Arutlus Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas ? 1.septembril 1939. aastal puhkes Teine maailmasõda. Poolale kallale tunginud Saksamaa oli oskuslikult ära kasutanud järeleandmispoliitikat ning Jätkasid relvastumist. Poolale kallale tungides lähtuti MRPst, millega Saksamaa ja NSVLiit jagasid omavahel mõjusfäärideks IdaEuroopa. Kuna Eesti jäi MRPst lähtudes NSVLiidu mõjusfääri, siis kisti ka meie kodumaa Teise maailmasõtta
Aktiivsemad metsas redutajad hakkasid koonduma ja kättemaksuks ning enesekaitseks võimalusi otsima. Kõikjal tekkis matsavendade salku, kes tegutsesid üldiselt omaette, sest sidepidamiseks vahendid puudusid. Metsavendade relvastus piirdus käsirelvadega, mida polnud ka just palju. Metsavennad olid sunnitud taanduma, sest nad olid igati vähemuses. Teine maailmasõda oli tingimata üks suur ja verine lahing, millesse Eesti kaasa kisti. Mina leian, et Eestlastel tegelikult ei olnud valikuid Teises maailmasõjas. Kuidas saabki valikuks nimetada midagi, mis on põhimõtteliselt sunniviisiline. Ainukesed valikud, mida tõesti ehk saab valikuteks nimetada olid metsavendlus ja põgenemine, sest see ei ole valik kui on kaks varianti, et kas minna armeesse või sind küüditatakse Siberisse.
,,Kuivõrd oli eestlastel valikuid II maailmasõjas" 20.sajandil mõjutas Eestit kõige enam II maailmasõda, mille tagajärjel kaotasime iseseisvuse pikaks ajaks. Eestis ei jäänud sõjast puutumata mitte keegi. II maailmasõja ajal sattus Eesti kord natsistliku, kord kommunistliku võimu alla. MRP'ga saadud õigustega koondas NSVL oma väed Eesti piirile. Kuigi Eesti sai arvatavasti juba 1939.aastal teada MRP salajaste protokollide sisust, ei kuulutanud ta siiski koheselt välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas selle asemel oma erapooletust. 24.septembril 1939 toimunud Karl Selteri (Eesti välisministri) ja Molotovi kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. Ähvardades sai Molotov oma tahtmise. Peale Punaarmee üksuste ja sõjalaevastiku paigutamist Eestisse polnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, ...
kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased, peaministriks määrati Johannes Vares- Barbarus. Sama aasta juulis saadeti laiali Riigikogu ning kuulutati välja Riigivolikogu valimised, moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, mis käivitas propaganda Moskva-meelsete kandidaatide toetuseks. 21. Juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (lühend ENSV). Eestlastel polnud võimalust valida okupatsiooni ja iseseisvuse vahel kuna Esti alistus Nõukogude liidule hääletult, ilma vastu hakkamata. Eestlastel oli valida kolm armee vahel, kuhu sõdima minna. Nõukogude Liidu poolt mobiliseeriti Eesti mehed Punaarmeese, mis toimus sunniviisiliselt, kuna eestlased ei tahtnud sõdida kommunistliku ideoloogia eest. Oli ka venemeelseid inimesi, kes astusid ise hävituspataljonidesse. Punaarmees sõdis üle 20 000-de eestlase
Olen uhke, et me rahva hulgas on väga tarku ja andekaid inimesi. Olen veendunud, et Eestis on liialt palju intelligentsi, liialt palju rahvustunnet, et see ainus riik, kes meid sõjaliselt ähvardada võiks, meid reaalselt jäädavalt okupeerida suudaks. Kindlasti on inimesi kes arvavad hoopis vastupidiselt ja väidavad et Eestimaal polegi midagi, mille üle selle riigi rahvas võiks tunda uhkust või rõõmu. Kuid selline on minu arvamus ja julgen autundega väita, et eestlastel on nii mõndagi mille üle tunda rõõmu ja uhkust ! Lenno Lüüs 11a.
Kas eestlased oleksid võinud muistset vabadussõda võita? Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal. Eestlaste Muistset Vabadusõda loetakse ka üheks Briti ristisõdade osaks. 1208. aastat loetakse Muistse Vabadusvõitluse alguseks, kuna siis jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Eestlaste võitlus vabaduse eest kestis 19 aastat ja lõppes 1227. aastal. Sõja tulemus oli see, et eestlased kaotasid Muistse Vabadussõja. Miks eestlastel ei olnud võimalik Muistset Vabadussõda võita ning miks nad ei võinuks seda võita, põhjuseid selleks on mitmeid. Eestlased oleks võinud võita Muistse Vabadusvõitluse, kui neil oleks olnud parem relvastus, eestlastel oleks olnud ühtne suur juht ja eestlaste sõjategevus oleks olnud rohkem orienteeritud. Ristisõdijatel oli, aga hea sõjaline varustus ja relvastus ning üldse neid oli kordades rohkem kui eestlasi. Ristisõdijatel olid head
Muistne Vabadusvõitlus oli praeguse Eesti Vabariigi territooriumil toimunud võitlus. See toimus enamasti eestlaste, Vene vürstiriikide ning Rootsi, Saksa ja Taani ristisõdijate vahel. Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Ma arvan, et üks kindel kaotamise põhjus oli see, et eestlaste ja nende vastaste sõjalised oskused olid erinevad. Vastaste sõdurid olid elukutselised sõjamehed ehk rüütlid ja peamine, neil oli olemas sõjaline väljaõpe. Eestlastel olid sõjas tavalised mehed, kel polnud ei eelnevat sõjalist kogemust ega ka strateegilist mõtlemist, mis oleks olnud abiks Muistse Vabadusvõitluse võitmiseks. Eestlastel polnud ka sõjatehnikat ehk võideldi sellega, millega saadi ja mis oli olemas. Vastastel oli seevastu palju sõjatehnikat ja relvi. Arvan, et eestlased kaotasid ka tänu ristisõdjatele, kuna nad oskasid ära kasutada eestlaste ja nende naabrite vahelisi keerulisi suhteid. Oleks eestlased oma naabritega
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus.............................................................................
