi ja lisa oma arvamus. Veidi ebaõnnestunud: Tõlgi Umberto Eco koduleheküljel olevast tsitaadikogust 10 tsitaati korrektsesse eesti keelde. (Nõuab head inglise keelt ja tõlkimisoskust) 6. Peamiselt on õpikus fotod autoritest, teostest, etenduste stseenidest. Õpiku kujundaja on Heiko Unt. Kuna teos on mõeldud gümnaasiumiklassile, siis ei ole illustratsioonid nii olulisel kohal, kui on ehk noorematele lugejatele
Tallinn: Sotsiaalministeerium Rahvusvaheline õe eetikakoodeks (www.ena.ee) Õpiväljundid Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi · mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi põhimõtted Iseseisev töö seminariks · Essee (max 2 A4 lehekülg) ühest õenduse eetilisest põhimõttest (tuginedes õendusteaduslikule kirjandusele ja lähtudes õe eetikakoodeksist). Kasutada vähemalt ühte õenduseetikat puudutavat artiklit (teadusandmebaasist leitud artiklist näit. ajakirjast Nursing Ethics) · Vormistada vastavalt kirjalike tööde juhendile ja saata hiljemalt 19. märtsiks e-posti teel [email protected] Mis on eetika? Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb moraaliga e moraalifilosoofia.
Uue kultuuri loovad massid enda jaoks. Assotsiatsioon - lumetuisk. Toimus ka vaimne revolutsioon. Idee revolutsioonist kui Venemaa hukust tuleb lühikese aja pärast ka. Solovjov räägib jumala-inimesest. Loomingus esineb tulevikuootus, kus vaimses maailmas peaks realiseeruma jumalik. See idee on nooremaid sümboliste palju mõjutanud. Teoses "Lugemisi inimkonna ideaalist" esitab tulevikulootusi ja räägib inimese eetilisest seisundist ja selles suhtest ülejäänud maailma. Ida ja Lääne äärmused olevat mõlemad traagilised. Idas ei maksa üksikisik midagi, läänes on inimesed egoistid. Venemaal on kahe maailma vahelise alana eriline seisund. 20. sajandi kunstis otsitakse sünteesi. Näiteks teatris katsetatakse valguse ja muusikaga (sünkretism). Usuti, et kunst suudab maailma mõjutada, usuti iluideaali. Sümbolismile on omane tulevikku suunatus ja romantilisus. Olevikku ei väärtustata. Maailmavaade on
(kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega, neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. Filosoofia üldkursus EPMÜ kaugõppele. I loeng 4 meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. vt. Anne Lill, Eetika või moraal. Inimloomuse täiustest ja pahedest antiikaja pilgu läbi. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. Tänapäeval on eetika ja aksioloogia iseseisvunud, leidub lähenemisviise, mis väldivad moraalinormide aluse küsimust (praktiline eetika). On tendents käsitada klassikalisi autoreid ilma metafüüsiliste eeldusteta (näit
5 Tooteesitluste koostööpartnerid kergemeelselt võib X arvata, et arvestab ka Y huvidega kuna leiab, et koostöö Z-ga neid reaalselt ei kahjusta (vaatamata lepingutingimuste rikkumisele) Mida võiks juhtumi lahendamiseks soovitada? Antud juhtumis oleks X pidanud eetilisest vaatenurgast lähtudes juba algusest peale teisiti käituma. Kui tekkis vajadus soov hakata Z-ga koostööd tegema, siis oleks võinud seda teemat koos Y-ga arutada. Olukorras, kus Y ei pidanud tegutsemist Tartus ja muudes piirkondades perspektiivseks, oleks suure tõenäosusega võinud sündida kokkulepe, et Z saab endale õiguse nendes piirkondades tegutseda. Seda aga paraku ei tehtud. Selline lahendus oleks lähtunud
" Selleks, et teada saada, kas inimese mõistus oleks ainutõde peab leidma, kas teadmine on tulnud meelte kaudu (a posteriori) või sõltumatult igasugusest meelelisest kogemusest, mida omame vaimu sünnipärase loomuse ja struktuuri tõttu (a priori). Siinkohal Kant järeldab empiristide väite ,,Igal muutusel peab olema põhjus." kohta seda, et kui väide on paratamatu ja üldkehtiv, siis ta ei saa tulla kogemusest. Seega, kui soovime lähtuda üksikindiviidi eetilisest vastutusest, peame enne teadma, kas tema teadmised on a posteriori või a priori, vaid nii leiame õige tõe. Minu mõistuse piiridesse mahub mõlema filosoofi arvamusi. Leian, et on olemas ka maailmavaim, kes või mis on seadnud paika inimeste üleüldised iseloomujooned. Samas ei saa jätta märkimata, et kuna maailmavaim ei toimi ilma üksikindiviidideta on ülimalt tähtis ka Kanti arvamus, et iga inimene peab suutma ennast ise aidata ja arendada. Seejuures ei tohi
• Eetilise uudise juhtlõik ja sissejuhatus esitavad olulisi sündmusi, mitte ei paku lugejale kõmu või sensatsiooni. • Eetiline uudis ei paku juhtlõigus ajakirjaniku enda arvamusi, seisukohti, hinnanguid. • Eetiline uudis esitab teemasid nii, et lugeja saaks aru, mis on tähtis ja mis vähetähtis. • Eetiline uudis ei jäta lugeja ootusi täitmata, ei vihja ilma faktideta. • Eetiline uudis peab faktid ja arvamused lahus. Kujutamise kunst • Eetilisest uudisest saab lugeja teada, kes on info allikad, milline on nende kaugus infost ja suhe sündmusega. Ei tohi varjata allika seotust sündmusega. • Eetiline uudis järgib info atributeerimise reegleid. • Eetiline uudis identifitseerib tegelased täpselt ja ilma hinnanguteta. • Eetiline ajakirjanik viitab allikale nii avalikult, kui talle pandud infopiiranguvad lubavad.
