Eestluse elujõu allikad 24-ndal veebruaril 2008-ndal aastal saab Eesti Vabariik 90 aastaseks. Eesti Vabariigi sünniaastaks peetakse aastat 1918. Sel aastal kuulutati Eesti esimest korda iseseisvaks . Mis siis on Eesti Vabariigi pikaealisuse saladus ? Ma arvan, et eelkõige eestlaste tahtejõud olla iseseisev rahvas. Kellele meeldiks elada teise riigi rõhumise all ? Ma arvan, et Eesti Vabariigi tekkepõhjuseks on ka tugev eestluse tunne ühiskonnas. Defineerin natuke oma nägemust eestlusest. Eestlus, see on omapära, rahvuslik karakter, mis eristab meid teistest, me peame end identifitseerima ja järgima rahvuslikku ideoloogiat ( mitte, et me jubedad natsionalistid olema peaks, vaid, et me austame oma oma riiki, järgime oma juhte, seadusi ja ei klassifitseeri end mitte-eestalasena ). Samamoodi tähendab eestlus, et me kuulume eestlaste kooslusesse ja teadvustame seda (näiteks
Mihkel Täär XI B Eestluse elujõu allikad Jakob Hurt on öelnud, et eestlased pole kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja veel kauaks kestma jääb. Ja tal on tuline õigus. Euroopa üks põliseim rahva sugu niisama lihtsalt ei kao. Mis on aga eestluse katkematu elujõu ja püsimajäämise ürgne allikas? On see oskus vasak näopool ette keerata, kui paremale ollakse juba kõrvakiil saanud ,või julgus vastu lüüa? Mitmed aastatuhanded tagasi jõudsid läänerannikule meie esivanemad. See hingematvalt kauni loodusega maa, oma kiviste mererandade, peegelsiledate järvede, imeliselt lõhnavate kadakaste karjamaade ja uhkete männimetsadega, lummab meid tänapäeval ja ilmselt pani endasse armuma ka
tunnetada maailma ja ühiskonda. Lisaks ühisele keelele ühendavad eesti rahvast ka meie kirjandus. Siinkohal tooksin välja Fr. R. Kreutswaldi poolt kirjutatud eepose "Kalevipoeg", mis on tänapäeval kõigile eestlastele tuttav oma müütide poolest. Ent aastaid tagasi, kui eepos laiale avalikkusele kättesaadavaks sai, hakkas see meie rahvale avaldama suurt mõju. Läbi eepose hakkas suurenema rahva eneseteadvus ning kasvas rahvustunne. Eestluse elujõu allikateks on kindlasti ka meie rahva ühised traditsioonid. Nii toimuvad Eestis ühistantsu- ja laulupeod, mis on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendajaks. Tuhanded inimesed tulevad üle Eesti kokku, et ühiselt laulda ning tantsida nii, nagu seda on tehtud juba aastaid. Sellistel üritustel õhkab ainult positiivsust. Inimesed tunnevad end võrdsetena, tagaplaanile jäetakse materiaalsed vajadused, pühendutakse ainult käimasolevale hetkele, nautides koos mitmete
Eestluse elujõu allikad Austatud Eesti president ja kirjanik Lennart-Georg Meri on öelnud teoses ,,Eesti rahva elulood" eessõnas: ,,Eesti ajaloo kogemus vajab ka küüditajate ja kvislingite elulugusid mitte kättemaksuks, vaid mõistmiseks. Võitja tunnus on suuremeelsus!" Eestlased on sitke rahvas. Me oleme üle elanud varem mainitud küüditamise, mitmed sõjad, pärisorjuse ja riigireetmise. Eesti rahvas on võitjad. Me oleme võidelnud endale iseseisvuse, oma riigi, keele ja kultuuri. Iseseisvus ei tulnud lihtsalt. Selleks oli vaja kõvasti tahtejõudu ja vapraid mehi ning isegi poisse, kes olid valmis kasvõi koolipingist sõtta minema. Täpselt nii oli Vabadussõjas, mida Eesti Vabariigi väed pidasid oma iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede vastu. Elmo Nüganen on lavastanud sellest väga meeliköitva filmi ,,Nimed marmortahvlil", mi...
Kuhu me läheme? Ikka on olemas keegi, kes niiviisi küsib.Keegi, kes hoolib.Pärib sihi järele, kuhu suundutakse. Kui neid, kes hoolivalt küsivad ja päriselt vastuseid otsivad, on küllalt palju võime kõndida toekamalt. Ei saa väita, et eestlusest oleks vähe kirjutatud, olgu Internetis või paberikandjal: seda sõna kohtab ligi 400 veebilehel peaaegu 17 000 korda. Eesti rahvusluse kõiki külgi ei jõua lühikese aja jooksul ammendada. Piisab põgusastki tutvumisest eestluse käsitlusega, et näha läbiva teemana eesti rahva sünget eelaimust: meid on vaid kolm lauluväljakutäit muserdatud rahvast, eestlaste hulk väheneb pidevalt, vene ja inglise keel ahistavad meie emakeelt ja ähvardavad ta eestimaisest teadusest ja kultuurist välja tõrjuda, meie kodumaa on väike ja loodusvaradelt vaene. Väikerahvastele küllap omast nuttu ja hala on nii palju, et see tüütab ära ja tekitab iseenesest teema suhtes vastumeelsuse.
Eestluse elujõu allikad Eestluse elujõu allikaid võib otsida sajandite tagant. Eestlane oli ja on oma loomult loodusrahvas, kes on suutnud säilitada oma keele ja kultuuri väikerahvana nii pikka aega. See on imekspandav ja tekitab, minus kui eestlases, uhkust. Kui palju meie maad on alistatud ja sunnitud alluma võõrvõimu tahtele, oleme me püsima jäänud. Jõudu meile on andnud meie loodus - pühad hiiesalud, palved põldudele ja sügav kummardus merele. Eestlasi tuntaksekui töökat, uhket ja visa hingega rahvust. Üks oluline sündmus, mille tõttu saame me hetkel üldse rääkida eestlusest ja selle säilimisest, oli kindlasti Eesti Vabadussõda. 28. novembril 1918. aastal haarasid noored koolipoisid relvad, ja läksid vapralt vastu vaenlastele ja võitlesid oma isamaa eest. Mis saab olla vapram tegu? Seda ette kujutades, teeb sama välja, kui mõelda, et näiteks minu enda klassivennad, kes on enam vähem sama vanad...