mis olid põhjused ja miks nad kaotasid ning kas Eestlased oleksid suutnud muistse vabadusvõitluse võita? Esimene põhjus, miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse on sõjalise varustuse puudumine ning eestlasi oli kordades vähem. Vastasel olid hea varustus sõjaks ning head oskused sõjariistade kasutamiseks. Vastastel olid olemas kiviheitemasinad, ambud, müürilõhkujad ning mõõgad, mis olid sepitsetud kordades paremini, kui eestlastel. Üleüldse oli eestlaste maakaitse, sõjaline korraldus ja kogu relvastus mõeldud üksikute sõjakäikude jaoks ning poldud valmis suureks sõjaks. Vastasel oli kõik paremini, kui eestastel. Nende riietus oli mõõgahoopide eest vastupidavam. Ordurüütlid omasid väga suurt väljaõpet ja oskusi, kogu nende elu seisnesgi võitluses ja neil oli käsk, vallutada eestlased ja liivlased ristiusku. Järeldus sellest on selline , et sõja võitmiseks peamine mis on vaja on tugev armee ja head
Kas eestlastel oli keskajal parem elada maal või linnas? Kahtlemata oli nii maa- kui ka linnaelul oma positiivseid ja negatiivseid külgi. Mina arvan, et linnas oli inimestel parem elu, sind kaitsesid seadused ja maksud olid väiksemad kui maal. Linnakodanik oli vaba, samuti õppis linnaelanik ära saksa keele. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelgi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Maal kuulus talu, kus talupoeg elas ja ta ise maahärrale, kes võis teda müüja ja tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Elamispinna eest pidi renti maksma aga see väljaminek ei olnud nii suur. Samuti olid linnaelanikul isiklikud asjad ainult tema omad ja mitte kellegi teise. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mille tuumaks oli linnakodaniku isikliku v...
valmistatud puidust ja pead kaitsesid kiivrite asemel nahast mütsid, mis pidid suurema löögi pähe pehmendama. Siit järeldub, et eestlased ei saanud ristisõdalasi pelgalt oma relvadega võita. Peale kehva relvastuse oli eestlaste kahjuks ka väike sõjavägi. Suurt sõjaväge polnud välja panna. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega ning kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Seega eestlastel polnud mingit võimalust oma kehva sõjaväega vastaseid võita. Kuid ometi suutsid nad pea 20 aastat kestnud sõja ajal oma maad ja rahvas kaitsta nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Eesti riiki, kui sellist, muinasajal ei eksisteerinud. Olid ainult 8 suuremat maakonda, mida valitsesid vanemad. Naaberrahvaste latgalite, liivlaste ja leedulastega samuti koostööd ei tehtud. Fakt on, et teedevõrk kõikide maakondade vahel oli peaaegu olematu. Siit järeldub, et
Kas eestlastel peaks olema oma eeskujusid või piisab välismaistest? Eesti on väga väike ning ka väikese rahvaarvuga riik, ent siin on palju noori andekaid inimesi, kellel on suured unistused. Selleks, et neid unistusi täide viia on aga vaja eeskujusid, kes motiveeriksid inimesi oma unistuste nimel ka pigutama. Tänapäeval on paljud eesti noored leidnud oma lemmikud ja iidolid just väljastpoolt Eestit, kuid kas eestlastel peaks olema ka eeskujusid oma riigis? Kui mõelda näiteks muusika- või teatrimaailma peale, siis kindlasti meenuvad kõigile esimesena välismaa suured staarid. Eesti oma lauljad ja näitlejad tunduvad nende kõrval suhteliselt tühised, kuid Eestist välja pääseda on üpris keeruline. Siit on vaid mõni üksik pääsenud maailma lavadele, mis võib noorte seas tekitada tunde, et eestlasena on liiga raske maailma vaatevälja pääseda ning oma unistused teoks teha
Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal. Sellest ei pääsenud ka Eesti. Eestlastel tuli teha ise valik või see tehti juba nende eest. Punaarmee eest võitlevad eestlased olid sinna enamasti ebaseadusliku mobiliseerimise käigus sattunud, vabatahtlikke oli vähe. Üheks pataljoniks oli hävituspataljon. Nende ülesandeks oli võidelda metsavendade vastu. Kindlasti oli tõhus võtta hävituspataljoni just eestlasi, et nad leiaksid oma kodukoha metsadest seal varjuvad inimesed. Hävituspataljon purustati sakslaste poolt
1. Luule 1905-1940 · Suur roll Noor Eestlastel (Gustav Suits, Ernst Enno, Villem Ridala) - Nende kaks esimest albumit olid mitmekesised ja erineva tasemega - Uuenduslikkus oli sümbolism · Tähelepanu said Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv - Noor Eestlased avastasid, et nende hea looming oli jäänud tähelepanuta · Ilmus mitmeid esikkogusid - Marie Under, Hendrik Visnapuu, Artur Adson, Johannes Barbarus jne. · Siurulaste juhtlauset ,,Carpodiem!", mis tähendas ,,püüa päeva" või ,,kasuta hetke" · Luule oli ajastu tundlik: luule kujutas seda, mis sind ümbritses - Ajaluule: 1919-1922 · Luuletaja muutis sisemaailma tõlgendajast ühiskonna seisundi väljendajaks · Ajaluule aeg jääb TARAPITA AEGA - 1923-1928 tähistavad uusi otsinguid ja saavutusi · Ilmusid luuletajate küpsemad teosed - Gustav Suits ,,Kõik on kokku unenägu" · Tehti kirjanike liit ning rühmitused kaotasid tähtsuse -Kirjanike liidul oli oma h...
