Kas eestlastel peaks olema oma eeskujusid või piisab välismaistest? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Minu kirjandite analüüs

Vorm oli igas kirjandis väga hea. On toimunud silmnähtav areng. Paranenud on õigekiri, stiil ja vorm. Gümnaasiumi viimases klassis õnnestus mul saada ka enda kõrgeim punktiskoor- 80, mille üle olen väga uhke, sest nii kõrget sihti polnud julenud ma varasemate tulemuste põhjal endale seada. 2. ÕIGEKIRI Õigekiri ei ole minu tugevaim külg, kuigi kolme aasta jooksul on see kõvasti arenenud. Tavaliselt on see hea või väga hea. 2.1. Täheortograafia kahjulikusest- kahjulikkusest aksepteeris- aktsepteeris _ Honor de Balzac'i- Honore de Balzaci enamikele- enamikule varjant- variant Ksenja Balta- Ksenija Balta _ koheselt- kohe kaugkõned- kaugekõned 2.2. Suur ja väike algustäht Don Jose- don Jose _ Olümpiamängudele- olümpiamängudele Pronkssõdur- pronkssõdur Power cup- Power Cup eesti spordis- Eesti spordis eesti korvpallis- Eesti korvpallis Riigi tähenduses Eesti suure algustähega. 2

Eesti keel

57

doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

................................................................. 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8 Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5. Uudis keelekujundajana............................................................................................................. 9 2. Jõgeva maakonna ajalehed.............................................................................................................. 12 3

Eesti keel

45

doc

Andekas laps

.....................................................................45 SISSEJUHATUS Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp, Päiviste 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne ,,hea ja tubli viielise lapse" kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõrgemate õpilaste järeleaitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähelepanuta (Sepp 2010: 5) Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemidega laste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet pole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel maailma

Sotsiaalpedagoogika

25

docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

'Hiljem peatusid Merid ühes tanklas, et kütusepaaki täita. Pere rahuliku kohvipausi katkestas tanklaomanik, kes tuli teatama, et keegi oli nende autos traadid süüteküünaldest otse bensiinipaaki vedanud. Tankla-juhtum on püsinud Meril meeles tänase päevani. Lk 3 Teos väljendus võõra rahva vihkamine ja fanaatilisus, mida Meri ei ole suutnud kunagi mõista, ammugi mitte omaks võtta. Meri perekonnal ei olnud Eestis oma maja ega korterit. Puhkuste ajal oli elatud vanaema juures või pansionis. Nüüd ootas peret päris oma maja Tallinnas Nõmmel. Uus kodu oli avar ja moodne. Selles oli kümmekond tuba. Poisid said kumbki omaette toa, samuti nagu kaasavõetud koduõpetaja ja teenijannagi. Avaral söögitoal oli tohutu suur aken, mis avanes läände. Lennart Meri oli naasnud kodumaale mille järgnevate aastakümnete ajaloo lehekülgedele oli talle saatusest määratud jätta oma jälg. Lennart oli oma eluaastate kohta palju näinud. Ta on

Ühiskonnaõpetus

16

doc

Kümnevõistlus

Nool võistleb kolmel alal : 200 meetri jooksus, kaugushüppes, kus ta saavutab 7.63-ga kolmanda koha ja 4 kord 100 meetri teatejooksus. Enne MM-I tekib kahtlus, kas Nool üldse kaasa teha saab, sest Helmondis saadud jalavigastus andis end enne MM-i jälle tunda. Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Ateena 2004 Sai 8. koha. Teised tiitlivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7. augustil 2001 Kanadas Edmontonis saavutas Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on tänaseni Eesti rekord. Üksiktulemused olid 10,60/1,5, 7.63/2,0, 14.90, 2.03, 46,23, 14,40/0,0, 43.40, 5.40, 67.01, 4.29,58. Kergejõustiku Euroopa meistrivõitlustel on Nool saavutanud 1998 Budapestis kulla ja 2002

Kehaline kasvatus

20

doc

Naiselikkuse stereotüübid

võiks paista igav ja alaväärtuslik. Tänapäeva maailmas inimesed ju elavad stereotüüpide järgi, nagu vanasti, aga see ei sega neid,minu meelest, see vaid aitab, kui nad oskavad neid tasakaalustada. Kui arvukalt mõelda, siis pähe tuleb niisugune mõte, et tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla -- sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Aga meil on alati valida -kas me soovime järgida neid stereotüüpe, mida ühiskondlik surve meile ette kirjutab või saame jääda selliseks, nagu oleme ja ise olla tahame. 3  1.Mis on stereotüüp? 1.1.Stereotüüp on kõva Stereotüüp (kreeka keeles , stereós tähendab kõva, vastupidav, ruumi- ja , tpos - jäljend, jälg) on psühholoogia mõistes kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes,

Psüholoogia

20

doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui

Ühiskonnageograafia

72

docx

Kasvatusteadused

(lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel. Me oleme liiga nõrgad, kellestki sõltuvad või oskamatud, et midagi muuta. „Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili“ (lk51) Ka selle väitega olen nõus. Negatiivne emotsioon toob kaasa tuju muutuse, hiljem pisarad. Kui oskuslikult probleem lahendada, siis saab seda vältida. Kui lapsega on usalduslik suhe, siis puudub lapsel vajadus valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus. Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja

Alusharidus

Kommentaarid (0)