Väljaränne II maailmasõja ajal (0)

Lääne- Siberist pärit eestlaste uuring, Hill Kulu, näitas, et enne 1930. aastaid sündinud põlvkond on Venemaal see, kelle igapäevaelu ja praktika lahutamatuks osaks on eesti keel ja traditsioon. Nemad on viimased , kes on eestluse aktiivseks kandjaks ja edasikandjaks. Nende rändekäitumist sõjajärgseil aastail iseloomustas tagasiränne Eestisse. Hiljem sündinuid iseloomustas linnastumine Venemaal.
Kuigi väljarändevood teistesse NL-i liiduvabariikidesse olid suured, oli eestlaste osakaal NL-i suunalises rändes väga madal. Protsentides oli see vähem kui 5%.
Lääne suunda lahkumine Eestist oli nõukogude ajal äärmiselt keeruline ettevõtmine. 1955. aastani oli eestlaste põhimõtteliselt ainuke seaduslik võimalus välismaad külastada kaugsõidu kauba- või kalalaeva meeskonda kuulumine. Suurem osa okupeeritud Eestist väljapääsenuid olid välja abiellunud. Suur grupp sai ka ümberasumisloa juutidena või juudisugulastena. Üks viimaste seas oli suur grupp vanemaid inimesi, keda lasti omaste juurde. Illegaalseteks lahkumise võimalusteks olid maa- ja merepõgenemised ning ärahüppamised turismi-, spordi- vm gruppidest. Aastatel 1975-1985 võis kokku olla läände pääsenuid umbes 1000 eestlast. Arvatakse, et neid oli siiski rohkem. Ärahüppajate puhul oli tavaline see, et neil olid sugulased läänes, kellel oli võimalik neid aidata. Põhilised sihtpunktid olid Rootsi, USA ja Kanada .
Ametliku NL-i statistika järgi lahkus Eestist ajavahemikul 1956-1989 lääne suunas 29650 inimest. Suurim hulk lahkumisi oli 1970. aastate keskel ning 1980. aastate lõpul. Ei ole teada, kui paljud neist olid eestlased. Eestit kasutati hüppelauana mitmete etniliste vähemusgruppide poolt.
Olulised muutused eestlaste arvus ja paiknemises toimusid Teise maailmasõja ajal ning sellele järgnenud aastatel. NL-i territooriumil väljaspool Eestit langes eestlaste arv võrreldes sõjaeelse seisuga 1989. aastaks enam kui kaks korda. Pärast sõjaaegset hüppelist tõusu on läänes elavate eestlaste arv jäänud liigikaudselt samaks. 65000 eestlast elas 1989. aastal idas ning läänes 85000, moodustades kokku 13% kõikidest maailma eestlastest. Organiseeritud väliseesti elu raskuspunkt, mis asus 1930. aastate repressioonideni Venemaal, kandus peale Teist maailmasõda lõplikult väljapoole NL-i piire.