EETIKA TEADUSTÖÖS (0)

EETIKA TEADUSTÖÖS
Referaat
Tallinn 2016

Sisukord

Mis on eetika ? 3
Eetika teadustöös 3
Eetika meditsiinis 4

Mis on eetika?

Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste elukorralduse ja ühiskondlike käitumis harjumuste seletamisega. Eetika ehk disipliini põhiülessanne “ on siduda inimese teoreetiline maailmakäsitlus üldiste praktiliste näpunäidetega, kuidas selles maailmas toimida.“ Eetikat on vaja ühiskonda, et luua mingid kindlad reeglid või käitumisnormid, mida kõik saaksid järgida ja mis oleks kõigile ühiselt mõistetav. Selle puudumisel oleks mitmetes valdkondades kaos ja tekiks väärkohtlemine teatud inimeste suhtes Nt: teadustöös.

Eetika teadustöös

Eetika omab suurt rolli teadustöös, selle eesmärk on rakendada eetika põhimõtteid erinevate uuringute valdkondades. Selle eesmärk on see, et igaühte suhtutakse õiglaselt ja, et teda ei kuritarvitata ära oma tuurimistöö kasuks .Oma elujooksul puutub inimene tihti ette teadusliku tööga, kas siis Põhikoolis, Gümnaasiumis või Ülikoolis, seega peab ta ka arvestama, teatud normidega mida rikkuda ei tohi.
Plagieerimine on üks kõige laieldalisemalt tehtav eksimus. See tähendab, kellegi teisee autorite teksti, andmete, uuringutulemuste esitamist enda nime alt või kui ei viita autorile. Näiteks kui kasutad tsitaati aga ei viita kelle öeldud see oli. Ajaloos on plagieerimine olnud juba väga ammu isegi elektri pirni leiutamisel esines selline juhtum, kus Thomas Edisoni väidetavalt leiutas selle kuigi tegelikult oli hoopis Nikola Tesla see, kes oli tegelik leiutaja meie valguse allikale. Sammuti kahtlustatakse kas üldse Charles Darwin on Evulutsiooni teoori autor. Plagieerimine ei ole aga ainuke petmis vorm.
Ebasobilike uuringute tulemuste kasutamine uurimus töös. Gümnaasiumi 11. klassis peavad palju noored tegema uurimistöö. Tihtipeale koostatakse küsimustik mingid teatud teema kohta. Olen isiklikult kuulnud, et noored on võltsind ja vastanud ise oma küsimustele, et kiiremini viia lõpuni oma töö, samas nad rikuvad sellega

Eetika meditsiinis

Kaasaegne meditsiinieetika areneb kolmes peamises omavahel seotud valdkonnas: kliiniline, rahvatervise ja meditsiiniliste uuringute eetika. Nendes kõige pikema ajalooga on kliiniline eetika, samas tänapäeval on hakanud eriliselt silma paistma rahvatervise eetika, mille peamiseks eesmärgiks on sobivate ühiskondlike tingimuste loomine ning iga inimese tervise säilitamine ja edendamine. Nii kliiniline kui ka rahvatervise meditsiin areneb tänu rohketele teaduslikele uurimistöödele. Oma rolli mängib ka informatsiooni hea kättesaadavus ja selle hulk.
Meditsiiniolukordades ei saa ümber ega üle eetilistest pingeolukordadest. Kõigil kolmel valdkonnal on omad väärtused ja eetikapõhimõtted, kuid samas on ka silmagamärgatavad erinevused. Väga suurt mõju meditsiinieetika arengule on avaldunud ka meditsiini kiire areng.
Alates 20. sajandi keskpaigast on meditsiinieetikas hakatud täpsemalt vaatlema patsientide autonoomiat ning selle parimaks tagamiseks kasutatakse patsientide nõusolekut. Patsiendil on voli loobuda teatud meditsiinilest nüansist, näiteks operatsioonist, uuringust jms. See aga tekitab pingeolukordi, sest näiteks nii arstid kui lähedased ütlevad, et peaks olema nõus antud uuringuga, mis on ka hädavajalik ellu jäämiseks, aga patsient ei anna oma nõusolekut. See tekitab eetika küsimuse, et kas arstidel või lähedastel on õigus patsiendi nõusolekuta läbi viia näiteks uuring, ning teha seda, mis on patsiendile parem tervise mõttes.
Näide eetilisest olukorrast:
Naine tuleb erakorralisse meditsiini osakonda ja kaebab kõhuvalu. Tehakse uuring ning diagnoositakse kõhuaordi aneurüsm. Arstid ütlevad, et ainult kirurgiliselt on see võimalik eemaldada, aga operatsiooni ellujäämis tõenäosus on 50/50. Arstid toonitavad veel, et ajaga on kitsas , sest kui aneurüsm peaks lõhkema, sureks ta kõiges paari minutiga. Naine on elukutselt tantsija, ning ta muretseb, et operatsioon jätab armkoe, mis mõjub negatiivselt tema tööle. Isegi kui arstid ja lähedased on naist pingestanud, et ta otsustaks nõus olla operatsiooniga, siiski naine ikka keeldub. Tekib tunne, et naine ei ole oma korrektse mõistuse juures, võtavad arstid ohjad oma kätte, ning ilma naise nõusolekute viiakse läbi aneurüsmi eemaldamine. Naine jääb ellu, aga kaebab haigla kohtusse, ning nõuab miljoneid kahjutasuks.
Niisugune olukord tekitab palju küsimusi , et kas arstide käitumist saab üldse kuidagimoodi õigustada või kas olukorda oleks saanud kuidagi muud moodi lahendad või on üldse kellelgi õigus võtta inimese autonoomia . Samas puutub tänapäeval selliste eetika pingeolukordadega pidevalt kokku.
Kasutatud allikad:

http://www.eetika.ee/et/meditsiinieetika

http://syg.edu.ee/~peil/ut_alused/eetika.html

http://cmsimple.e-ope.ee/eetika/?Teadust%F6%F6_eetika_eesm%E4rk

https://www.scu.edu/ethics/focus-areas/bioethics/resources/cases-in-medical-ethics-student-led-discussions/

http://www.eetika.ee/et/eetika/eetika-moraal

http://www.eetika.ee/et/teaduseetika/teadustoo