18. sajandil algas Baltimaades valgustusajastu- ja ratsionalismiperiood (Aufklärung, Rationalismus), mis saabus Saksamaal siinse baltisaksa haritlaskonna ja vaimulike kaudu. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa olid erilises koloniaalstaatuses, koloniaalmudel polnud selline nagu mujal maailmas. Baltikum oli pärast Põhjasõda Vene tsaaririigi provints, kus baltisaksa aadelkond säilitas eriõiguste läbi oma privileegid. Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud. Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgus...
Positiivsuse võit negatiivsuse üle Tere, kallid klassikaaslased! Meil, eestlastel on aegapikku ajalootausta ja kliimaolude tõttu kujunenud üpriski pessimistlik ellusuhtumine. See võib olla omaduseks ka nii mõnelegi teist. Tunnen, et ka minul endal on mõnikord raskusi elu pahupoolte rõõmsa pilguga vaatamisel, kuid arvan, et võiksime hakata positiivsemalt mõtlema ja räägin teile, miks. Kui vaadata igat asja negatiivsest küljest, viib see sinu enda ja teiste tuju alla ning see võib olla laiemas perspektiivis elukäigule suur mõjutaja
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punarmee rindades. Kuna Eesti iseseisvus ja otsustusvabadus oli väga väike, siis eestlastel polnud Teises maailmasõjas eriti valikuid. Neid sunniti sõdima Saksa ja Punaarmees. Soome armees oli eestlased vabatahtlikult ja paljud põgenesid. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Seal olid eestlastel väga rasked elutingimused ning paljud mobiliseeritutest surid. 1941. Aastal moodustati hävituspataljonid, mille eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu
Hingedepäev (2. november) Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud oma uskumustele tugineva hingedeaja varju. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära.
Muistne vabadusvõitlus algas suure ristiusustamisega. Kuna sellega ei oldud päri, siis hakati ristiusu vastu võitlema. Muistne vabadusvõitlus lõppes 1227.aastal, seega kestis 19 aastat. Eestlastele tähendas muistne vabadusvõitlus aga kaotust. Kuid siin tahaksingi püstitada küsimuse, kas muistse vabadusvõitluse kaotus oli ajalooline paratamatus või juhus. Peamiseks põhjuseks miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse oli see, et eestlastel oli ligi 20 aastat kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretkedega. Eestlastel tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile veel omaltpoolt vastata. Teiseks põhjuseks võiks lugeda seda, et sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Eestlastel polnud väljaõppega sõjamehi. Eestlased elasid muinasajas, kuid Lääne Euroopa kõrgkeskajas
omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Kindlasti oli selles võidus oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. Eestlastel oleks olnud ühtne riik, ja kommunikatsioonid teiste maakondadega. Peamine kaotuse põhjus oli minu arvates siiski see, et eestlastel oli info vahetus maakondade vahel aeglane ja vaenane suutes seda ära kasutada ründas Eestit. Sakala maavanem Lembitu püüdis Eesti maakondi ühendada. Targemad mehed leidsid, et see on ainus võimalus sakslasi võita. Koos võitlesid mitmete maakondade malevad, umbes kuus tuhat meest. Järelikult eestlastel oli sõja puhkemise algul mõte selline, et
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Aastatel 1208-1227 toimus muistne vabadusvõitlus. Eestlastel tuli selle aja jooksul taluda palju ristisõdalaste rünnakuid. Kuid eestlaste kaotust ei olnud kuidagi võimalik ära hoida. See oli paratamatu,kuid eestlased olid tublid ja seisind neile vapralt vastu. Ristisõdijad olid kavalad ja kasutasid ära,et eestlastel olid keerulised suhted naabritega. Eestlastel olid keerulised suhted liivlaste,latgalite ja venelastega. Kui eestlased oleks oma jõud naabritega ühendanud oleks ehk ristisõdijate väed tagasi lükatud. Kuid vägede ühendamine oleks olnud aga väga keeruline, kuna sakslased olid vabadus võitluse ajaks liivlased ja latgalid oma võimu alla saanud. Lõpuks õhutasid latgalid sakslasi Eestit ründama, kuna eestlased olid rüüsteretkedel liivlaste ja latgalite juurde suurt kahju tekitanud.
