50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
elmojaaniste
Õppematerjali autor
Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele vastu astunud. Kuigi enamik kordadest oleme siiski lõpuks lüüa saanud, kas või näiteks Jüriöö ülestõus 1343. aastal, on iga selline samm andnud selge märgi, et eestlased soovivad oma maal kunagi ise olla peremehed ega kaota lõpuni lootust selle nimel võideldes. Nüüdseks oleme välja jõudnud selleni, et meil on päris oma riik ning päris oma inimesed, mis meie maad peegeldavad. Võttes luubi alla elu kui terviku, on eestlane alati olnud tubli töömees, kes ei löö reeglina risti ette millegi ees. Töö on ikkagi see, mis tegi ahvist inimese ning kindlasti võiks olla ka praeguses majanduslikult raskes olukorras üheks edasiviivaks jõuks. Kätte on jõudnud aeg, kus pea iga inimene peab end tööl näitama parimast küljest, kuna uute töösoovijate järjekord on uksetaga pikk ning vastasel juhul võib peagi saada vallandamise osaliseks. Siinkohal võivad paljud eestlased tunda kerget
alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlaste iseloom. Kuna ellu jäid ainult tugevamad ja töökamad, nõrgemad surid, siis muutus ka nende karakter. Seetõttu on eesti ka väike maa, mis on saanud omariiklust vaid natuke üle 90 aasta nautida. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie riik paikneb, siis enamikule, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje Kuid milline on ikkagi tüüpiline eestlane ? Esimene iseloomulik joon, mis meenub, on tagasihoidlikkus. Eestlased on läbi ajaloo harjunud pidevalt elama vaikselt, kellegi teise võimu all, ning tegelikult täielik sõnavabadus pole meile osaks saanud veel 30 aastatki. Teine tüüpiline eestlaste joon on tahtmine olla vaba.Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele vastu astunud. Mäletame nende muistset vabadusvõitlust, kus kaitsti ligi 20 aastat kestnud sõja vältel oma maad ja rahvast nii, nagu osati ja suudeti
Eestlane kes ta on? Eestlasi on vähe, kokku vaevalt üks miljon. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie väike riik paikneb, siis paljudele, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje. Kes on siis eestlane ja mis teda iseloomustab? Meie ajalugu on olnud keeruline ning see on kindlasti jätnud jälje eestlaste iseloomu ja olemuse kujunemisele. Lähiaastakümnetel ida poolt tulnud mõjud on olnud tugevad ja püüdnud meid igati murda ning oma võimule allutada. Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele ka vastu astunud. Enamik kordadest oleme siiski lõpuks lüüa saanud, sest meid on arvuliselt nii vähe. Vaatamata sellele oleme suutnud jäänud
Vahest alles seejärel tulevad meile meelde kooliõpikust loetud faktilised teated. Tahtmata kuidagi eitada kõige selle väärtust, mida Jüriöö aineil on loodud kunstilises vormis, tuleb siiski tõdeda, et niiviisi kujundatud pilt on ühekülgne. Ei saa rahulduda ainuüksi ülestõusu romantilise sära ja ilutsemisega. vältida kuiva faktide ettesöötmist. Jüriöö ülestõusu kronoloogia ning sündmuste käiguga peaks tuttav olema iga eestlane. 1. Taanlaste taotlused ning eestlaste ja vasallide vastuseis Jüriöö ülestõusu põhjustas Marburgi Wigandi kroonika järgi Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald, ülestõus oli suunatud vasallide vastu. Noorem riimkroonika rõhutab kogu aeg ülestõusu saksavastast iseloomu. Taani ulatuslikud taotlused Eesti aladele algasid XII sajandil. 1160-ndate aastate keskel määras Lundi peapiiskop Eskil Prantsusmaal õppinud munga Fulco Eestimaa piiskopiks
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud
Mitte-eestlastest taluperemeeste osa (rannarootslasi ja Peipsi ääres asuvaid vanausulisi arvestamata) tõusis 1720. aasta paiku 20 protsendini. Kuid 1782. aastaks oli suur osa taludesse asunud mitte-eestlasi, rääkimata nende järglastest, täielikult eestistunud ja saanud harilikeks pärisorjadeks. Ega need piirid rahvuste vahel pole tänapäevalgi veekindlamad. Sellel sõdade tallermaal on puhtavereline eestlane tegelikult segavereline krants. Määrav on olnud üksnes see, millist keelt on hakatud pidama emakeeleks. Saksa keele äraõppinutest said kadaka- ja väikesakslased (Kleindeutschen). Linnade baltisakslased olid geneetiliselt suurel määral eesti tõugu, Saksamaalt siia asunuid oli tühine kogus, maal aga assimileeriti eestlasteks kõik siia jäänud sõjamehed ja muud uusasukad. Kas võtta võõras omaks või mitte, on sõltunud puhtjuhuslikkusest. Mis on üldse oma
maailma. ,,Ussisõnade" tegelased on toodud meie ette sügavuti. Kujundlikust aspektist vaadatanud personifitseerivad ,,Rehepapi" tegelased selgelt ahnust. Kivirähk omistab selle omaduse peaaegu kõigile oma tegelastele, mõnele rohkem, mõnele vähem. Ainult Rein oli liiga uhke, et mõisast midagi näpata või mõisa vara üldse puutuda. Ja on ju ahnus ka eestlastele läbi aegade omane iseloomujoon olnud, nagu vana kõnekäändki ütleb: ühe eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Kivirähk võtab selle motiivi, naeruvääristab seda, liialdab ning ironiseerib, ja võib-olla suudab selle jutu kaudu eestlastele endile selgeks teha, kui rumal see ahnitsemine on. ,,Ussisõnade" tegelased personifitseerivad unustamist ja kadumist, reetmist ja hülgamist. Selline omaduste jaotus tõestab veelkord asjaolu, kuidas ,,Rehepapp" on veel veidikene lootusrikas ja tulevikule suunatud, aga ,,Ussisõnad" puhtalt hävingule määratud ning uuele, külaelu maailmale suunatud.
Marshalli plaan 1947 oli NSV Liidule vastumeelne. Algasid vastuolud Kontrollkomisjonis. Lääneliitlaste tsoonides viidi läbi rahareform, mis jõudis ka Lääne-Berliini. NSV Liit algatas aga blokaadi ning pani Saksa tsoonide ühinemisele veto. Sellest sai suur vastuolu külma sõja algus. Mõisteti, et oli tehtud viga, kui NSV Liidul lubati nii palju edeneda. Samas oli ju sõjas ilma sellise suurriigi toeta väga raske võita. Vaenlasteks osapooled blokaadi ajal veel ei saa. Tõeline kosmaar USA-le algas Hiina Rahvavabariigi (kommunistlik) loomise ja NSV Liidu aatompommi valmistamisega 1949. Siit lähtus võidurelvastumine kahe poole vahel (1952 USA-l ja 1953 NSV Liidul H-pomm). Külmas sõjas neid ei kasutata, mis on iseloomulik, kuna kardetakse vastastikku totaalset tuumasõda. Selline oht oli näiteks Korea sõja ajal 1950-1953, kus kumbki pool ei julgenud nupule vajutada. Sõda lõppes status quoga. Nüüd oli alguse saanud lepitamatu vaen.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid