Vabadussõda Eestis (0)

VABADUSSÕDA
Vabadussõda toimus 28.11.1918-02.02.1920. Vabadussõja üks põhjustest oli see, et Nõukogude Venemaa tahtis korraldada maailmarevolutsiooni . Venelased tahtsid viia kommunismi Euroopasse ja teha Eesti kommunistlikuks, sest venelaste arust oli Eesti Venemaa põline ala. Eesti sai vabariigiks 24.02.1918 a.
Eestlastele oli kõige tähtsam enda iseseisvuse kaitsmine.
Eesti Vabariigil oli kaks vastast: Landeswehri armee e. Balti Saksa maakaitsevägi ja Punaarmee, mis jagunes omakorda kaheks: Eesti punased ja Läti punased kütid. Landeswhri armee tahtis tagasi saada enda esiisade kunagisi mõisaalasid ja hakkasid sellepärast eestlastega sõdima. Läti punased kütid olid väga jõhkrad. Nendel oli kombeks piinata. Sellegipoolest oli eestlastel väga palju liitlasi, näiteks: Läti valged, Inglise laevastik , Soome valged, Vene valged ja Eesti valged. Eesti valged koosnesid enamjaolt õppursõduritest e. noortest koolipoistest, kellel ei olnud mingeid kogemusi sõjaga. Kõik koolipoisid olid nii vaimustuses ja tahtsid enda riiki kaitsta, ilma et oleksid teadnud , millega nad ennast seovad. Muidugi oli ka seal täiskasvanuid ja sõjaväelasi, aga kõik vanemad inimesed ei olnud nii vaimustuses, sellest mõttest, et sõtta minna.
Väejuhtidest oli eestlastest kõige tähtsamad J.Laidoner oli ülemjuhataja, J.Kuperjanov oli partisanide juht ja J. Pitka oli admiral , kes juhtis soomusrongide käiku.
Algul ei olnud eestlastel mitte mingit sõdimis meeleolu. Kellegil ei olnud usku, et selline pisike riik, nagu Eesti võiks võita Venemaad. Neil oli kehv relvastus ja ei saanud korraliku sõjaväge kokku. Riigil ebaõnnestus mobiliseerimine, rahval oli sõjatüdimus, ning keegi ei tahtnud sõdida, kuna nad olid alles sõjast tulnud. Eestlastel puudus usk enda riiki ja võitu. Eestlaste tuju hakkas tõusma, kui välismaalt hakkas abivägesid tulema . Neil oli hea teada, et sellised suured riigid nagu Inglismaa ja Soome toetavad neid.
Novembris 1918-1919 a. Jaanuar toimus Punaarmee pealetung Narvale, mis sundis Eesti Rahvaväge taanduma. Eestlaste vastupealetung toimus 1919 a. jaanuarist juunini. Selles vahemikus toimus ka Paju lahing, mis oli Valga vabastamiseks. Lahing leidis aset Paju mõisa all. 1919 a. juunis toimus Landeswehri lahing. Sõja algetapil vallutasid sakslased Võnnu linna ja peale seda sõlmiti lääneriikide vahel relvarahu. Relvarahu leping jooksis ummikusse ja sakslased alustasid uut pealetungi. Otsustav oli Võnnu lahing, ms toimus 23.06.1919. Eestlased võitsid Võnnu lahingu. Tänapäevani tähistavad eestlased Võnnu lahingu võitu võidupühana 23’ndal juunil.
Peale Võnnu lahingut tahtsid venelased Tartus rahuläbirääkimisi teha. Rahukonverents toimus ligikaudu 2 kuud. Tartu-Vene rahulepingule kirjutati alla 02.02.1920. Eesti poolt kirjutas alla Jaan Poska, kes nõudis Venemaalt 15 miljonit kuldrubla, millest sai Eesti majandus endale jalad alla.