Vabadusvõitlusesse sekkusid nii mitmedki rahvad, kes olid sõdinud eestlastega ka varesematel aegadel. Samas mõned neist, kes varem olid olnud vaenlased, ühinesid nüüd Eestiga. Miks siis eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse ? Kindlasti üheks põhjuseks on see, et sõjaline ülekaal oli vaenlastel. Kui eestlased said vaevalt oma väe kokku, siis vaenlastel oli see ammu koos ning pea kaks korda suurem, kui eestlastel. 1211. aastal toimusid vallutused Suure-Jaanis. Ristisõdijad kogusid Metsepoles suure sõjaväe, lükkusid mere äärde ja läksid piki randa, pöörates seejärel sakalaste maakonna suunas ning jõudsid külade juurde. Jagunesid mööda kogu maad laiali ja tapsid väikese väe, mille eestlased kokku ajasid. Vastastel oli tõepoolest sõjaline ülekaal, eestlasi oli väga vähe mööda maad laiali. Nii, et kui rünnati üht
Kas eestlased oleksid võinud võita Muistse Vabadusvõitluse? Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus algas aastal 1208. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Briti ristisõdade üks osa. Aastat 1208 võibki lugeda alguseks, kuna siis jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Võitlus vabaduse eest kestis 19 aastat ja lõppes 1227. Eestlased kaotasid vabadusvõitluse. Miks eestlastel polnud võimalust võita ja miks nad ei võinuks võita, põhjuseid selleks on mitmeid. Eestlased oleksid võinud võita Muistse Vabadusvõitluse, kui neil oleks olnud parem sõjalise varustuse ning kuid eestlasi oleks olnud kordades rohkem, kui neid tegelikult oli. Vastasel olid hea varustus sõjaks ning head oskused sõjariistade kasutamiseks. Vastastel olid olemas kiviheitemasinad, ambud, müürilõhkujad ning mõõgad, mis olid sepitsetud palju paremini kui eestlastel
Kas eestlased oleksid võinud Vabadusvõitlust võita ? Muistne Vabadusvõitlus algas 1208.aastal ja lõppes 1227. aastal. Eestlased võitlesid sakslaste, taanlaste, rootslaste ja venelastega. Taanlased vallutasid Põhja-Eesti 1219. aastal. rootslased vallutasid Läänemaal Lihula linnuse 1220. aastal aga saarlased lõid nad välja. Venelased olid alguses vaenlased aga 1224. aastal Tartu kaitsmisel võitlesid nad koos eestlastega. Sakslased olid aga põhilised vaenlased. Arvan, et eestlastel oleks olnud küll natukene suurem võimalus võita, kui eestlased oleksid leidnud endale kindla liitlase, kes oleks koguaeg kindlalt nende poolel ja kaitseks kindlalt koguaeg eestlasi. Või kui eestlased oleksid enda kaitse teinud nii, et see oleks mõeldud pikemaajalisemaks, mitte nagu neil oli - lühemaajaliseks. Ka kui eestlased oleksid koondunud kõik kokku ühiseks suureks armeeks, mitte ei oleks võidelnud eraldi aladena, oleks neil olnud väikene võimalus võita. Miks väike
Nimeta 3 eestlaste vaenlast muistses vabadusvõitluses. Sakslased , taanlased, rootslased. Mis juhtus: 1201 ? Riia linna asustamine. (Alberti poolt asustati) 1208 ? Muistse vabadusvõitluse algus. 1210 ?Ümera lahing (eestlased võidavad) 21.sept 1217 ? Madisepäeva lahing.(eestlased kaotavad) 1219 ? Taanlased vallutavad Tallinna ( Valdemar II tuleb) 1227 ? Muistse vabadusvõitluse lõpp. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse ? Eestlastel polnud arenenud relvastust (piinamistorne, ammusid, raudrüüd, katapulti). Eestlastel polnud piisavalt liitlasi + venelased (ainukesed liitlased) jäid ka abiga hiljaks. Eestlastel on vähe oskusi ja vähe õpetajaid. Eestlastel polnud elukutselisi sõjamehi.
Eestlased olid aga ristiusustamise vastu ja ei lasknud ennast vabatahtlikult ristida. Kuid miks nad siiski kaotasid Muistse Vabadusvõitluse? Üheks allajäämise põhjuseks oli kindlasti see, et sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Nad kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Eestlased jäid kõiges selles aga neile alla. Sellest teen järelduse, et eestlastel oleks olnud ka kõige parema tahtmise juures raskusi Musitse Vabadusvõitluse võitmisega. Eestlastel tuli lisaks sakslastele võidelda veel tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutussõda toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- roomakatoliku kirik. Eestlased said paljudes lahingutes hävitavalt lüüa. Eestlastel puudus mõjuvõimas toetav jõud ning seetõttu oli vastupanu raske esitada. Paavsti lubatud patukustutus meelitas Liivimaale igal aastal uusi ristisõdijaid
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas, aastatel 19391945, jagunesid eestlastest sõdurid peamiselt Vene, Saksa ja Soome sõjarinnete vahel. Üksikult või väikeste gruppidena leidus neid kõigi sõdivate riikide armeedest. Seega teatud valikuid eestlastel oli. Mõne riigi puhul küll rohkem kui teiste. Punaarmeega liitusid eestlased enamasti sunniviisiliselt. Kasutati sundmobilisatsiooni kõik teatud vanuses mehed olid sunnitud liituma ja venelaste poolel võitlema. Näiteks kuulutas Vene väejuhatus 1941. aasta 20. juulil välja üldmobilisatsiooni, mille järgi pidid kõik mehed, kes olid sündinud aastatel 19051922, liituma Punaarmeega. Teine võimalus, kuidas eestlased Venemaa poolele võitlema sattusid, oli vabatahtlik. Nii