Valtu Põhikool Eestluse hoidmine kirjasõna kaudu Koostaja: Martin Lapin Kasutatud materjal: Vikipeedia Google Eneke Nii nagu on olnud eestlase , siis sellega samamoodi on ka kulgenud kirjanduse elu, sellepärast võime öelda ,et me oleme kirjanduse vennad . Meie loeme teda ja tunneme teda,
kaua püsima. Eesti on lühikese ajaga palju arenenud ja samuti käime me pidevalt muu maailmaga kaasas.Me oleme välismaalastele tuntud kui suusa-,laulu-ja tantsurahvas ja muidugi ei saa ka mainimata jätta meie negatiivset poolt ehk siis suure koguse alkoholi tarvitamist.Eestlaste haridustase on olnud pidevalt kõrge , kuid viimasel ajal hakkab ka see langema. Olenemata raskustest ma tean, et me saame alati kõigega hakkama, kuna oleme siiski ühtehoidev rahvas ja usun, et paljudki tunnevad eestluse üle uhkust. Eesti on äärmiselt väike riik. Seda rahvaarvult kui ka pindalalt. Vaatamata sellele leidub ka meie riigis palju ütlemata häid sportlasi ja talente. Juba ammustest aegadest saati saame olla uhked oma olümpiavõitjate üle. Tänapäeval on Eesti mainet tõstnud nii suusatajad, kergejõustiklased, sõudjad kui ka vehklejad. Nemad ongi meie pisikese riigi maailmas tuntuks teinud. Kui vaadata noorsportlaste indu ja tahtejõudu tippu jõudmiseks, võime kindlad olla, et
võidelnud ja viletsusi läbi elanud kui just meie, eestlased". Väga tõsiseks probleemiks on praeguste noorte seas rahulolematus Eesti riigiga. Kuna praegusel ajal on majandus alles oma tõusuteel väga madalal, siis paljud inimesed lahkuvad siit riigist, et tõsta enda ning oma pere elukvaliteeti. Emigratsiooniga aga üldjuhul unustatakse eestlus ning meie rahva kombed. Tänu sellele aga kannatab vaid meie oma Eesti riik. Jättes maha kodumaa on see üks samm lähemale eestluse lõppemiseni. Kui minna elama välismaale ning seal laps sünnitada, on ta enda juurtelt eestlane, kuid keel ja kultuur on tema jaoks võõras ning laps omandab selle keskkonna pärimused, kus ta üles kasvab, mitte selle, kus ta heal juhul aastas kord satub. Enamus praegustest noortest ei tea, milline oli tõeline eestlus ning ühtsustunne, rääkimata selle edasi andmisest oma lapsele. Teiseks väga suureks probleemiks võib pidada välismaalaste immigratsiooni, mis
Sinimustvalge eestluse säilitaja? Sinine kui lõputusse laiuv taevavõlv, must kui silmapiirile ulatuv metsatukk ning valge kui paksu lumevaiba alla puhkama jäänud loodus. Need kolm lihtsat, kuid aastasadu armastatud loodusnähtust ongi silmadeks meie päris oma Eesti Vabariigi riigilipu tekkeloole. Olenemata raskest aastate pikkusest näljahädast ja kohutavatest küüditamistest, oleme meie eestlased, jõudnud läbi tugevate tuulte ja raskete tormide, läbi rüüstavate sõdade ja küüditamiste, hoolimata mitmeid sajandeid kestnud võõra maa võimu okupatsioonist Eestis, suutnud hoida seda, mis tollel raskel ajal ühel nurka surutud rahval tegelikult südames oli sinimustvalget trikoloori. Selles lipus peitub aastakümnete ja sadade pikkune töö ja vaev, naer ja nutt. Seal peitub miski seletamatu jõud ja tundmatu emotsioon, mida igakord vaadates sa tead, sa pole üksi. Oma ...
Kaduvast matsist ja laiutavast vurlest Ühiskonna võib üldistades jagada kaheks - ühed on põhimõttekindlad visad tulevikuvisionäärid ja teised raha ihaldavad rahvusetud egoistid. Maailmapildis omavad üha suuremat osakaalu neist viimased. Miks kaotavad sügava hingeeluga traditsioonide alalhoidjad oma koha materiaalsete väärtuste hindajatele? Kas on võimalik vältida eestlust hävitavate vurlede pealetungi? Matsid ja vurled jaotavad peaaegu iga rahva kaheks. Tõsi küll, osa inimestest omab mõlema alaliigituse tunnuseid. Mõni vurle võib tunda vahel süümepiinu oma valede ja pettuste tõttu ning mõni mats võib olla teinekord omakasupüüdlik. Kuid millised on tõeline mats ja vurle? Matsi võidakse pidada harimata mühakaks, kuid tegelikult on ta traditsioone austav ja mittemateriaalseid väärtuseid hindav isik. Ta ei pea olema maainimene nagu Vargamäe Andres Tammsaare romaanist "Tõde ja õigus". Nii nagu Andresel oli eesmärk mu...
