Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse ? (0)

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse ?
Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. üheks suureks põhjustajaks olid kindlasti ristisõdijad. Neil oli kindel soov ristiusustada paganlikke rahvaid. Kuid Eestlased , kes on suhteliselt tugeva iseloomuga ei olnud sellega sugugi nõus. Millised olid aga peamised põhjused miks nad siiski Muiste vabadusvõitluse kaotasid ?
Üheks allajäämise põhjuseks võib kindlasti tuua selle ,et Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni ei näinud eestlased vajadust ühtsele riigile. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi aga nende sidemed oleksid võinud olla paremad. Naabermaakonnad aitasid mõnikord üksteist väiksemate vaenlaste alistamisel. Kuid sidemed polnud siiski piisavalt tugevad ning kõik maakonnad alistati ükshaaval ristisõdijate poolt. Tänu sellele ei olnud Eesti maakondadel enam mingit ühendust ning eraldi oli väga raske vaenlastele vastu hakata.
Ka eestlaste suhted naabritega ei olnud väga head. Toimusid vastastikused röövretked eestlaste, liivlaste ning latgalite vahel. Seega olid lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele abiväge pakkuma. Ka idanaabritega ehk venelastega ei olnud eestlaste suhted head. Pidev sõjaline kokkupuude nõrgestas eestlasi ja kuna ordurüütleid abistasid endised paganad siis eestlaste alistamine oli veelgi lihtsam.
Kindlasti oli eestlaste üheks peamiseks kaotuse põhjuseks erinev sõjaline tase. Ordurüütlid olid elukutselised sõdijad. Samuti oli neil parem relvastus, hea väljaõpe ning neil ei puudunud ka kogemused. Vaenlasi oli palju rohkem ning ordurüütlite koostöö oli suurepärane. Eestlased jäid aga kõiges selles alla ning nende alistamine ei olnud ristisõdijatele mitte mingi probleem.
Eestlased täiendasid end võitluste käigus kiiresti. Võtsid kasutusele uusi sõjariistu ja õppisid neid edukalt kasutama. Pikka aega olid eestlased vastastele võrdsed vaenlased. Üks vaenlane , Rootsi suudeti isegi tagasi lüüa. Pikaajaline sõda kurnas aga majanduslikult kõiki väljapandud rahvast ja lõpuks tuli eestlastel puudu elavjõust. Kui nii suurt rõhku ei oleks väiksematele sõjaretkedele pandud siis oleks suudetud võita suuremaid ja võimsamaid vaenlasi ning nende käigus arenedes võibolla hiljem ka väiksemaid ja nõrgemaid vaenlasi.
Eestlaste kaotus vabadusvõitluses oli ilmselt vältimatu. Nad jäid tugevalt alla sakslastele. Suureks probleemiks olid sidemed naabritega, mille hoidmisele olid eestlased seni vähe mõelnud. Eestlastel puudus ühtne sõjavägi ning seetõttu ei suutnud nad ka ristisõdijatele vastu hakata. Nad ei näinud ohtu ette ning hiljem oli juba liiga hilja , et midagi ette võtta. Maakonnad ei teinud ühtset tööd ning naaberrahvad olid vihale aetud. Eestlastel puudusid sõjalised vahendid ja oskused, et hakata vastu mitmetele vaenlastele.