Eestlased olid võitluses väga tublid ja pidasid vastu ligi 20 aastat, kui näiteks Eesti lõunanaabrid vallutati palju lühema aja jooksul. Põhjuseid, miks Eesti muistse vabadusvõitluses lüüa sai, on mitmeid. Peamiseks põhjuseks oli see, et vaenlastel oli suur armeeline ülekaal. Ristisõdijate armees olid elukutselised sõjamehed. Eestlased polnud eriti suur vallutaja rahvas. Enamus meie rahvast olid põlluharijad ja karjakasvatajad. Vaenlaste kasutada oli kõige moodsam sõjatehnika. Eestlastel niisugust varustust polnud, sest naaberrahvastega võrreldes oli neil piisavalt hea varustus. Ma arvan, et kui eestlased oleksid olnud sarnase suurusega rahvas nagu sakslased ja kasutada oleks olnud kõige moodsam varustus, siis poleks sakslased võitnud. Eestlased oskasid hästi ära kasutada enda loodust. Lüüa sai Eesti ka sellepärast, sest ta pidi võitlema mitmel rindel korraga. Lõunast tulid sakslased. Põhjast ründasid taanlased, kes suutsid vallutada näiteks Tallinna
ristisõdijad. Muistne vabadusvõitlus algas sakslaste rüüsteretkedega Ugandisse ja Otepää linnuse põletamisega. Lõpp pikalt kestnud sõjale tuli 1224 aastal Tartu langemisega, kus võeti mandriosa võõraste valitsejate võimu alla ja lõplik võit ristisõdijatele tuli 1227 Muhu ja Valjala alistumisega, peale mida oli terve Eesti ristitud. Kuid miks võitsid vaenlased muistse vabadusvõitluse? Eestlastel puudus ühtne malev. Maakonnad ei teinud omavahel koostööd ja nende sidemed olid väga nõrgad. 1208 aastal, kui alustati Ugandi ja Sakala ründamisega, oleksid eestlased pidanud koondama oma väed ning vastulöögi andma ja ristisõdijaid täielikult ära ehmatama. Kahjuks sõdisid siis ristisõdijate vastu vaid Sakala ja Ugandi enda võitlejad. Kuigi nad kaitsesid oma maakondi edukalt, kandsid nad suuremaid kahjusid, mis põhjustasid hiljem meeste puuduse
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse ? Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. üheks suureks põhjustajaks olid kindlasti ristisõdijad. Neil oli kindel soov ristiusustada paganlikke rahvaid. Kuid Eestlased , kes on suhteliselt tugeva iseloomuga ei olnud sellega sugugi nõus. Millised olid aga peamised põhjused miks nad siiski Muiste vabadusvõitluse kaotasid ? Üheks allajäämise põhjuseks võib kindlasti tuua selle ,et Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni ei näinud eestlased vajadust ühtsele riigile. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi aga nende sidemed oleksid võinud olla paremad. Naabermaakonnad aitasid mõnikord üksteist väiksemate vaenlaste alistamisel. Kuid sidemed polnud siiski piisavalt tugevad ning kõik maakonnad alistati ükshaaval ristisõdijate poolt. Tänu sellele ei olnud Eesti maakondadel enam mingit ühendust ning eraldi oli väga raske vaenlastele vastu hakata.
Ordurüütlitel oli selle aja kõige täiuslikum relvastus. Neil olid ammud, mis võisid läbistada isegi soomusrüü. Eestlased võtsid neist eeskuju ja tegid ka endale ammud, kasutades neid vabdusvõitluse lõpulahingutes. Vaenlased kasutasid ka kiviheitemasinat, mille eestlased samuti endale meisterdasid. Sellest aga ei piisanud, sest eestlased olid palju vaesemad ja nende sepistamisoskused polnud veel nii arenenud. Väga kaalukas põhjus on kindlasti see, et eestlastel tuli võidelda peaaegu terve Lääne- Euroopa ja ka Paavstivõimu vastu. Kui ühega sai lahing peetud, algas kohe teise vaenlasega uus lahing. Nii kurnas see eestlased majanduslikult välja. Vastased, aga said taastuda oma sõjakahjudest ja siis alusatada suurema hooga uut pealetungi. Ristisõdijad olid elukutselised sõjamehed. Neil oli palju kogemusi ja neil oli hea väljaõppe, mida eestlastel ei olnud. Eestlased aga võitlesid enda maa eest ja sellepärast oli neil rohkem sõjavaimu
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227.aastal, mille eestlased kaotasid. Eestlased ei võidelnud ühtse rahvana. Eestlastel polnud ka peale Madisepäeva lahingut kindlat juhti. Eestlased olid sõjatehnikia poolest vähe arenenud. Ei kasutanud ambe, mida eestlased alles 1223. aastal rakendada mõistsid, kuigi nad olid sellega juba ammu kokku puutunud( 1210.aastal Võnnu linnust piirates). Vabadusevõitluse käigus küll eestlaste relvastus ja lahingulised oskused võitluse käigus küll eestlaste relvastus ja lahingulised oskused paranesid, kuid siis oli juba hilja. Ma arvan, et eestlased oleksid pidanud rohkem