Kaspar Erik Lind 10C Kuidas on kultuur aidanud kaasa eestluse säilimisele? Eesti rahvas on hoidnud südamelähedal enda kultuuri ning on suutnud seda säilitada juba märkimisväärselt pikka aega. Kultuur eristab meid teistest rahvastest. Rahva olemasolu ning erinevus teistest rahvastest oleneb nii kultuurist kui ka teistest paljudest faktoritest. Kuna Eesti kultuurilugu algab juba 7000 aastat tagasi Kunda kultuuriga, siis võiks väita, et eestluse senine säilimine on olnud üpriski hämmastav. Kui mõelda võõrriikide okupatsioonide, orjuse,
Kes on tõeline eestlane? Meie ajalugu on selgelt olnud konarlik ning see on kindlasti jätnud märgi eestlaste kujundamisele ning eestluse tekkimisele. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie riik paikneb, siis enamikule, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje. Üks esimesi märgusõnu, mis meenub tüüpilise eestlasega, on tagasihoidlikkus. Eestlased on läbi ajaloo harjunud pidevalt elama tagasihoitult, kellegi teise võimu all, ning tegelikult täielik sõnavabadus pole meile osaks saanud veel 20 aastatki. Seega kohtame tihti eestlaste puhul ka nn
võõrsil. Seetõttu oli põhirõhk oma talu ülal pidamisel, töö tegemisel ja laste kasvatamisel. Tol ajal puudus Eesti kui riik, meie üle valitsesid saksa mõisnikud, mõjutasid ka teised rahvused rootslased, venelased. Eestlased on juba ammusest ajast võidelnud oma kodumaa eest, astunud vastu võõrvõimudele. See oli pigem oma kodu, põllulapi ja õiguste kaitseks väljas seismine, kuid päris kindlasti oli meie rahval kujunenud eestluse idee. Kui saabus aeg, mil olime Eesti riigist ja vabadusest maitse suhu saanud , ei tahtnud me sellest mitte mingil võimalusel loobuda. Sõltuda Eesti valitsusest ja elada vabana kuuletumast võõrastele tähendas meile väga palju. Seda kinnitavad ajaloo faktid, eestlaste tugev vastupanu osutamine nii saksa kui ka vene vägedele. Meie riigile ja rahvale oli kallale tungitud, sellega ei saanud leppida. Ehe näide on Vabadussõjast, kui noored koolipoisid olid valmis isamaa eest
etniline tegur oli selles jaotuses pigem teisejärguline. Meil tuleks niisiis vältida olukorda, et mõiste "eestlased" kuulub tulevikus vaid ühiskondlikult edukatele, samas kui sotsiaalsete heidikute üldnimeks kujuneb "mitte-eestlased". Eestlus on Eesti ja eestlaste identiteeti puudutav mõiste. Poliitikas käsitletakse Eestlust kui ideoloogiat, mis seisneb järgnevas: 1. eesti keele ja rahvuskultuuri säilimise rõhutamine 2. eestluse sümboolika kasutamine (tooted, spordivõistlused) "Inimese ajaloos on olnud ränkraskeid aegu, kuid 20. sajand tundub olevat kõige valusam, vallutamistes võimsam, moraalselt laostunum. Lõp-penud sajand hiilgab sõdade, tapmiste ja vaenulikkusega. Nüüd, 20. sajandi lõpus tundub, et eestlased ei armasta oma rahvast ega hinda oma maad. Minu illusioon tulevikuühiskonnast olekski selline, kus Maad asustaks üks
Käimas on üleilmastumine nähtus, mille vastu eestlastesugune väikerahvas üksinda midagi märkimisväärset ära teha ei või. Seega oleks ka siin EL meile pigem toeks kui takistuseks kui pisikese Eesti hääl ei kõla maailmas kuigi kaugele, siis eurooplaste häälte ühine koor on selgelt kuulda ka teisel pool maakera. Ajalugu on näidanud, et oma riigita on ühel rahval, olgu ta siis suur või väike, väga raske toime tulla. Nii on ka eestluse püsimise aluseks ennekõike tugev Eesti riik. Mis teeb aga ühe riigi tugevaks? Teisi eluvaldkondi alahindamata arvan, et tänapäeval on riigi tugevuse aluseks suures osas tema stabiilne ja arenev majandus. Ilma selleta pole võimalik luua kaitsevõimelist armeed, ka riigi sisepoliitiline olukord on sügavalt tema majandusega seotud. Üks inglise luuletaja on öelnud: "Keegi pole patrioot tühja kõhuga." Seda kõhtu täidab tänapäeval aga
Hingedepäeval, novembrikuu esimesel pühapäeval, on nüüdki meie kodudes akendel küünlad süüdatud, et meile kallite lahkunute hinged meid leiaksid. Paljudes kodus kaetakse kindlasti nende kostitamiseks ka laud. Oskar Loorits on kirjutanud: "Kultuuri järjepidevuse nii võimas ja orgaaniline säilumine ja jatkumine läbi nii pikkade aastatuhandete teeb au ainult väheseile rahvusille maakeral teeb au eestluselle seda enam, et miski välissurve ei ole jaksand riuneerida eestluse loomingutungi, mis oleviku ängistuses on ammutanud endale aina väge kas mineviku-mälestusist või tuleviku- unistusist. Kui olevikku nagu ei olegi enam, alles siis tuntakse, milline sisejõud kätkeb traditsioonide pühitsetud pärimuses ja unistuste tiivustatud igatsuses. Orja-sajandid peaksid õpetama just staatilisi sugemeid eestluse olemuses väärtustama: ilma nendeta eesti rahvast ei eksisteeriks juba ammu enam mitte."