juuni 1723 Kircaldy 17. juuli 1790) oli soti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane. Kuigi ta oli filosoofiaprofessor Edinburghi ülikoolis, pani just tema aluse tänapäevasele majandusteadusele ning liberaalsele turumajandusele. Smithi raamatu "Rahvaste rikkus" ilmumisega sündis uus teadusharu: majandusteadus. Selles raamatus visandas Smith turumajandusel rajaneva ühiskonna majandussüsteemi. Juba enne "Rahvaste rikkuse" avaldamist sai Smith kuulsaks oma 1759 avaldatud teosega eetilisest käitumisest, milles ta esitas moraali põhimõtete teooria. Smith arutles, kuidas inimene, keda huvitab ainult tema ise, saab kujundada selliseid moraalipõhimõtteid, mis arvestaksid ühiskonnaga, ehk kas on võimalik, et inimene, kes nagu päike on oma süsteemi keskpunkt, laseb ennast mõjutada sellest, mida väikesed planeedid tema ümber mõtlevad. David Ricardo David Ricardo (18. aprill 1772 -- 11. september 1823), tuntud Inglise majandusteadlane.
eluaastaks, kui vastava ettevalmistuse saanud inimeste seast valitakse vlja parimad ja endid enim igustanud. Esimesel haridusastmel kasvatatakse tulevasi kodanikke kunsti kaudu. Siinkohal viks lhemalt vaadelda seda, milline on Platoni kunstiksitlus. Platoni mratluse kohaselt on kunst jljendus. Sellest mratlusest tuletab Platon oma kriitika kunsti aadressil, tema suhe kunsti on negatiivne. Tema kunsti- kriitika on vlja arendatud kahest erinevast olulisest aspektist: epistemoloogilisest ja eetilisest. Epistemoloogilisest aspektist kujutab kunst kui jljendus endast tpsemalt nhtava maailma jljendust, nhtav maailm on aga Platoni ontoloogia kohaselt juba ise jljendus, nimelt ideede jljendus. Kunst on seega jljenduse jljendus, vi nagu Platon tleb, kolmandal kohal test. Pealegi ei jljenda kunst nhtava maailma nhtusi samuti mitte nii, nagu nad on, vaid nii nagu need paistavad teatud piiratud perspektiivist. Kuid inimese siht peaks olema tunnetada tde
Siin on olulised kunstnikud ja kunst, kes reageerivad tundlikult neis ja nende ümber toimuvale. · Teatud sotsiaalsed kooslused, mis võtavad selle endale kohustuseks, nt erialaseltsid, akadeemilised üksused ja organisatsioonid, kaasajal eetikakomiteed. · Arvukas kirjasõna, mis kirja pandud nendel teemadel, nt meditsiinieetikas on olemas arvukad deklaratsioonid ja koodeksid. Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriad jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: 1.Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika. Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Teleoloogilised teooriad on nii eetiline egoism kasulik mulle) kui ka utilitarism (kasulik kõigile). 2.Deontoloogiline ehk kohuse-eetika (I.Kant)
see väga aktuaalne, sest just need inimesed, kes pagesid sõja ajal välismaale on ka sinna jäänud ning paljud ei tunne, et nad tahaksid tagasi Eestisse tulla. 3 1. Arved Viirlaid 1.1 Elulugu Arved Viirlaid alustas oma karjääri luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud üle ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda sõda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikku karmi ja uskumatut elu ning pagulasühiskonna eluprobleeme. Arved Viirlaid sündis 11. Aprillil 1922. aastal Harjumaal taluniku pojana. Ta õppis 19371941 Tallinna Riigi Rakenduskoolis. Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941
02.2012 Slide 43 Slide 44 Kanti teooria kriitika Immanuel Kant eetilisest inimesest: Kanti toetumine ratsionaalsele loogikale kui absoluutsele mõtteprotsessile, mille Ainult see käitub eetiliselt, kes kuuletub tagajärjel jõutakse absoluutsete ja moraaliseadusele, vaatamata teda universaalsete moraaliseadusteni, ümbritsevale konformismile ja alatusele.