Eestlaste relvastus ja sõjaväe korraldus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Neil polnud raskeid raudrüüsi, mis oleks neid aeglustanud ja relvastus polnud ka just suur. Kasutati erinevaid mõõku , vibusi, kilpe ja laias valikus terariistu. Kui just sõjasaagiks polnud saadud ordurüütlite varustust. Peale rüüste retke oli vaja kiiresti oma linnusesse tagasi saada, raudrüüde ja raskevarustusega polnud see võimalik. Kui vaenalsed teadsid rüüsteretke oodata polnud eestlastel erilist lootust. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed. Tänu sellele oli neil lihtne võidelda eestlaste vastu kellel polnud sarnaseid teadmisi sõjandusest. Tänu sellele suutsid ordurüütlid väikse grupina võidelda suurema eestlaste grupivastu ning väljuda sealt võidukalt. Kuid kui eestlased kavaluse appi võtsid ja ründasid ordulasi metsade vahel, kus ordurüütlid ei saanud midagi nende vastu teha, sest eestlastel oli
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas oli eestlastel valikuid vähe, tuli valida kas Nõukogude, Saksa või Soome pool. Nende riikide armeedesse eestlased enamjaolt ka sattusid. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus, kuid erinevatel aegadel olid erinevad inimesed metsavennad. Kui Punaarmee Eesti 1940. aasta 17. juunil okupeeris, läksid saksameelsed metsavendadeks. Needsamad metsavennad võitlesid koos Saksa armeega ka hiljem edukalt Punaarmee vastu
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine Maailmasõda algas 1. septembril 1939 ning lõppes 8. mail 1945. See aeg oli Eesti jaoks väga raske ja tõi kaasa palju kannatusi. Sõja tulemusena kaotas Eesti üle 20% rahvastikust. Täielikult hävitati Narva, Tallinnas ja Tartus olid ülisuured purustused. Sõja ajal oli eestlastel erinevaid valikuid, kuid ükski neist ei osutunud heaks. Üks eestlaste valikutest oli liituda Punaarmeega. Punaarmeesse värvati eestlasi peamiselt sunniviisiliselt, sest vabatahtlikult kommunistliku ideoloogia eest sõdijaid leidus Eesti piiridest vähe. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale lisaks okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestele, veel sunniviisiliselt mobiliseeritud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine Maailmasõda algas 1. septembril 1939 ning lõppes 8. mail 1945. See aeg oli Eesti jaoks väga raske ja tõi kaasa palju kannatusi. Sõja tulemusena kaotas Eesti üle 20% rahvastikust. Täielikult hävitati Narva, Tallinnas ja Tartus olid ülisuured purustused. Sõja ajal oli eestlastel erinevaid valikuid, kuid ükski neist ei osutunud heaks. Üks eestlaste valikutest oli liituda Punaarmeega. Punaarmeesse värvati eestlasi peamiselt sunniviisiliselt, sest vabatahtlikult kommunistliku ideoloogia eest sõdijaid leidus Eesti piiridest vähe. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale lisaks okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestele, veel sunniviisiliselt mobiliseeritud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega
Eestiga. Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. Eestlaste vastupanu vallutajatele vältas terve inimpõlve. Paarikümne aasta jooksul tuli üle elada vähemalt poolsada rüüsteretke ning neile vastata. Kindlaid liitlasi polnud, vastasleeri kuulusid eri ajal aga nii sakslased, taanlased, venelased, rootslased, latgalid, leedulased kui liivlased. Maa kurnati välja ja erinevad vastased hõivasid selle osade kaupa. Eestlaste kaotuse põhjused olid: · eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. · vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). · maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa. · eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased (ja nende liitlased liivlased, latgalid), taanlased, rootslased, venelased. · vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust.
Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid pidid alluma sakslastele ning võtma vastu ristiusu. Sellest hetkest algas eestlastel periood, mida kirjanduses on nimetatud 700- aastaseks orjapõlveks ning mille mõju on siiani tunda. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse? Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni polnud eestlased näinud vajadust ühtsele riigile, kuna ümberringi polnud ühtegi tugevat riiki, kes oleks neid ohustanud. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi, kuid sidemed polnud nii head kui oleks võinud olla. Naabermaakonnad tegid omavahel ka koostööd ja nii mõnigi
Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid pidid alluma sakslastele ning võtma vastu ristiusu. Sellest hetkest algas eestlastel periood, mida kirjanduses on nimetatud 700- aastaseks orjapõlveks ning mille mõju on siiani tunda. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse? Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni polnud eestlased näinud vajadust ühtsele riigile, kuna ümberringi polnud ühtegi tugevat riiki, kes oleks neid ohustanud. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi, kuid sidemed polnud nii head kui oleks võinud olla. Naabermaakonnad tegid omavahel ka koostööd ja nii mõnigi