võtted, kasutab polüfooniat, ,,Ketra, Liidu" ,,Pulmalaul" ,,Laulge, poisid", armastus-, loodustemaatika, vähem isamaatemaatika F.A.Saebelmann helilooja, koorijuht, pedagoog, pianist, organist, säilinud u20 koorilaulu, ,,Kaunid laulud", lüüriline-romantiline ,,Ellerhein", soololaulud, ei kasuta rahvaviise, meloodiad voolavad, 3. K.A.Hermanni muusikaline tähtsus · Mitmed tema koorilaulud on veel tänapäevalgi üldrahvalikult populaarsed. · Uskus eestluse arengusse, eestluse teerajaja olulistes valdkondades · Üks rahvaviiside kogumise algataja 4. Oreli õppimine, sest vene õigeusu kirikus ei kasutatud pille aga Baltikumis ja paljudes vene linnade kirikutes vajati organiste. 5. Propageeris Eesti Postimehe veergudel mitmehäälset laulu, avaldas sõnumeid muusikapidustuste ja sündmuste kohta välismaal, et ärgitada koorilauluhuvi. 6. Peokavas 15 ilmalikku ja 12 vaimulikka laulu, suurem osa saksa heliloojatelt (eestikeelne tekst), Ettekandel laulupeol F
valituks ei osutunud ükski kandidaat, sest erakond ei ületanud valimiskünnist (5%) Kohaliku omavalitsuse valimised 2005 tulemused: Eestimaa Rahvaliit sai 61 871 häält, mis on 12,47% 2009 tulemused: Eestimaa Rahvaliit sai 12 683 häält, mis on 1,9% Loosungid ja kampaaniad * ÕIGLANE JA TUGEV RIIKHEAOLU INIMESELE JA KINDEL TULEVIK RAHVALEEESTIMAA RAHVALIIDU PLATVORM2003. AASTA RIIGIKOGU VALIMISTEKSRahvaliidu eesmärk on eestluse elujõu tagamine, ehitades selleks üles inimest austava ja väärtustava Eesti ühiskonna ning riigi. * RAHVALIIT ühendab koduarmastuse kodumaaarmastusega ja peretunde rahvustundega, et saavutada eesti rahva ühine arengueesmärk: eestluse, rahva, ühiskonna ja riigi tugevnemine ning Eestile maailmakaardil kindla ja väärika koha kindlustamine. * RAHVALIIT teostab poliitikat, mille kohaselt riigi majandusliku olukorra
Eesti kirjandus 1940ndail - Eesti kuulus NL-le. · Paguluses: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi,Mälk. · Valitses Stalinism: kohustuslik sotsialistlik realism, kirjandus oli propaganda ja kuuleka rahva kasvatusvahend. · Kirjandus oli täielikult allutatud ideoloogilisele kontrollile. · Ajakiri VARAMU muutus VIISNURGAKS, veel LOOMING ja SIRP JA VASAR. · Sõja ajal kirjanduselu välja surnud. · Sel ajal oli kirjandus eestluse säilitajaks ja hingehaavade ravijaks. · Lugejad ootasid peamiselt põgenemis-, sõja- ja nostalgiaromaane. · Kirjandus Stalinit ülistav · Under- ,,Mureliku suuga" 1942 · Ristikivi ,,Rohtaed" 1942 · Gailit ,,Karge meri" 1944 · Üldine kahtlustamise aeg, vaimne vägivald. · Kirjanike hirmutamine ülekuulamistel · Kirjanike liidust heideti välja Tuglas, Semper, Raudsepp, Alver. · Keelati I vabariigi aegne kirjandus
koordineerimiseks on Eestil võimalus Euroopa Liidu raha kasutada. Osad piirkonnad Eestis vajavad seda väga. Eestluse püsimine Euroopa Liidus Eestluse püsimine on olnud ajalooliselt habras ja riigi seisukohast nii tähenduslik, et seda on eriliselt rõhutatud ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambulis: "...peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Selline rahvuse ja kultuuri säilitamise missiooni rõhutamine ei ole põhiseadustes üldiselt väga tavaline. Eestluse säilimine kaasaegse Euroopa Liidu majandusliku ja poliitilise koosluse kontekstis ei ole samuti ei enesestmõistetav ega paratamatu. Eesti elanike visioon väikese rahvusriigi toimimise võimalustest uues Euroopas saab toetuda vaid rahvusliku identiteedi ja Euroopa identiteedi tasakaalule. Eesti riik nagu iga rahvusriiklik kooslus toimib mitmel tasandil - esiteks kui poliitiline süsteem, teiseks kui rahvuslik majandus ning kolmandaks kui kodanikeühiskond. Kõigi
prantsuse, hollandi, hispaania, portugali, saksa ja inglise keelde. Kokkuvõte Meie hulgast lahkunud kirjanik Jaan Krossist sai klassik juba eluajal. Ta oli kõige enam, kui mitte enim loetud ja tõlgitud eestlane maailmas. Tema loomingu järgi teab muu maailm Eestit ja eestlasi.Kogu Krossi looming keskendus oma rahvale ja riigile. Ajalugu taastava ja komponeeriva loojana leidis Kross eestluse juuri sealtki, kuhu teiste pilgud varem ei ulatunud. Ta kirjutas noist asjust siis, kui see meie rahvale oli väga raskeks tehtud ning viisil, millest lugeja ometi ühemõtteliselt aru sai.1920. aastal sündinuna kuulus Kross ühtaegu kõige õnnelikuma, samas kõige traagilisema saatusega Eesti põlvkonda. Ta sündis ja kasvas üles, sai parima võimaliku hariduse iseseisvas Eesti Vabariigis, lõpetades Westholmi Gümnaasiumi ja astudes 1938
Ent pärast sajandivahetust kerkisid esile venelastest õppejõud/teadlased, nt sünteetilise kautsaki valmistaja Ivan Kondakov, Napoleoni-ajastu uurija Jevgeni Tarle. Nende kõrval paistsid silma vähesel määral ka baltisakslased, nt esimeste edukate südameoperatsioonidega. Arenes küll teadus, ent võõrvõimude käe all. Eestlastest teadlasi oli vähe ja kui neid sattus olema, tegelesid nad peamisest eestluse ja Eestimaa rahvaga seotud rahvusteadlusega. Nende areng toimus läbi Õpetatud Eesti Seltsi ning Eesti Kirjameeste seltsile, viimane kogus rahvaluulet. Kui aga Kirjameeste selts peatati, kogumistööd vähenesid, ent 1907.aastal loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas seda. Sellest ka nentimus, et loodus tühja kohta ei salli rahvustraditsioonide säilitamine jätkub nii või naa, selle pärast pole meil tänapäevalgi ilmselt tarvis muretseda, kuniks aga tegijaid on.