· Suured investeeringuvajadused · Tegeleda oli vaja uute teemadega, · Keskkonnamõju hindamine; · Uued jäätmekäitlussuunad; · Säästev tootmine ja tarbimine ning keskkonnatehnoloogiad; · Keskkonnainfo uuele tasemele viimine: seiresüsteemid. · Keskkonnateema horisontaalsus suureneb · Keskkonnaga seotud ohud globaalpoliitika keskmes Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist. Antropotsentrism Inimesekesksus inimesel kõrgeim moraalne väärtus Looduse kaitsmine õigustatud kui see on kasulik inimkonnale Zootsentrism Väärtus iseeneses on kõigil aistimisvõimelistel olenditel Ökotsentrism Elusloodusel on väärtus iseeneses Väärtus iseeneses on ka eluta loodusel Vale hävitada biosfääri
väärkasutamine. Lisaks kuulub spordi eetilise vastutuse alla ka kasvatuslik vastutus, kuna sporti loetakse kuuluvat osaliselt ka laste ja noorte kasvatuse tähtsaks osaks. Dopinguafääridest küllastunud sport ei saa aga kuidagi olla terveid eluviise ja ausa mängu põhimõtteid edendavaks kohaks. Enamus inimesi ei kiida heaks dopingu kasutamist isegi rahvusvahelises tippspordis, rääkimata siis sellest, et heakskiit ulatuks tavalise võistlusspordini, naisteni ja eriti kasvueas noorteni. Eetilisest küljest vaadatuna on seega lootusetu oodata, et mitte mingisugune või mitte mingis ulatuses dopingu õigustamine päästaks sportlased, treenerid, spordiarstid ja spordijuhid kriitikast, mis üritab päästa sporti ennast. 8. Kirjelda dopingut, kui meditsiinilist probleemi spordis Meditsiinilisest aspektist on doping ohtlik, sest närvisüsteemi stimulaatorite kasutamine, väsimuse petlik
investopedia.com/ask/answers/040815/why-are-business-ethics-important.asp , 10. oktoober 2018 3. Kooskora,M (2012). Eetiline juhtimine. Kättesaadav: https://majandus24.postimees.ee/762644/eetiline-juhtimine , 19. september 2018 4. MBA articles. (2016). Why ethics are still essential in management. Kättesaadav: https://online.se.edu/articles/mba/why-ethics-are-still-essential-in-management.aspx , 10. oktoober 2018 5. Politsei- ja piirivalveamet. (2011). Eetikast ja eetilisest juhtimisest. Kättesaadav: https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_9 , 28. september 2018 6. Richmond,K (2010). The power of selling.Chapter 4. Kättesaadav: http://jsmith.cis.byuh.edu/books/powerful-selling/s07-business-ethics-the- power-of-d.html , 11. oktoober 2018 7. Spooner,A. BBA Finance. Importance of Ethics in Business. Kättesaadav: https://business.lovetoknow.com/business-operations-corporate-management/importance- ethics-business , 10. oktoober 2018 8. Tandru,D
Esimene selline imetaja saadi 1981.aastal. see oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen. Tulemus oli simaatorkav hiir kasvas umbes kaks korda suuremaks kui tema tavalised liigikaaslased. 1980.aastate teisel poolel alustati mitmes biotehnoloogia keskuses töid saamaks transgeenseid imetajaid (lambaid, kitsi, veiseid), kes toodaksid piimas või veres inimese ravivalke või toidulisandeid. Transgeensel inimesel on nii teaduslikust kui ka eetilisest küljest vastunäidustatud, vähemalt geenitehnoloogia tänapäevase taseme juures. Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel. Kultuurtaimede insenergebeetilisel muundanusel on olnud neli peamist taotlust: · parandada saaduste tarbekvaliteeti (säilivust, ainelist koostist, välimust) · suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele · tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes
Rikkalik teenindus, teisalt aga teeninduse ja kaubanduse elavdamisele suunatud reklaam on põhjustanud Eestis lääne majandusühiskondadele omase info vohavuse. Reklaami võib kohata bussiootepaviljonidel, transpordivahenditel, tänavapostidel ja majaseintel, rääkimata elektroonilisest ja trükimeediast. Aasta-aastalt on lisandunud otsepostitusreklaame, mis järjepanu täidavad elanike postkaste. Reklaami puudutavate õigusaktidega on reklaami sisu piiratud peamiselt eetilisest aspektist, näiteks ei tohi televisioonis alkoholi reklaamida enne 10 hilisõhtut, eesmärgiga säästa noori alkoholireklaami vaatamisest. Teistlaadi kaalutlustel - et tagada õiglast konkurentsi - jõuti riigieelarvest finantseeritava riigitelevisiooni (ETV) muutmiseni kommertsreklaamivabaks.mobiilside ja internet teenustevaliku muutmas. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003)