Muistses Eestis ehk aeg kuni 13. sajandi esimese veerandini toimus Eestis väga palju väikseid rüüsteretki. Selle perioodi kõige tähtsam sõda oli muistne vabadusvõitlus, mis toimus aastatel 1208-1227. Aga miks kaotati see sõda? Üheks suurimaks põhjuseks võib lugeda sõjameeste oskamatust. Sõdur oli iga vaba relvakandevõimeline mees, kes varustas ennast oma jõukuse kohaselt ja läks sõtta jalgsi, laeval või ratsa. Samamoodi tegutseti ka mujal, aga eestlastel polnud eelnevat kogemust ja nad olid lahingus kõvasti nõrgemad teistest. Teiseks põhjuseks võib lugeda meie arengust mahajäämist. Eestlastel oli kehvem sõjatehnika ja relvastus. Sakslased kasutasid juba piirdemasinad: kiviheitemasinad, piiramistornid ja müürilõhkujaid. Eestlased polnud sellistest asjadest veel kuulnud ja kasutasid väga algelisi relvi. Meie vastu sõdisid väga paljud rahvad. Liivlased, rootslased, sakslased, taanlased-kõik soovisid meie ala vallutada
Paljudele oli Balti rahvaste ristimine mitte eesmärk, vaid ettekääne oma sihtide saavutamisel. Muistse vabadusvõitluse peamiseks põhjuseks oli aga ristisõdijate tahtmine ristiusustada eestlasi, millele hakkasid aga eestlased vastu. Millised oli siiski peamised põhjused eestlaste allajäämises Muistses Vabadusvõitluses? Üheks põhjuseks oli kindlasti eestlaste vähesus ning vähene koostöö nii omavahel kui ka naaberriikidega. Eestlastel polnud just kõige paremad suhted naaberriikidega, toimusid vastastikused röövretked eestlaste, liivlaste ning latgalite vahel. Venemaa polnud ka just parim liitlane, kord lubas koostööd teha, kord jälle hüppas alt ära. Ka Eesti maakonnad polnud harjunud koostööks. Kõik maakonnad tegutsesid pigemt omaette kui ühtse riigina. Vaenlane sai aga pidevalt täiendust mere tagant ja Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu ja Taani kuninga seljataga seisis Rooma ning kogu kristlik lääs
ning pärast Meinhardi surma sai temast piiskop. Kohe tekkisid teravad tülid liivlastega, sest liivlased said teada nende plaani, ja ta oli sunnitud pöörduma tagasi Saksamaale. Liivlased olidki esimesed, kes võtsid vastu ristiusu ning nendest sai ristisõdijate liitlased. Latgalid alistati kergelt ning nemadki liitusid ristisõdijatega, seal mängis ka kättemaksu roll eestlaste vastu, kuna teised olid käinud neil röövretkedel ja laastanud nende maid. Ka venelastega oli eestlastel halbu suhteid. Eestlastel polnud häid suhteid naabritega ning koostöö puudu ka maakondade vahel. Sellest saigi üks tegur, miks nad vabadusvõitluse kaotasid. Eestit tahtsid vallutada ka mitmed maad (Rootsi, Taani). Eestlastel polnud ühtset riiki ega juhtu, kes oleks kutsunud kokku ühe suure sõjaväe ning andnud igale salgale kindla ülesande. Ristisõdijad olid elukutselised sõjamehed ning neil oli rohkem kogemusi ja parem relvastus. Samuti ka
Kui mõned sellistest korraldatud üritustest välja tuua, siis näiteks Rabarock, Viljandi Folk, Õllesummer, Hip Hop Festival, Viru Folk, Jazzkaar ning palju ongi lihtsalt kontserte linnades üle Eesti. Probleem on ehk ainult see, et suur enamik üritustest leiavad aset just suvel, aga see on väga arusaadav, sest siis on inimestel puhkus ja on mugav väliüritusi teha. Aga õnneks päris nii kehva seis ka ei ole, on Tallinn Music Week, Jazzkaar ja kirikukontsertid. Ühesõnaga eestlastel on vedanud, et niivõrd palju korraldatakse muusikaüritusi ja kontserte. Kõige kurvem on see, et meil ei ole ühtegi väga väga kuulsat lauljat või bändi nagu näiteks Rihanna, Lady Gaga või Red Hot Chilli Peppers. Ei tea milles on probleem, kuid lihtsam ja loogilisem on üritada muusikalist edu saavutada välismaal, eelkõige USAs. Seda teed on läinud näites Kerli Kõiv, kes ei ole ikkagi sama kuulus kui Madonna. Kuigi tema album Love Is Dead jõusid USA Billboard 200 edetabelisse
piiramine ja sellele järgnev Ümera lahing. Ümera lahingut võib pidada oluliseks pidepunktiks sündmuste alguses, sest selles lahingus suudeti Sakslasi võita. See aga omakorda suurendas eestlaste eneseusku. Hoolimata Ümera lahingus saavutatud võidust olid nii eestlased kui ka ristisõdijad võitlemisest kurnatud ja nii otsustati 1212. aastal sõlmida vaherahu. Arvan, et see oli tol hektel õige otsus, sest vaherahu andis võimaluse nii eestlastel, kui ka vastastel oma vägesid koguda. Lisaks olid sel hetkel eestlastel keerulised suhted idanaabritega ning puhkes katk. 1215. aastal algas taas võitlus. Hoolimata sellest, et alguses suudeti ristisõdijatele vapralt vastu seista, hakkas eestlaste tase alla jääma. Sellest andis näiteks märku ka nelja maakonna ebaõnnestunud sõjaretk Riia vastu. Aasta hiljem pidid eestlased nõustuma ristimisega.