Eesti kirjandus 70-nendatel paguluses Pagulaskirjandus Eesmärgiks oli kultuuri säilitamine ja eestluse ideede alalhoidmine. Anti välja ajalehti ja ajakirju Tuli muld ja hiljem Mana. Kohvrid viiakse pööningule: Rahvuslik aktiivsus vähenes Mindi üle asukohamaa keelele Integreeruti lääne ühiskonda Muutused kirjanduses Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud
Eesti lipu ajalugu. · Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . · Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. · Tervelt 50 aastat oli sini-must-valgete lipuvärvide kasutamine keelatud. · Sini-must-valgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. · Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: · ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. · , lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Värvide tähendus: S i ...
Eesti riigilipp. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ·ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. ·Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Eesti lipu ajalugu. ·Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sinimust valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . ·Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. ·Tervelt 50 aastat oli sinimustvalgete lipuvärvide kasutamine keelatud. ·Sinimustvalgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. ·Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks Värv...
Rahvuslik ärkamine rahvuslik liikumine algas 1848 aasta revolutsioonidest. vene impeeriumis oli rahvuslike ideede levitamine takistatud. eestlaste eneseteadvuse tõus algas 1860 Aleksander 2 valitsemise vabas õhkkonnas. eeltingimused olid veel pärisorjuse kaotamine, eestlaste ühiskondliku seisu paranemine ja haridustaseme tõus, kirjakeele ja omakeelse kirjavara olemasolu. 1860-1885 eesti rahvuslik ärkamisaeg. see oli ennekõike kultuuriline liikumine. eestluse alguseks eesti keel ja kangelaslik minevik. baltisaksa kirikuõpetajad ja kirjamehed e estofiilid (eesti sõbrad). Nad arendasid eesti kirjakeelt, andsid välja eesti keelseid õpetlikke raamatuid, uurisid talupoegade kombeid ja rahvapärimusi. Tartu ülikoolis arstiks õppinud Faehlmann ja Kreutzwald on esimesed mõjukad eesti haritlased. Faehlmann kirjutas Kalevipoja aastatel 1857-1861 paralleelselt nii eesti kui ka saksa keeles. esimene eesti soost maalikuns...
tõeliselt väärtustama. Sellel ajal ei ähvardanud teda oma kirjutiste eest küll maalt välja saatmine, nagu hiljem, kuid sellegipoolest olid tema teosed talle ohtlikud. See paneb meid Petersoni veelgi rohkem hindama ja austama. Oma käänulisest, üksikust ning lühikesest eluteest hoolimata suutis Peterson väga palju saavutada. Rohkem, kui enamik kirjanike. Võib vaid unistada, mida oleks ta veel teha suutnud, kui talle oleks eluaega rohkem antud olnud. Tema hariduse ja eestluse väärtustamine on eeskujuks meile kõigile. Anna-Liisu Arukask 11.A
Lääne-Siberist pärit eestlaste uuring, Hill Kulu, näitas, et enne 1930. aastaid sündinud põlvkond on Venemaal see, kelle igapäevaelu ja praktika lahutamatuks osaks on eesti keel ja traditsioon. Nemad on viimased, kes on eestluse aktiivseks kandjaks ja edasikandjaks. Nende rändekäitumist sõjajärgseil aastail iseloomustas tagasiränne Eestisse. Hiljem sündinuid iseloomustas linnastumine Venemaal. Kuigi väljarändevood teistesse NL-i liiduvabariikidesse olid suured, oli eestlaste osakaal NL-i suunalises rändes väga madal. Protsentides oli see vähem kui 5%. Lääne suunda lahkumine Eestist oli nõukogude ajal äärmiselt keeruline ettevõtmine. 1955
poliitilise tähendusega. Runneli luules on nähtud kaht põhitahku: tema varasemat loomingut võib nimetada päikeseluuleks ja 1970. aastast alates saatuseluuleks. Runnelik luule stiil on väga lihtne, see ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega ja ta ei kasuta palju keerulisi sõnu. Tema luule põhineb tihti uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal, samuti on suur hulk tema luulest viisistatud. 1970.-80. Aastatel oli Runnel ennekõike isamaaluuletaja, kelle looming jutustas eestluse kestmisest ja seda varitsevatest ohtudest. Runneli esimene luulekogu, mis avaldati 1964, kannab nime „Maa lapsed“ ning teine 1967 aastal „ Laulus tüdrukuga“. Mõlemad kogud sisaldavad külaelupilte, kus olulisel kohal on töö. Alates 1970. aasta kogust „Avalikud laulud“ kujundas Runnel välja oma stiili ehk võttis kasutusele rahvalaulu vormikeele. „Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks“ 1972
Tunnustus Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärk "Kass sööb rohtu" Pealkirjast Pealkirjakohta on autor öelnud, et see turganud talle pähe, kui ta kuulas Olav Kopvillemi plaadilt laulu "Vaikne õhtu, lehm sööb rohtu...". "Kass sööb rohtu" Vormilt on "Kass sööb rohtu" elavalt kirjutatud traditsiooniline psühholoogiline romaan. Tegelased on eesti pärisolu üliõpilased Tegevus toimub 1950. aastatel Rootsis Vaatluse all on eestluse küsimused, põlvkondade vastuolud ja noorte identiteedi küsimused Tegelased Urve Mart Üliõpilasest asendusõpetaja Õppis arstiteadust Isa küüditati Siberisse Ema suri sõites Eestist Armastas Marti, kuid Rootsi armus Tordi Mart süüdistas end ema surmas, sest soovis ema Sai Tordilt lapse surma, kui see oli ta isa Naiivne ja heatahtlik petnud
Tere, kallid kuulajad! Alati kui tuleb juttu Eestis elamise kohta, siis ainult kuulen kuidas siin on kõik halb. Kas see tegelikult ka nii on? Täna soovin teiega rääkida teemast Eestimaa uhkus. Keelel on oluline koht eestlaste identiteedis. Mõnikord on lausa väidetud, et eestluse tuumaks ongi eesti keel. Kahtlemata kuulub eestlaseks olemise juurde peale eesti keele mitmeid kultuurilisi ja sotsiaalseid tunnuseid, kuid nendegi tõlgendamisel toetume oma keelele. Eestlane tunneb tavaliselt oma keele üle uhkust, oskab kiiresti nimetada selle eripärasemaid nähtusi, nagu kolm väldet või ilmakaarte nimetuste rohkus. Luuletajad muretsevad riimuvate sõnade piiratud hulga ja füüsikud sobilike terminite leidmise raskuse üle, paraku hädaldamist võimaldavate väljendite nappust pole veel keegi tähele pannud. Nagu ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps: "eesti keel on ilus ja omapärane ning seda tuleb hoida," Vaatame korraks oma minevikku eh...