Teovõimas kodanikuühiskond on peamine tagatis, et ei riik ega äriettevõtted ei saa karistamatult kahjustada kodanike huve. Kolmanda sektori tegevusvaldkond on lai ja eri riikides hõlmab see erinevaid koostöövorme, mille hulka arvatakse vabatahtlikud organisatsioonid ja sotsiaalhoolekanne, heategevusorganisatsioonid, spordiklubid, sihtasutused, huvigrupid ning tervishoiu, keskkonna, kultuuri ja filantroopiaga seotud ühingud. Igaüks neist juhindub oma sotsiaalsest, religioossest või eetilisest missioonist ja on suunatud kodanike osaluse ja ühiskondliku algatusvõime edendamisele. Kolmanda sektori läbi kasvab ühiskonna sotsiaalne kapital - inimestevahelised võrgustikud ja usaldus, mille kaudu toimub inimeste lülitumine ühiskonna ellu.(Robert Putnam sotsiaalse kapitali uurija) 9. Ühiskonna sotsiaalne struktuur (lk.38-41) Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonda vertikaalselt, hierarhiliselt Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit
*Nii saadakse õnnestunud geenisiirdega loom tavaliselt 100-200 katsetuse tulemusena. Seetõttu maksab talitleva inimgeeniga elujõuline transgeenne hiir 200-300 tuhat krooni. Suurimad probleemid on seotud geenikonstruktide integratsiooniga retsipiendi genoomis. Neid võib genoomi siseneda mitu koopiat suvalistes lookustes. Sealjuures võivad nad põhjustada eluohtlikke mutatsioone peremeesorganismi enda geenides. *Eelöeldust on mõistetav, et transgenees inimesel on nii teaduslikust kui ka eetilisest küljest vastunäidustatud, vähemalt geenitehnoloogia tänapäevase taseme juures. Transgeensete taimede loomine ·üldiselt lihtsam kui loomadel ·Transgeenseid taimi luuakse lähtudes põllumajanduslikest eesmärkidest: parendada produktide tarbekvaliteeti (säilivust, ainelist koostist); suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele; tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide (herbitsiidide) vastu;
saanud inimeste seast valitakse välja parimad ja endid enim õigustanud. Esimesel haridusastmel kasvatatakse tulevasi kodanikke kunsti kaudu. Siinkohal võiks lähemalt vaadelda seda, milline oli Platoni kunstikäsitus. Platoni määratluse kohaselt on kunst mimesis, jäljendus. Sellest määratlusest tuletas Platon oma kriitika kunsti aadressil, tema suhe kunsti on negatiivne. Tema kunsti-kriitika on välja arendatud kahest erinevast olulisest aspektist: epistemoloogilisest ja eetilisest. Epistemoloogilisest aspektist kujutab kunst kui jäljendus endast täpsemalt “nähtava maailma” jäljendust, “nähtav maailm” oli aga Platoni ontoloogia kohaselt juba ise jäljendus, nimelt ideede jäljendus. Kunst on seega jäljenduse jäljendus, või nagu Platon ütleb – kolmandal kohal tõest. Pealegi ei jäljenda kunst nähtava maailma nähtusi samuti mitte nii, nagu nad on, vaid nii, nagu need paistavad teatud piiratud perspektiivist
Romaan ,,Ristideta hauad" (1952) sai kogu rahva saatuse sümboliks, mis teadvustas maailmale Eesti saatuse dramaatikat ja see räige sõnum jõudis paremini kohale kui mõni poliitiline päevakõne. Romaani tõlked ilmusid suurtes keeltes: inglise, prantsuse ja hispaania, romaan on avaldatud ka hiina keeles, küll mitte puna-Hiinas, vaid Taivanil. Vastukajad Viirlaiu romaanile olid elavad ja osutasid, kui vähe maailm teadis Baltimaade saatusest. Arved Viirlaiu looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. 2 Romaanis kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. Objektiivne väärtus tänapäeval Maailm Viirlaiu teostes on julm, õrn, pitoreskne ja täis võitluspaatost. Menu
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5
annaabi.ee 