praegu on- külmad ja tõsised. Teist sellist rahvust ei leidu. Neil on omad plussid ja miinused nagu kõigil teistel. Neil on oma emakeel, rahvuslind, rahvuskivi, oma raha ja palju muud. Eestlasi on üle miljoni, aga kahjuks see arv kogueg väheneb. Paljud lähevad välismaale paremat elu otsima. Mina olen aga uhke oma isamaa üle ja ei kavatse siit lahkuda. Ivo Linna on laulnud: ,,...oma rahvust maha salata sama ränk on nagu orjaks müüa end." Ei saa öelda kindlaid iseloomujooni, mis eestlastel on. Iga inimene on isemoodi ja kõikidel on erinev iseloom ja käitumine. Kuid siiski saame me rääkida enamikest inimestest. Minu arust on eestlased natuke igavad ja tuimad. Nad pole nii elurõõmsad ja temperamentsed nagu mõned rahvused. Tänavapildis näeb vaid halle masse. Keegi ei püüa erineda, eestlased kardavad olla teistsugused. Eestlased on väga töökas ja tubli rahvus. Eestis on palju häid sportlasi ja muusikuid. Näiteks
Sõda algas 28. novembril 1918, see toimus eestlaste ja punaarmee vahel. Lõpp oli 2. veebruaril 1920, kui toimus Tartu rahulepingu sõlmimine. Eestlaste jaoks ei olnud sõja algus just kõige parem, nad oli väga halvas olukorras, kuid 1. jaanuaril 1919 tegid eestlased siiski vastupealetungi mis osutus vägagi edukaks. Miks eestlased sellegipoolest võitsid vabadussõja? Peamiseks põhjuseks miks eestlased võitsid siiski vabadussõja oli see, et noorematel eestlastel oli väga suur tahe kaitsta oma väikest riiki, mis poleks ilma selle tahteta võib- olla vastu pidanud ja oleks selles sõjas halvasti lõpetanud. Eestlaseid oli vähe ja seega nad tahtsid, et nende riik püsiks. Paljud noored olid vabatahtlikult nõus minema sõtta kuigi nad teadsid, et nad võivad seal surma saada. Ilma nende noorte eestlaste motivatsiooni ja tahteta ei oleks sõtta läinud nii palju noori ja eestlased oleks sõja suurema tõenäolsusega kaotanud.
Miks eestlased kaotasid muistse Vabadusvõitluse? Muistne Vabadusvõitlus on lahing, mis jääb alatiseks eestlaste südametesse, sest see on üks tähtsamatest võitlustsest Eesti ajaloos. See lahing näitab, et eestlased on juba 13.sajandist peale oma vabaduse eest võidelnud. Ma arvan, et eestlaste üheks kaotamise põhjuseks oli see, et eestlastel puudus ühistegevus ja polnud ühtset riiki. Iga maakond võitles enda eest ja teiste saatus neid ei huvitanud. Samuti olid maakondade vahelised sidemed nõrgad. Maakonnad ei aidanud üksteist materiaalselt ja häda tekkimisel keegi ei raatsinud appi tulla. Eestlaste ja vallutajate sõjaline tase oli erinev. Eestlaste sõjavagi koosnes tavalistest meestest, kellel puuudus eelnev sõjaline kogemus ja strateegline mõtlemine.Vallutajate sõdurid
Mis on puudu eesti inimestel? Eestlastel on tihti kombeks uhkustada oma avatud majanduse ja suhteliselt vaba ja lihtsa ettevõtluskeskkonnaga. Meie üpris selge maksusüsteem ja kõrge internetiseeritus on Euroopas üllataval kombel suhteliselt ainulaadne. Eesti riigisektori võlg üks maailma väiksemaid. Inimesed on Eestis keeleoskajad ning keskmiselt päris hästi haritud. Uusi ettevõtteid tekib nagu seeni peale vihma ning mõningad nendest majandavad ka hästi ning saavad ka edukaks, kuid uuringud on näidanud, et ellu jääb
Venelane armastab venelast, sakslane sakslast, lätlanegi armastab pisut lätlast, aga eestlane ei armasta, tema armastab venelast ja sakslast - niisukene on eestlane..." NSV Liit oli Poolaga sõjaseisukorras. Kui venelased avastasid, et eestlased on neutraliteeti rikkunud, andis see neile hea põhjuse Eestile kahjulik leping peale suruda. Nii juhtuski, et 28. septembril 1939 oli Eesti sunnitud allkirjastama Vastastikuse abistamine pakti ehk Baaside lepingu. Siin eestlastel enam valikut ei olnud. Kui nad oleks nüüd Baaside lepingust keeldunud, oleks see tähendanud Vene vägede pealetungi. Lepingu tagajärjel rajati Eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid ning sisse toodi 25 tuhat punaarmeelast. Juba vähem kui aasta pärast algas Vene okupatsioon. Kõik läks venelaste kontrolli alla: sidevahendid, ühendusteed, sillad, raudteed ja inimestelt korjati relvad ära ning hiljem küüditati palju eestlasi Siberisse. Aastal 1941 tungis Saksamaa kallale Venemaale
Venemaa põline ala. Eesti sai vabariigiks 24.02.1918 a. Eestlastele oli kõige tähtsam enda iseseisvuse kaitsmine. Eesti Vabariigil oli kaks vastast: Landeswehri armee e. Balti Saksa maakaitsevägi ja Punaarmee, mis jagunes omakorda kaheks: Eesti punased ja Läti punased kütid. Landeswhri armee tahtis tagasi saada enda esiisade kunagisi mõisaalasid ja hakkasid sellepärast eestlastega sõdima. Läti punased kütid olid väga jõhkrad. Nendel oli kombeks piinata. Sellegipoolest oli eestlastel väga palju liitlasi, näiteks: Läti valged, Inglise laevastik, Soome valged, Vene valged ja Eesti valged. Eesti valged koosnesid enamjaolt õppursõduritest e. noortest koolipoistest, kellel ei olnud mingeid kogemusi sõjaga. Kõik koolipoisid olid nii vaimustuses ja tahtsid enda riiki kaitsta, ilma et oleksid teadnud, millega nad ennast seovad. Muidugi oli ka seal täiskasvanuid ja sõjaväelasi, aga kõik vanemad inimesed ei olnud nii vaimustuses, sellest mõttest, et sõtta minna.
annaabi.ee 