Eesti taasiseseisvumine Pärast aastatepikkust okupatsiooni oli 1985. aastal uuesti algamas ärkamisaeg. Eesti inimestel oli seoses Moskvas toimunud muudatusega uus lootus ja tahe võidelda oma vabaduse eest. Gorbatsovi võimuletulekuga algas perestroika, mis Eestis aga suurt vastukaja ei leidnud. Sündmused hakkasid kiiremini arenema, kui selgus, et Eestisse plaanitakse uut fosforiidikaevandust. Teades jõust, mis rahvamassidel on, korraldati nn fosforiidikampaania. Sellega kaasnenud protestid sundisid ametkondi plaanidest loobuma. 1987. aastal algas suurem ühiskonna politiseerumine. Selle protsessi alguseks võib lugeda sama aasta augustis toimunud Hirvepargi miitingut, kus nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti asjaolude avalikustamist. Esimene ametlik massiorganisatsioon loodi juba sama aasta lõpul ning edaspidi kerkis neid üha enam üles. Ühingud, nagu ERSP aitasid tugevalt kaasa eestluse elustamisele ning elavdasid v...
elamismõnu. "Vedelvorst" (1932) on komöödia, mille tegevusajaks on 19.saj lõpp. Näidendi keskne kuju "vedelvorst" Kustav on harukordselt laisk. Kustav on laisk mitte lodevusest, vaid tegevusse rakendamata jõust. Kui virk Tiiu suudleb Kustavit, haaravad meest meeletu energia ja töötahe. Näidendi koomika on juuripidi kinni eesti keele ja meelelaadi sügavamates kihtides. Sel komöödial on midagi öelda eestlase ja eestluse kohta. "Salongis ja kongis" (1933) peegeldab kriisiajastutut. "Roosad prillid" (1934) keskseks tegelaseks taas üks veidrik, endine näitleja, kes on andunud mälestustele noorusarmastusest. "Vaheliku vapustused" (1943) kahe peremehe kemplemine tubli vabadiku koha pärast.
" Meie maad on rüüstanud paljud nii venelased, poolakad, rootslased, sakslased jne. Kuid tänu rahvustundele ja sellele, et me tunneme eestlaseks olemisest rõõmu, oleme saanud jagu kõigest halvast ja kurjast. Ajalugu jätab haavu meie südamesse, meid on küüditatud Siberisse ning igal aastal mälestame neid kalleid inimesi, kes hukkusid selleks, et tõestada võõramaalastele, et me oleme küll väike rahvas, kuid suur rahvus. Kindlasti paljud kahetsesid seda, et nad olid eestluse ja Eestimaa poolt, kui nad olid jõudnud Siberisse, oma peredest , sõpradest ja suguvõsast kaugel eemal. Neile ei antud süüa, nad nälgisid mitmeid päevi, külmetades loomavagunites ning mõeldes, mida nad on teinud. Seda taheti teha nende süüks, et nad olid sinna jõudnud, kuid tegelikult minu arvates taheti lihtsalt eestlust maha suruda, et ei tekiks ühte riiki ja ühte rahvast ning rahvust maailma juurde. Mina olen õnnelik, et seda ei juhtunud.
interpreteerimise viise: a) üksikult üldisele Näide: Ühes konkreetses tekstis peegelduvad nii selle teksti autori kui ka kogu tema põlvkonna saatus. ,,ära ära ära / rootsi rootsi rootsi / paat paat paat / meri meri meri / rand rand rand / laager laager laager / töökoht töökoht töökoht / auto auto auto / villa villa villa / kuradi rumalad rootslased" (Kalju Lepik: ,,Rukkilille murdmise laul". Tallinn, 1990, lk. 261) b) üldiselt üksikule Näide: Rahvuslik liikumine (1860-1880) oli eestluse kujunemisel otsustava tähtsusega. Tekkis rahvusromantiline kirjandus. Selle tüüpiliseks näiteks on Lydia Koidula Mu isamaa on minu arm. c) sünkrooniline Teksti vaadeldakse ainult ühe kirjandusliku epohhi kontekstis. Näide: Nõukogude propagandakirjandus tekkis kindlal ajahetkel ja kindla eesmärgiga, seepärast tuleb seda vaadelda antud ajahetkel valitsenud olude valguses. ,,Nii tõestab tööga kaevanduse strekis / ja noores linnas Eestimaa Donbas, / et
Euroopasse kust loodeti leida toetust ja tunnustust teistel riikidelt ning sidemeid välisriikide diplomaatidega; Välisabi Vabadussõja ajal- Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud; Landeswehri sõja võit ning sakslaste ja venelaste omavaheline võimuvõitlus. Kokkuvõttes arvan, et Eesti vabariigi sündimise eelduseks olid eelkõige eesltaste visa vastuhakk võõrvõimule ja rahvusliikumine. Suur tähtsus oli haritlaste ja kirjanike töö eestluse ja isamaaliste ideede levitamisel. Samuti emakeelse hariduse andmine talupoegadele. Eestlast nõudmine saada autonoomia oli tähtis veelgi rohkem omariikluse tekkeks, mil loodi rahvusväeosi ning kaitseliit. Väga armas oli inglaste ja Soome vabatahtlike poolne abi sõjategevuses.
