Äri ja Eetika (1)

ÄRI JA EETIKA
Äri ja eetika on sõnad, mis paljude inimeste arvates kokku ei sobi. Kui mainida sõna äri või ärikas, tuleb ikka silme ette jämeda kuldketiga persoon , kes kindlasti tegeleb millegi kahtlase ja “valguskartlikuga”. Põhjuseks on 1990-ndate aastate alguses toimunud kiire rikastumine “äriga”, mis sageli oli seotud mingil määral ebaseadusliku tegevusega . Kas selline siis ongi äri, kus eetikal pole kohta?
Kindlasti mitte! Kõik rikkad ei ole vargad ning kõik ärimehed pole rikkad. Ka väikese poe omanik, kes kogu kasumi lihtsalt nn ots otsaga kokku tulemiseks ära kasutab, on ärimees ja tema puhul ei saa kindlasti mingist eetika puudumisest rääkida. Selliseid inimesi tuleks just rohkem väärtustada, kes siiski jätkavad väikeäride traditsiooni, hoolimata sellest, et kasum pole võrreldav suurte kettide omaga. Väike hubane pood on lisaväärtus igale linnale, see on hinnatud just turistide seas, kelle külastatavuse suurenemine toob kaasa käive suurenemise.
Äri eesmärgiks ei pea alati olema lihtsalt suure varanduse kogumine, vaid sellel võivad olla ka sügavamad eesmärgid. Konservatiivsetes ja liberaalsetes riikides on suhtumine ärisse erinev. Esimesel juhul on äri soliidsem ja väärtustatakse ka väikseid ettevõtteid, mis töötavad hoolimata madalast kasuminäitajast. Põhjuseks võivad olla just traditsioonid, kuna see ettevõte võib olla ühe perekonna käes olnud juba palju aastaid. Liberaalse majanduse puhul hinnatakse just aktiivset tegevust ja vähemkasumlike ettevõtete kõrvale tõrjumist. Kõik peab olema moodne ja tootma maksimaalset kasumit. Just viimast põhimõtet järgides võib kergesti eetilisus ununeda, kuna sellel pole lihtsalt kohta. Kui kasum on suur, siis sellest piisab ja eetilisuse probleemidega end ei vaevata.
Samas ei ole siiski õige äri ja eetikat omavahel väga tugevalt siduda. Äri ise ei saa olla ei eetiline ega ka ebaeetiline . Neid omadussõnu saab kasutada vaid nende inimeste kohta, kes äriga tegelevad. Põhimõtteliselt on äritegevuse eesmärk vaid üks – teenida kasumit. Erinevused tulevad esile siis, kui võrrelda, kuidas ja milliseid vahendeid kasutades üritatakse tulu saada ning siinkohal saab juba hakata rääkima eetilisest ja ebaeetilisest käitumisest.
On vale arvata, et edukas saab olla vaid ebaeetiliselt käitudes. Vastupidi, kui ettevõtja/ettevõte on omandanud sellise kuulsuse, võib see hakata eemale tõrjuma nii (potentsiaalseid-) kliente, töötajaid kui ka koostööpartnereid. Ebaeetiliselt käitumine on tihti kergema tee valimine, mis võib lõppeda ka väga halvasti. Probleemi üks tahk on lihtsalt halva maine tekkimine, kuid leidub ka teisi. Ebaeetiline käitumine võib olla ka ebaseaduslik ning sellisel juhul on probleem palju tõsisem.
Eetilisuse puudumine äritegevuses on sageli seotud kogemuste ja traditsioonide puudumisega äriga tegelemises – riikides, kus turumajandus on uus nähtus ja valitseb nn kauboikapitalism . Kuna Eestis on see periood enamjaolt lõppenud ja iga aastaga muutuvad meie majanduses valitsevad põhimõtted ja suhtumine eetikasse arenenud riikidega sarnasemaks, on ka ebaeetiline käitumine järk-järgult välja tõrjutud.
Pole võimalik, et turumajandusega kapitalistlikus riigis tekiks olukord, kus äri oleks täiesti eetiline. Äri iseenesest võiks seda isegi olla, kuid inimesed, kes tegelikult äri mõiste taga asetsevad, ei ole seda kunagi. Olukorra parandamiseks saab riik võtta kasutusele mitmeid meetmeid, kuid riik ei tohi ka liialt sekkuda. Ärimeeste distsiplineerimiseks on kehtestatud mitmed seadused, mida tuleb äritegevuses järgida ja mis väldib omavoli – ebaeetilist käitumist. Oluline roll on ka meedial, kelle ülesandeks on üldust reegleid ja tavasid (eetikat) rikkuvatest ettevõtjatest informeerida ning seegi sunnib äri eetilisemaks kujundama.
Äri ja eetika võivad olla nii sünonüümideks kui ka antonüümideks – kõik on ainult ettevõtjate suhtumise küsimus. Mida pikaajalisemad ja hinnatumad on majanduses traditsioonid, seda eetilisem (üldjuhul) ka äri on. Samas on kõige tähtsamaks faktoriks inimene – kui leidub kergem tee, siis tihti see ka valitakse. Kui ühiskond tervikuna hakkab eetilist äri väärtustama, siis on ka lootust, et olukord paraneb , kuid niikaua jätkatakse ikka lihtsamate (seega mõnikord ka ebaeetiliste) variantide otsimist.