talurahvas. Pärisorjuse kaotamine tähendas seda, et talupoegade ostmine ja müümine keelustati. Lisaks sellele said talupojad omale nüüd perekonnanimed, neil tekkis võimalus hakata end harima ja sellega seoses ka kohalikku elu juhtima. Sellegi poolest ei saanud eestlased päris vabaks, sest endiselt jäi kehtima teoorjus. Kõige tähtsam sündmus 19. sajandil oli minu arvates rahvuslik ärkamisaeg ning sellest tingitud eestluse ja kultuuri elavnemine. Eestlased hakkasid teadvustama endale, et nad on eestlased. See tekitas ühtsustunnet ning muutis rahva kokkuhoidvamaks. Rahvuslikkust hakkasid eest vedama haritlased, kunstnikud ja kaupmehed. Kõik viis selleni, et kerkisid esile sellised suured nimed nagu näiteks Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson ja Lydia Koidula. Neil kõigil oli meeletult suur roll Eesti rahva julgustamises, innustamises ning kultuuri ja poliitika elavnemises
Rahvusliku ärkamisaja ebaõnnestumised ja kordaminekud XIX sajandi keskel kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu. Sama sajandi keskel kasvas ka eestlaste iseteadvus ning nad hakkasid nõudma võrdseid õigusi baltisakslastega. Kõike seda soodustas majandus kasv Eestis ning eesti soost haritlaskonna teke, kes olid valmis olema liidrid eestluse ja omariikluse poole võitlemises. Ärkamisaega soodustavaid tegureid oli palju. Pärisorjuse kaotamine ja taludepäriseks ostmine tegid talupoegadest täieõiguslikud peremehed. Sammuti hakkas ilumama palju eestikeelseid nädalalehti. Esimeseks selliseks ajaleheks oli 1857. aastal ilmuma hakanud ,,Perno Postimees". Ajalehed aitasid Haritlastel talurahvaga suhelda, jagada õpetusi ning sisendada neisse rahvuslikku ühtekuuluvustunnet
............................................................4 Meie hulgast lahkunud kirjanik Jaan Krossist sai klassik juba eluajal. Ta oli kõige enam, kui mitte enim loetud ja tõlgitud eestlane maailmas. Tema loomingu järgi teab muu maailm Eestit ja eestlasi.......................................................................................................................4 Kogu Krossi looming keskendus oma rahvale ja riigile. Ajalugu taastava ja komponeeriva loojana leidis Kross eestluse juuri sealtki, kuhu teiste pilgud varem ei ulatunud. Ta kirjutas neist asjust siis, kui see meie rahvale oli väga raskeks tehtud ning viisil, millest lugeja ometi aru sai. ..........................................................................................................................4 1920. aastal sündinuna kuulus Kross ühtaegu kõige õnnelikuma, samas kõige traagilisema saatusega Eesti põlvkonda. Ta sündis ja kasvas üles, sai parima võimaliku hariduse
heategevus- ja karskusseltsid. Esimesel laulupeol esines kokku 51 koori ning puhkpilliorkestrit ehk kokku 851 esinejat. Kokku käis kahe päeva jooksul läbi 15 000 kuulajat. See võimendas eestlaste rahvuslikuse tunnet. Uueks sihiks seati rahvusluse edendamine ning rahvuslik ühtsus. Sai alguse „vabaks laulmise“ põhimõte, kus saadi aru, et lauluga on võimalik Eesti vabadusele kaasa aidata. 1910. aastal peetud VII üldlaulupidu andis tunnistust eestluse selgroo tugevusest - pidustuste kava sisaldas vaid eesti heliloojate loomingut, kokku tuli juba 527 koori ja puhkpilliorkestrit ligi 10 000 esinejaga (sealhulgas esmakordselt ka lastekoorid), ning peo korraldajad pühendasid oma ettevõtmise "Estonia" seltsi teatrimajale nurgakivi panemisele. Peale Eesti iseseisvumist ning rahvusvahelist eestlaste rahvusena tunnustamist muutus hulgalise ühislaulmise eesmärgiks rahvusterviku loomine ja eesti muusika propageerimine. Eesti Vabariigi aegsete
universaalset tegurit (rahvastiku teadlikkus, tehnoloogiate tase ja tarbimise maht) ning nende omavahelised seosed. Kas eesti ühiskond vastab nendele kriteeriumitele? Kas Eesti ühiskond on jätkusuutlik? Üks terviklikumaid teoseid, mis Eesti tulevikku säästva arengu kontekstis käsitleb, on "Strateegia Säästev Eesti 21". See ütleb, et eesti jätkusuutliku arengu nurgakivi on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus, seda postuleeriv arengueesmärk on fundamentaalse tähendusega, eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal. Postimehest võime lugeda, et statistikaameti ekspertide hinnangul on Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus praegu viletsavõitu, kuna noorte inimeste hulk väheneb, pensionäride osatähtsus aga aina kasvab. Kui viimase 20 aastaga vähenes kuni 14-aastaste laste arv 150 000 ning 15-64-aastaste inimeste arv 126 000 võrra, siis 65-aastaste ja vanemate elanike ehk pensionäride hulk kasvas 51 500 võrra. Selline muutus kannab Eesti
Erakond (EPPE) ning agraarpartei Eesti Maarahva Erakond (EME) ja Eesti Maaliit(EML) Eestimaa Rahvaliidu esimees on Karel Rüütli. Rahvaliit on selline erakond, kes usub, et poliitikat võib teha puhaste käte ja heade mõtetega. Rukkilill meie rahvuslillena sümboliseerib usku eestluse elujõudu ja sellesse, et Eestis on võimalik ehitada üles õiglane riik, kus inimestel on hea elada igal pool. Eestimaa Rohelised Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutatiTallinas 25. novembril 2006. Poliitiline ideoloogia Roheline ideoloogia Tsentrism
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Ärgati rõhumisest ja hakati mõtlema iseolemisele. Enne seda peeti ennast mõisnike teenijateks. Kriitiline mass eestlasi ei soovinud enam saksastuda. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Üheks tähtsaimaks rahvusliku ärkamise eelduseks oli pärisorjuse kaotamine 1816-1819 ning Eestlaste ühiskondliku seisundi ja haridustaseme tõus.Enamus eestlasi võis juba omada mingit majanduslikku kindlustunnet, saadi juba talusi päriseks osta . T...
Eestlaste valikud teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas 1.septembril 1939. aastal, see oli raske aeg kogu maailmale. Eriti raske oli see ka veel Eestile, kuna Eesti oli noor ja väike riik kelle idanaabriks oli suur ja võimas Venamaa. Teise maailmasõja ajal tehtud otsused mängisid suurt rolli Eesti iseseisvumise ja eestluse püsima jäämisesse. Kuidas mõjutasid eestlaste valikud ja otsused riiki teises maailmasõjas? Esimeseks suureks valikuks oli 28. septembril 1939. aatal nõustumine vastastikuse abistamise paktiga , mis lubas rajada Nõukogude sõjaväel Eestisse sõjaväebaase. Eestlastel polnud valikuvõimalust, kuna keeldumisel ähvardas Nõukogude Liit sõjaga. Lepingus rõhutati, et see ei muuda Eesti riiklikku korraldust, kuid tegelikult nii ei olnud. 16
protsessis on olnud geopoliitilise konteksti muutumine ida-lääne suunal, kuid vähetähtis ei ole olnud ka kultuuriliste mõjuväljade muutumine. Eestluse püsimine on olnud ajalooliselt habras ja riigi seisukohast nii tähenduslik, et seda on eriliselt rõhutatud ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambulis: "...peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Selline rahvuse ja kultuuri säilitamise missiooni rõhutamine ei ole põhiseadustes üldiselt väga tavaline. Eestluse säilimine kaasaegse Euroopa Liidu majandusliku ja poliitilise koosluse kontekstis ei ole samuti ei enesestmõistetav ega paratamatu. Eesti elanike visioon väikese rahvusriigi toimimise võimalustest uues Euroopas saab toetuda vaid rahvusliku identiteedi ja Euroopa identiteedi tasakaalule. Euroopasse kui "läände tagasipöördumist" käsitles põhjalikult Tartu ja Uppsala Ülikooli teadlaste ühismonograafia "Return to Western World" (Lauristin, Vihalemm, Rosengren, Weibull 1997).
Karl Ristikivi "Hingede öö" (1953) ajalooline romaan Ain Kalmus "Jumalad lahkuvad Maalt" (1956), "Toone tuuled üle Maa" (1958), "Koju enne õhtut" (1964) Gert Helbemäe "Sellest mustast mungast" I-II (1957-58) 1960ndad: o vähe debüüte: o kasvab modernismi osatähtsus o jätkub temaatiline ja vormiline avardumine: ülekaalus siiski Eesti-teemalised teosed Pagulasdraama eksiilteater on harrastuslik peamine ülesanne eestluse ja eesti kultuuri säilitamine ning omakeelse kultuurikeskkonna hoidmine autorid: Ilmar Külvet, Bernhard Kangro Pagulasproosa temaatika: 1. Kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II maailmasõda. 2. Hakati kujutama asukohamaade argipäeva. 3. Peaaegu kõik kodumaalt põgenenud prosaistid kirjutasid romaani kodumaalt põgenemisest. 4. Piiblitemaatika.
aastaga. Statistikaameti andmetel elavad Eestlased meelsamini pigem teises riigis kui kodumaal. Mis siiski sunnib noori Eestist lahkuma? Välisriikides on võimalik teenida suuremat palka, isegi kui Eestis hästi tasustatud töökohtadel. Eesti noori motiveerib suur palk niivõrd, et ollakse valmis selle nimel oma kodumaalt lahkuma. Näiteks on statistikaameti andmetel emigreerub Soome ligi 3000 inimest igal aasta. Välismaal on palgad kõrgemad, kuid kas on see väärt kodumaa ja eestluse hülgamist? Välismaal töötades ei saa suhelda oma emakeeles, ilma jäädakse Eesti traditsioonidest. Eestlased on valmis tegema ka raskemaid ja keerulisemaid töid, mida kohalikud elanikud ei väärtusta. Kõik noored tahavad suurt palka ja ilusamat elu, aga riigist põgenemine ei lahenda seda probleemi. Inimesi ei saa süüdistada selles, et ta tahab saada oma panuse eest ühiskonda suuremat tasu Eestis leidub noori, kes soovivad oma haridusteed jätkata hoopis välismaises kõrgkoolis.
vahel pingeid. Riigil tuleb suunata ressursse lõimumispoliitikasse ja vähemusrahvuste õiguste tagamisse ning eestlus jääb tahaplaanile. Monokultuurne riik on tänapäeva normaalsus, mis annab indiviidile eneseteostusvõimaluse sobivaimas keskkonnas, aga pärsib Eesti rahvusriigiks olemist, kuna võõrriikidest tulijad toovad kaasa oma tavad ja kombed, mida siin juurutatakse. Lõpptulemusena eesti ja teiste rahvuste kultuurid segunevad ning eestluse säilitamise peab seadma eraldi eesmärgiks. Meie kultuuri väärtustamise nimel avati 1. oktoobril 2016. aastal külastajatele ERMi uhke hoone. Tegu on etnoloogilise suunaga eesti kultuurile keskenduva muuseumiga. Sarnased muuseumid on paljudel riikidel, näiteks Suurbritannial British Museum, ja see on rahvusriigi oluline komponent. Rahvusmuuseum näitab, et riigis peetakse lugu kultuurist ja selle säilitamisest, rahvuse ajaloo kajastamisest ning traditsioonide tutvustamisest
2008.aastast Karel Rüütli Eesmärk ja poliitika Propageerib rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut ERL juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktides. Ta austab rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud norme ning kaitseb Eesti rahva põhiseaduslikke õigusi Sotsiaalne ja eestimeelne erakond, mille tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: võrdsete võimalustega osalusühiskonnal, eestluse elujõul, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud arengul Eesmärgiks: liikmete & toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ja esindamine Riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine Demokraatliku, iseseisva, sõltumatu õigusriigi ülesehitamine Alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku, ökoloogilise tasakaalu saavutamine säästva arengu põhimõtetel Oma eesmärkide saavutamiseks kasutab ERL
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
